PDF-versioon. - Lõuna-Eesti

Uudiskiri · Oktoober 2011Foto: Aleksander KaasikHea lugeja!„Sügis käes, sügis käes, lehti muudkui langeb..“,ütleb üks lastelaul. Ja tõesti – sügis on käes. Aegteha kokkuvõtteid möödunud suvest, sellest,mis plaanid seekord õnnestusid, ja milleaeg veel ees on. Aeg ka uuele aastaringilening talveperioodile tõsisemalt mõtlemahakata – on ju november-detsemberjuba jõulutralli tähe all möödumas ja egasiis enam vaikseks olemiseks mahti pole.Nii et oktoobrikuuks soovime Sulle,armas lugeja, veidi rahulikumatkulgemist ja mõtisklemist, kaaslaseksLõuna-Eesti seekordsed turismiuudised ja–lood koos Mari Kalkuni lauluga “Üü tulõk”.Vanad eestlasedütlesid sügise kohta, et......oktooberkord naerab,kord nutabSinuSA Lõuna-Eesti TurismUudiskirja aitasid kokku panna: Katrin Loss ja Maarja Ojamaa (SA Tartumaa Turism),Teele Kaeramaa (Jõgevamaa TIK), Margita Kipasto (Võrumaa TIK), Angela Aru (ViljandiTurismiinfokeskus), Marina Lauk (Valgamaa Arenguagentuur), Sille Roomets (ValgamaaArenguagentuur) ning Ülle Pärnoja (MTÜ Setomaa Turism).Kui tead kedagi, kes uudiskirja ei saa, aga peaks saama, anna teada – info@southestonia.ee. Samale aadressile anna teada ka siis, kui soovid end uudiskirja saajate seast eemaldada.

Uut ja huvitavat sihtasutuselt• Augustis külastas Lõuna-Eestit ameerika ajakirjanik Meg Pier, kes tutvus siinSetomaa ja setode kultuuriga, Tartu ning Peipsiveerega, giiditööd tegi meistergiidElina Aro. Hea meel on siinkohal sinuni tuua külastusest sündinud artikkel: www.viewfromthepier.com/2011/09/02/09022011/. Külastuse jooksul tehtud pilteuudista sellel videolingil: www.youtube.com/watch?v=Ft3k49hxgUA.• 6. septembril kohtus sihtasutus Tartus Soome reisikorraldajatega, kelle seekordseFAM-reisi teemaks oli perepuhkus. Reisikorraldajatele jagasime Lõuna-Eestissekutsuvaid trükiseid.• 7. septembril osales sihtasutuse juhataja Kätlin Kuznetsova Paides EASTurismiarenduskeskuse korraldatud TIKide testostude kokkuvõtval seminaril.Eriliselt tõsteti seal esile Valga TIKi, mis näitas väga häid tulemusi, saades ühetestostu eest 100st võimalikust 100 punkti.• 12. septembril kohtus sihtasutus DavidM. Lambiga Šotimaalt, organisatsioonistSAC Consulting, kes tegi juhatajagaintervjuu saamaks sisendeid kohaliku toiduväljakutsetest Lõuna-Eestis.• Sihtasutus on võtnud turismiettevõtjatega tihedamakontakti saavutamise oma südameasjaks, mistõttuoleme mitmes maakonnas läbi viinud ümarlauad,kus osalisteks nii turismiasjalised ja -arendajad kui ka-ettevõtjad. Ümarlauad, kaardistamaks maakondadehetkeolukorda ning leidmaks võimalusi vastastikusekskoostööks, toimusid: 29. augustil Jõgevamaal, 5.septembril Võrumaal, 12. septembril Põlvamaalning 13. septembril Viljandimaal. Oktoobris on eesootamas Valga- ja Tartumaa ümarlauad.• 20. septembril kutsus sihtasutus omanõukogu ning Lõuna-Eesti 6 maakonnaturismiarendajad ja -ettevõtjadIlmatsallu suurele arutelule, mis viidi läbimaailmakohviku meetodil. See on lihtne viisleida uusi ideid, luua omavahelist dialoogi ning märgata üleüldisi mustreid mõnesarutlusküsimuses. Interaktiivse meetodiabil, mida muuhulgas kasutavad ka Cocacola,SEB Bank, Lufthansa ja Maailmapank,arutati Lõuna-Eesti kitsaskohtade ningvõimaluste üle.• 27. septembril toimusid Moskvas ning 29.septembril St. Peterburgis infoseminaridVenemaa reisikorraldajaile. Tartu ja Lõuna-Eesti ühise, menuka ning romantiliseettekande tegi seal Olga Einasto. Kalevitasid nii SA Lõuna-Eesti Turism kuiSA Tartumaa Turism infoseminaril omauhiuusi, madalhooajale suunatud trükiseid.

