Rakendusjuhend - UBC Commission on Environment

EMAS linnadele – 

partnerüleaatus 

EMASi rakendamise 

juhend Euroopa Liidu 

omavalitsustele 

EMASi rakendamine 

algajatele 

16 EL liikmesriigi linnade praktika 

(8 uut liikmesriiki) 

2004

Tänusõnad 

EMAS rakendusjuhend ja EMAS Partnerülevaatus juhend on töötatud välja EMAS 

Partnerülevaatus linnades projektimeeskonna koostöös, kuhu kuulusid projekti 

juhina Läänemere Linnade Liidu keskkonnakomisjon (<strong>UBC</strong>), EUROCITIES; Lääne- 

Inglismaa Ülikool (UWE) ja Newcastle linn. Juhendid on katsetatud ja hinnatud 

kõigi projektis osalenud linnade poolt. 

Suured tänud juhendite ettevalmistamise eest projekti põhipartneritele UWE ja 

Mark Websterìle, kes haarasid väljakutsuva initsiatiivi. Lisaks sooviksime tänada 

järgmisi osalisi: Allen Creedy (Newcastle linn), Tea Nõmmann, Mikko Jokinen ja 

Risto Veivo (<strong>UBC</strong>), Massimiliano Rumignani (EUROCITIES) ning David Ludlowìt 

(UWE). 

Meie erilised tänud kuuluvad Lynne Walkerìle Newcastle linnast tema aktiivse 

osaluse eest arendusprotsessis. Väärtusliku tagasiside eest olema tänulikud 

Mireia Abril I Janer, Txema Castiella i Viu (Barcelona), Steve Ransom (Bristol), 

Hans-Wilhelm Hentze, Ralf-Dietmar Wilke (Düsseldorf), Monika Piotrowska- 

Szypryt (Gdansk), Christina Ramberg, Martha Sandoval-Peterson (Götenburg), 

Solvita Lurina (Jelgava), Susan Williams, Thomas Knowland (Leeds), Mara 

Zeltina, Dace Liepniece (Liepaja), Zita Tverkute, Danguole Jangauskiene 

(Panevezys), Fernando Almeida, Luis Mamede (Porto), Dagmara Koziolek, 

Andreas Neupert (Rostock), Leta Rinkeviciene, Audrone Jaugelaviciene (Siauliai), 

Agnieszka Wilczynska, Elzbieta Turowiecka (Sopot), Tiina Vilberg, Madis Kõrvits, 

Tarmo Pauklin (Tallinn), Riho Karjus (Viljandi), Marisol Vordou (Ateena). 

Samuti tahaksime tänada projekti konsultante Anne Randmer jaHanna Talving 

(EmiEco), Inga Belmane (LPPC-Läti Saasteennetus Keskus), Vaiva 

Ramanauskiene ja Audrone Alijosiute (ECAT-Leedu), Jaroslaw Szymanski ja 

Robert Pochyluk (EkoTrek) nende töö eest linnade abistamisel uutes 

liikmesriikides ning hästi organiseeritud juhendite tõlkimise eest eesti, läti, leedu 

ja poola keelde. Saksa, kreeka, portugali, hispaania ja rootsi keele tõlke eest 

avaldame tänu Claudio Chiavetta Traductionsìle. 

Samuti oleme tänulikud kaasrahastajatele Euroopa Komisjoni Keskkonna 

Peadirektoraadile ja Soome Keskkonnaministeeriumile, kelle finantstoetuse 

võimaldas projekti ellu viia ning soovitud tulemusteni jõuda. 

Käesoleva väljaande sisu ei peegelda Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohti, 

vaid projekti meeskonna nägemusi. 

© <strong>UBC</strong>, EMAS partnerülevaatus linnades projekt, 2004 

Paljundamine mittekommertslikel eesmärkidel on lubatud, viitamine on 

kohustuslik. 

Co-funders: The project was co-funded by the European <strong>Commission</strong> DG 

Environment under the European Community framework for co-operation to promote 

sustainable urban development. The project was also co-funded by the Finnish 

Ministry of Environment under framework for co-operation in neighbouring areas. 

EMASi rakendamise juhend 2

Sisukord 

Tänusõnad ............................................................................2 

1. Käesoleva juhendi eesmärk............................................5 

Käesoleva juhendi maht ja struktuur........................................................ 5 

Mille poolest erineb see konkreetne juhend teistest? ................................... 6 

Miks mitte kõik EMASi etapid?................................................................. 6 

Iga linnavalitsus Euroopas on erinev ........................................................ 6 

Kes on dokumendi sihtgrupiks? ............................................................... 6 

Kuidas seda dokumenti kasutada............................................................. 7 

2. EMASi partnerülevaatus linnades projekti taustmaterjal ....8 

Ülevaatus .................................................................................................... 9 

Poliitika ....................................................................................................... 9 

Juhtimiskava ................................................................................................ 9 

Juhtimissüsteem........................................................................................... 9 

Siseaudit ..................................................................................................... 9 

Avaldus ..................................................................................................... 10 

Tõendamine ............................................................................................... 10 

4. Mõningad algteadmised – reaalsuskontroll...................11 

Sissejuhatus ...................................................................................... 11 

Ole valmis! ........................................................................................ 11 

Miks sa soovid liituda keskkonnajuhtimissüsteemiga? ............................... 11 

Tee kindlaks, et oled nõudmistest tõesti aru saanud ................................. 11 

Külasta kogemuste saamiseks teisi linnavalitsusi...................................... 12 

Terviklik poliitiline, juhtimis- ja rahandusalane kohustus ........................... 12 

Määra ametisse EMASi ametnik ............................................................. 12 

Ole oma ootustelt realistlik ................................................................... 13 

Konsultantide kasutamine .................................................................... 13 

5. Kõige esimesed sammud: asjade õigesse konteksti 

panemine!...........................................................................14 

Sissejuhatus ...................................................................................... 14 

EMASist tulu saamine – idee müümine ................................................... 14 

Kõigis huvi äratamine .......................................................................... 15 

Inimesed, mitte protseduurid................................................................ 15 

Sea valmis EMASi töörühm/juhtrühm (Vorm 1)........................................ 15 

EMASi rakendamise strateegia .............................................................. 16 

6. Juhend, kuidas samm sammu haaval jõuda 

keskkonnaülevaatuseni.......................................................17 

Sissejuhatus ...................................................................................... 17 

Ettevalmistus ............................................................................................. 17 

Organisatsiooniline hierarhia või „Organisatsiooni puu”.................................... 17 


Kontaktide loomine ..................................................................................... 17 

Ülevaatuse ülesehitamine ............................................................................ 18 

Ülevaatuse lõpetamine ja vormide täitmine.................................................... 18 

Otseste aspektidega tegevused (Vorm 2)................................................ 18 

Kaudsete aspektidega tegevused (Vorm 3) ............................................. 20 

Olulise mõjuga otsesed keskkonnaaspektid (Vorm 4) ................................ 21 

Olulise mõjuga kaudsed aspektid (Vorm 5) ............................................. 24 

Keskkonnaspektide üldise olulisuse hindamine (Vorm 6)............................ 27 

7. Õigusaktide register (Vorm 7)......................................29 

Kuidas seadusandlust määrata .............................................................. 29 

Registri loomine.................................................................................. 29 

8. Keskkonnapoliitika kirjutamine ....................................32 

Sissejuhatus ...................................................................................... 32 

Kavanda keskkonnapoliitika koos töörühmaga ......................................... 32 

Olemasolevad keskkonnalased sihid, mured ja tegevused (Vorm 8) ........... 33 

Keskkonnapoliitika eelnõu (Vorm 9) ....................................................... 33 

EMASi nõuete täitmine (Vorm 10).......................................................... 35 

Teabevahetus (Vorm 11)...................................................................... 35 

Lõplik poliitikadokument (Vorm 12) ....................................................... 35 

Levikumehhanismid (Vorm 13).............................................................. 36 

Poliitika ülevaatamise meetmed (Vorm 14) ............................................. 36 

9. Keskkonnajuhtimiskava arendamine (Vorm 15) ...........37 

Sissejuhatus ...................................................................................... 37 

Keskkonnajuhtimiskava eesmärk........................................................... 37 

Keskkonnajuhtimiskava arendamine ...................................................... 38 

10. Keskkonnajuhtimissüsteemi arendamine......................41 

Sissejuhatus ...................................................................................... 41 

Mis asi on keskkonnajuhtimissüsteem? ................................................... 42 

EMASi sidumine olemasoleva juhtimissüsteemiga ..................................... 42 

Rakendamine ja toimimine ................................................................... 44 

Kontroll ja korrigeeriv tegevus .............................................................. 48 

Juhtkonnapoolne ülevaatus................................................................... 50 

LISA A – Tühjad vormid täitmiseks......................................51 

LISA B – Täidetud dokumentatsiooni näited ........................67 

LISA C – Näitlik organisatsiooniline hierarhia ......................85 

LISA D – Mõistete seletused ................................................86 


1. Käesoleva juhendi eesmärk 

Antud dokumendi eesmärgiks on juhtida linnavalitsus läbi EMASi rakendamise 

esimeste etappide. Selle projektiga seotud linnade kogemus, mis on viinud 

käesoleva juhendi tegemisele, näitab seda, et alustamine on tihti protsessi 

raskeim osa. Mõningateks takistusteks on olnud: 

• Juhtkonna ja poliitikute veenmine protsessi väärtuse osas 

• Mõistmine, kuidas ettevõtte tegevuse mõjutab keskkonda 

• Juba juhtunu tuvastamine 

• Tegutsemise liikumises hoidmine ning samas ka poliitilise ja juhtkonna 

poolse toetuse säilitamine 

• EMASi protsessi kontrollitavateks sammudeks jagamine 

• Mõistmine, mida üks juhtimissüsteem endast üldse kujutab 

Antud juhend aitab linnavalitsust EMASi rakendamise protsessiga alustamisel. 

Juhendamist ja vorme, mis siin dokumendis sisalduvad, saab vastavalt vajadusele 

kohandada organisatsiooni spetsiifilise olukorraga. EMASi protsess linnavalitsuses 

tõstab märgatavalt vastutavate inimeste kompetentsi ja lisab usaldust uute 

lähenemisviiside vastu. Kasuta seda juhendit protsessi toetava vahendina, aga 

mõista, et iga linnavalitsus on unikaalne ja nõuab seega spetsiifilist metoodikat. 

Juhendi eesmärgiks on ettevõte juhtimine läbi EMASi rakendamise esimeste 

etappide. Kuid seda saab kasutada ka keskkonnajuhtimise protsessi üldisel 

alustamisel, s.t tegu pole vaid EMASile suunatud juhendiga. Ettevõte võib 

juhendit kasutada KJSi protsessiga alustamisel ja alles hiljem otsustada, millist 

süsteemi täpsemalt rakendada soovitakse. Juhul, kui soovitakse järgida 

sertifitseeritud süsteemi, võib olla sobilik tuletada antud juhendil baseeruv oma 

süsteem. 

Käesoleva juhendi maht ja struktuur 

Kui linnad leiavad, et protsess on juba käigus ja selle liikumine on välja 

kujunemas, siis ülejäänud osa protsessist on juba arusaadavam ja kergemini 

hallatav. Juhendi esimene osa seletab lahti mõningad alusteadmised, mida tuleb 

enne EMASi rakendamisega alustamist teada ja seejärel seletab lahti kõige 

esimesed sammud – asjaolud, mis peavad ilmnema enne, kui saab reaalselt tööle 

hakata. 

Käesolev dokument juhib sind läbi alljärgnevate etappide: 

• reaalsete ootuste esitamine EMASile 

• kõige esimene samm 

• rühma moodustamine 

• keskkonnaülevaatus 

• keskkonnapoliitika 

• ettevõtte keskkonnaprogramm 

• sissejuhatus seadusandlusesse 

• sissejuhatus keskkonnajuhtimissüsteemi. 


Mille poolest erineb see konkreetne juhend teistest? 

Siinne dokument pole esimene, mis kirjeldab keskkonnajuhtimissüsteemi või 

EMASi juurutamist kohalikus omavalitsuses – teiste ELi poolt rahastatavate 

projektide raames on ka välja töötatud sarnaseid juhendeid. Siinne juhend on 

väärtuslik lisa juba olemasolevatele – mis selle konkreetse juhendi aga eriti 

väärtuslikuks muudab, on selle keskendatus personalile ja teistele protsessiga 

soetud inimestele. Mitmed juhendid kirjeldavad, mida sul oleks vaja teha, siinne 

juhend aga kirjeldab just nimelt protsessi, kuidas sa tegelikult rakendamist läbi 

pead viima. 

EMASi varajased etapid püütakse võimalikult lihtsaks teha, kuid siiski eeldatakse 

teatud keskkonnajuhtimisalaseid teadmisi ja kogemusi – juhend ei sobi 

kasutamiseks võhikutele. Juhendi üks peamisi soovitusi seisneb selles, et linnavalitsusel 

tuleb määrata konkreetne inimene, kes EMASiga tegeleb – ehk siis 

EMASi ametnik või koordinaator, kes tooks endaga kaasa keskkonnajuhtimisalased 

teadmised, kohaliku omavalitsuse nüansse nad aga tunda ei 

pruugi. 

Selles juhendis on esitletud alternatiivne kaudsete aspektide klassifikatsioon, sest 

projektis osalenud omavalitsused leidsid, et praegune EMASi määrus on kaudsete 

aspektide osas raskesti hoomatav ja ei sobi niiväga omavalitsuste toimingutega. 

Soovitatud alternatiivid on kohaldatud rohkem omavalitsuse järgi ja vajavad ka 

edaspidist töötlemist. Seega keskendub praegune juhend linnavalitsuse kõige 

tähtsamatele valdkondadele. 

Miks mitte kõik EMASi etapid? 

Juhendi kolmas peatükk kirjeldab, kuidas läbi viia EMASi rakendamise seitset 

peamist etappi. Protsess võib väldata mitmeid kuid, aga kui EMASi tahetakse 

juurutada üle terve linnavalitsuse, kulub selleks oluliselt üle aasta. Antud 

dokument kinnitab, et järgides siinset juhist, on sul kergem vajalikku protsessi 

läbi viia. Seetõttu keskendutaksegi järgnevalt sellele, kuidas õigel viisil alustada, 

sest õige algus on EMASi parima võimaliku rakendamise aluseks. 

Iga linnavalitsus Euroopas on erinev 

Erinevus linnavalitsuste vahel tuleneb nende erinevast poliitikast, vastutustest ja 

juhtimisstiilist. EMASi esimesed etapid on üldised – juhtimissüsteemi arendamise 

alguses on see dokument suurelt mõjutatud linnavalitsuse ülesehitusest ja 

organiseerituse tasemest. Selleks ajaks, kui esimesed sammud on lõpetatud, oled 

omandanud juba piisava kogemuste- ja teadmistepagasi, et ka 

rakendamisprotsess saaks lõpule viidud. 

Kes on dokumendi sihtgrupiks? 

Enne rakendamisprotsessi alustamist linnavalitsuses tuleb palgata EMASi 

ametnik. EMASi partnerülevaatuse projekti ja menetlusprojekti (Euro-EMAS) 

partnerite kogemused näitavad, et EMASi ametniku olemasolu linnvalitsuses aitab 

tagada protsessi suurema edukuse. EMASi ei saa lihtsalt liita, tegu on suure 

ettevõtmisega, mis vajab märkimisväärselt nii aega kui ka keskendumist. EMASi 

protsessi tööshoidmine on väga oluline ja seda ei ole võimeline tagama inimene, 

kellel on lisaks veel teisi töökohustusi. 

Seega moodustavad dokumendi sihtgrupi: 


• Euroopa linnavalitsuste uued EMASi ametnikud 

• Poliitikud ja juhid, kes kaaluvad keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamist, 

saavad seda dokumenti kasutada protsessiga seonduva mõistmiseks. 

Kuidas seda dokumenti kasutada 

Enne EMASi rakendamise alustamist loe antud dokument tervikuna läbi. Sel viisil 

saad ette valmistada kõik vajaliku protsessiga seonduva ja mõistad, kui olulised 

siiski mõned varajastest etappidest on. Lisaks saad sa kasutada teisi analoogseid 

juhendavaid dokumente, nagu näiteks hiljuti avaldatud teos “Keskkonnajuhtimise 

rakendusjuhend kohalikele omavalitsustele” Global to Local Ltd 1 . 

Siinset juhendit saab kasutada nii terves omavalitsuses EMASi rakendamisel kui 

ka vaid osalisel rakendamisel. Kõike siin dokumendis saab kasutada hoolimata 

valitud rakendusviisist – juhend viitab alati küll organisatsioonile, kuid kõike saab 

samaväärselt kasutada ka organisatsiooni üksiku osa või üksuse puhul. 

Peatükk 2 sisaldab ELi poolt rahastatud projekti, mis viis praeguse juhendi 

väljaarendamisele, tagamaid. 

Peatükk 3 kirjeldab lühidalt EMASi seitset dokumenteeritud etappi. 

Peatükk 4 kirjeldab mõningaid protsessi eduks fundamentaalseid ühikuid. 

Peatükk 5 juhib linnavalitsuse läbi kõige esimeste EMASi rakendamise etappide. 

Peatükkides 6 - 10 sisaldub üksikasjalik juhend ja näited, kuidas koguda infot 

ja viia lõpule EMASi neli esimest etappi. 

Lisa A sisaldab vorme, millesse saab panna kirja oma EMASi kohta puutuva info. 

Lisa B sisaldab näitena juba täidetud vorme, millega tutvumine annab sulle väga 

olulist infot. 

1 “EMAS Toolkit For Local Authorities” leiad EMASì kodulehelt: 

http://www.europa.eu.int/comm/environment/emas/local/pdf/la_toolkit_commission_020 

204.pdf 


2. EMASi partnerülevaatus linnades projekti 

taustmaterjal 

Projekti “EMASi partnerülevaatus linnades” laiem eesmärk on olnud säästva 

juhtimise toetamine Euroopa linnades. 

EMASi partnerülevaatus linnades projekti kitsam eesmärk oli Euroopa 

Keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi kasutamise laiendamine Euroopa 

kohalike omavalitsuste seas ning detailselt juhendava käsiraamatu koostamine 

linnadele EMASi kasutuse ja partnerülevaatuse läbiviimise kohta. Projektis pöörati 

suurt tähelepanu EMASi tutvustamisele uutes liikmesriikides. 

Projekt toetus eelnevatele LIFE projektide, k.a EURO-EMAS ja Läänemere Linnade 

Liidu Omavalitsuste keskkonnaauditi (MEA) projektide raames omandatud 

kogemustele. 

EMASi partnerülevaatus linnades projekti raames korraldati uurimus Euroopa 

Liidu VI keskkonnategevusprogrammi (6EAP) ja EMASi vaheliste lünkade 

leidmiseks, et saada ülevaade keskkonnajuhtimissüsteemide kasutamisest 

Euroopa Liidus ning aidata linnadele kaasa 6EAP eesmärkide saavutamisel. 

