Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kas on hinnatud, kui palju kulub riigil iga-aastaseks metsaaluste koristamiseks prügist ,<br />
kui saastetsumäärasid tõstetakse ( E. Roo, E. Väärtnõu) Vastus: Teeme Ära kampaania<br />
otsekulud oli ca 7 mln kr, kuid selle raames koristati ära ka suur hulk aegade jooksul<br />
kogunenud prügi. Iga-aastaselt läheb värske sodi korjamiseks ca 10 mln kr, sh RMK<br />
üksi vähemalt 3 mln kr. Kokku või kulusid olla 10-15 mln kr aastas riigil ja KOVidel<br />
kokku. Riik on investeerinud ca 250 mln krooni eri aegadel, mille tulemusel jääb 150-st<br />
prügilast 2001. aastal alles 5 prügilat aastaks 2009. Otsene seos ladestamistasu ja<br />
prügistamise vahel puudub. Soomes on väga kõrge jäätmemaks, prügistamine väike,<br />
Lätis ja Leedus on tunduvalt madlam kui <strong>Eesti</strong>s, prügistamine vähemalt samasuur kui<br />
meil. Prügistamise juures on küsimus on pigem jäätmekogumissüsteemiga<br />
mitteliitunute suures osakaalus – ca 20% olmeprügist tekib väljaspool<br />
kogumissüsteemi. (P. Eek, M. Rüütelmann).<br />
Ettepanek: kasutada keskkonnatasudest laekuvat raha järelvalve parandamiseks.<br />
Vastus: KOVidel ei ole piiranguid, võivad kasutada jäätmehooldeks ja järelevalveks.<br />
Keskkonnainspektsioonile läbi KIKi otseste kulude katmine sisuliselt välistatud, võibolla<br />
saaks toetada koolitust. (P. Eek, M. Rüütelmann, Habicht)<br />
KIKi laekuvate rahade kasutamine on läbipaistev, kõik andmed on leitavad KIKi<br />
koduleheküljel www.kik.ee<br />
Keskkonnatasudega on otseselt seotud taaskasutamise arendamine, kui loobume<br />
saastetasudest, kaob ära motivatsioon taaskasutada.<br />
Jäätmete ladestamistasu ei ole nii oluliselt sõltuvuses transpordikulust, kui võiks<br />
eeldada. Näited: Tallinnas Kalamajas 140 l mahuti tühjendamine 25 kr kord; Põhja-<br />
Tallinnas 75 kr kord (mõlemal vedu Tallinna Prügilale st lähedale); Haapsalus 31 kr<br />
tühjendamise kord (veoga Väätsale – 140 km). Hinnad tarbijale sõltuvad muust kui<br />
ladustamishind ja veokaugus, hoopis korralduslikest nüanssidest. Kehtiv keskmine<br />
ladestustasu on <strong>Eesti</strong>s ca 650 kr/t. (P. Eek)<br />
Poolkoksi saastetasu tõstmisel ettepanekus esitatud määrale tuleb poolkoksi<br />
ladestushind põlevkiviõli turuhinnast üle 10% (arvestatud, et 1 t õli tootmiseks kulub 8<br />
tonni põlevkivi, millest 60% on poolkoks = ca 4 tonni poolkoksi). Kõrge tasumäär<br />
võtab ettevõttelt võimaluse taaskasutamisse investeerida. Muid võimalusi ei ole, kui<br />
tsemenditööstuses ära kasutada, aga tööstuse ehitamine maksab ca 2-3mld kr. Peale<br />
selle rikutakse võrdse kohtlemise printsiipi – VKG-l on uus nõuetele vastav prügila<br />
olemas, <strong>Eesti</strong> Energia ei viigi vastavusse. Karistatakse initsiatiivi. Peaks võrdsustama<br />
tuha ja poolkoksi ja nende tasumäära, kui mõlemad on nõuetele vastavalt ladestatud.<br />
Ettevõte peab lahendama probleemi, aga riik ei toeta. Vastus: tuhk ei ole samaväärne<br />
poolkoksiga, kus on rohkem orgaanikat ja energiat; poolkoksi peaaegu et ei tohigi<br />
ladustada. Poolkoksi põletamist katsetati Kundas, kuid see lõpetati, kuna ei olnud<br />
majanduslikult mõttekas. UTT tahke soojuskandja jäätmeks on tuhk, see on kokku<br />
lepitud, kuna sisaldab orgaanikat alla 1%. Keskkonnatasude tõstmisel leitakse paremaid<br />
võimalusi tehnoloogilistes lahendustes. Tasumäärade tõstmine toetab innovatsiooni.<br />
(M. Eldermann, P.Eek, E. Kraav).<br />
Ei tohiks karistada ekspordivõimelist tööstust. Enne kui tööstuse rahakoti kallale<br />
minna, hinnata, kas riik annab raha tagasi, parima võimaliku tehnika rakendamise<br />
toetamiseks? Tuleks teha tuha ja poolkoksi saastekoormuse võrdlus (E.Roo). Vastus:<br />
uuringuid on tehtud mitmeid, pigem leiame ohtlikke tegureid juurde, kui neid vähemaks<br />
jääb. Kõik soovijad võivad teemat edasi uurida. Ettevõtetel on saastetasu asendamise<br />
võimalus. Laekuv raha läheb projektidesse, kusjuures tööstuspiirkonnas on riigil väga<br />
suuri kohustusi (prügilate sulgemine ca 100 mln Ida-Virumaal, Kiviõlis-Kohtla-Järvel<br />
850 mln kr). Vaielda Euroopa Komisjoniga, kas poolkoks on ohtlik, ei ole mõtet.<br />
(P.Eek)<br />
2
Change language