• 29. septembril toimus Tallinnas VI Rahvusvaheline turismikonverents „Eestiturism muutuste keerises: võimalused, uuendused, eristumine.“ Konverentsilräägiti sellest, kuidas turismis edasi minna.• Koostöös internetiturundusfirmaga Altex on lõpule jõudnud 21. juulilalanud otsimootorikampaania Läti ning Saksamaa turgudel, mis viidi läbivälisturundusprojekti raames. Läti kampaania kestel nähti Lõuna-Eesti reklaamiGoogle Searchis kokku 7361288 korda, neist 1 549 klikki viis inimese SA Lõuna-Eesti Turism kodulehele. Saksamaa Google’is näidati reklaami kokku 890730 korda,millest 769 korda jõuti edasi SA kodulehele. Altexi raporti kohaselt on kampaaniatulemused head.Kohe-kohe tulemas• Oktoobri algul annab sihtasutus koos SA Tartumaa Turismi ning Tartu linnamaine- ja turismiteenistusega välja teist korda ilmuva elektroonilise Tartu &Lõuna-Eesti infokirja, mis suunatud välisturgudele. Infokiri ilmub eesti, inglise,soome, saksa ja vene keeles, tutvustabnii Tartut kui Lõuna-Eestit, uuemaidpõnevamaidtooted ja teenuseid, kaon infokirjas ülevaade talvehooajaettevõtjate pakettidest. Eelmist infokirjasaad lugeda siin!• 6. oktoobril osaleb sihtasutus EAS TAKikorraldataval loodusturismi ümarlaualTallinnas.• 12.-14. oktoobrini tutvustavad sihtasutuse juhatajaKätlin Kuznetsova ning Marina Lauk ValgamaaArenguagentuurist Lõuna-Eesti puhkamisvõimalusiInwetex messil Venemaal St. Peterburgis.• 20.-22. oktoobrini külastavad Lõuna-Eestit Rootsiajakirjanikud, kes on siia tulnud SA Lõuna-Eesti Turismining SA Tartumaa Turismi kutsel ja korraldamisel. Tutvumisreisi ehk FAM-reisi(familiarization trip), mis sihtkoha tutvustamisel on üsna levinud meetod, teemakson seekord nõukogude ehk sovietiaeg. Rootslasi giidib Elina Aro.Oktoober Lõuna-Eestis• Kasepää vallas avati sel suvelkülastajatele uus põnev näitusekspositsioon„Samovarid javanausulised“. Kohapeal on giid, lisakssaab osta vanausuliste kaubamärgigaseotud tooteid. www.puhkaeestis.ee/et/naitus-samovarid-ja-vanausulised

• Tartu Külastuskeskusel on nüüd madalhooaja lahtiolekuajad: 16. septembrist2011 kuni 14. maini2012 on külastuskeskus avatud E 9-18, T-R 9-17 ning L-P 10-14.• 5. oktoobril tule Jõgeva linna staadionile JõgevaTervisepäevale! Toimuvad ühine võimlemine, rattasõit,kepikõnd ning terviseloeng. Osalejatele loosiauhinnad jatervislik amps. www.visitjogeva.com/jogeva-tervisepaev-2/• 6. oktoobril tule Seto Talumuuseumisse leivapäevale!www.setomuuseum.ee• 7. oktoobril avatakse Tartus Ajaloo arhiivis näitus „90aastat perekonnanimede panemisest setodele“.• 9. oktoobril leiab taas aset X SetoKongress. Seto Kongress on Setomaaja seto rahva esinduskogu, mis arutabprobleeme ja Setomaad puudutavaidkultuuri, majandusalaseid ja poliitilisiküsimusi. Kongressi valimised toimuvadkord kolme aasta tagant.• 10.-16. oktoobril pidutseb Tartusügispäevade – traditsioonilisetudengiürituse – vaimus. www.studentdays.ee• 10.-31. oktoobrini käi läbi näituselt“Tervüisi hõimuvellile”, mis on ülevalObinitsas Seto Ateljee Galeriis Hal’ askunn.• 20. oktoobril avatakse Jõgeva LinnaraamatukogusGunnar Vasemägi pildinäitus„Ilked ja pilked“.http://jogeva.lib.ee/• 20. oktoobril tähistab Sangaste valdseltsimajas oma juubelit.• 22. oktoober on Võrumaa Muuseumisõppepäev. Nimelt kuulutas EestiRahvakunsti ja Käsitöö Liit 2011. aastaehteaastaks, mistõttu toimuvad selpäeval ehtekojad kõikjal üle Eesti. Info:sepamari@gmail.com• 28. oktoobril seadku kõik oma sammudkuulsale Lindora laadale! Esimest kordapeeti Lindora ristis laata peaaegu 100aastat tagasi. Kaubad on tänapäevalteised kui algusaastatel – siis olidmüügiks peamiselt kariloomad, nüüd onaukohal kohalik käsitöö, aiasaadused.