Linnade koostöö edendamiseks ja keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise 

kriitiliseks ülevaatuseks keskkonnalase tegevuse parandamiseks ja soovituste 

tegemiseks edasiseks koostööks, kasutati innovaatilist partnerülevaatuse 

meetodit. 

Ühtekokku viidi läbi 16 partnerülevaatust, mille abil määratleti nii tugevused kui 

ka nõrkused ning pakuti võimalust teadmiste omandamiseks ja jagamiseks. 

Partnerülevaatusega tõusis EMASi teadlikkus ja tähtsus nii poliitikute kui ka 

mitme osalenud omavalitsuse töötajate seas. 

Partnerülevaatusel on tugev potentsiaal linnade keskkonnaalase koostöö 

suurendamiseks ning takistuste vähendamiseks linnade EMAS süsteemide 

registreerimisel. Partnerülevaatus on kasulik ka linnadele, mille eesmärk on juba 

toimiva süsteemi edasiarendamine ja toimimise tagamine, sest ülevaatuse 

raames võib teistelt omavalitsustelt õppida uusi kogemusi ja ideid. 

Partnerlinnadele olid süsteemi rakendamisel abiks projekti raames välja töötatud 

ja testitud EMASi rakendamise ja EMAS partnerülevaatuse käsiraamatud. Lisaks 

korraldati projekti jooksul kaks koolitust EMASì ja partnerülevaatuse 

tutvustamiseks. Linnade tegevust abistasid projekti meeskond ning nende 

partnerlinnad. Uutes liikmesriikides kaasati töösse ka kohalikud konsultandid. 

Kaheaastane projekt lõppes 2004. aasta novembris. Projekti algatajateks olid 

Läänemere Linnade Liit (<strong>UBC</strong>), Lääne-Inglismaa Ülikool ja Newcastle’ linn ning 

projekti põhikoordinaatorina tegutses <strong>UBC</strong> keskkonnakomisjon. Koos moodustati 

ühtne projekti meeskond. Lisaks partneritele rahastas projekti Euroopa Komisjoni 

Keskkonna peadirektoraat programmist Ühenduse koostöö tegevusraamistiku 

kohta linnade säästva arengu edendamiseks ning Soome Keskkonnaministeerium. 

Partnerlinnadena osalesid projektis Ateena, Barcelona, Bristol, Düsseldorf, 

Gdansk, Göteborg, Jelgava, Leeds, Liepaja, Newcastle, Panevezyz, Porto, 

Rostock, Šiauliai, Sopot, Tallinn ja Viljandi. Kõik linnad on projekti jooksul ja 

hiljemgi toetanud arvestatavate ressurssidega keskkonnajuhtimissüsteemi 

rakendamise alustamist või jätkamist. 

EMASi partnerülevaatus linnades projekti tulemusena on sündinud projekti 

koduleht www.emascities.org ja infolehed. EMASi rakendusjuhend ja Partnerülevaatuse 

juhend ning muud olulisi projekti väljundeid levitatakse spetsiaalsel 

CD 

plaadil. 


3. EMASi seitse dokumenteeritud etappi 

Antud kokkuvõtlik peatükk tutvustab seitset „füüsilist“ sammu EMASini. 

„Füüsilise“ all peetakse siin kontekstis silmas tegelikku, dokumenteeritud ja 

paberile kirja pandud teavet. Väidetavalt esindavad need etapid protsessi 

lihtsamat osa – igaüks võib ju kirjutada keskkonnapoliitika umbes 30 minutiga, 

minnes lihtsalt vastavale veebilehele ja sealt vajalikule materjalile „kopeeri“ ja 

„kleebi“ tehes. Kuid selline viis ei tööta, sest suvalisest kohast võetud materjal ei 

ole koostatud, võttes aluseks sinu konkreetset organisatsiooni. Veelgi 

keerulisemaks EMASi osaks on inimoskused, inimeste mõjutamine, koostöö ja 

enda tehtud töö adekvaatne hindamine. 

Ülevaatus 

Enne keskkonnapoliitika kirjutamist või eesmärkide püstitamist pead sa tundma 

oma organisatsiooni olukorda. Selle saad teada, viies läbi keskkonnaülevaatuse. 

Kui ülevaatus on tehtud, oled omandanud põhjalikud teadmised sellest, millised 

on sinu organisatsiooni prioriteedid ja oled võimeline arendama just sinu 

organisatsioonile sobilikku keskkonnapoliitikat. 

Ära lase endale öelda, et keskkonnaülevaatuse tegemine on vaid viivitav tegevus, 

mis raiskab olulise summa raha. Anna teada, et ülevaatus leiab aset ja kuigi sa 

oled teadlik silmnähtavatest tegevustest, mida võiks ette võtta, siis kohe (enne 

ülevaatuse läbiviimist) on mõistlik üle kontrollida, kas tegevuste loetelu ja 

prioriteedid ikka baseeruvad faktidel. 

Ülevaatus uurib põhjalikult organisatsiooni iga tegevust ja sellega seonduvaid 

keskkonnaaspekte. Informatsioon, mille ülevaatus sulle asjakohase seadusandluse, 

kohalike huvide, vahejuhtumite ajaloo ja olulisuse hindamise kohta 

annab, on tähtsaks dokumendiks (teiste asjaosaliste seotuse ja informatsiooni 

mahukuse tõttu), mis on tegelikult terve EMASi protsessi selgrooks. Seega pööra 

ülevaatuse läbiviimisele suurt tähelepanu. 

Poliitika 

Keskkonnapoliitika peab sobima organisatsiooni iseloomu ja suurusega. Seega 

on mõistlik tema arendamine peale ülevaatuse läbiviimist, sest selleks ajaks on 

sul juba olemas täielikud teadmised organisatsiooni iseloomust. Keskkonnapoliitikast 

saab tõenäoliselt kõige nähtavam EMASi dokumenteeritud osa. 

Juhtimiskava 

Keskkonnajuhtimiskava lähtub ülevaatuse ajal määratud olulistest keskkonnaaspektidest. 

Kavas on määratletud eesmärgid, nende saavutamiseks ette 

võetavad vajalikud tegevused, vastutus ja konkreetsed tähtajad, mis ajaks 

parandused peavad tehtud saama. 

Juhtimissüsteem 

Juhtimissüsteem on protsessi osa, mis seob EMASi organisatsiooniga ja teeb 

kindlaks, et asjad toimivad. Selles sisalduvad ka seostamisprotsessi läbiviimiseks 

vajalikud tööjuhised ja protseduurid. 

Siseaudit 

Siseaudit on oluline tööriist, millega jälgida KJSi vastavust ja hoida EMASi 

protsessi distsiplineerituna. Tõendamise nõuete täitmiseks on vajalik auditite 

täisprogramm. 


Avaldus 

Alles pärast seda, kui sinu EMASile on antud sertifikaat, võid sa tulla välja 

keskkonnaalase avaldusega. Avaldamiseks valmis avaldus sisaldab informatsiooni 

sinu keskkonnakasutuse ja tulevikuplaanide kohta edasisel rakendamisel. 

Tõendamine 

Sertifikaadi saad sa siis, kui sinu organisatsioon edukalt läbib oma välise 

tõendamise auditi. Sertifikaadi saamine ei tähenda veel protsessi lõppu – sinu 

organisatsioon peab endiselt jätkama oma keskkonnakasutuse keskkonnasõbralikumaks 

muutmist. 

Järgnev 4. peatükk juhendab nüüd täpsemat, kuidas EMASi rakendada. 


4. Mõningad algteadmised – reaalsuskontroll 

Sissejuhatus 

EMASi rakendamisega demonstreerib sinu linnavalitsus oma soovi olla 

keskkonnajuhtimise parima praktika esirinnas – sel viisil saadad üldsusele selge 

positiivse teate, et võtad oma keskkonnaalaseid vastutusi tõsiselt. Samuti 

peaksid mõistma, et nii kõrgele standardile vastavuse saavutamine nõuab tõsist 

ja kestvat pühendumist. 

Antud peatükk paneb sind hoolikalt mõtlema ja esitama reaalsust kontrollivaid 

küsimusi, mis kõik on EMASi edukaks käivitamiseks fundamentaalse tähtsusega. 

Ole valmis! 

EMAS ei koosne ainult „kasutatud paberi ümbertöötamisest“, „tulede välja 

lülitamisest“ ja „puude istutamisest“ – ta vaatleb, kuidas sinu linn tervikuna 

haldab oma keskkonnamõjusid, nii otseseid kui ka kaudseid. Täielikult 

integreerituna kõigi teiste linnavalitsuse tegevusvaldkondadega, mõjutab EMAS 

organisatsioonis kõiki, alates koristajast kuni tippjuhini välja ja ükskõik keda 

teist, kes mingilgi moel vastava organisatsiooniga seondub. EMASi liitmine 

organisatsiooniga peab toimuma päev päeva haaval, ei saa loota, et EMAS ise 

ennast ära liidaks. Poliitikute ja juhatuse veenmiseks EMASi rakendamise 

vajalikkusest tuleb neile kõik korralikult ära põhjendada. 

Miks sa soovid liituda keskkonnajuhtimissüsteemiga? 

Enne süsteemiga liitumist peab sul olema selge arusaamine, et juhtimissüsteemi 

rakendamine toob endaga kaasa organisatsioonile korraldatavad regulaarsed 

välisauditid. Üks EMASi põhimõtteid on jätkuvalt muuta organisatsiooni 

keskkonnaalane tegevus keskkonnale sõbralikumaks ja et EMASi edukalt 

rakendada, peaks see põhimõte ka linnavalitsuse pühendumise näol kajastuma. 

EMASi rakendamine toob endaga kaasa mitmeid tulusaid aspekte, vaata lähemalt 

alapeatükist 5.3. Kasu saamine eeldab siiski mõõdukalt pikka või pikaajalist 

protsessile pühendumust. 

Tee kindlaks, et oled nõudmistest tõesti aru saanud 

Antud juhend jagab EMASi rakendamise paremini majandatavateks tööpakettideks, 

mis tagavad protsessi eduka läbiviimise. Siiski, EMASi rakendamine 

on suur töö, mis vajab nii raha kui ka aega. 

a) Saa aru seotud töö ulatusest, hinda oma organisatsiooni hetkeolukorda. 

Väike keskendunud rühm saab abistada organisatsioonis varem ette tulnud 

samalaadsete algatuste või skeemide ja nendega seotud probleemide 

arutamisel. 

b) Nõuete paremaks mõistmiseks loe antud dokumenti (ja ka teisi 

analoogseid). 


Külasta kogemuste saamiseks teisi linnavalitsusi 

Sinu organisatsioonil võib puududa „juhtimise“ või „samalaadse“ süsteemiga 

töötamise kogemus. Sellisel juhul oleks eriti kasulik korraldada külastus mingisse 

teise linnavalitsusse, mis EMASi rakendamisega juba algust on teinud. Külastusel 

olles katsu mõista, mis takistused sealses linnavalitsuses ette tulid ja kuidas 

nendest üle saadi. 

Üle Euroopa on EMASi rakendamisel saadud juba rohkelt kogemusi, et aga saada 

detailsemaid teadmisi EMASi rakendamise kohta oma riigi analoogses 

organisatsioonis, võta ühendust lähima kompetentse isikuga. Vaata ka järgmist 

veebilehekülge: 

http://europa.eu.int/comm/environment/emas/tools/contacts/competent_en.htm 

Linnavalitsuste või teiste organisatsioonide võrgustikuga liitumine annab sulle 

häid teadmisi rakendamise praktiseerimise ja vigade vältimise kohta. Võta endale 

aega, et teha selgeks, mis võimalused sul endal ideede jagamiseks on. 

Terviklik poliitiline, juhtimis- ja rahandusalane kohustus 

EMASi rakendamisel, eriti just informatsiooni ja ametnike abi saamisel teisest 

osakonnast, on poliitiline ja juhtkonnapoolne toetus esmatähtis. Protsessi 

varajastel etappidel haara kaasa juhtivametnikud ja poliitikud, et nad saaksid 

teada, mis toimub ning samas jagada ka juhiseid. 

Kas saad vastata kolmele järgmisele küsimusele „Jah“? 

• Kas sul on kõigi peamiste erakondade toetus – mitte ainult valitseva 

erakonna oma (kelle asemel võib järgmisel aastal juba uus olla!)? 

• Kas sul on tippjuhtkonna ja juhtkonna toetus? 

• Kas sul on olemas eduks vajalikud inim- ja finantsressursid (personal, raha 

inimeste väljaõpetamiseks ja nende teadlikkuse tõstmiseks, seadusega 

kooskõlastatus jne)? 

Kui tõesti vastasid „jah“ kõikidele küsimustele, siis jätka! Kui aga mitte, 

sel juhul 

Määra ametisse EMASi ametnik 

Organisatsiooni või osakonna suurusest sõltudes, võib EMASi rakendamine olla 

täiskohaga töö. Ideaalis peaksid määrama inimese, kellel on vähemalt 

kaheaastane kogemus, kuid võid määrata ka kellegi, kes on just ülikooli vastava 

kraadiga lõpetanud. 

Teine võimalus on koolitada volitatud kursuse „EMASi rakendamine ja/või 

treening“ raames välja juba olemasoleva personali liige (tavaliselt on kursus 

viiepäevane). Osalise ajaga pole võimalik olla KJSi ametnik – isegi väikeses 

linnavalitsuses on see täiskohaga töö. 

EMASi edukaks rakendamiseks on vajalik inimkäitumise tundmine, töökoha 

psühholoogia mõistmine, juhtimise muutmine, kommunikatsioon, finantsjuhtimine 

ja mitmed teised juhtimisel vajalikud oskused. Parim inimene töökohale 

ei pruugi tingimata olla keskkonnaga seonduvate probleemide suurim asjatundja. 


Ole oma ootustelt realistlik 

Pead teadma, mida sa täpselt loodad EMASi rakendamisega saavutada ja pead 

olema võimeline need ootused ka asjaosalistele selgeks tegema. Ole selle osas 

realistlik, mida on võimalik saavutada ja väldi „lõksu langemist“ , lubades liiga 

palju, aga täites sellest vaid väikese osa. Kasulik fraas meeldejätmiseks on 

järgmine: luba vähe, tee ära aga palju. Kolme järgmise situatsiooni täitumine on 

peaaegu kindel: 

a) mõned inimesed loodavad kõike ühekorraga saada 

b) mõned inimesed on muudatuste vastu 

c) mõned inimesed on küll väga toetavad, kuid ei taha liialt enda aega selle 

protsessi heaks kulutada. 

Oluline on osata nendes situatsioonides käituda. Pead otsustama, millised on sinu 

enda ootused, rääkima nendest ka protsessiga seotud inimestele ja kindlustama 

enda valitud lähenemisele nende toetuse. Väldi protsessis selgusetuks jäämist või 

mitmeti mõistetavust. 

Kõike pole võimalik saavutada paari esimese kuuga; organisatsiooni uue välimuse 

täielikuks väljaarendamiseks ja EMASi sellega liitmiseks kulub mitmeid aastaid. 

Ole järjekindel – pea meeles, et aasta aastalt tuleb sul oma oodatavaid 

edusamme ka demonstreerida. 

Tõenäoliselt tuleb sinu EMASi protsessi käigus tegeleda energia, jäätmete, 

transpordi, hangete, bioloogilise mitmekesisuse ja teiste samalaadsete 

probleemidega. See ja ka teiste poliitikate ja programmidega tegelemine on teiste 

ametnike vastutusala. 

Sa vajad nende ametnike aktiivset osalust. Ära alahinda vajalike inimestega 

ettevaatliku suhtlemise oskust. Ära oota üleöö ühehäälelist toetust. Toimeta 

ettevaatlikult ja väldi nende inimeste rahutuks tegemist, kelle toetust sa 

muudatuste, investeeringute ja uute prioriteetide sisse seadmisel vajad – nende 

elutähtsate suhete loomine võib võtta mitmeid kuid. 

Konsultantide kasutamine 

Mõned linnad on EMASi rakendamisel konsultantide kasutamisest saanud rohkem 

positiivseid kogemusi – eriti kui rakendamise alguses kasutatavad konsultandid 

toovad endaga kaasa teadmised ja kogemused mingist teisest samalaadsest 

organisatsioonist. KJSi (või EMASi) konsultant mõistab juhtimissüsteemi iseloomu 

ja on tuttav ka keskkonnaaspektide määramise ning nende majandamisega. 

KJSi edu seisukohalt on väga olulise tähtsusega EMASi sidumine sinu 

organisatsiooni juhtimisse. Kui sa kaalud konsultantide kasutamist, on oluline, et 

sa veedaksid nendega aega süsteemi sidumisega seonduvat ja pikaajalist 

hooldust arutades. Sa ei taha saada dokumenti, vaid süsteemi. Mõned inimesed 

on öelnud, et kui juhtimissüsteem on rakendatud ja korralikult integreeritud, pole 

dokumentatsiooni järele enam vajadust – süsteemist saab organisatsiooni niivõrd 

loomulik osa. Vaata, et sinu konsultandid aitaksid kaasa just nimelt süsteemist 

organisatsiooni loomuliku osa arendamisele, mitte ei tegeleks ainult 

dokumentatsiooni loomisega. 


5. Kõige esimesed sammud: asjade õigesse 

konteksti panemine! 

Sissejuhatus 

Võib-olla loed sa antud juhendit huvist keskkonna vastu ja tahtest muuta oma 

organisatsiooni käitumist keskkonnasõbralikumaks. Suure tõenäosusega aga 

palju teised inimesed sinu organisatsioonis sellist vaadet ei oma. Nad võivad küll 

täita oma kodused kohustused, sorteerida prügi jne, aga tööl on neil oma 

konkreetsed ülesanded, mida täita ja tähtajad, millest kinni pidada ning 

keskkonna kaitsmine kahjuks nende ülesannete hulka ei kuulu. Nad võivad küll 

sinu ideega põhimõtteliselt nõus olla, kuid sinu ülesandeks on mõjutada nende 

töötegemisviisi, poliitiliste dokumentide sisu ja eelarvete koostamist. Lihtsalt 

inimestele ütlemine, mida nad tegema peaksid, ei mõju – sa pead oma 

organisatsiooni keskkonnale pühendumise siduma nende inimeste tööga. Sa teed 

sedasama palju rohkem läbi mõistva käitumise kui läbi keskkonna mõistmise. 

Praegune peatükk aitab sul protsessiga algust teha – üleliigse entusiasmi ja liigse 

keskendumisega eesootavatele ülesannetele selle asemel, et keskenduda 

inimestele, kes neid ülesandeid täitma peavad hakkama – võid juba päris 

protsessi alguses purustada oma võimalused edule. 