Muidu on laat nagu laat ikka. Laadapäev lõpeb kirmasega Obinitsas, Seto AteljeeGaleriis Hal’ as kunn. www.setokunst.ee, www.kultuurikeskus.eu,www.vastseliina.ee.• 28.-29. oktoobril ootab noori amatöörfilmifestival NAFF, kes kutsub kõiki ülesfilme tegema!Vaata lisa Facebookist!• 29. oktoobril aga tuleb jalge ette võtta jalgsimaraton HAANJA JALA 100 km. Kuirattaga ja suuskadega saab, siis peab ka jala saama! Haanja Distantsiks on määratudküll 100 km, aga tegelikult läbib iga osaleja nii palju, kui suudab. www.haanja100.ee• Samal päeval, 29. oktoobril, tähistatakseKarksi Valla Kultuurikeskuses IMulgimaa kihelkondade päeva, milleeesmärgiks on väärtustada Mulgimaaleomast elulaadi, tavasid ja kombeid.Päeval osalema ja kaasa lööma onoodatud kõikide põlvkondade esindajad– lastest vanaemade ja vanaisadeni.Õhtu lõppeb mulgisimmaniga, kuskõikidel päeval osalenutel on võimaluselava muusika saatel meenutadavanu seltskonnatantse, osaledaühislaulimises ja -tantsimises. Kohapealsaavad käsitöömeistrid ja mulgitoitudevalmistajad kaubelda enda toodanguga.www.kultuurikeskus.karksi.ee• 31. oktoobril saad Värska Kultuurikeskuseselava pillimängu saatel õppidaseto ja eesti rahvalikke tantse, sekka kamuude maade tantse ja pillilugusid.Midagi erilistLooduslodi avas sügissõitude hooajaning laiendas oma sõidupiirkondaka Valga-, Viljandi- ja Põlvamaale.Emajõe Lodjaseltsi poolt 2008. aastakevadel ellu kutsutud Looduslodjaõuesõpperetked on Eestis ainulaadne,maitsi ligipääsmatute alade – jõgede,järvede, soode ja luhtade – loodusetundmaõppimiseks mõeldud sariüritus.Õuesõpperetked on 3 aastaga muutunudüha menukamaks, pakkudes põnevust nii lasteaialastele kui täiskasvanutele,koolilastest rääkimata. Käesoleval sügisel toimuvad Looduslodja õuesõpperetked21.-30. oktoobril Tartumaal alguse ja lõpuga Tartus ja RMK Suursoo Looduskeskuses;3.-7. oktoobril Viljandimaal Õhne jõel ja Võrtsjärvel alguse ja lõpuga Suislepas;12.-18. oktoobril Põlvamaal Peipsi lõunaosas alguse ja lõpuga Võõpsus ja Värskas.

• Valgamaa Partnerluskogu projektikonkursi “Äripartnerlus“ raames sai toetust MTÜSangaste Turismiküla projekt „Sangaste piirkonna koostöövõime ja atraktiivsusetõstmine“. Tegevustena on ette nähtud koostöö-, tootearendus- ja turunduskoolitusedning ühisturundustegevused. Tegevused algavad oktoobris.Ära kutsu klienti üksikule saarele!Turundusest turismiettevõtjaileRubriigis turismiettevõtjaile räägime sellest,kuidas enda teenuseid-tooteid võimalikulthästi turundada. Rubriigi aluseks on endiseturismiettevõtja, nüüdse internetiturundusekoolitaja Marko Silleri internetiturunduse blogi, missuunatud just turismiettevõtjaile. Seekord hoiatabMarko, et üksikule saarele ei tasu oma klienti küllkutsuda.Millised on enamuse Eesti turismiettevõtetekodulehed? Kurb küll, aga need on anonüümsedinfotahvlid, kust ei õhka grammigi personaalsust,avatust suhtlemisele – hall mass.Ma ei taha kellelegi ilmaasjata liiga teha, agaerinevaid võimalusi, kuidas oma koduleht disainida ja üles ehitada, on palju. Kindlatvalemit ei ole. Küll aga ei tohiks üks korralik koduleht jätta selle esmakordselekülastajale muljet, et ta on sattunud justkui üksikule saarele.Kui inimene tuleb su kodulehele, aga leiab eest sellise paiga, mille osas ei ole taabsoluutselt kindel, kas seal üldse varem on mõni inimene käinud või mitte – sellistolukorda ei tohi tekkida. Nimetagem seda üksiku saare sündroomiks. Ettevõttekoduleht ei tohi olla kui üksik saar, mille külastaja tunneb endkui selle esmakordne (ja ilmselt ka viimane loll) avastaja.Samuti ei tohi koduleht olla selline, kus inimeneleiab küll märke varasemast inimtegevusest,aga see on ka kõik. Kui su kodulehe külastajastekib kahtlus, et millal küll viimati keegi sedalehte külastas, ja mõtleb enda peas väljahüpoteetilise vastuse “Ilmselt üpriski ammu”– oled jälle jama sees. Kohe tekib siis ju inimesepeas ka miljon küsimust – miks inimesed siineriti ei käi? Kas nad ei usalda seda firmat? Agamiks nad ei usalda? Kas see on mingi kahtlaneäri? Kas nad üldse enam tegutsevadki enam? Äkkipeaksin ma ka mujalt ikka otsima?Vanad eestlasedütlesid sügise kohta, et......sügisel on suvesilmad, aga talvehambadSinu koduleht peab olema selline, kuhu saabunud inimene tunneb, et ta on jõudnudteiste rahulolevate klientide sekka! Ta peab saama aru, et kodulehel käib pidevaltinimesi, kes uurivad, ostavad, tulevad tagasi, suhtlevad, räägivad kaasa, on huvitatudja ON RAHUL! See paik peab tekitama temas tunde, et sealt leiab oma ala eksperdid,