EMASist tulu saamine – idee müümine 

Allpool on üldiselt tunnustatud EMASi tulud. Kasuta igaühte targasti, kohandades 

neid oma organisatsiooni konkreetsete olukordadega. 

Juhtimissüsteem 

Keskkonnajuhtimissüsteemi sisseseadmise protsess selgitab välja juhtimise 

efektiivsuse suurendamise võimalused. EMAS seostab keskkonnakaalutlused 

otsuste vastuvõtmisega ja loob prioriteetide määramise raamistiku eelarvete ja 

ressursside osas. See parandab läbi operatsioonide parema kontrolli keskkonna 

kvaliteeti ja samuti on oluline oma omaduselt parandada teenuste kvaliteeti. 

Riski haldamine 

EMAS haldab keskkonnariske ja kahandab ka keskkonnaõnnetuste toimumise 

riski. Suurem keskkonnaalase seadustiku järgimine, liikudes ennetavate 

juhtimiskavade poole, kahandab finantsvastutust. EMAS juhib linnavalitsuse 

eemale tagajärgedega tegelemisele suunatud juhtimisest, mille tulemused 

väljenduvad näiteks korrigeeriva tegutsemise, suurpuhastuste korraldamise ja 

seadustiku eiramise eest trahvimaksmise vajaduses. 

Finantsvõidud 

EMAS kahandab lähtematerjalidele kuluvaid väljaminekuid, tuues välja alad, kus 

saaks kokku hoida – näiteks energia, vee, transpordi ja hangete pealt ning 

vähendades jäätmete kogust. Samuti saab EMAS olla tulutoov rahastamise 

kindlustamisel – rahastajad nõuavad sageli taotlejatelt head keskkonnajuhtimiskava. 


Maine 

EMAS parandab sinu organisatsiooni mainet, sisendades teistele institutsioonidele 

usaldusväärsust ja kindlustunnet ning parandab ka sinu suhteid kohaliku 

kogukonnaga – üle ELi tunnustatud sertifikaadina jagab EMAS kohalikku ja 

rahvusvahelist tunnustust. 

Personali seotus 

Töötajate seotus EMASi rakendamise protsessiga suurendab nende teadlikkust 

sellest, kuidas nad oma tegevusega ise keskkonda mõjutavad ja annab lihtsaid 

näpunäiteid, mida järgides saab oma keskkonnasõbralikkust suurendada. See 

võib kindlustada personali samastumisvõime situatsiooniga ja suurendada nende 

osa organisatsiooni pikaajalises arendamises, samuti parandab see ka tööruumide 

kvaliteeti. 

Keskkonnakaitse 

Keskkonnajuhtimissüsteemi kasutusse võtmine kahandab keskkonnamõjusid, 

vähendades või ennetades organisatsiooni kaastegevust kliima muutmise, ( 

raides) raietes osalemise ja pinnase, õhu ning vee saastamise osas. 

Kõigis huvi äratamine 

Ära alahinda oma tegevuse reklaamimise olulisust, mõtle viisidele, kuidas äratada 

personali huvi protsessis osalemiseks. EMAS peab olema nähtav ja reaalne, 

inimesed peavad nägema, mis toimub – regulaarne reklaamlehtede ja 

väljapanekute vahetamine omab selles protsessis väga olulist rolli. 

Inimesed, mitte protseduurid 

EMAS peab mõjutama inimeste käitumist, poliitiliste dokumentide sisu ja eelarve 

määramise prioriteete. Algatused, reeglid, protseduurid – kõiki tuleb hoolikalt 

arendada ja redigeerida. Ära kuuluta, mida sul on plaanis tegema hakata ja mis 

kõik muutuma hakkab, enne kui oled protsessi põhjalikult teiste osalistega läbi 

arutanud. 

Sea valmis EMASi töörühm/juhtrühm (Vorm 1) 

Sa pead arendama väikese töö- või juhtrühma, mis esindaks organisatsiooni ja 

juhiks EMASi protsessi. Sellese rühma kuulumine on väga oluline, alljärgnevalt 

mõningad kriteeriumid, mille järgi liikmeid valida: 

• Peab olema võimeline nõutud ajale pühenduma, minimaalselt tähendab see 

töögrupi kohtumistest osavõttu, mis toimuvad umbes 6-12 korda aastas, 

igaüks pikkusega 90 minutit. 

• Peab pärinema EMASi protsessist osa võtvatest osakondadest 

• Peab tundma väga hästi oma osakonna tööviise 

• Piisava vanusega isik, kes oleks võimeline mõjutama oma osakonna töötajaid 

• Ei pea tingimata olema „rohelise mõtlemisega“ inimene – sina ise oled 

keskkonnaekspert, sul pole vaja veel kuut sama ala esindajat ja lisaks võib 

rühma koosnemine ainult ühe ala inimestest tekitada komplikatsioone. Sa 

vajad erinevate oskuste ja teadmistega inimesi, näiteks inimesi, kes 

mõistavad väga hästi juhtimise, poliitika, finants- ja turustamisprotsesse 


• Peab tundma organisatsiooni strateegilisi võtmedokumente 

• Kui inimesed ei tee sinu lootuste kohast kaastööd, ära karda kokku panna uut 

rühma. 

Rühma eesmärk 

Esimesel rühma kokkusaamisel otsustad sa rühma eesmärgi, tema 

esindusseisukoha; tuleks arvestada alljärgnevat: 

• Lepi kokku EMASi eelarve suurus 

• Lepi kokku tegevusprioriteedid 

• Üle terve organisatsiooni EMASi profiili kasvatamine 

• Ideede arendamine 

EMASi rakendamise strateegia 

EMASi ametnik ja töörühm peaksid EMASi arendamise strateegia ette 

valmistama. Projekti haldamine on arendamise tähtis osa – tööta välja 

rakendamise ajakava ja pane paika erinevate etappide lõpetamise tähtajad. 

Tuvasta ka „kiired võidud" ja sobilik aeg nende saavutamiseks. 

Lisaks pead välja arendama ka suhtlusstrateegia oma töö propageerimiseks, et 

ka osanikud teaksid, kui kaugel protsess on. 


6. Juhend, kuidas samm sammu haaval jõuda 

keskkonnaülevaatuseni 

Sissejuhatus 

EMASi määrus (EL EMAS määrus 761/2001 Lisa I - A.3.1.): 

I-A.3.1 Keskkonnaaspektid 

Organisatsioon kehtestab korra, et teha kindlaks oma tegevuse, toodete või teenuste 

sellised keskkonnaaspektid, mida ta saab kontrollida ja eeldatavasti mõjutada, et määrata 

kindlaks aspektid, millel on või millel võib olla keskkonnale oluline mõju, ja järgib seda 

korda. Organisatsioon tagab, et ta võtab olulise mõjuga seotud aspekte arvesse oma 

keskkonnaeesmärkide seadmisel. Organisatsioon ajakohastab seda teavet. 

Ettevalmistus 

Sinu EMASi süsteem peab olema hästi üles ehitatud ja lihtsalt mõistetav, vastasel 

juhul personal ei saa sellest aru ega oska kasutada ja ka välisaudiitorid ei saa 

sinu EMASist aru. Ülevaatuse planeerimine on terve süsteemi korraliku 

organiseerimise esimeseks sammuks – seega ära karda selle ettevalmistamisele 

liialt aega kulutada! 

Organisatsiooniline hierarhia või „Organisatsiooni puu” 

EMASi eesmärgiks on luua süsteem, mis haldaks sinu organisatsiooni tegevusi, 

millel on või võib olla mõju keskkonnale. Oluline on eristada, et sina juhid 

tegevusi, mitte keskkonnamõjusid – keskkonnamõjud muutuvad vastavalt sinu 

tegevuste juhtimise kvaliteedile. 

Sellest tulenevalt on ülevaatuse läbiviimine korraldatud lähtuvalt organisatsiooni 

tegevustest. Sinu ülesandeks on iga konkreetne tegevus läbi vaadata, et välja 

selgitada, milline keskkonnamõju igaühega konkreetselt seondub – sa ei korralda 

ülevaatust, et jälgida õhu-, müra-, või veesaastet. 

Selge on, et sinu organisatsiooniga seonduvad mitmed tegevused, mistõttu jaga 

see kõigepealt põhilisteks osakondadeks ja seejärel osakonnasisesteks üksusteks 

ja rühmadeks. Linnavalitsuse puhul on tavaline, et organisatsiooniline hierarhia 

puudub, seega võid selle ise luua. Sellisel juhul võib sinu tööd kergendada 

organisatsiooni telefoniraamatu kasutamine. 

Kui organisatsioon on üksusteks jagatud, saab ülevaatus alata. Hea on riputada 

seinale suur organisatsiooni hierarhiline diagramm, et saaksid koheselt ära 

märkida, millise osa ülevaatusega parasjagu tegemist on. 

Lisas C toodud näide pärineb Suurbritannia kohalikust omavalitsusest. 

Kontaktide loomine 

Ülevaatuse lõpetamiseks pead sa sõltuvalt oma organisatsiooni suurusest rääkima 

paljude inimestega. Inimeste väljavalimine võib olla keeruline ülesanne – 

kontakteeru kellegagi igast rühmast, et korraldada kohtumine, mille jooksul 

saaksid vajalike inimestega läbi arutada, millised konkreetsed keskkonnaaspektid 

kellegi tegevusega seonduvad. Tavaliselt on kõige mõistlikum esmalt kontakteeruda 

rühma liidriga, mille tagajärjel ka teised inimesed on nõus sinuga 

kohtuma või juhtavad sind edasi mõne teise rühmaliikme juurde. Siiski võib 

juhtuda, et kohtud vale inimesega! Kuigi sa tegeled KJSi rakendamisega, ei taha 


sa tingimata kohtuda just rühma keskkonnaktivistiga – piisab kohtumisest 

ükskõik kellega, kes oma rühma tegevusi tunneb. 

Pea meeles, nagu toodi välja peatükis 5, et sul võib olla ainult üks võimalus 

kindlustada nende inimeste, kellega kohtud, toetus – seetõttu pead sa hoolikalt 

läbi mõtlema, mida neile kohtumise kokkuleppimiseks helistades öelda. Pead 

vältima jäikust, nende prioriteetidesse vastumeelset suhtumist või „tean kõike 

kõige paremini“ suhtumist. Kui saad öelda, et tegu on juhtkonnapoolset toetust 

omava ühisalgatusega, siis hakkad mõistma ka poliitika ja juhtimise olulisust 

protsessis. Pea alati meeles, et vaja läheb inimeste koostööd – pead vältima 

lisatöö tegemise soovitamist, sest see tekitab neis meelepaha. 

Toetuse saamiseks oleks soovitav ka 

• selgitada, et sa pead tööga tegelema hakkama ja vajad vaid tunnikest, et 

rühma tegevust mõista. 

Selgita ka, et rühm on arvatavasti niikuinii juba vajaliku töö ära teinud; tegu on 

lihtsalt selle töö dokumenteerimisega EMASi (vormingusse) formaati. 

Ülevaatuse ülesehitamine 

Iga rühmaga kohtumiselt pead sa saama nii palju informatsiooni kui võimalik. 

Vaata vorme 2-6, sinu ülesandeks on need võimalikult suures ulatuses täita või 

vähemalt kindlustada toetus tulevikus edasise informatsiooni kogumiseks. 

Pead saama selge ülevaate, mis tegevuste eest keegi vastutav on – sageli 

tahavad sinuga kohtuvad inimesed rääkida keskkonnast ja sellest, mida nende 

arust ette tuleks võtta. Pead hoidma kohtumise fokuseerituna rühma tegevustele, 

mitte rühma keskkonnamõjudele. 

• Tutvusta ennast ja enda tegevust 

• Palu neil selgitada, millega nende rühm tegeleb. 

Sellest hetkest alates pead otsekoheselt ülejäänud kohtumise üles ehitama välja 

tulnud vastutuste ja tegevuste arutlemisele. 

Kui oled üksuse üldtegevused selgeks teinud, siis elementide ja aspektide 

tuvastamine on juba palju metoodilisem – selle läbiviimisel lähtu alljärgnevast 

juhendit. 

Ülevaatuse lõpetamine ja vormide täitmine 

Parim on oma organisatsiooni iga üksuse või rühma kohta täita viie vormi 

komplekt (vormid 2-6). Sinu otsustada on, kas tahad seda teha osakonna, 

sektsiooni või rühma tasemel. 

EMASi määrus nõuab, et aspekte hinnataks eraldi – seepärast täidad oma 

hinnangudokumendid nii otseste kui ka kaudsete aspektide kohta. 

Otseste aspektidega tegevused (Vorm 2) 

Antud vormi täitmisega algab sinu otseste keskkonnaaspektide määramine. 

Kuidas määrata otseste aspektidega tegevusi 

Vorm 2, 2. veerg 

Tee nimekiri sektsiooni tegevustest, millel on otsesed aspektid. 


Peaksid läbi mõtlema kõik oma üksuse tegevused. Vastutuste ja tööülesannete 

määramiseks võid abi saada oma ametijuhendist või organisatsioonilise hierarhia 

kaardist. 

Võib lisada informatsiooni ka teistest allikatest: 

• Räägi töötajatega 

• Külasta tegevuskohti ja nende ümbruskonda 

• Räägi huvipooltega 

• Vaata läbi ülevaatuse dokumendid (nt ohutuskaardid, litsentsid) 

• Vaata üle õigusaktid (kehtivad õigusaktid, tehnilised tingimused nagu 

näiteks kohustuslik saasteainete seire) 

• Räägi teiste EMASiga ettevõtetega 

• Vaata olemasolevaid tulemuslikkuse indikaatoreid 

• Vaata läbi organisatsiooni kõik osad ja võta arvesse infrastruktuur (nt 

torustik, elektriliinid, raudteerööpad) 

Enamuste üksuste jaoks kuuluvad „asutuse haldamine“, „reisimine“ ja „hanked“ 

tegevuste alla – mõningate üksuste puhul võivad need olla põhilised otseste 

aspektidega tegevused. Rohkem tegevusi on just sellistel üksustel, mis pole 

valdavalt kontoripõhise tegevusega. Kontoripõhistel üksustel domineerivad pigem 

kaudsed tegevused, otseseid on väga vähe. 

Pannes asutuse haldamise ja reisimise tegevustena kirja, ei pea sa enam neile kui 

teiste tegevuste elementidele viitama. 

Näited mõningate otseste mõjudega tegevuste kohta: 

• Asutuse haldamine 

• Reisimine 

• Hanked 

• Jäätmete kogumine 

• Teede hooldus 

• Klienditeenindus 

• Kaupade kohaletoimetamine 

Kuidas panna kirja lühikirjeldust 


Anna vormis 2, teises veerus kirja pandud tegevustele lühikirjeldus – sel viisil 

saad protsessi selgust toova tegevuse kohta detailsemaid teadmisi. 

Lühikirjelduse kirjutamiseks pead sa läbi kaaluma tegevuse koostisosad, s.t mida 

sa tegevuse läbiviimiseks pead tegema või kasutama. Need võivad sisaldada 

tegevuse lähteandmeid ja väljundandmeid. Pea meeles, et mõned sinu 

kirjeldatava tegevuse elemendid võivad olla kaudsed ja tuleks seega kanda 

järgmisesse vorm. 

Näited: 

Üks näide Linnatööde direktoraadist Newcastel’ist, kontori haldamine: hõlmab 

energia- ja veekasutust, printeri toonereid ja kontorimööblit. Kõik osad kontorist 

on sellega seotud. 



Lihtsalt anna igale tegevusele number 1-n. Kui teed ülevaatust tervele 

organisatsioonile, võid lisada tähti, mis viitaksid organisatsiooni sektsioonile, 

mida sa üle vaatad. Näiteks CW1. 

Kaudsete aspektidega tegevused (Vorm 3) 

Kuigi linnavalitsuse keskkonnaaspektide suurem enamus moodustub tavaliselt 

kaudsetest, on need aspektid tänu sellele vähemalt hästi mõistetavad. Kõikidele 

organisatsioonidele on kõigi kaudsete aspektide täielik väljatoomine suureks 

väljakutseks. 

Kaudseid keskkonnaaspekte saab kontrollida sisemise juhtimise otsustega – 

nende mõjutamiseks peab organisatsioon kasutama oma mõjuvõimu (all) 

töövõtjate, varustajate, klientide ja oma toodete ning teenuste tarbijate peal, 

ainult sel viisil avaneb võimalus saada keskkonnaalast tulu. Kaudsed 

keskkonnaaspektid tulenevad organisatsiooni vastastoimest mõjutatavate 

kolmandate osapooltega (mõjutajaks on organisatsioon, mis tahab saada oma 

EMASile registreeringut). 

Kaudsetele aspektidele võib ka viidata kui „teenindusefektidele“, mis võib 

linnavalitsuse jaoks paremini mõistetav olla. Kus iganes linnavalitsus pakub 

teenust, seal on elanikul võimalus oma mõju keskkonnale muuta. Näiteks rajades 

jalgrattateid, annad sa inimestele võimaluse kasutada jalgratast ja sel viisil 

kahaneb autode kasutamine ning nendepoolse CO 2 väljalase. 


Pane kirja üksuse kaudsete aspektidega tegevused. Alljärgnev nimestik abistab 

kaudseid keskkonnaaspekte sisaldada võivate vastusalade määramisel. 

• Ostmine/Pakkujad 

• Poliitika 

• Haridus/Koolitus 

• Planeerimine 

• Tervishoid 

• Hüvede tagamine 

• Majanduslik areng 

• Majutus 

• Nõustamine 

• Investeeringud 

• Laenud 

• (All)töövõtjate ja varustajate tööga kaasnevad tegevused. 

Mõned näited ELi linnavalitsuste oluliste kaudsete aspektide kohta: 

• Elanike poolt toodetud jäätmed 

• Õhu kvaliteet (liikluse poolt tekitatud) 

• Ülelinnaline energiakasutus 

• Lepinguosaliste keskkonnakasutus 

• Otsuste kavandamine 

• Regionaalne koostöö 


• Hankimine (teenistuste valik ja kokkupanemine) 


Lihtsalt pane kõik oma tegevused numbrilisse järjekorda. 

Olulise mõjuga otsesed keskkonnaaspektid (Vorm 4) 

Antud vormi täitmine on eelduseks tegevuste olulisuse mõistmisel ja hindamisel. 

Vorm 4, 1. veerg: tegevused 

Olles sektsiooni üldtegevustest aru saanud, tuleb sul need tegevuselementideks 

lahti lammutada. Esmalt kopeeri teise vormi teises veerus olev tegevuste 

nimekiri neljanda vormi esimesse veergu. 

Vorm 4, 2. veerg: elemendid 

Siia pane kirja elemendid, mis vastaksid teises veerus toodud tegevustele. 

Elemendid on tegevuste koostisosad – seega on tegevusel palju elemente. Kõigi 

elementide määramiseks kaalu läbi kõigi komponentide osad, mis tegevuse läbiviimiseks 

olemas peavad olema. Niimoodi talitades hakkad sa rühma tegevustest 

aru saama. 

Vaata lisas B toodud näiteid. 

Vorm 4, 3. veerg: aspektid 

Nüüd, esimest korda protsessi jooksul, seostad sa määratud tegevuste ja 

elementidega ka keskkonna. 

Selles veerus seosta omavahel iga tegevuse elemendid vastavate keskkonnaaspektidega 

nagu õpetatakse alljärgnevas „otseste aspektide võtmes“. 

Näiteks: 

„Keskkonnaalase teenistusega“ sektsiooni tegevus võib hõlmata ka „Keskkonna 

tervishoiu alaseid ülevaatuseid”. Sellega seonduvad elemendid sisaldavad 

„valdustele reisimist”. Antud elemendile vastavad keskkonnaaspektid on 

järgmised: 

• A – Emissioon õhku (heitgaasid) 

• E – Loodusvarade kasutus (petrool, diisel) 

• F - Kohalikud probleemid (müra) 

• G - Transpordiprobleemid (sõidukite kasutus). 

Otseste aspektide võti 

A – Õhuheide 

Iga tegevus, mis tarbib fossiilsetest kütustest saadud energiat, osaleb ka 

saastainete õhku laskmisel; teised tegevused, mis samuti emissioonis osalevad: 

pihustamine. 

B - Veeheide 

Näiteks sõidukitepesulad, mis juhivad kasutatud vee kanalisatsiooni. 

C – Tahkete ja muude, eelkõige ohtlike jäätmete tekitamisest hoidumine, 

nende ringlussevõtt, korduvkasutamine, vedu ja kõrvaldamine 


Tegevus, mis toodab või tegeleb jäätmetega; siia kuulub asutuste üldine prügi. 

D – Pinnase kasutamine ja saastumine 

Laod, ehitused, kahjulike vedelike lekked pinnasesse. 

E – Loodusvarade ja tooraine (sealhulgas energia) kasutamine 

Tegevus, mis tarvitab sütt, õli, gaasi jne. 

F – Kohalikud faktorid (müra, vibratsioon, lõhn, tolm, väljanägemine jne) 

Tegevused, mis põhjustavad müra, vibratsiooni, lõhna või tolmu või millel on 

visuaalne mõju. 

Näide: sõidukite hoidla, maantee parandamise materjale hoidev õu, prügila, 

tavalisest suurema liiklusega kohad, maantee parandused, haljastus (muruniitmine 

jne). 

G - Veoküsimused (nii kaupade ja teenuste kui ka töötajate omad) 

Tegevus, mis hõlmab, edendab või aitab kaasa transpordile. 

H – Keskkonnaavariide oht ning vahejuhtumite, õnnetuste ja võimalike 

hädaolukordade tagajärjel tekkinud või tekkida võiv mõju 

Potentsiaalne mahavalgunud ohtlike vedelike, lekete, tulekahjude, lõhnade, 

mürkide jms puhul 

I – Mõju looduslikule mitmekesisusele 

Kui sinu üksus omab või on tal kohustusi vabas õhus asuva maatüki üle, siis on 

sellel kaudne mõju eluslooduse mitmekesisusele. Eriti juhul kui sul on otsene 

kontroll maastiku üle; looduslike liikide sõbralikud istutustaimed – on see 

võimalik? Hekid, rohumaad, puud ja tiigid on kõik olulised. 

Kui su üksusel on mingeid väljas toimuvaid tegevusi, siis on sellel mõju ka 

bioloogilisele mitmekesisusele. Eriti on see nii ehituste ja tee-ehituste puhul, olgu 

siis tegu haljastatud alade või tööstusliku maaga. 

J – Muu (palun täpsusta) 

Mingi muu keskkonnaaspekt, mida pole eelnevalt keskkonnavaldkondade A kuni J 

hulgas määratletud. 

Vorm 4, 4. veerg: aspektide kirjeldus 

See veerg toob selguse kolmandasse veergu valitud aspektide osas. Pead 

kindlustama, et personalile ja välisaudiitorile oleks arusaadav, miks sa otsustasid, 

et konkreetsel elemendil on just need valitud aspektid. 

Kirjelda lühidalt, kuidas nimetatud elemendi aspekt juhib keskkonnamõjuni. 

Näide: üheks elemendiks võib olla „printimine“. Selle tegevuse keskkonnaaspektid 

on energiakasutus ja jäätmete tootmine (tahmakassettidest 

vabanemine). Aspekti lühikirjelduseks võiks olla: „toodab jäätmeid (kassetid) ja 

kasutab loodusvarasid (paber, energia)“. 


Vorm 4, 5. veerg: keskkonnaolulisus 

Nüüd alustad sa iga keskkonnaaspekti omava elemendi olulisuse määramist. Siin 

veerus keskendud ainult keskkonnaolulisuse hindamisele, hiljem määrad ka üldist 

olulisust, mis arvestab selliseid faktoreid nagu sagedus, maksumus, kohalikud 

huvid, seadusandlus. Praegu pead sa teisi asjaolusid ignoreerima, sest 

eesmärgiks on arvutada ainult keskkonnaolulisus. 

Keskkonnaolulisus on „aspektide tähtsuse,“ mille sa oled elementidele määranud 

ja „sündmuse toimumise tõenäosuse (sageduse)“ funktsioon. 

Tähtsus x tõenäosus = keskkonnaolulisus 

Tähtsuse ja tõenäosuse hindamine 

Tähtsus 

Punktisumma 

Sobilik kui 

Võta arvesse 

mõjuaega 

Geograafia 

1 Väga väike mõju < 1 tund Ainult allikas 

2 Väike mõju < 1 päev Mõju ulatub piiritletud 

alale, halvimal juhul 

tegevusala piirideni. 

3 Keskmine mõju < 1 nädal Tegevuskohast väljaspool 

väike mõju (nt nõusolek 

või luba lepingut rikkuda) 

4 Suur mõju < 6 kuud Kohalik (nt kohaliku voolusängi, 

maa reostumine) 

5 Väga suur mõjul > 6 kuud või kui 

mõju on pöördumatu, 

püsiv 

Regionaalne või veel 

hullem 

Tõenäosus / sagedus 

Punktisumma 

Sobilik, kui 

1 Ei juhtu igal aastal 

2 Iga-aastaselt juhtuv 

3 Igakuiselt juhtuv 

4 Iganädalaselt juhtuv 

5 Igapäevaselt juhtuv 

Juhtimise kontroll 

Kui sul on tegevuse elemendi üle otsene kontroll, lisa tõenäosuse punktisummale 

üks juurde. Seega, kui midagi juhtub kord kuus, kuid sul on elemendi üle otsene 

kontroll, siis tõenäosuse punktisumma on 3 + 1 = 4. Kui seda juhtub iga päev, 

siis tõenäosuse skooriks on 5 + 1 = 6. 

Üks tuleb lisada just nimelt sellepärast, et sul on endal võimalus tõenäosust 

otsese kontrolli läbi mõjutada! 

Keskkonnaolulisuse väärtus jääb väärtuste 1 – 30 vahele. 


Olulise mõjuga kaudsed aspektid (Vorm 5) 


Kopeeri kolmanda vormi teises veerus olev tegevuste nimekiri viienda vormi 

esimesse veergu 


Selles veerus pane iga element kokku talle vastava tegevusega. Elemendid on 

tegevuste koostisosad – tegevusel on palju elemente. Kõigi elementide 

määramiseks kaalu läbi kõigi komponentide osad, mis tegevuse läbiviimiseks 

olemas peavad olema. Niimoodi talitades hakkad sa rühma tegevustest aru 

saama. 

Vaata lisas B toodud näiteid. 


Selles veerus seosta omavahel iga tegevuse elemendid vastavate keskkonnaaspektidega 

nagu õpetatakse alljärgnevas „kaudsete aspektide võtmes“. 

Kaudsete aspektide võti 

Antud võti ei vasta EMASi määruses toodud versioonile – siinne võti loodi 

alternatiivse ja arutlust võimaldava punktina, sest linnavalitsuste kogemused 

näitavad, et originaalvõtit on raske interpreteerida ja oma tegevustega seostada. 

Alternatiivvõti loodab linnavalitsustele paremini selgeks teha, millised kaudsed 

aspektid nende tegevusega seonduvad. 

A – Haldamine ja otsuste kavandamine 

Kavandamisprotsessi saab kasutada kavandatava ala mõjutamiseks – protsessi 

saab lisada „rohelise planeeringu“ juhendid ja keskkonnapõhimõtete jõustamise. 

B - Hanked 

Läbi hangete saad sa mõjutada (all)töövõtjate ja varustajate tegevusi – näiteks 

saad sa vajalikele toodetele määratleda täpse keskkonnakriteeriumi, mis seeläbi 

julgustaks ettevõtjaid pakkuma keskkonnasõbralikumat teenust. 

C – Haritus ja teadlikkus 

Organisatsioon saab kasutada oma mõjuvõimu elanike üle, et keskkonnateemadel 

inimeste teadlikkust ja haritust suurendada. 

D - Valitsemine / Suhted / Võrgustikud 

Mõned sinu tegevused võivad olla seotud teiste ametitega. Sul võib osutuda 

võimalikuks mõjutada regionaalstrateegia suundi või aidata teisi kantseleisid oma 

inimeste keskkonnasõbralikuma käitumise julgustamisel. Sinu mõjuvõime võib 

oleneda teie suhete iseloomust (ametlikud või mitteametlikud). 


E – Investeeringud ja laenud 

Organisatsioon saab teha investeeringuid ja võtta laene, lähtudes säästlikkuse 

põhimõttest. Näiteks andes personalile laenu aastaste sõidukaartide ostmiseks 

või oma autodele LPG konverterite ostmiseks, s.t gaasikasutusele üleminemiseks. 

F – Reisimine ja transport (elanike ja firmade omad) 

Organisatsioon saab elanike reisimisotsuseid ja ettevõtete transpordialaseid 

otsuseid mõjutada läbi teenuse strateegilise paigutamise või läbi teadlikkuse 

tõstmise. 

G - Energia (elanike ja firmade omad) 

Linnavalitsus saab energiakasutust efektiivsemaks muuta, propageerides 

ettevõtete ja elanike sellekohast omaalgatust. 

H - Jäätmed (elanike ja firmade omad) 

Linnavalitsus saab parandada jäätmete vähendamist, korduvkasutust ja 

ümbertöötlemist ning tagada ettevõtetele ja elanikele vastava vajaliku 

infrastruktuuri. 

I - Partnerite ja tarnijate keskkonnaalane tegutsemine. 

Partneri/pakkuja väljavalimise järel peab omavalitsus kontrollima lepingus 

määratud tegevuste mahus valitud ettevõtte keskkonnaalase tegutsemise 

vastavust omavalitsuse keskkonnapoliitikale. Omavalitsused peavad ka tagama, 

et lepingu kehtivuse ajal oleks valitud allhankija tegevus kooskõlas 

seadusandlusega, nende jäätmekäitlus nõuetekohaselt korraldatud ning nad 

omaksid tegevuseks vajalikke litsentse. 

J - Muu (palun täpsusta) 

Kõik teised kaudsed aspektid 

Viiteks: ametlik kaudsete aspektide võti (Regulatsioon (EL) Nr 761/2001 – 

Lisa VI punkt 3) 

a) tootega seotud tegevused (kujundus, tootearendus, pakendamine, vedu, 

kasutamine ja jäätmete taaskasutamine/kõrvaldamine); 

b) kapitalimahutused, laenude andmine ja kindlustusteenused; 

c) uued turud; 

d) teenuste valik ja koostis (näiteks vedu või toitlustusteenus); 

e) haldamisega ja kavandamisega seotud otsused; 

f) tootevaliku koostis; 

g) peatööettevõtjate, alltööettevõtjate ja tarnijate keskkonnategevus ja selle 

tulemuslikkus; 

h) Muu (palun täpsusta). 


Vorm 5, 4. veerg: aspekti lühikirjeldus 

See veerg toob selguse kolmandasse veergu valitud aspektide osas. Pead 

kindlustama, et personalile ja välisaudiitorile oleks arusaadav, miks sa otsustasid, 

et konkreetsel elemendil on just need valitud aspektid. Kirjelda lühidalt, kuidas 

nimetatud elemendi aspekt juhib keskkonnamõjuni. 

Vorm 5, 5. veerg: keskkonnaolulisus 

Nüüd alustad sa iga keskkonnaaspekti omava elemendi olulisuse määramist. Siin 

veerus keskendud ainult keskkonnaolulisuse hindamisele, hiljem määrad ka üldist 

olulisust, mis arvestab ka selliseid faktoreid nagu sagedus, maksumus, kohalikud 

huvid, seadusandlus. Praegu pead sa teisi asjaolusid ignoreerima, sest 

eesmärgiks on arvutada ainult keskkonnaolulisus. 

Otseste aspektide keskkonnaolulisus oli „aspektide tähtsuse,“ mille sa oled 

elementidele määranud ja „sündmuse toimumise tõenäosuse (sageduse)“ 

funktsioon. 

Kaudsete aspektide puhul me ei hinda tõenäosust, selle asemel hindame „sinu 

mõjuvõimu“. 

Tähtsus x mõjuvõim = keskkonnaolulisus 

Tähtsuse ja mõjuvõimu hindamine 

Tähtsus 

Punktisumma 

Sobilik kui 

1 Väga väike mõjuvõim 

2 Väike mõjuvõim 

3 Keskmine mõjuvõim 

4 Suur mõjuvõim 

5 Otsene kontroll 

Mõjuvõim 

Punktisumma 

Sobilik kui 

1 Väga väike mõjuvõim 

2 Väike mõjuvõim 

3 Keskmine mõjuvõim 

4 Suur mõjuvõim 

5 Täielikule mõjuvõimule liginev 

Keskkonnaolulisuse väärtus jääb väärtuste 1 – 25 vahele. 

Punktid: vahemik 15 - 30 Väga oluline 

9 - 14 Oluline 

4 - 8 Väikese olulisusega 

1 – 3 Mitteoluline 


Keskkonnaspektide üldise olulisuse hindamine (Vorm 6) 

Tegevuselement 

Sisesta siia vormide 4 ja 5 teise veeru sisu. 

Keskkonna olulisuse väärtus 

Siia sisesta aga vastav keskkonnaolulisuse skoor, vormide 4 ja 5 viiendast 

veerust. 

Keskkonnaalane seadusandlus, määrus ja välispoliitika 

Pead leidma oma organisatsiooni jaoks sobiva keskkonnaalase seadusandluse. 

Peatükk 7 aitab sind selles protsessis. Kui sobiv seadusandlus on olemas, tuleks 

sul täita Vormi 6 vastav (kuues) veerg, kandes sinna asjakohase seadusandluse 

nime ja olulised paragrahvid. 

Ülevaatust teostades tuleks sul küsida tegevuste eest vastutavatelt töötajatelt, 

milliseid oma tööga seotud seadusi nad teavad. 

Otsestel ja kaudsetel keskkonnaaspektidel, mille sa määranud oled, võib olla 

küllaltki madal keskkonnaolulisuse skoor, kuid arvesse võttes ka seadusandluse, 

määruste ja juhiste nõudeid, võib selle olulisus tunduvalt suureneda. 

Volikogu keskkonnapoliitikad ja strateegiad 

Sinu linnavalitsusel on arvatavasti keskkonda tähtsustavaid poliitikaid või 

strateegiaid. Iga sinu poolt määratud otsene ja kaudne keskkonnaaspekt (ja 

nende prioriteetsus) võib sinu kohalikus keskkonnapoliitikas olemas olla – peaksid 

kohalike keskkonnapoliitikate korrektsed nimetused, kus mingi aspekt leidub, 

kirja panema. 

Oluline kohalikule elanikkonnale 

Kohalik elanikkond võib olla sinu poolt määratud keskkonnaaspektide vastu huvi 

tundnud – alternatiivina võib elanikkond ka üksuse sektsioonide tegevustega, mis 

mingi aspektini viivad, seotud olla. Siin veerus peaksid määrama otseste ja 

kaudsete keskkonnaaspektide olulisuse kohalikule elanikkonnale. Kasuta järgmist 

hindamisviisi 2 : 

Kõrge kohalik tähtsus – K 

Mõõdukas kohalik tähtsus – M 

Väike kohalik tähtsus – V 

Keskkonnaõnnetused 

Siin kontrollitakse eelnevate intsidentide seotust tegevustega. Kui vastus siin 

veerus on „jah,“ siis tuleb see detailsemalt eraldi lehel ka lahti seletada. 

Sisesta „jah“ või „ei“ ja viide lehele, kus leidub detailne seletus. 

Üleüldine olulisus 

2 Inglise keeles kasutatakse lühendeid vastavalt kõrge olulisus – H (High), mõõdukas 

olulisus – M (Medium), väike olulisus – L (Low). 


Nüüd oled jõudnud nii kaugele, et tuleb anda lõplik hinnang, millised otsestest ja 

kaudsetest keskkonnaaspektidest on kõige olulisemad. Otsuse tegemisel pead 

arvestama ka informatsiooni veergudes 2-6. 

Hinda üleüldist olulisust järgmiselt: 

Kõrge – K 

Mõõdukas – M 

Väike – V 

Üleüldise olulisuse hindamine: 

Aspektid olulisuse väärtusega 9-30 on tõenäoliselt kõige olulisemad (määratud 

teises veerus). 

Kui aspektile on rakendatavad mõningad õigusaktid või määrused, siis olulisus 

suureneb, sest sa oled kohustatud aspekti juhtima vastavalt seadusele. Õiguslik 

vastavus moodustab EMASist suure osa ja sulle ei anta sertifikaati, kui sa pole 

võimeline oma organisatsiooni vastavust seadusele ka tõestama. Kui aspekt on 

oluline ka volikogu poliitikale (nagu näiteks keskkonnapoliitika), siis seegi 

suurendab tema olulisust. 

Kui tead, et kohalik elanikkond on teatud aspektist kas mõjutatud või tugevalt 

huvitatud, siis oleks poliitiliselt mõttekas ka kohalik rahvas protsessi kaasata. 

Kui minevikus on esinenud mingeid selle aspektiga seotud keskkonnaõnnetusi, 

siis tuleks sul organisatsiooni luua süsteemid, mis suudaksid vältida õnnetuste 

kordumist. Ka see suurendab aspekti olulisuse väärtust. 

Juhtimiskavasse kaasamine 

Sisesta „jah“ või „ei“. 

Juhtimiskavasse tuleb kaasata veerust seitse kõik kõrge olulisusega aspektid. 

Mõõduka olulisusega aspektid tuleks samuti kavasse kaasata, kuid see on sinu 

enda otsustada. Väikese olulisusega aspekte pole küll vaja kaasata, kuid sulle on 

jäetud vabadus seda soovi korral teha. 