parima kauba ning mitte keegi ei mõtlegi teda alt vedada.Mis tunde meie turismiettevõtete kodulehed sinus enamasti tekitavad?www.eturism.eeVastseliina piiskopilinnus – koht, kus aeg peatubVastseliina piiskopilinnuse lugu sai alguse 1342. aastal, mil alustati Pihkvamaaja Tartupiiskopkonna piirile võimsa kaitserajatise loomist. Linnus on teeninudpalju erinevaid isandaid, see on olnud sakslaste, venelaste, poolakate ningrootslaste käes. Tänapäeval, mil linnusest on alles peamiselt küll vaid varemed,toimetavad siin eestlased.Ent need varemed on osaliseltkonserveeritud ning ühte torni onehitatud vaateplatvorm, kus saabnautida imekaunist vaadet linnuseheakorrastatud ümbrusele. Külalisiootab ligi 200aastasesse Piiri kõrtsiehitatud külastuskeskus, mis ontäis ajalugu ning keskaega – linnusekuldaega. Eriliseks teeb paiga see, etkülastuskeskuse näol pole tegu pelgaltkuiva muuseumiga, vaid kohaga, kuskülastaja saab ise keskaega kogeda – oma kõrvade, silmade ja puutemeelega. Seeon kujunemas paigaks, kus saab tänases kiirustavas maailmas rändaja aega tagasikeerata. Ja kes meist poleks aegajalt unistanud ajas rändamisest?Keskajal oli Vastseliina uhke ning korralik keskus, linnus andis oma kaunidusepoolest suisa lossi mõõdu välja. Ent aastatuhande vahetuseks oli endiste aegadehiilgus kadunud, mistõttu hakkas kohalikel külaseltsidel ning vallavalitsuseltekkima mõte linnus uuele elule meelitada. Kuna nii Vene kui Läti piir on lähedal,võiks peale kohaliku rahva ka venelasi ja lätlasi külla oodata.2004. aastal loodi vanasse mõisa sepikottaturismiinfopunkt koos pisikese näitusega.Seejärel panid töötajad selga keskaegsedriided ning hakkasid muulgi moel keskaegasisse elama. Sealt sai alguse üha suurematpopulaarsust koguv Vana Aja Päev, mil üheksjuulikuiseks päevaks linnus elustub, kutsudeskohale arvukalt keskaegseid käsitöölisi jakaupmehi, sõdalasi ja munki, rändnäitlejaid jamuusikuid, ning kõige kulminatsiooniks süttibvana linnus pimeduse saabudes õhtukontserdi ajalsadade küünlaleekide ja lõkketulede valguses.Vanad eestlasedütlesid sügise kohta, et......sügisene udutähendab sooja,kevadine udukülmaSuviti on piiskopilinnuses populaarsed nädala-vahetused, sest siis käivad meistridsiin käsitööoskusi õpetamas. Enda oskusi saab parandada nii klaasi ja keraamikakui ka paljudes muudes valdkondades. Seda kõike saab teha ka talvekuudel, ent

siis palub linnuserahvas oma soovist eelnevalt teada anda. Samuti saab nii suvitikui talviti keskaja köögis mätsida ordakakukesi või teha martsipani.Kohalikud käsitöönaised, kes suviti vanas sepikojas nüüd käsitööpoodi peavad,on külastuskeskuse seinale tikkinud 24meetrise vaiba, mis kulgeb ajateljenakoolitusruumi seinal ning kätkeb eneses lugusid, legende ja külajutte lähemastümbrusest. Vaip on lõpetamata, sest aeg ju kulgeb omasoodu ja lugusid tekibjärjest juurde... Legendidega saab tuttavaks ka valguse ja heliga edasi antudaudiovisuaalses etenduses Legendide toas. Nii et kui üle lävepaku astuda, tunnebigaüks teise ajastu hõngu – aeg ei jookse siin nii kiiresti kui suurlinnades ja külastajasaab aja maha võtta. Lihtsalt olla.Ettetellimisel töötab keskaegseid roogi pakkuv söögikoht, kus pakutakse 3erinevat paketti. Kõige lihtsam on talupoja toit (kali, taar ja odratoidud), seejärellinnakodaniku toit (ürdid, ürdijuustud, ent mitte veel liha) ja kõige jõukamatelekohaselt linnuserahva mitmekäiguline pidusöök, mis on kolmest paketist kõigeeksklusiivsem – vürtsiveinid, lihavaagnad, martsipan. Kõike seda on võimalikkülastajal nautida keskaja kostüümidesse riietatult, spetsiaalselt selle kõrtsi jaokstellitud savinõudest ja keskaja lauakombeid kasutades.Tulevikku vaadates on hetkelväljatöötamisel paketid lastele, ntajalootund 7. klassile, kus lapsed saavadoma ajalootunni hoopis siin mahapidada, sellises populaarses vormis, etka kõige kõrgem teadus neile meeldejääb. Sest kui ikka ise ajalugu katsudasaad, hanesulega kirjutad või küünaltvalmistad, kinnitub see hoopis eteminikui õpikust lugedes.Kaja Tuul, Vastseliina linnuseemand,ütleb, et peale Vastseliina leiab keskaja teemaga haakuvaid paiku Eestis veel näiteksRakveres ja Paides, kuid igaüks neist on teisest erinev. Külastajatest on siia temasõnul leidnud tee kindlasti väikesed lapsed, kellele raudrüüd ning ringiliikuvadrüütlid ja emandad ning mõõgaga vehklemine muljet avaldavad, samuti on paljupensionäre, kellele sobib rahulik elutempo. Ja loomulikult on piiskopilinnuseaktiivsed külastajad kooligrupid, keda sügise saabudes siia aina enam tuleb. „Mepole veel väga tuntud, sest oleme noored ja alles hiljuti alustanud, aga mulletundub, et meid avastatakse järjest enam,“ ütleb Kaja Tuul.Siseturiste tuleb piiskopilinnusesse kindlasti rohkem kui välismaalasi, ent pärisagaralt külastavad linnust soomlased ja sakslased. Lätlasi oli rohkem enne suurtmasuaega, kohati isegi rohkem kui eestlasi, ent praegu on neid väheks jäänud. Jatasapisi leiavad siia tee ka venelased, nt need, kes Värska Sanatooriumis puhkavad.„Suust suhu reklaam töötab kõige enam,“ tõdeb linnuseemand Tuul. „Meil onkorralik koduleht, mida täiendame regulaarselt, ning turismiinfopunktides,turismitaludes ja naabrite juures jagame ka enda voldikuid,“ tutvustab Tuulpraeguseid turundustegevusi. Ka koostööd teiste turismiettevõtetega hindab Tuulheaks, öeldes, et see on alati kaval meetod. „Praegu täname koostöö eest kindlastiVärska Sanatooriumit ning Piusa koopaid, ka Haanjast ja Võrust saadetakse meilekülalisi,“ selgitab Kaja Tuul, lisades, et ka Setomaa läbijad jõuavad tavaliselt siia.