Pea meeles „kiireid võite“ – isegi kui tegu on väheolulise aspektiga, võid sa 

saavutada selle kiire ja vähetasuva paranemise. Sellel meetodil on oma 

tulutoovad väljundid EMASi protsessis, sest nii saab kiiresti demonstreerida, et 

edusamme on tehtud ja süsteem töötab. See ongi põhjuseks, miks sa võid valida 

ka väheoluliste aspektide kaasamise. 

Protseduuri viide 

See veerg tuleb täita pärast vormi 7 täitmist ja juhtimissüsteemi kirjutamist; siia 

kantakse viited vastavale protseduurile. 


7. Õigusaktide register (Vorm 7) 

See on sinu EMASi oluline osa, sest määrates asjakohase keskkonnaalase 

seadusandluse, kinnitad sa teistele asjaosalistele, et töötad seaduse piirides. Pead 

valmis saama oma tegevustele vastava õigusaktide registri. 

Iga otsene ja kaudne keskkonnaaspekt, mille sa oled kindlaks teinud, võib olla 

reguleeritud seaduse, määruste või vabatahtlike juhistega. Iga konkreetse 

aspekti jaoks tuleks sul kindlaks teha oluline seadus, määrused ja juhised; 

seadus, määrused ja juhised võivad olla rahvusvahelised, Euroopas kehtivad, 

riiklikud või kohalikud. 

EMASi määrus (EL EMAS määrus 761/2001 Lisa I-A.3.2.): 

Organisatsioon kehtestab korra, et teha kindlaks ja saada oma kasutusse õigusaktidest 

tulenevad või muud nõuded, mida organisatsioon on kohustunud täitma ja mida 

kohaldatakse organisatsiooni tegevuse, toodete või teenuste keskkonnaaspektide suhtes, ja 

järgib seda korda 

Kuidas seadusandlust määrata 

IMPEL on liikmesriikidest osalevate agentuuride ja organisatsioonide liikmete, 

kes vastutavad keskkonnaalaste määruste eest, esindajate võrgustik; võrgustiku 

eesmärgiks on abistada riike oma kohutuste täitmisel keskkonnaalase 

seadusandluse vallas. 

Veebileht asub aadressil http://europa.eu.int/comm/environment/impel 

Kasuta nende „kasulikke linke“ oma riigi agentuuride leidmisel, mis oleksid 

võimelised sind vajaliku seadusandluse kindlakstegemisel abistama. Samuti 

leidub leheküljel linke, mis juhatavad sind teiste väärtuslike infoallikateni. 

Enamiku riikide valitsustel ja omavalitsuste liitudel on olemas ka riikliku seadusandluse 

andmebaasid. 

Teised võimalikud allikad: 

• Tegevuste eest vastutavad töötajad võivad neid mõjutavatest seadustest juba 

teadlikud olla – ülevaatuse läbiviimise ajal räägi nendega sellel teemal. 

• Uuri, mida teised organisatsioonid on teinud – võib-olla saad nende 

kogemustest midagi vajaliku seadusandluse loomisega alustamiseks. 

• Sinu organisatsioonil võib olla õigusosakond, kus osa vajalikest seadustest võib 

juba olemas olla. 

• Palka registri loomiseks vajalike oskustega konsultant. 

Registri loomine 

Registri loomine, sõltudes sinu organisatsiooni suurusest ja kohustustest, võib 

olla pikk protsess. Nagu kõik muugi EMASi protsessis, tuleb ka register ehitada 

üles lähtudes organisatsiooni keskkonnaaspektidest. 

Õigusaktide registri loomiseks peab sul keskkonnaülevaatuse läbiviimine olema 

lõpetatud või lõpetamisel: 

• Sobiva määruse loomiseks peab sul olema kõigist oma tegevustest ülevaade 

• Tegevustest ülevaate omamine kindlustab, et sa ei unustaks ühtegi seadusandlusest 

mõjutatud aspekti. 


Alljärgnev juhend võimaldab sul välja arendada struktureeritud registri; et see 

võimalikult sisutihe tuleks, tuleb sul oma organisatsiooni tegevused seostada 

vastavate asjakohaste õigusaktidega ehk siis tuleb sul kindlaks määrata 

seadusandlus ja sinu organisatsiooni tegevuste nimekiri, mis sellest mõjutatud 

on. 

Õigusaktide registrit tuleb ka pidevalt ajakohastada – nii kui muutub mõni 

seadus, muutuvad ka sinu organisatsiooni vastavad tegevused. 

1. veerg: teemavaldkond 

Siia veergu kirjutad oma seadusandluse teemavaldkonna, näiteks jäätmed, 

energia, planeerimine, hanked jne – otseste ja kaudsete aspektide võtmed (vt lk 

23 – 26) abistavad sind vastavate valdkondade määramisel. 

2. veerg: seadusandlus 

Siia veergu kirjutad konkreetse õigusakti nime ja annad sellele ametliku viite. 

Näiteks: 

Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiiv 

[2002/96/EL] 

Tihti sobib iga teemavaldkonna alla mitu erinevat seadust. 

3. veerg: kuidas see organisatsiooni mõjutab 

Kokkuvõtlik kirjeldus, kuidas mingi õigusakt organisatsiooni tegevusi mõjutab. 

Näiteks: elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiiv „ei kehti otseselt 

linnavalitsuste kui tarbijate kohta, kuid saame kehtivuse tingimuseks seada läbi 

üleliigse IT seadmete tagastamise protsessi. Kui me peaksime oma üleliigse IT 

varustuse müüma kellelegi teisele, saame me olla kindlad, et see varustus 

kogutakse tema vananedes korrektselt kokku; seda pole veel hetkel lõplikult välja 

töötatud“. 

Kui leiad õigusakti, mille asjakohasuses sa veendunud pole, siis loe läbi 

kokkuvõte või „selgitavad märkmed,“ mille võid leida oma riigi seadusandlust 

kajastavatelt veebilehekülgedelt. Teine võimalus on otsida asjakohast 

informatsiooni internetist – leiad tihti, et teised agentuurid või organisatsioonid 

on vajalikust seadusandlusest teinud kergemini mõistetavaid kokkuvõtteid. Kuigi 

sa ei saa täie kindlusega sellistele tõlgetele tugineda, võib nendega tutvumine 

sinu mõistmist siiski suurendada. 

4. veerg: kontrollmehhanismid 

Õigusaktiga vastavust võimaldavate kontrollmehhanismide lühikirjeldus. Näiteks: 

on olemas protseduurid elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiivis 

nimetatud materjalide tegevuskohal kogumiseks ja turvaliseks hoidmiseks ning 

nendest vabanemiseks on arendatud vastav leping. 

5. veerg: osad ja kohustused 

Tee nimekiri organisatsiooni konkreetsetest sektsioonidest, millele seadusandlus 

kehtib. 

6. veerg: vastutus 

Kirjuta inimese nimi ja/ametinimetus, kes vastutab selle eest, et protseduurid 

vastaksid seaduses kehtestatud nõuetele; vastutajaks on tavaliselt juhataja. 


7. veerg: ettevõetavad tegevused 

Tee nimekiri tegevustest, mis peavad kindlasti seadusenõuetele vastama; need 

tegevused tuleb kanda ka keskkonnajuhtimiskavasse, kus määratletakse kõik 

ülesanded ja vastutused. 

8. veerg: jõustumine ja süüdimõistmine 

Lühikirjeldus, kuidas õigusakt on jõustatud ja süüdimõistmise protseduur. 

Näiteks: Keskkonnakaitseagentuuri poolt reguleerituna saab seaduse rikkuja 

hoiatuskirja. Korduv seaduserikkumine toob tavaliselt kaasa süüdimõistmise. 


8. Keskkonnapoliitika kirjutamine 

Sissejuhatus 

Nüüd, kus sul on keskkonnaülevaatus lõpule viidud, on sul oma organisatsiooni 

keskkonnaaspektidest suurepärased teadmised. Nende teadmistega oled 

võimeline kirjutama oma organisatsiooni iseloomu ja suurusega sobiva EMASi 

poolt nõutava keskkonnapoliitika. 

Keskkonnapoliitika on tõenäoliselt dokument, mida näeb enamus personalist ja 

teistest asjaosalistest. See on esimeseks informatsiooniks, mida sinu keskkonnajuhtimise 

protsessist lugupidav inimene saab – seega on oluline, et sa teeksid 

selle korrektselt valmis. Lisaks EMASi nõuetele vastamisele peab keskkonnapoliitika 

ka personali ja teiste asjaosaliste poolt tervitatav olema – järelikult 

peavad ka need inimesed selle arenguga seotud olema. Antud peatükk juhib sind 

läbi poliitika arendamise protsessi. 

EMASi määrus (EL EMAS määrus 761/2001 Lisa I- A.2): 

Juhtkond määratleb organisatsiooni keskkonnapoliitika ja tagab, et see 

a) on kooskõlas organisatsiooni tegevuse, toodete ja teenuste laadi, ulatuse ning 

keskkonnamõjuga; 

b) sisaldab kohustust keskkonnategevuse tulemuslikkust pidevalt täiustada ja vältida 

saastamist; 

c) sisaldab kohustust täita vastavaid keskkonnaalaseid õigusakte ja eeskirju ning muid 

nõudeid, mida organisatsioon on kohustunud täitma; 

d) sätestab keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete seadmise ja läbivaatamise 

põhimõtted; 

e) dokumenteeritakse, seda teostatakse ja järgitakse ning see tehakse kõikidele 

töötajatele teatavaks; 

f) on avalikkusele kättesaadav. 

Kavanda keskkonnapoliitika koos töörühmaga 

Korralda töörühmaga keskkonnapoliitika arendamise arutamiseks kokkusaamine. 

Sul on vaja: 

• Määrata oma organisatsiooni poliitikategemise protsess. Kuidas saab EMASi 

poliitikast sinu linnavalitsuse poliitika, millega oleksid nõus nii poliitilised 

liidrid kui ka sinu organisatsiooni kõrgeim tegevjuht? Et nende inimeste 

toetust kindlustada, pead sa ka nemad poliitika väljatöötamisprotsessiga 

siduma. 

• Lepi kokku, kes teeb uurimustöö ja kirjutab poliitika. Näiteks peaksid sa üle 

vaatama olemasolevad ühised dokumendid (vaata vorm 8), et aru saada 

olemasolevatest keskkonnakohutustest. 

• Pead hakkama kavandama konsultatsiooniprotsessi (vorm 11), tehes 

kindlaks võtmeasjaosalised ja klauslid, mis haaraksid nad protsessi. 

• Poliitika alustamiseks lepi koheselt kokku ajakava. 


Olemasolevad keskkonnalased sihid, mured ja tegevused 

(Vorm 8) 

Sellesse vormi peaksid kirja panema kõik linnavalituse olemasolevad 

keskkonnaalased sihid, mured ja tegevused. See on oluline, sest organisatsioonil 

võib juba olla võetud mingeid poliitilisi kohustusi, mida sinu keskkonnapoliitikas 

enam üle poleks vaja vaadata. 

Vastavat informatsiooni võib leiduda: 

o LA21 strateegia 

o linnavalitsuse arengukava(d) 

o tulemuslikkuse ülevaated. 

Sa peaksid koos oma töörühmaga välja selgitama olemasolevad kohustused, sest 

rühmal koos on rohkem vastavaid teadmisi kui igal indiviidil eraldi. Tuleks 

kaasata rohkem kui üks inimene, et sinu protsessi tuua rohkem teadmisi ja 

kogemusi ning kindlustada, et dokument esindaks tervet organisatsiooni, mitte 

ainult ühe indiviidi arvamusi. 

Anna viide, kust olemasolevaid sihte, muresid ja tegevusi saab leida. 

Näiteks: 

LA21 strateegia, teine redigeerimine, oktoober 1999. 

Eelarve, 2003 

Anna dokumendile nimi, versiooninumber ja kinnitamise või vastuvõtmise või 

jõustumise (väljalaske) kuupäev – tulevikus võib sul olla vaja nendele 

dokumentidele viidata, seega on kasulikum nad kohe praegu korralikult viidata. 

Keskkonnapoliitika eelnõu (Vorm 9) 

Vormi 8 täitmine andis sulle teada, millised poliitikad juba olemas on. Et 

kirjutada oma organisatsiooni iseloomule ja suurusele vastav, EMASi nõuetest 

kinni pidav keskkonnapoliitika, pead sa juurde lisama veel materjale. 

Keskkonnapoliitika peab sisaldama järgnevaid teemasid: 

Poliitiliste kohustuste sissejuhatuses pead sa tooma välja, et „tippjuhtkond 

määratleb organisatsiooni poliitika“. See kinnitab, et poliitika on kõrgemate 

juhtide poolt heaks kiidetud. 

Poliitika dokumendi sisu peab lähtuma iseloomust, suurusest ja teenuste, toodete 

ja tegevuste keskkonnamõjust. 

Pead võtma kohustuse „jätkuvalt vältida saastatuse teket“. 

Pead lisama kohustuse „täita asjakohast keskkonnaalast seadusandlust ja 

määruseid ning teisi nõudeid, millele organisatsioon alla kirjutab“. 

Poliitika peab tagama aluse keskkonnaalaste eesmärkide ja ülesannete 

püstitamiseks ja nende ülevaatamiseks. 

Pead määrama, kuidas poliitika dokumenteeritakse, rakendatakse ja säilitatakse 

ning kuidas see töötajatele teatavaks tehakse. 

Poliitika peab olema avalikkusele kättesaadav. 

Sinu poliitikas sisalduvad eesmärgid ja printsiibid peaksid kajastama keskkonna 

põhilisi probleeme ja sinu linnavalitsuse/üksuse sellekohaseid vastutusi. 


Samuti tuleks meeles pidada, et võetud poliitilised kohustused peaksid olema 

sellised, mida on võimalik ka täita ehk siis realistlikud, saavutatavad ja sellised, 

mis võimaldavad KJSil areneda. Töörühma kohe protsessi alguses kaasamine 

aitab sul mõista, milliste kohustuste võtmine on reaalne ja saavutatav. 

Sinu poliitika peab sisaldama alljärgnevaid kohustusi, kuid peaksid kaaluma ka 

asjakohaste keskkonnaaspektide (otsene ja kaudne) viitamisele. Siintoodud 

nimekiri on küll juhendiks, kuid sul peaksid need kohustused olema juba endal 

keskkonnaülevaatuse käigus ära määratletud. 

Energia 

o Energiakasutuse juhtimine 

o Võimalike säästmisviiside leidmine ja nende kasutuselevõtt 

o Energiaallika valik 

Vesi 

o Veekasutuse juhtimine 


Toormaterjalid 

o Toormaterjalide kasutamise juhtimine 


o Toormaterjalide valik 

o Toormaterjalide vedu 

Müra 

o Mürasaaste hindamine 


Tahked jäätmed 

o Juhtida tahkete jäätmete teke miinimumini 

o Ringlussevõtu, korduvkasutamise ja kõrvaldamise tõhustamiseks võimalike 

meetmete leidmine ja nende kasutuselevõtt 

Õhk 

o Õhusaaste hindamine 

o Õhusaaste vähendamiseks võimalike meetmete leidmine ja nende kasutuselevõtt 

Pinnas 

o Pinnase saastatuse hindamine 

o Pinnasesaaste vähendamiseks võimalike meetmete leidmine ja nende 

kasutuselevõtt 

Maa ja maastik 

o Maade ja maastike seisukorra hinnang keskkonnamõjude tagajärjel 

o Maa hooletusse jätmise vältimiseks ja loomulike asukate hoidmiseks ja 

suurendamiseks ning avatud liikumiskoridoride säilitamiseks võimalike 


Transport 

o Transpordi kasutamise jälje keskkonnamõjude hindamine 

o Transpordi kasutamise tagajärjel tekkivate keskkonnamõjude vähendamiseks 

võimalike meetmete leidmine ja nende kasutuselevõtt 


Ehitatud keskkond 

o Ehitatud keskkonna juhtimine 

o Linnamaastike ja linna visuaalse väljanägemise parandamiseks võimalike 


Tervis ja turvalisus 

o Keskkonnatervise ja –turvalisuse, k.a toidukvaliteedi juhtimine 

o Keskkonnatervise ja –turvalisuse parandamiseks võimalike meetmete 

leidmine ja nende kasutuselevõtt 

o Riski juhtimine 

Hanked 

o Vajaminevate materjalide ost 

o Varustajate/lepinguosaliste keskkonnakäitumine. 

EMASi nõuete täitmine (Vorm 10) 

Vormi 10 lõpetamine kindlustab sulle rahulolu, et poliitika eelnõu vastab EMASi 

nõuetele. 

Märgi vajalik kastike linnukesega näitamaks, et poliitika eelnõu vastab EMASi 

nõuetele. Viis esimest nõuet peavad olema vastatud jaatavalt – kui ühelegi 

neist viiest oled vastanud eitavalt, tuleb sul eelnõu uuesti ümber teha. 

Kahele viimasele nõudele vastatakse hiljem. 

Teabevahetus (Vorm 11) 

Avalikkusele kättesaadava kirjaliku kohaliku valitsuse sihtide ja keskkonnaalaliste 

esmajärguliste tegevuste avaldusena on sobilik, et eelnõu osas toimub 

konsulteerimine ka teiste inimestega. Teabevahetus tõstab „omanditunnet“ 

tulevikus poliitikat rakendama hakkavate asjaosaliste rühmade seas; 

konsultatsiooniprotsess peaks hõlmama nii sisemisi kui ka väliseid asjaosalisi. 

Kasuta antud vormi oma konsultatsioonistrateegia kirjeldamiseks. 

Sisemine teabevahetus: 

Tervele personalile tuleks kas kirja teel või mingite teiste vahendite kaudu saata 

poliitikast koopia ja sellega anda neile võimalus teha märkusi. Sisemisest 

fookusgrupi koosviibimisest saab teha probleemide arutlemisele suunitletud 

kohtumise. 

Väline teabevahetus: 

Kui linnavalitsusel on juba asjaosaliste rühmad ära määratud (ärisektor, 

vabatahtlike sektor, keskkonnateemalised foorumid jne), siis kasuta neid oma 

huvides ära. Kui rühmi pole määratud, pead ise leidma viisi, kuidas välised 

asjaosalised saaksid võimaluse poliitika eelnõud kommenteerida. 

Lõplik poliitikadokument (Vorm 12) 

Konsultatsiooni käigus saadud tagasisidemele baseerudes tuleb vajaduse korral 

eelnõu uuesti ümber teha. Pea aga meeles, et endiselt peab eelnõu vastama 

EMASi nõuetele! 


Nüüd pead saama võimuloleva erakonna liidri ja tippjuhi allkirjad; arukas oleks 

võtta ka opositsiooni liidri allkiri, sest tulevikus võivad nemad valitseda ja siis on 

sulle kasulik, kui on olemas allakirjutatud kinnitatud lepe. 

Levikumehhanismid (Vorm 13) 

Kui on olemas ametlik heakskiit, tuleks keskkonnapoliitikat võimalikult laialdaselt 

levitada – selline laialdane levitamine peaks hõlmama sinu organisatsiooni 

personali ja linnavalitsuse liikmed. EMASi nõue on, et linnavalitsuse 

keskkonnapoliitika peab olema avalikkusele kättesaadav. Tõendaja võib tahta 

teada saada, milliseid levikumehhanisme on kasutatud. 

Levikumehhanismid 

Sisemised: 

• uue personali palkamisel tutvustatakse neile koheselt ka vastavat poliitikat 

• demonstreeritakse organisatsiooni kõigi osade vastuvõtualades 

• väike stardiüritus, mis kutsuks kohale juhte ja ametnikke, keda otseselt uus 

keskkonnapoliitik mõjutab. 

Välised: 

• avaldatud linnavalitsuse infolehes 

• kättesaadav kõigis linnavalitsuse ühiskondlikes hoonetes (näiteks raamatukogudes 

ja koolides). 

Poliitika ülevaatamise meetmed (Vorm 14) 

Keskkonnapoliitikat tuleb periooditi poliitiliste kohustuste lisandumise valguses 

üle vaadata. See kindlustab poliitika ajakohastatuse ja üksuse/linnavalitsuse 

igapäevaste tegevuste vastavuse olemasolevale poliitikale. Sellise mehhanismi 

rajamine, mis kindlustaks kohe alguses poliitika ajakohastatuse, on EMASi 

pikaajalise edu seisukohalt organisatsioonis olulise tähtsusega. 

Järgmised asjad, mida tuleks kaaluda, sest need mõjutavad keskkonnapoliitika 

ülevaatamist: 

• Jälgi seaduse muudatusi, mis mõjutavad poliitikat 

• Jälgi poliitika muutmise nõudeid 

• Jälgi keskkonnapoliitika kohaseid kaebusi. 


9. Keskkonnajuhtimiskava arendamine (Vorm 15) 

Sissejuhatus 

Nüüdseks oled sa keskkonnaülevaatusega määranud olulised keskkonnaaspektid 

ja seadnud paika oma keskkonnapoliitika mõningad üldjoonelised eesmärgid. 

Järgmiseks pead püstitama kindlad konkreetsed eesmärgid ja ülesanded, mis 

võimaldavad sul jätkuvalt oma organisatsiooni keskkonnakasutust paremaks 

muuta. Antud peatükk juhib sind läbi keskkonnajuhtimiskava arendamise juurde. 

Sul võib osutuda vajalikuks kaasata kavasse juba olemasolevad keskkonnajuhtimiskavad. 

Peaksid olema teadlik, et sinu organisatsioonil võib juba olla 

olemas eesmärkide ja ülesannete püstitamise meetod; sel juhul oled sa sunnitud 

vastavat protseduuri järgima. Sul võib olla vajalik siduda oma eesmärgid, 

ülesanded ja tegevused eelarvega. 

• Eesmärgid ja ülesanded 


Organisatsioon kehtestab dokumenteeritud keskkonnaeesmärgid ja -ülesanded 

organisatsiooni igas tegevusvaldkonnas ja igal tasandil ning järgib neid. 

Eesmärkide seadmisel ja läbivaatamisel võtab organisatsioon arvesse õigusaktidest 

tulenevaid ja muid nõudeid, organisatsiooni olulisi keskkonnaaspekte, tehnoloogilisi 

võimalusi, rahastamise, tegevuse ja äritegevusega seotud nõudeid ning huvitatud isikute 

seisukohti. 

Eesmärgid ja ülesanded on kooskõlas keskkonnapoliitikaga, sealhulgas kohustusega vältida 

saastamist. 

• Keskkonnajuhtimisprogramm(id) 


Organisatsioon kehtestab programmi (programmid) oma eesmärkide ja 

saavutamiseks ja järgib seda. See sisaldab järgmist: 

ülesannete 

a) vastutuse määramine eesmärkide saavutamise ja ülesannete täitmise eest 

organisatsiooni igas tegevusvaldkonnas ja igal tasandil; 

b) eesmärkide saavutamise ja ülesannete täitmise vahendid ning ajakava. 

Kui projekt on seotud uute suundade ja uute või muudetud tegevuste, toodete või 

teenustega, tuleb programmi (programme) vajaduse korral muuta, et tagada 

keskkonnajuhtimise kohaldamine niisuguste projektide suhtes. 

Keskkonnajuhtimiskava eesmärk 

Kava eesmärk on määratleda eesmärgid ja ülesanded, hinnata kohustusi ja 

ajagraafikut ning kindlustada protsessi jälgimise. Kui sa senini pole oma 

organisatsiooni inimesi EMASi protsessi kaasanud, siis nüüd on aeg seda kindlasti 

teha. Kava hindab indiviidide vastutusi – kaasab eesmärgid, mis mõjutaksid ja 

muudaksid inimeste käitumist. Sellist tulemust ei saa sa ilma nende osaluse ja 

nõusolekuta saavutada. 


Keskkonnajuhtimiskava arendamine 

1. veerg: viide 

Sisesta viitenumber eesmärkidele ja ülesannetele, mis sa siia vormi kaasad. 

2. veerg: eesmärgid 

Igale olulisele aspektile (määrati keskkonnaülevaates) tuleb seada eesmärk. 

Eesmärgid ja ülesanded peavad olema: 

• Lihtsad, pea meeles, et kava peab kogu aeg demonstreerima täiustumist; sa ei 

pea kõike tegema kohe praegu. Tööta eesmärgid ja ülesanded vähemalt kord 

aastas läbi. 

• Määratletud oma saavutustega seotud inimeste poolt 

o Kes on kavandamiseks ja kavandatu elluviimiseks parima asetusega 

o Kes seejärel „neid omab“ ja võtab osa nende saavutamisprotsessist 

• Seostatud teiste kavade ja plaanidega, nt eelarvete, teenistusplaanidega. 

• Kui teised plaanid muutuvad ja neid revideeritakse, siis saad sa kasutada seda 

hetke sobiva juhusena oma keskkonnajuhtimiskava nendesse integreerimiseks. 

Eesmärk on ambitsioon, mis pühendub oma saavutustele. EMASis peab eesmärk 

olemas olema, et täiustada teatud aspekti keskkonnakasutust. Näiteks võib sul 

olla eesmärk kahandada jäätmete teket või muuta varustusahelat „rohelisemaks“. 

Sinu eesmärgiks võib olla isegi „mõista paremini meie mõju eluslooduse 

mitmekesisusele“. 

Eesmärkide (ja ülesannete) püstitamisel ei pea kindlasti lähtuma sellest, et neil 

oleks sinu keskkonnamõjule märgatav kahandamisvõime; eesmärke (ja sobivaid 

ülesandeid) võid püstitada ka selleks, et teatud teemat paremini tundma õppida. 

Tihti on see protsess tegevuse eelnõudeks – sa ei saa oma keskkonnamõju 

vähendada, teadmata võimalikke valikuid, saamata teistelt kogemusi või 

uurimata rahastamise võimalusi. 

Seega ära karda lisada mitmeid eesmärke ja ülesandeid, mis ei vähendagi sinu 

keskkonnamõju – keskkonnajuhtimiskava koostamine võtab aega ja sinult 

oodatakse järk-järgulist täiustumist, mitte hetkelist perfektsuse saavutamist! 

3. veerg: ülesanded 

Ülesanne on eesmärgi koostisosa. Kasutades ülaltoodud näidet – kui su eesmärgiks 

on vähendada jäätmete teket, võib sul selle eesmärgi saavutamiseks olla 

mitmeid ülesandeid. Näiteks: 

Vähenda jäätmete teket, saates prügilasse või tuhastamisele aastaks 2007 25% 

vähem jäätmeid. 

Lõpetada ELis ümbertöötlemise parima praktika ülevaade märtsiks 2005. 

Ülesannet püstitades jälgi, et see oleks ARUKAS (S.M.A.R.T.): 

• Specific (Spetsiifiline) 

• Measurable (Mõõdetav) 

• Achievable (Saavutatav) 

• Realistic (Reaalne) 

• Time limited (Ajaliselt piiritletud) (6. veerg) 


Ära unusta ka „kiirete võitude“ tähtsust, mis demonstreerivad ilmekalt 

saavutatud progressi. Väldi olukorda, kus kõigi ülesannete saavutamine võtab 

kuid või aastaid. Sul on vaja segu lühi-, keskmise ja pikaajalistest ülesannetest. 

Ülesanne ei pea alati sisaldama protsenti, mille võrra mingi protsess peaks 

paranema, nagu näiteks eeltoodud näites 25%-line jäätmete tekke kahanemine. 

Kuid alati tuleks sul kindlustada ülesande piisav spetsiifilisus, mis võimaldaks sul 

saavutatud ülesannet ka jälgida. Näiteks: 

Kehv ülesanne 

o Saavutada ELis parim jäätmete juhtimine 

Hea ülesanne 

o Luua parimate detailidega jäätmete juhtimise raport ELis. 

Alati ei ole oluline seada kvantitatiivseid ülesandeid. Näiteks võib sul olla eesmärk 

vähendada CO 2 emissiooni, aga puuduvad mõõtmisvahendid. Kuid sellest 

hoolimata saad sa määratleda tegevusi, millest sa tead, et nad vähendavad CO 2 

emissiooni, kuigi tegelikku vähenemist mõõta pole võimalik. Selle asemel, et 

võtta ülesandeks vähendada CO 2 heitmeid 10% võrra, võid sa võtta ülesandeks 

hoopis teatud tähtajaks kogu linnavalitsuse autode üleviimise propaanile (LPG). 

Niimoodi toimides on protsess ikkagi jälgitav ja on isegi võimalik välja arvutada 

CO 2 vähenemine, kasutades selleks CO 2 kalkulaatorit. 

Tähtis on meeles pidada ka seda, et otseste ja kaudsete efektidega, mille oled 

hinnanud kõige olulisemateks, tuleb edasi tegeleda EMASi protsessi keskkonnajuhtimissüsteemis. 

Et aeg ja ressursid on piiratud, peaksid ennast kontrollima, et 

määratletud saaksid vaid kõige olulisemad otsesed ja kaudsed keskkonnaaspektid, 

mille hilisem juhtimine oleks ka kontrollitav. 

Pea meeles seiret 

Kava ei too seiret eraldi välja; seda tehakse KJSis (peatükk 10). Siiski – pea 

meeles, et sul peab olema võimalus ka oma eesmärkide ja ülesannete 

saavutamise protsessi progressi jälgimiseks, nii et enne eesmärkide ja ülesannete 

püstitamist mõtle ka sellele, kuidas seiret tagada. 

4. veerg: tegevused 

Iga ülesanne nõuab tegevusi, enne kui teda saab saavutada. Siia veergu peaksid 

kirjutama nõutavate tegevuste nimekirja. 

Näiteks: 

Kui ülesandeks on „vähendada jäätmete teket aastaks 2007 25% võrra,” võiksid 

sinu tegevused olla: 

o Teha ametlik korduvakasutamise skeem 

o Arendada teadlikkust tõstev kampaania 

o Uurida välja võimalused, kuidas saaks vana mööblit taaskasutada. 

Mõned eesmärgid võivad olla saavutatavad ühekordse tegevusega, näiteks 

kemikaalide lao kindlustamine kemikaalide pinnasesse sattumisest hoidumiseks 

või kanalisatsiooni lekete korral, rajades kemikaalide mahutite alla betoonist 

kogumisvannid. Veel üheks näiteks võib olla kahepoolsete printerite kasutusele 

võtmine, et vähendada paberi kulu. Kui sinu ressursid lubavad, võib olla mõttekas 

eelistada ühekordseid tegevusi. Samas on ka tegevusi, mis võiksid olla pidevad, 

näiteks paberi taaskasutamine. 


Ühekordsed „tehnilised" lahendused kõrvaldavad töötajatelt vajaduse pidevalt 

tegevusi ette võtta. Üheks heaks näiteks on valgustus. Paigaldades andurid, mis 

lülitavad valgustuse sisse, kui valgust on vähe ja inimesed on ruumis ning välja 

kui kedagi pole – see kõrvaldab vajaduse inimestel ise pidevalt tulesid kustutada. 

EMAS ei nõua, et kõik keskkonnaaspektidega seotud tegevused annaksid 

koheseid tulemusi – seega ei pea tegevused alati keskenduma keskkonnamõju 

kohesele vältimisele. Tuleb määrata tegevuste ulatus, et juhtida uuringute 

vajadust või protsessi tegevusi. Näiteks võivad sinu seatavad tegevused olla 

järgmised: 

• Tasuvusuuringud praeguste autode väljavahetamiseks gaasil (propaan) 

töötavate autode vastu 

• Tagada vahendid gaasile üleminekuks 

• Alustada gaasile üleminekuprotsessiga 

• Lõpetada gaasile üleminekuprotsess 

5. veerg: tegevuste klassifikatsioon 

Seire eesmärkidel sisesta siia, kas tegevused neljandas veerus on saavutatavad 

ühekordse tegevusega või pideva tegevusega. 

6. veerg: ülesannete tähtajad 

Sisesta siia veergu igale tegevusele ülesande tähtaeg. Meenuta, et oluline on 

määrata ülesanded, mis on reaalsed ja saavutatavad. 

7. veerg: vastutus 

Anna inimes(t)est, kes on tegevuste eest vastutav(ad) ja inimesest, kes on 

vastutav eesmärkide ja ülesannete saavutamise eest, detailne kirjeldus. 

• Kaasa vastutuse määramise protsessi töötajad (ära ainult informeeri 

kedagi tema vastutusest), sest sul on vaja nende inimeste protsessiga 

seotust. 

• Heaks tavaks on ka juhtimise vastutuse (mitte ainult ametnike 

tööastme) detailiseerimine. 

• Efektiivse teabevahetuse ootus, ära lihtsalt anna neile volitusi. 

• Mõtle läbi kõik seostamise võimalused (olemasolevad kohustused 

teiste süsteemide suhtes). 

8. veerg: asjakohased tegevused 

Peaksid olema võimeline jälgima eesmärkide päritolu ja nende mõju 

organisatsiooni keskkonnakasutusele. Ülevaatust läbi viies viitad sa igale 

tegevusele ja tegevuse elemendile. Antud veergu peaksid sa kandma kõik 

tegevused ja elemendid, mida eesmärk või ülesanne juhtida püüab. Selline viis 

võimaldab sul demonstreerida oma ülevaatuse ja tegevuste vahelist sidet. 


10. Keskkonnajuhtimissüsteemi arendamine 

Sissejuhatus 

Keskkonnajuhtimise neli sammast on: 

Kavanda – vii ellu – kontrolli – täiusta 

Siiamaani oled sa tegelenud kavandamisega – oled töötanud tegevustega, mis 

võimaldavad sul hakata „ellu viima“ tegevusi organisatsiooni keskkonnakasutuse 

täiustamiseks. Oled vaadanud üle kasutuse hetkeolukorra, kirjutanud 

keskkonnapoliitika ja loonud tegevusteprogrammi. Nüüd tuleb sul eeltööd 

„rakendama“ hakata, kontrollida süsteemi töökindlust ja reageerida tekkida 

võivatele probleemidele ja ebakõladele. 

Keskkonnajuhtimissüsteem (KJS) paneb paika või aitab määrata olemasolevad 

protsessid kindlustamaks, et töö on tehtud, protsessi jälgitakse ja ajakohastatakse 

vastavalt vajadusele. 

KJS kirjeldab, KUIDAS asju tehakse. Pead kindlaks tegema, et sa tõesti kirjeldad 

asjade tegemist, vastasel juhul pole võimalik süsteemi auditeerida. Audiitor 

kontrollib protsessi vastavust standarditele ja seda, kas sa tõesti juhid nii nagu 

lubasid; seega – kui sa polegi öelnud, kuidas sa süsteemi juhid, pole võimalik 

seda üleüldse auditeerida! 

Diagramm kujutab KJSi tsüklit: „Kavanda, vii ellu, kontrolli ja täiusta!“ 

Keskkonnapoliitika 

Planeeri 

• Keskkonnaülevaatus 

• Õigusaktid 

• Keskkonnaeesmärgid 

ja - 

ülesanded 

• Keskkonnajuhtimiskava 

Rakenda 

• Struktuur ja 

kohustused 

• Koolitus ja 

pädevus 

• Teabevahetus 

• KJSi 

dokumentatsioon 

• Dokumendiohje 

• Toimimisohje 

• Hädaolukordadeks 

valmisoleks 

Kontrolli 

• Seire ja 

mõõtmised 

• Mittevastavused 

ja korrigeerivad 

ning ennetavad 

tegevused 

• Teatmestik 

• KJSi auditid 

Tegutse 

• Juhtkonnapoolne 

ülevaatus ja 

täiustavad 

tegevused 


Mis asi on keskkonnajuhtimissüsteem? 

EMAS on planeerimise, rakendamise, ülevaatuse ja täiustavate tegevuste, mida 

organisatsioon peab läbi viima, et täita poliitikas ja juhtimiskavas 

seadusandlusega määratud ning kehtestatud keskkonnaalased kohustused, 

kestev tsükkel. 

KJSi etapp on süsteemi osa, mis annab protsessile kindla joone ja eesmärgi – KJS 

integreerib EMASi organisatsiooni operatsioonidesse ja see tegevus on eduka 

rakendamise elulise tähtsusega koostisosa. 

EMASi KJS järgib ISO14001 standardit. EMAS loodi 1995. aastal, 2001 viidi sisse 

parandused, et liita keskkonnajuhtimissüsteemi komponendina ISO14001. 

ISO14001 kaasamine on aidanud EMASil suurendada keskkonnajuhtimisskeemide 

kohast üldist teadlikkust. Need kaks süsteemi täiendavad üksteist, kuid EMAS on 

mõnedes valdkondades kindlama joonega. Paljudes liikmesriikides tundub EMAS 

olevalt jätkuvalt mainekam kui ISO14001. EMASi ja ISO14001 üheks erinevuseks 

on see, et EMASi saab kirjeldada keskkonnakasutuse standardina, aga ISO14001 

kirjeldatakse kui keskkonnajuhtimissüsteemi standardit. Praktika siiski näitab, et 

lõpptulemusena on mõlema süsteemi eesmärgiks parandada organisatsiooni 

keskkonnakasutuse tulemuslikkust. 

EMASi sidumine olemasoleva juhtimissüsteemiga 

EMASi protsessi ühendamine sinu organisatsiooni olemasolevate operatsioonidega 

on väga oluline kahel põhjusel: 

1) Et süsteemist saaks organisatsiooni operatsioonide oluline ja tunnustatud 

osa, peab see olema osa ka organisatsiooni juhtimisprotsessist; 

2) Sagedasti on nii, et paljud keskkonnajuhtimissüsteemi jaoks vajalikud 

protseduurid on mingil kujul juba teiste organisatsiooni operatsioonide jaoks 

olemas; seega pole sul mõtet korrata seda, mida juba on tehtud või teha 

olemasolevatest protseduuridest koopiaid. 