Gruppe, kes talveperioodil külastuskeskusesse tulla soovivad, ootavad linnuseelanikudrõõmuga, kuigi siis on vajalik ettetellimine. Ent ka üksikkülastajale polemaja suletud, tuleb vaid kodulehelt lahtiolekuaegu uurida.Aga on siis sellise pika ja põnevaajalooga kohal ka mõni eriline legendjutustada? „Põnevad lood juhtuvadsiin kogu aeg,“ muigab Kaja Tuul. „Eisaa öelda, et me just vaime näeme,aga vanade legendide taaselustumistkipub siin teinekord ikka olema. Näitekspajatab üks vana legend mesilasperest,kes aegajalt kirdetornist mett allatilgutab, mis kõikide haiguste vastuaitab,“ jutustab Kaja Tuul. „Ja ükskordsee väga vana legend elustuski – külastuskeskuse tutvustusüritusel ei lasknudpereheitvad mesilaspered külastajaid torni ning järgmisel päeval hakkas tornisttaas mett alla tilkuma, joostes mööda seina alla täpselt nagu legendis. Kui paljudsellest jumalaannist tervistusid, sellest ajalugu vaikib, aga mõne nädala pärastjäid juhtunut meenutama tumedad randid kiviseintel.“ Tuul lisab, et analoogseidasju on Vastseliina piiskopilinnuses juhtunud teisigi.Lõpetuseks aga veel üks põnev lugu. Nimelt on Vastseliina piiskopilinnus Eestikõige tuntum katoliiklik pühapaik. Juba 14. sajandil pandi siin kirja ime – ühel1353. aasta septembriööl kuuldi linnuse kabelis korraga muusikat. Küünlad olidiseenesest süttinud ja altaririst seinalt lahti tulnud, seistes õhus ilma mingi toeta.Nii kirjutati kirjas, mis saadeti paavstile, kes seepeale käskis siia pühapaiga teha.Iga palverändur, kes tõotatud sihtkohta jõudis, sai paavsti kinnitatud ühe aasta ja40päevase patukustutuse. Ka tänapäeva Lääne-Euroopas on see ime teada, sestkatoliiklased käivad siin ikka veel. Näiteks 2004. aastal viibis vanal kabeliasemelkorraga 180 palverändurit.Tulge Vastseliina piiskopilinnusesse – kohta, kus aeg peatub!www.vastseliina.ee/linnusInnovaatiline turism on Eestikontekstis võtmeküsimusEASi väljaantava Ettevõtluse Auhinna– Turismi Uuendaja 2011 – tiitligapärjati 14. septembril Estoniakontserdisaalis toimunud pidulikulgalaõhtul Põlvamaal Varbuse külastegutsev Eesti Maanteemuuseumtänu erilisele vabaõhuekspositsioonile„Teeaeg“, kus liiguvad nii ajale jalgujäänud liiklusvahendid kui ka tulevikusõidukid. Mida tiitlist ja muuseumi tulevikustarvab muuseumi juhataja Mairo Rääsk, loe edasi alljärgnevast loost.

Mida tähendab Eesti Maanteemuuseumile tiitel Turismi Uuendaja 2011?Igasugune märkamine ja tunnustamine on alati kasulik arvestades seda, etmaanteemuuseum on avalik organisatsioon ja paljud meie ettevõtmised onavalikkusele suunatud. Selline tiitel teeb ainult heameelt. Oleme oma uuenäitusekeskkonnaga leidnud äramärkimist ja saanud tunnustust mitmetelerinevatel konkurssidel. Esimesed pälvitud tunnustused omistati „Teeajale“turismi kategoorias 2010. aasta hilissügisel. Konkursil „Ehe Lõuna-Eesti“nimetati maanteemuuseum eriti silmapaistvaks nominendiks 2010. aastaparima turismiobjekti kategoorias. Põlvamaa turismitegijate konkursil saimaanteemuuseum „Aasta atraktiivseima uustulnuka“ auhinna. 2011. aastajaanuaris pälvis maanteemuuseum Eesti muuseumide aastaauhindade konkursil„Aasta tootearendaja 2010“ tiitli.Uue näitusekeskkonna muudab eriliseks arhitektuurne lahendus. Sellest, ettegemist on väga silmapaistva maastikuarhitektuuri objektiga, annavad tunnistustmitmed artiklid väljapaistvates rahvusvahelistes arhitektuuriajakirjadesning pälvitud kõrgetasemeline tunnustus. Näitusekeskkonna „Teeaeg“arhitektuurse lahenduse eest (koos Sõmeru keskusehoonega) pälvis AB Saltokultuurkapitali aastapreemia. Eesti Betooniühingu ja Eesti EhitusmaterjalideTootjate Liidu korraldataval konkursil “Aasta Betoonehitis 2010” tunnustati„Teeaega“ eripreemiaga. Selle aasta kevadel kuulutas Eesti MaastikuarhitektideLiit „Teeaja“ „Maastikuarhitektuuri aasta teoks 2010“. Nüüd siis pälvis Teeaeg EASiauhinna.Mille eest täpsemalt auhinna saite, mida oleteuuendanud?Seda, mille eest me auhinna saime, ei oskagitäpselt vastata. Seda, mis kaalukeelekssai, peab küsima komisjoniliikmetelt.Ise tahaksin uskuda, et hinnati ideed,seda, kuidas maanteede ajalugu oneksponoeeritud – millises vormis ja millisteseostega, milline sisu on loodud. Ma usun, ethinnati tervikut.Protsess tänase päevani on olnud üsna pikk.Algas see juba aastal 2003, mil otsustati väljakuulutada maastikuarhitektuuri konkurss. 2004.aastal oli konkursi võitjate autasustamine, kusjuuresVanad eestlasedütlesid sügise kohta, et......paljuks sedahilissügisest päeva:ainult kaks hämaratotsa ja vaks valgemataega nende vahelon huvitav märkida, et teostamise aluseks võeti konkursil teiseks jäänud tööpealkirjaga „SUPERHIGHWAY“, autoriks Salto arhitektuuribüroo. 2005. aastastalates algas projekteerimise pikk protsess, mis jõudis lõpule 2008. kevadeks.Protsessi käigu muutusid ka muuseumi arusaamad, need teisenesid/täienesidpidevalt ja esialgsest tööst erines lõpptulemus üsna palju.2008. oli just alustatud piirkondade konkurentsivõime meetme alt toetusejagamist. See ajastus osutus meile väga sobivaks. Võib öelda, et just õnnelikeasjaolude kokkusattumise tulemusena saime pikalt kavandatud ideed teostamaasuda. Esitasime euroraha saamiseks taotluse, mis sai sama aasta sügisel EASiltpositiivse hinnangu. Paralleelselt taotluse esitamisega viisime läbi ehitushanke.2008. aasta sügisel sõlmisime ehitajaga lepingu ning algas projekti realiseerimine.Suure tõenäosusega ei oleks meil ilma EASi toetuseta täna uut näitusekeskkonda.

Mis on uue näitusekeskkonna puhul erilist?Esiteks on eriline viis, kuidas teedeajaloo ekspositsioon on koostatud.Uus näitusekekskkond koosneb kahest suuremast osast: erinevatestnäitusekeskkondadest ja puhkealast. Üks põnevamaid näitusekeskkondi onajalooline teeruum, kus eksponeeritakse erinevatest ajastutest pärinevaid teelõikekoos neile omase arhitektuurilise ja loodusliku keskkonnaga. Muide, meileteadaolevalt pole Euroopas sellist asja varem tehtud. Uus näitusekeskkond loobvõimalusi luua olemasoleva peale pidevalt uut – erinevad programmid, näitused,üritused, aktiivsed tegevused jms. Korduvkülastajaid silmas pidades on kahtlemataoluline ka puhkeala. Läbi puhkeala keskse keskkonna, laste liikluslinna, onmuuseumi korduv külastamine ühe hooaja vältel kaalukas argument. Kahtlemataon uus näitusekeskkond eriline ka oma arhitektuurse lahenduse ja mitmeteerilahenduste poolest.Kirjeldage palun, kuidas tiitlini viinud hindamisprotsess välja nägi?Maanteemuuseum valmistas ette konkursil osalemiseks vajalikud materjalid jubakevadel. Augustikuus saime teate, et oleme finaalis kolme nominendi seas. Ja niita läks. Et me konkurentideks finaalis olid Lux Express ja Nukumuuseum, mõlemadväga tugevad konkurendid, oli võit meile väga suur positiivne üllatus.Kas julgustaksite ka teisi turismiettevõtjaid seda tiitlit noolima?See on igal juhul oluline ja vajalik, kas või seetõttu, et saada tagasipeegeldustoma ala professionaalidelt. Võrdlusmomendi saamiseks on kõik sellelaadsedettevõtmised alati väga kasulikud, ka organisatsiooni seesmist arengut silmaspidades.Millised on Eesti Maanteemuuseumi tulevikuplaanid?Praegused plaanid puudutavad masinahalli ja selle rekonstrueerimist, milletulemusena avaneb 3 aasta pärast maanteemuuseumi külastajatel unikaalnevõimalus saada osa 20. sajandi autoajastust uues põnevas püsiekspositsioonis.Sinna oleme planeerinud kaasaegse ülesehituse võimalikult tehnika ja