Pea meeles, et palju KJSi jaoks vajalikku võib juba olemas olla. ISO14001 

sisaldab elemente, mis teiste organisatsiooniliste süsteemide puhul on 

üldkasutatavad. EMASi sidumine olemasolevatesse süsteemidesse vähendab 

vajaminevat töökogust ja teeb palju kiiremini ja efektiivsemalt EMASist sinu 

organisatsiooni operatsioonide osa. 

Ühendamisvõimaluste näited 

• Koolitusprotseduurid võivad juba olemas olla, sa saad KJSi koolituse 

nendega siduda – näiteks siduda koolituse uute töötajate linnavalitsusse 

töölevõtuga. 

• Vaata üle olemasolevad teabevahetusmeetodid, näiteks infolehed, 

personali kokkusaamised, teadetetahvlid, asutuse sisene teabelevitamise 

võrgustik. 

• ISO14001 ja ISO9000 on omavahel, või mõne teise süsteemiga, mida sa 

võid kasutada pea identsed dokumendiohje protseduurid. 

• Su organisatsioonil võivad juba olla olemas hädaolukorras käitumise 

protseduurid või plaanid; nendega saad ühendada ka EMASi hädaolukorra 

protseduurid. 

• ISO9000 süsteemil on vigu parandav ja ennetav tegevuste protsess. 


• ISO9000 või ükskõik millisel tervise ja turvalisuse tagamise süsteemil on 

teatmestiku pidamise protseduur juba olemas. 

Üldised ühendamisalad: 

• Hankimise juhtimised 

• Kvaliteedi protseduurid 

• Tööjuhised 

• Koolitusprogrammid 

• Teabevahetusviisid 

• Informatsioonisaamise süsteemid 

• Aruandvad süsteemid 

• Värbamine, hinnangu andmine ja distsipliini tagavad protsessid 

• Eelarve määramise protseduurid 

Kuidas kirjutada KJSi 

Juhtimissüsteem peab sisaldama ISO14001 standardile vastavaid protseduure. 

Lisaks nendele nõuetele vastamisele peab KJS olema elav dokument, millega 

oleksid rahul kõik inimesed, keda KJS mõjutab – ilma inimeste toetuseta, kelle 

pühendumist sa protsessi rakendamiseks vajad, KJSi arendada ei saa. 

Põhilised edu elemendid: 

• Protsessi algusest alates saavutada tippjuhtkonnapoolne toetus 

• Kõigi tasemete töötajate seotus on väga oluline 

• Panna kokku väga funktsionaalne rühm 

• Mõelda läbi KÕIK KJSi sidumise võimalused olemasolevate protseduuridega 

• Kavandada muutusi – sinu organisatsiooni paindlikkus tuleviku suhtes 

KJSi sisu 

Keskkonnajuhtimissüsteem sisaldab alljärgnevaid olulisi valdkondi. Sa oled juba 

kirjutanud poliitika, viinud läbi ülevaatuse, loonud juhtimiskava ja tutvunud 

asjakohaste õigusaktidega. Valdkondadeks on: 

• Keskkonnapoliitika 

• Kavandamine 

o Ülevaatus 

o Seadusega määratud ja teised nõuded (õigusaktide register) 

o Eesmärgid ja ülesanded (keskkonnajuhtimiskava) 

• Rakendamine ja toimimine 

o Struktuur ja kohustused 

o Koolitus, teadlikkus ja pädevus 

o Teabevahetus 

o Keskkonnajuhtimissüsteemi dokumenteerimine 

o Dokumendiohje 

o Toimimisohje 

o Valmisolek hädaolukorraks ja hädaolukorras tegutsemine 


• Kontroll ja korrigeeriv tegevus 

o Seire ja mõõtmised 

o Mittevastavused ja korrigeerivad ning ennetavad tegevused 

o Teatmestik 

o Keskkonnajuhtimissüsteemi ülevaatus 

• Juhtkonnapoolne ülevaatus. 

Käesolev peatükk keskendub rakendamisele ja operatsioonidele, kontrollile ja 

parandavale tegevusele ning juhtkonnapoolse ülevaatuse etappidele. 

Rakendamine ja toimimine 

Struktuur ja kohustused 


Osa, kohustused ja volitused määratletakse, dokumenteeritakse ning tehakse teatavaks 

tõhusa keskkonnajuhtimise võimaldamiseks. 

Juhtkond annab keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamiseks ja järelevalveks vajalikud 

vahendid. Nendeks on inimesed, erioskused, tehnoloogia ja finantsressursid. 

Organisatsiooni juhtkond nimetab ametisse juhtkonna eriesindaja(d), kellel muudest 

kohustustest olenemata on kindlaksmääratud roll, vastutus ja volitused, 

a) et tagada keskkonnajuhtimissüsteemi nõuete kehtestamine, rakendamine ja 

järgimine käesoleva rahvusvahelise standardi kohaselt; 

b) et anda keskkonnajuhtimissüsteemi toimimise kohta juhtkonnale aru, mille alusel 

juhtkond saab selle läbi vaadata ja keskkonnajuhtimissüsteemi täiustada. 

Selle alapeatüki eesmärgiks on kindlustada, et kõik EMASiga seotud inimesed 

oleksid oma kohustustest teadlikud – peab olema täiesti selge, kes millegi eest 

vastutab ja kes kellele saavutustest ette peab kandma. 

Antud KJSi alapeatükk peab kirjeldama sinu organisatsiooni olemasolevat 

kohustuste määramise ja saavutustele jõudmise struktuuri. 

Kohustused peavad olema selgelt määratletud ja võimaluse korral 

dokumenteeritud töötaja töökirjelduses. Pea meeles, EMAS ei ole „lisa,“ temast 

peab saama organisatsiooni osa; töötajate EMASiga seotud kohustused peavad 

olema kindlasti töökirjeldusse kirja pandud ja need kohustused võib siduda ka 

töötajatele iga-aastase hinnangu andmisega. 

Kohustuste täitmiseks peavad olema tagatud piisavad rahalised, ajalised ja 

personalialased ressursid. Ole realistlik ja mõtle ka selle üle, et pole võimalik 

määrata kohustusi, kui pole tagatud nende saavutamiseks piisavaid vahendeid – 

audiitor tunneb sellise möödalaskmise koheselt ära. 

Lõppkokkuvõttes peab vanemjuht vastutama KJSis sisalduvate kohustuste 

rakendamise eest. 

Struktuuri ja kohustuste protseduuri kontrollnimekiri 

• Keskkonnajuhtimise jaoks määratud rollid 

• Rollide osas sisemine teabevahetus (viide teabevahetuseprotseduurile) 

• Hinnanguline vahendite vajadus 

• Määratud juhtimise esindajatele 

• Protseduuri ühendamine olemasoleva süsteemiga igal võimalikul juhul. 


Koolitus, teadlikkus ja pädevus 


Organisatsioon teeb kindlaks koolitusvajadused. Ta nõuab, et kõik töötajad, kelle töö võib 

keskkonda oluliselt mõjutada, on saanud nõuetekohase koolituse. 

Ta kehtestab korra ja järgib seda, et teha kõik oma töötajad või liikmed igas 

tegevusvaldkonnas ja igal tasandil teadlikuks: 

a) keskkonnapoliitika ja keskkonnaalase menetluse järgimise ning keskkonnajuhtimissüsteemi 

nõuete järgimise tähtsusest; 

b) oma töise tegevuse tegelikust või võimalikust olulisest mõjust keskkonnale ja 

isikliku tegevuse tõhustamisest tulenevast kasust keskkonnale; 

c) nende rollist ja vastutusest, et saavutada keskkonnapoliitika ja keskkonnaalase 

menetluse järgimine ning keskkonnajuhtimissüsteemi nõuete järgimine, kaasa arvatud 

hädaolukorraks valmisoleku ja hädaolukorras tegutsemise nõue; 

d) ettenähtud töökorrast kõrvalekaldumise võimalikest tagajärgedest. 

Töötajad, kes täidavad keskkonnale olulist mõju põhjustada võivaid ülesandeid, on pädevad 

neid täitma asjakohase hariduse, koolituse ja/või kogemuse alusel. 

Selle KJSi alapeatüki eesmärgiks on kindlustada kõigi seotud inimeste EMASi 

olemasolust teadmine ja kui on vajalik, peab personal saama vastava väljaõppe 

ning omandava vajaliku pädevuse, et vastata süsteemi nõuetele. 

Sobilikkuse korral võib olla nõutav kindel või spetsiaalne väljaõpe ülevaatuse 

käigus määratud oluliste aspektide jaoks. Näiteks kohtades, kus käideldakse 

ohtlikke jäätmeid või kus teede püsimajäämine võib mõjutada hekke ja seeläbi ka 

looduslikku mitmekesisust. Töötajad peavad oma keskkonnamõjust ja tehtava 

kahju miinimumi viimiseks vajalike sammude ettevõtmisest teadlikud olema. 

Tuleb luua väljaõppe teatmestik, kus oleks kirjas, milline inimene konkreetsel alal 

väljaõppe on saanud. 

Teabevahetus 


Seoses keskkonnaaspektide ja keskkonnajuhtimissüsteemiga kehtestab organisatsioon 

järgmisi valdkondi käsitleva korra ja järgib seda: 

a) organisatsioonisisene teabevahetus eri tegevusvaldkondade ja tasandite vahel; 

b) organisatsioonivälistelt huvitatud isikutelt asjaomase teabe saamine, 

dokumenteerimine ja sellele vastamine. 

Organisatsioon kaalub oma oluliste keskkonnaaspektide organisatsiooniväliselt teatavaks tegemise 

korda ja protokollib oma otsuse selle kohta. 

Antud KJSi alapeatüki eesmärgiks on kindlustada, et teabevahetus oleks 

efektiivne nii organisatsiooni sees kui ka sellest väljaspool, näiteks jõuaks 

kohaliku elanikkonna ja teiste asjaosalisteni. 

Pead välja arendama protseduuri, mis juhiks informatsiooni levikut viisil, mis 

tagaks selle korrektse jõudmise asjaosalisteni. 

Näiteks, kas organisatsiooni esindav personal (nagu näiteks administraatorid) on 

EMASist ja keskkonnapoliitikast teadlik, või kas personal teab, kelle poole 

pöörduda, kui vastav vajadus tekib? 

Samuti peaksid kaaluma, millist osa informatsioonist avalikult avaldatakse ja 

millist mitte. 


Keskkonnajuhtimissüsteemi dokumenteerimine 


Organisatsioon dokumenteerib ja säilitab teabe paberil või elektrooniliselt ja selles: 

a) kirjeldatakse juhtimissüsteemi põhiosi ja nende koostoimet; 

b) viidatakse seotud dokumentidele. 

See on süsteemi väga olulise tähtsusega osa, eriti juhul kui oled sidunud oma 

protsessi teiste juhtimissüsteemide, nagu näiteks kvaliteedi või tervise või 

turvalisusega. Kõigis siinses juhendis kirjeldatud peatükkides on nõutavad EMASi 

elemendid; kõigil kellel on vajadus, peaks olema lihtsalt võimalik ükskõik millist 

dokumenti ja protseduuri üles otsida. Antud KJSi alapeatüki eesmärgiks on 

detailselt välja tuua, kust iga nõutavat peatükki saab leida (näiteks dokumendi 

nimetus, veebiaadress, kelle ametikoht). Näiteks hädaolukorra protseduuride 

kohta võib infot leida (juhendi alapeatükk 10.6.7) kvaliteedi või tööohutus- ja 

tervishoiu juhtimissüsteemidest, mitte EMASist. 

Samuti tuleb sul kirjeldada, kuidas EMASi tuumikelemente juhitakse. Näiteks 

keskkonnapoliitika kaasajastamiseks ülevaatuse kuupäevad ja protseduurid, 

samas tuleb ajakohastada ka oluliste aspektide teatmestik vastavalt sinu 

organisatsioon iseloomu muutustele. 

KJSi enda igal osal peavad olema ajakohastamise protseduurid ja seiremeetodid. 

Pea meeles, sinu organisatsiooni töötajatele ja väljastpoolt tulevatele inimestel 

peab olema selgelt arusaadav, kuidas sa EMASi nõudeid juhid. 

Dokumendiohje 


Organisatsioon kehtestab korra kõikide käesolevas rahvusvahelises standardis ettenähtud 

dokumentide kontrollimiseks ja järgib seda, et tagada, et: 

a) neid saab leida, 

b) need vaadatakse korrapäraselt läbi ja vajaduse korral neid muudetakse ning 

volitatud töötajad kinnitavad nende vastavuse; 

c) asjakohaste dokumentide ajakohastatud variandid on kättesaadavad kõikides 

kohtades, kus teostatakse keskkonnajuhtimissüsteemi tõhusaks toimimiseks olulisi 

toiminguid; 

d) aegunud dokumendid kõrvaldatakse viivitamata kõikidest väljaandmis- ja 

kasutamiskohtadest või hoitakse muul viisil ära nende soovimatu kasutamine; 

e) kõik aegunud dokumendid, mis säilitatakse õiguslikel ja/või andmete säilitamise 

eesmärgil, on asjakohaselt kindlakstehtavad. 

Dokumendid on loetavad, kuupäevastatud (muutmise kuupäevadega) ning kergesti 

kindlakstehtavad, neid säilitatakse süsteemselt ning hoitakse alles kindlaksmääratud tähtaja 

jooksul. Eri liiki dokumentide loomiseks ja muutmiseks kehtestatakse kord ja vastutus ning 

järgitakse neid. 

Nüüd oled sa teadlik, et EMASi rakendamine toob endaga kaasa paljude 

dokumentide koostamise ja paljude olemasolevate dokumentide tööle 

rakendamise. Pead välja arendama protseduuride ajakohastamise süsteemi ja 

võimaldama süsteemi kasutusvõimaluse inimestele, kellel on vaja seda kasutada. 


Toimimisohje 


Organisatsioon määrab kooskõlas oma poliitika, eesmärkide ja ülesannetega kindlaks need 

toimingud, mis on seotud kindlaksmääratud oluliste keskkonnaaspektidega. Organisatsioon 

kavandab selle tegevuse, sealhulgas abitoimingud, et need tehtaks ettenähtud tingimuste 

kohaselt järgmisel viisil: 

a) dokumenteeritud korra kehtestamise ja järgimisega juhtudeks, kui selle puudumine 

põhjustaks keskkonnapoliitikast ning keskkonnaalastest eesmärkidest ja ülesannetest 

kõrvalekaldumise; 

b) menetluste tegevuskriteeriumide sätestamisega; 

c) kaupade ja teenuste kindlakstehtavate oluliste keskkonnaaspektidega seotud korra 

kehtestamise ja järgimisega, mida organisatsioon kasutab, ning vastavast korrast ja 

nõuetest tarnijatele ja tööettevõtjatele teatamisega. 

Operatsiooniliste kontrollsüsteemidega tuleb siduda kõik olulised aspektid. Oma 

keskkonnajuhtimiskavas on sul detailne ülevaade eesmärkidest, ülesannetest, 

tegevustest ja kohustustest, mis sinu oluliste aspektidega seonduvad. 

KJSi toimimisohje alapeatükis kirjeldad sa protseduure, mis kindlustavad su 

eesmärkide ja ülesannete saavutamise ja õigusliku vastavuse ning vastavuse 

kõigi teiste määrustega. Näiteks kirjeldad, kuidas sa saavutad protsessi jaoks 

vajalikud load (nagu näiteks keskkonnakompleksloa) või et sul on olemas 

vajalikud lepinguosaliste litsentside koopiad. 

Valmisolek hädaolukorraks ja tegutsemine hädaolukorras 


Organisatsioon kehtestab korra õnnetuse ja hädaolukorra kindlakstegemiseks ja selle 

puhul tegutsemiseks ning sellega seotud olla võiva keskkonnamõju vältimiseks ja 

leevendamiseks ning järgib seda korda. 

Organisatsioon vaatab läbi oma hädaolukorraks valmisoleku ja hädaolukorras tegutsemise 

korra, eelkõige õnnetuse või hädaolukorra esinemise järel, ja vajaduse korral muudab 

seda. 

Organisatsioon testib korrapäraselt seda korda, kui see on teostatav. 

Mõnedel sinu juhitavatel tegevustel võib olla muutlik keskkonnaolulisus, 

mis sõltub sellest, kas tegevused toimivad normaalses, ebanormaalses 

või hädaolukordades. Näiteks linnavalitsuse jäätmete kogumine: 

Normaalne: igapäevane kogumine 

Ebanormaalne / Hädaolukord: rahvuslike pühade järgne ebanormaalne jäätmete 

koguse kasv või kogumise alal töötavate inimeste tööstreigi ajal kogunev suur 

jäätmete kogus. 

Hädaolukorrad tekivad tavaliselt näiteks põlemise, üleujutuste, teiste ebareeglipäraste 

ilmastikuolude, mahavoolanud ohtlike vedelike ja elektrikatkestuste ajal. 

Sinu valmisolek hädaolukorras ja selles käitumine peab olema potentsiaalses 

hädaolukorras käitumiseks rakendatav. 

Antud KJSi alapeatükk nõuab korralikku läbimõtlemist, et tagada vastavalt 

hädaolukorrale kõige asjakohasem käitumine. Eriti raske on see linnavalitsusele, 


kus enamus tegevusi on kontoripõhised. Siinjuhul on abiks hädaolukordades 

kehtivate ja ka ebanormaalsete olukordade jaoks rakendatavate hädaolukordade 

protseduuride korralik läbimõtlemine. Näiteks kohalikus linnavalituses: 

Tegevus Normaalne Ebanormaalne / hädaolukord 

Printimine Igapäevane printimine Suurte koguste ankeetide 

või lendlehtede trükkimine 

Energiakasutus Normaalsed temperatuurid Erakordselt kuumad või 

külmad ilmastikutingimused 

Jäätmetest vabanemine Normaalne tööpäeva jooksul Konverentside või muude 

tekkiv jäätmete hulk 

avalike ürituste ajal tekkiv 

ümbertöötlemist vajavate 

jäätmete suur hulk 

Sul peab olema protseduur nii hädaolukordade määramiseks kui ka nende 

ennetamiseks või juhtimiseks. Näiteks võttes aluseks tabelis toodud printeri 

situatsiooni, kus töötajate poolt standardprinterite kasutamise reguleerimiseks 

peaksid olema kehtestatud protseduurid – kui prinditava materjali maht ületab 

teatud taseme, tuleks dokumendid saata printimisele vastavasse osakonda 

keskkonnaseisukohast ökonoomsemale printimisele. 