masinate keskele – tee-ehitus – ja hooldusmasinad, sõiduautod, mootorrattad,võrrid jms. Usun, et sellest saab üks tore ja vahva koht. Ja teisalt loodameuue püsiekspositsiooniga tõsta maanteemuuseumi külastamise atraktiivsustmadalhooajal, so. oktoobrist kuni aprillini. Multifunktsionaalsena planeeritudnäitusekeskkonnas saab tulevikus läbi viia konverentse, seminare, liikluskasvatustjms.Meie uus näitusekeskkond „Teeaeg“ on vabas õhus ja kahe viimase suvega onmeil vedanud. Ent Eesti suved võivad olla ka teist nägu, mistõttu saavad külalisedkehva ilma korral rohkem aega veeta kaasaegsest näitusekeskkonda külastades.Seega aitab masinahalli arendus vähendada ka ilmast tulenevaid külastusriske.Turism ja innovatsioon – kui palju neid omavahel ühendada ja kombineerida saab?Eesti kontekstis on see võtmeküsimus. Kui vaatame oma lähiriike, siis see, kuidasEesti end reklaamib ja mida meil pakkuda on, on suheliselt sarnane sellega,mida teevad Leedu ja Läti. Räägime puhtast loodusest, rikkalikust ajaloo- jakultuuripärandist, tervislikust toidust. Aga naabritel on see kõik samuti olemas.Küsimus on selles, kuidas suudame eristuda. Kuidas suudame turistid Eestissemeelitada. Siin on innovatsioonil väga suur roll. Ilma sellise eristumiseta, maarvan, on edu väga raske loota.Meena...5. pistuloKMuuseum kui turismiatraktsioon?Eesti muuseumid on sellega üldiselt hästi hakkama saanud. Muuseum pole enamkoht, kust külastaja leiab eest tolmused eksponaadid. See pole nii juba üsna pikkaaega. Ma arvan, et see on otseselt seotud meie tänapäevase elukeskkonnaga –meie ühiskond on väga avatud ning muutused toimuvad oluliselt kiiremini kuivarem, näiteks on infovahetus läinud tohutult kiireks. Seetõttu ootab ja eeldabkülastaja seda kõike ka keskkonnast, kus ta igapäevaselt toimetab. Kahtlematapeavad muuseumid, kui eesmärgiks on avatus ja külastajate huvi, rääkima ningavama teemasid nii, nagu üldiselt seda ollakse harjunud vastu võtma. Väga olulineon seejuures uudsuse moment ning uudsus ei tähenda alati mitte niivõrd mõndkaasaegset tehnilist erilahendust, vaid pigem uusi seoseid või rakursse, kuidasteemasid avada. Seega ei piisa enam pelgalt esemetest, tekstist, fotodest javideoprogrammidest, et kaasaegseid ekspositsioone luua. Külastajad tahavad ollaka kaasatud ja näha uusi seoseid.Mis muuseumit teistest atraktsioonidest aga eristab, on see, et muuseum peabsiiski säilitama usaldusväärsuse ja ei tohiks kergelt anda järele ahvatlusele üldisekülastus- või omatulunumbri huvides keskenduda ainult n-ö populaarsete teemadekäsitlemisele. Pigem tuleks lähtuda ikka valdkondlikest tegevuseesmärkidest,milleks üks või teine muuseum on ellu kutsutud. Võtmeküsimuseks on sealjuuresviis, kuidas ka esmapilgul haigutama ajavaid või vähemtähtsaid teemasidköitvalt ja kaasaegselt esitada. Samas on usaldusväärsus, info kvaliteet ja sellekontrollitavus muuseumite puhul väga olulised. Seetõttu ei saa näitusi üles ehitadavaid populaarsust silmas pidades. Sisu peab olema kvaliteetne, aga samas köitev.Vormi osas, kuidas seda teha, on muuseumitel vabad käed. Edukamad on need,kes erinevaid võimalusi paremini ära kasutavad ja põnevamaid seoseid loovad,teemasid integreeritult esitlevad ning seda kõike kindlas taustsüsteemis teevad.Maanteemuuseumist ning selle „Teeajast“ kirjutasime juba ka oma 2010. aastajuulikuises uudiskirjas. Loe siit: www.southestonia.ee/uudiskiri/LET5_0710.html.Muuseumi kohta uuri siit: http://muuseum.mnt.ee/.

Lõuna-Eesti statistikas 2006-2010 (5 aastat)Kuna asusin alates 01.08.11 tööle SA Lõuna-Eesti Turism juhatajana, siis pidasinvajalikuks esmalt kaardistada senist käekäiku. Kuigi statistikat enamasti kirutakse,on see siiski üsna heaks indikaatoriks olukorra analüüsiks ja suundusin minagistatistikaameti kodulehele, et sealt alla laadida suured tabelid ning neid siis uurimapuurimahakata. Statistikaamet annab andmeid järgnevalt:Turism, majutus ja toitlustus• Eesti elanike reisimine• Majutus• Piiriületused• Reisikorraldajad ja reisibürood• Turismi, majutuse ja toitlustuse majandusnäitajadMulle tundus, et kõige parema pildi saan, kui võtan “majutusele” keskendunudandmed olukorra analüüsi aluseks. Valiku põhjuseks oli see, et majutusega ööbijadtarbivad enamasti ka muid teenuseid (olulisemad külalised kui läbisõidukülalisedning sugulaste-tuttavate juures ööbivad külalised), neid on lihtne regioonide järgijaotada ning neid andmeid on lihtne võrrelda teiste Eesti regioonidega (Põhja- jaLääne-Eesti).Mis ma leidsin?Majutuskohtade arvu poolest liiguvad Eesti 3 regiooni ühel sammul (suured linnadnagu Tallinn, Tartu ja Pärnu pole arvestuses regioonidest lahku löödud), hõivateskõik pisut üle 30% kõigist majutuskohtadest. Positiivne on, et vaatamata majandusekõikumistele on LE majutuskohtade arv stabiilselt kasvanud (niisamuti ka PE), kuidLääne-Eestis on peale 2007. aastat majutuskohtade arv vähenenud ning alates 2009.aastast jälle tõusma hakanud (vt Joonis 1).Joonis 1. Majutuskohtade arv Eesti regioonides.Tubade ja voodikohtade jaotumise osas on nüüd näha Põhja-Eesti edu tänu Tallinnasuurhotellidele. Kuid sama muutuste trendi nagu majutuskohtade osas on näha kasiin (vt Joonis 2 ja 3). Oluline on endale meelde jätta, et Lõuna-Eesti omab 20% koguEesti voodikohtade arvust, mis eeldaks, et 20% kogu Eestit külastatavatest külalistestka ööbib siin.

Joonis 2. Saadaval olevate tubade arv Eesti erinevates regioonidesJoonis 3. Saadaval olevate voodikohtade arv Eesti erinevates regioonides.Esimene pettumus tabas mind üldist ööbijate arvu vaadates. Kui LE-l on 20%voodikohtadest, siis majutame me vaid 15% kogu siia, Eestisse saabuvast seltskonnast.Lääne-Eesti jääb oma 25% juurde, nii nagu voodikohtigi. Nagu jooniselt 4 näha, lähebmeil oodatud külaline Põhja-Eesti majutuskohtadesse, sest seal majutatakse rohkemkui omatakse voodikohti protsentuaalselt.Joonis 4. Majutatute ööbimised Eesti regioonides.

Eks üheks vabanduseks on kindlasti see, et meie lähinaabrid käivad meie juuresn-ö teenuseid tarbimas, aga ööbima sõidavad mujale. Aga milleks tekitada juurdemajutuskohti, kui me ei ootagi, et külaline ka meie juurde ööbima jääks? Siin tekibmulje, et meil on liiga palju majutuskohti või liiga vähe motivaatoreid, mis sunnikskülalist siia ka ööbima jääda.Eelnevat toetab ka järgmine tabel koos joonisega (vt joonis 5), kus on võrreldudregioonide voodikoha täituvust. Kui voodikohtade muutuse osas oli tegemist ilusakasvuga, siis täituvuse osas on toimunud veelgi kiirem langus, ehk siis vähenevatkülaliste hulka on vaja jagada suurema majutusasutuste hulga vahel. Kui meienaaberregioonid jäävad 30-40 täituvuseprotsendi vahele, siis Lõuna-Eestile jääb vaidpisut üle 20%, mis tähendab et majutusasutuste toad/voodid on täidetud vaid igal5. ööl naabrite 3. öö vastu. Vürtsi lisab ka fakt, et toa keskmise hinna osas jäämeme Lõuna-Eesti maakondadega pigem sinna viimasesse otsa – me saame ka kõigevähem raha toa eest (Põhja-Eesti keskmine on 26 eurot, Lääne-Eestis 22 eurot jaLõuna-Eestis 20 eurot toa eest). Siin võib muidugi rääkida kvaliteedierinevustest,kuid päeva lõpuks loeb ikkagi raha, mis on teenitud ja mida saab töötajate palgaks,hankijatele kauba eest ja teenuste ja toodete arendamiseks maksta.Joonis 5. Voodikohtade täituvus Eesti erinevates regioonides.Kui liigume nüüd sügavamale meie sihtturgudele ja hindame oma esinemist seal, siisavaneb pilt, mida kujutavad järgnevad joonised (vt joonis 6, 7, 8, 9 ja 10).Joonis 6. Eestlaste ööbimised Eesti erinevates regioonides.

Joonis 7. Lätlaste ööbimised Eesti erinevates regioonides.Joonis 8. Sakslaste ööbimised Eesti erinevates regioonides.