Kemikaalide lekete puhul peaksid olema kehtestatud protseduurid, mis 

limiteeriksid lekke keskkonnamõju. Pea meeles, see protseduur peab olema 

dokumenteeritud (dokumendiohje), kehtestatud (toimimisohje) ja personal peab 

sellest protseduurist ka teadlik olema (koolitus ja teadlikkus). 

Kontroll ja korrigeeriv tegevus 

Seire ja mõõtmised 


Organisatsioon kehtestab dokumenteeritud korra oma selliste toimingute ja tegevuse 

põhinäitajate korrapäraseks järelevalveks ja mõõtmiseks, millel võib olla keskkonnale 

oluline mõju, ja järgib seda korda. Selle hulka kuulub teabe registreerimine, mille abil saab 

jälgida toimingute tulemuslikkust, vastavat toimimisohjet ning vastavust organisatsiooni 

keskkonnaeesmärkidele ja -ülesannetele. 

Seireseadmed kalibreeritakse ja neid hooldatakse ning dokumendid selle tegevuse kohta 

säilitatakse organisatsioonis ettenähtud korra kohaselt. 

Organisatsioon kehtestab dokumenteeritud korra korrapäraseks vastavuse hindamiseks 

asjaomaste keskkonnaalaste õigusaktide ja eeskirjadega ning järgib seda korda. 

Oma keskkonnakasutuse täiustamise demonstreerimiseks peaksid sa kasutust ka 

jälgima. Iga eesmärk ja ülesanne peab mingil viisil mõõdetav olema – ideaalis 

kvantitatiivsete meetmetega, kuid võib ka teisiti. 

Pea ka seda meeles, et lisaks eesmärkide ja ülesannete mõõtmisele tuleb sul 

koguda ka andmed, mis peavad olema seega kättesaadavad ja sulle 

ligipääsetavad. 


Mittevastavus ning korrigeeriv ja ennetav tegevus 


Organisatsioon kehtestab korra, et määratleda kohustused ja volitused mittevastavuse 

käsitlemiseks ja uurimiseks, meetmete võtmiseks tekkinud mõju leevendamiseks ning 

korrigeeriva ja ennetava tegevuse algatamiseks ja elluviimiseks, ning järgib seda korda. 

Kogu korrigeeriv ja ennetav tegevus tegeliku ja võimaliku mittevastavuse põhjuste 

kõrvaldamiseks vastab probleemide suurusele ja tekkinud keskkonnamõjule. 

Organisatsioon rakendab kõiki dokumenteeritud korra muutusi, mis tulenevad korrigeerivast 

ja ennetavast tegevusest, ning registreerib need muutused. 

Pead olema võimeline aru sama, kui asjad on valesti läinud ja haldama põhjust 

ning selle tagajärgi. On väga oluline, et probleemi põhjuse välja selgitamise ja 

mõistmisega on piisavalt tegeldud enne vastavate korrektiivsete tegevuste 

valimist, vastasel juhul võid sa rakendada vale kursiga tegevust. 

Üks ala, mida tuleks lähedaselt seirata ja ajakohastada, on seadusandlik vastavus 

– õigusakte ajakohastatakse regulaarselt ja sul võib endalegi teadmata tekkida 

mittevastavus. Linnaelanike kaebused võib määrata samuti mittevastavusena. 

Teatmestik 


Organisatsioon kehtestab keskkonnateatmestik dokumentide kindlakstegemise, säilitamise 

ja hävitamise korra ning järgib seda. Keskkonnateatmestikesse kuuluvad 

koolitusdokumendid ning auditite ja ülevaadete tulemused. 

Keskkonnateatmestik dokumendid peavad olema loetavad, kindlakstehtavad ja tegevuse, 

toote või teenusega seostatavad. Keskkonnateatmestik dokumente säilitatakse ja 

hooldatakse nii, et need on kergesti kättesaadavad ning hävimise, kahjustumise või 

kadumise eest kaitstud. Nende säilitusajad tuleb kehtestada ja registreerida. 

Teatmestik säilitatakse süsteemile ja organisatsioonile kohasel viisil käesoleva 

rahvusvahelise standardi nõuetele vastavuse osutamiseks. 

Pead oma tegevustest koostama teatmestiku ja välja arendama protseduuri selle 

pidamiseks. 

Näiteks koolitusalane teatmestik: pead selgeks tegema, kuidas kindlustada, et sul 

oleks täpne teatmestik sellest, keda ja mis aladel koolitati. See rakendub 

personalile ja lepinguosalistele, aga kuidas sa saaksid kindlustada teadmise 

sellest, milliseid märkmeid koolitustel käijad on teinud? 

Teatmestikku tuleb hoida turvalises kohas ja ligipääsetavana inimeste jaoks, 

kellel seda kasutada on vaja. 

Keskkonnajuhtimissüsteemi audit 


Organisatsioon kehtestab ja säilitab programmi (programmid) ja korra korrapäraste 

keskkonnajuhtimissüsteemi auditite tegemiseks, et: 

a) teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem: 

1) on vastavuses keskkonnajuhtimise kavandatud korraga, sealhulgas käesoleva 

rahvusvahelise standardi nõuetega ja 

2) on nõuetekohaselt rakendatud ja järgitud; 


) anda juhtkonnale teavet auditite tulemuste kohta. 

Organisatsiooni auditikava koos kõikide ajakavadega põhineb asjaomase tegevuse 

keskkonnaalasel tähtsusel ja eelmiste auditite tulemustel. Põhjalikku auditeerimismenetlusse 

kuulub auditi ulatus, sagedus ja metoodika ning auditi tegemise ja tulemuste 

esitamisega seotud vastutus ja nõuded. 

Oma keskkonnajuhtimissüsteemi toimimise kontrolliks pead sa teatud 

ajavahemike tagant seda auditeerima. Kõik selles alapeatükis kirjeldatud 

protseduurid tuleks siseauditisse lisada – pead kindlustama kindla kontrolli, et 

kõik oleks töökorras. 

Peaksid lähtuvalt oma keskkonnaaspektide olulisusest arendama välja 

auditiskeemi. Näiteks, kõige olulisemaid aspekte tuleks kontrollida sagedamini 

Pea meeles, et sa kontrollid süsteemi, mitte aspekti ennast – seega pead kontrolli 

teostama läbi dokumendiohje, teabevahetuse, mittevastavuste jne. 

Kes peaksid auditeid läbi viima? 

Auditeid peaksid läbi viima koolitatud siseaudiitorid, mis tavaliselt tähendab seda, 

et sul tuleks saata keegi personalist „siseauditi“ kursusele pädeva auditi 

läbiviimiseks asjakohaste oskuste omandamisele. Võib öelda, et juhtimissüsteem 

on ainult nii hea kui head on tema audiitorid, seega taga auditeerimiseprotsessi 

korrektne läbiviimine. 

Juhtkonnapoolne ülevaatus 

EMASi määrus (EL EMAS määrus 761/2001 Lisa I-A.6.): 

Organisatsiooni juhtkond vaatab keskkonnajuhtimissüsteemi enda määratud aja tagant 

läbi, et tagada selle pidev sobivus, nõuetele vastavus ja tulemuslikkus. Juhtkonnapoolse 

ülevaatuse protsess tagab, et kogutakse vajalik teave, mis võimaldab juhtkonnal seda 

hindamist teha. Ülevaatus dokumenteeritakse. 

Juhtkonnapoolne ülevaatus osutab võimalikule vajadusele muuta poliitikat, eesmärke ja 

muid keskkonnajuhtimissüsteemi elemente seoses keskkonnajuhtimissüsteemi auditi 

tulemustega, muutunud asjaoludega ja kohustusega keskkonnategevuse tulemuslikkust 

pidevalt täiustada. 

Kui siseaudit on lõpule viidud, saad hakata üle vaatama oma KJSi tugevusi ja 

nõrkusi. Ülevaatusega peab olema kaasatud tippjuhtkond, kes on võimeline 

otsustama süsteemi liikumissuuna ja selle püsimiseks vajalike ressursside üle. 

Lähtudes siseauditi leidudest, saad sa hinnata, kas poliitikasse, püstitatud 

eesmärkidesse või ülesannetesse või mingile muule süsteemiosale on vaja teha 

muudatusi. 

Ülevaatust võib läbi viia asjakohaste esindajate kohtumise vormis; esindajateks 

on tavaliselt sobilik vanemjuhataja ja EMASi koordinaatorid. 

Kohtumise tagajärjel tuleks luua tegevuskava, mille tegevused tuleks panna 

tähtsuse järjekorda ja ressursid teha kättesaadavaks - sest tihti just 

ressursipuudusel lakkavad osad KJSi osad töötamast. 


LISA A – Tühjad vormid täitmiseks 


Vorm 1: Töörühma liikmeksolek 

Dokumendi viide 

Osakond 

Sektsioon 

Kontaktisik 

Vastutav isik 

Kontaktinfo 

Teised protsessiga seotud 

inimesed (töörühm) 


Keskkonnaülevaatus 

Vorm 2: Nimekiri otseste aspektidega tegevustest 





1. veerg 2. veerg 3. veerg 

Tegevuse 

number Tegevuse nimetus Tegevuse lühikirjeldus 


Vorm 3: Nimekiri kaudsete aspektidega tegevustest 





1. veerg 2. veerg 3. veerg 

Tegevuse 

number Tegevuse nimetus Tegevuse lühikirjeldus 


Vorm 4: Üksuse olulise mõjuga otsesed keskkonnaaspektid 





1. veerg 2. veerg 3. veerg 4. veerg 5. veerg 

Tegevuse nimetus 

Keskkonnaaspetiga 

tegevuselemendid 

Keskkonnaaspekti tüübid 

a b c d e f g h i j 

Otseste keskkonnaaspektide 

lühikirjeldus 

Keskkonnaolulisuse hindamine 

Tõenäosus Tähtsus Olulisus 


Vorm 5: Üksuse olulise mõjuga kaudsed keskkonnaaspektid 





1. veerg 2. veerg 3. veerg 4. veerg 5. veerg 

Tegevuse nimetus 

Keskkonnaaspetiga 

tegevuselemendid 

Keskkonnaaspekti tüübid 

a b c d e f g h I 

Kaudsete keskkonnaaspektide 

lühikirjeldus 

Keskkonnaolulisuse määramine 

Mõjuvõim Tähtsus Olulisus 


Vorm 6: Keskkonnaspektide olulisuse hindamine 





1. veerg 2. veerg 3. veerg 4. veerg 5.veerg 6. veerg 7. veerg 8. veerg 9. veerg 


Keskkonna 

olulisuse 

väärtus 

Keskkonnaalane 

seadusandlus, määrus ja 

välispoliitika 

Volikogu keskkonnapoliitikad 

ja 

strateegiad 

Olulisus 

kohalikule 

elanikkonnale 

Üldine 

olulisus 

Keskkonnaõnnetused? 

Juhtimiskavasse 

kaasamine 

Protseduuri 

viide 


Vorm 7: Õigusaktide register 





1. veerg 2. veerg 3. veerg 4. veerg 5. veerg 6. veerg 7. veerg 8. veerg 

Teemavaldkond Seadusandlus Kuidas see 

organisatsiooni 

mõjutab 

Kontrollmehhanismid 

Osad ja 

kohustused 

Vastutus 

Ettevõetavad 

tegevused 

Jõustumine ja 

süüdimõistmine 


Keskkonnapoliitika arendamine 

Vorm 8: Olemasolevad keskkonnaalased sihid, mured ja tegevused 





Sihid / Mured / Tegevused 

Ametliku dokumendi viide 


Vorm 9: Keskkonnapoliitika eelnõu 





Keskkonnapoliitika eelnõu 


Vorm 10: EMASi nõuete täitmine 





EMASi nõuded JAH EI 

Kohustus järgida vastavaid keskkonnaalaseid õigusakte ja määrusi ning teisi nõudeid, mille järgimise 

kohustuse organisatsioon on endale võtnud? 

Kohustus pidevalt oma keskkonnaalast tulemuslikkust täiustada? 

Kohustus vältida saastamist? 

Kas poliitika on kooskõlas tegevuste, toodete või teenuste laadi, suuruse ja keskkonnamõjudega? 

Kas poliitika sätestab keskkonnaeesmärkide kehtestamise ja ülevaatamise põhimõtted? 

Kas poliitika on dokumenteeritud, rakendatud, tööshoitud ja kas sellega on kursis kõik töötajad? 

Kas poliitika on avalikkusele kättesaadav? 


Vorm 11: Teabevahetus 





Huvitatud osapooltega kohtumine 

(k.a oma töötajad ja poliitikud) 

Teabevahetusmeetod 

Teabevahetuse 

kuupäev 


Vorm 12: Keskkonnapoliitika 







Vorm 13: Levitamismehhanismid 





Levitamismehhanismid 


Vorm 14: Keskkonnapoliitika ülevaatamise meetmed 





Poliitika ülevaatamise meetmed 


Keskkonnajuhtimiskava kirjutamine 

Vorm 15: Juhtimiskava 





1. veerg 2. veerg 3. veerg 4. veerg 5. veerg 6. veerg 7. veerg 8. veerg 

Viide Eesmärk Ülesanne Tegevused Tegevuste Ülesannete Kohustus Asjakohased 

klassifikatsioon tähtajad 

tegevused 


LISA B – Täidetud dokumentatsiooni näited

Näited Newcastle linnavolikogust, ümbruskonna teenistuse direktoraadilt 

VORM 1: KOKKUVÕTE ÜKSUSE / SEKTSIOONI PÕHILISTEST OLULISE OTSESE KESKKONNAASPEKTIGA 

TEGEVUSTEST 

ACTIVITY NAME OF ACTIVITY BRIEF DESCRIPTION OF ACTIVITY 

D1 Büroojuhtimine Hõlmab energia, vee, paberi, tahmakassettide ja tavalise büroomööbli kasutamist; mõjutatud on kõik sektsioonid ja 

seega on vajalik kõigi koostöö. 

D2 Transport Ressursside transport hõlmab energiakasutust; kaasnevad õhuheide, mürasaaste ja teised keskkonnamõjud 

D3 Kõva ja pehme pinnase kujundamine Hõlmab keskkonna kunstlikku kujundamist, mille tulemuseks on looduslike elupaikade potentsiaalne kaotus 

D4 Muruniitmine Loodusvarade kasutus, looduslike elupaikade potentsiaalne kaotus 

D5 Taimede / põõsaste hooldamine Hõlmab põõsaste ja puude kärpimist ja hooldamist; tulemuseks on loodusvarade kasutus ja looduslike elupaikade 

potentsiaalne kaotus 

D6 Pestitsiidide kasutus Mõjud keskkonnale potentsiaalse pinnasesse valgumise või saastamise läbi 

D7 Keeglimuru hooldamine Keeglimuru hooldamine, k.a muruniitmine ja väetiste kasutamine ning männituka asendamine; kasutab 

loodusvarasid ja on seotud mõningate taaskasutuse probleemidega 

D8 Iga-aastane ilutaimede kasvatamine Ilutaimede istutamine 

D9 Põhu eemaldus Põõsaste peenardel tekkiva põhu kogumine ja sellest vabanemine 

D10 Spordimarkeeringud Valge markeriga jalgpalliväljakute piirete ja jooksuradade märgistamine 

D11 Kõva pinnase märkimine Keksu hüppamiseks valge värviga kõvale pinnasele märgistuste kandmine 

D12 Mänguväljaku hooldus ja nende 

installeerimine 

Olemasoleva varustuse parandamine, kasutades puitu, plastikut, kummi ja metalli; uue varustusega asendamine, 

mille juurde kuulub ka näiteks kaevamine, puidu töötlemine jne. 

D13 Taimede / põõsaste kasvatamine Kasvuhoones kõigi taimede / põõsaste istikute kasvatamine 

D14 Mugavuste hooldamine, uuendamine Jalgradade piirete ja tänavamööbli parandamine ja uuega asendamine 

D15 Tuhastamine Tuhastamise teel jääkidest vabanemine 

D16 Matmine Maa alla matmise teel jääkidest vabanemine

VORM 2: ÜKSUSE / SEKTSIOONI OLULISE MÕJUGA OTSESED KESKKONNAASPEKTID 

TEGEVUSTE 

LOETELU 

KESKKONNA- 

ASPEKTIGA 

TEGEVUSE ELEMENT 

KESKKONNAASPEKTI TÜÜBID 


KAUDSETE 

KESKKONNAASPEKTIDE 

LÜHIKIRJELDUS 

KESKKONNAOLULISUSE 

MÄÄRAMINE 

Tähtsus Mõju Olulisus 

D1. Büroojuhtimine D1.1 Energiakulu Energiakasutus (ühine) 1 3 3 

D1.2 Vesi Energiakasutus (ühine) 1 3 3 

D1.3 Paber Ümbertöötlemise süsteemide areng, 

efektiivseks läbiviimiseks peavad kõik, 

bürood kaastööd tegema 

1 3 3 

D1.4 Printerikassetid Kassettide korduvtäitmise kasutus 1 3 3 

D1.5 Üleüldine 

kontorimööbel 

D1.6 Üleliigsete arvutite 

eemaldamine 

Proovi ja osta säästlikust allikast või 

osta keskkonnasõbraliku märgistusega 

tooteid 

Vanade arvutite laste varjupaika 

saatmine, Stamfordham Road. 

1 3 3 

1 3 3 

D2. Transport D2.1 Kütusekulu Loodusvarade kasutus 3 4 12 

D2.2 Ressursside vedu ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ Õhuheide 

Loodusvarade kasutus 

Keskkonnaalane mõju 

D2.3 Parkimisega 

seonduv 

♦ ♦ Leke – saastumiserisk 

Visuaalsed efektid 

3 4 12 

2 4 8 

D3. Kõva ja pehme 

pinnase 

kujundamine 

D3.1Keskkonnamuutus ♦ Keskkonnamuutus või -kaotus 2 3 6 

D4. Muruniitmine D4.1 Kütusekulu ♦ ♦ ♦ ♦ Loodusvarade kasutus 3 4 12 


TEGEVUSTE 

LOETELU 

KESKKONNA- 

ASPEKTIGA 




KAUDSETE 




MÄÄRAMINE 


D4.2 Looduslike 

elupaikade kaotus 

♦ Mõju bioloogilisele mitmekesisusele 1 4 4 

D4.3 Masinate tööoperatsioonid 

♦ ♦ Kohalikud probleemid 

Õnnetuste toimumise risk 

3 4 12 

D4.4 Masina tüüp ♦ Silinder või pöördmasin 

Looduslike elupaikade kaotus 

1 4 4 

D5 Taimede 

kasutamine / 

pügamine ja 

vahendite 

kasutamine 

D4.5 Ilmastikutingimused ♦ ♦ Vihmane ilm 

Õnnetuste toimumise risk 

Looduslike elupaikade häving 



D5.2 Materjalide 

ringlussevõtt 

♦ 

Looduslike elupaikade kaotuse mõju 

bioloogilisele mitmekesisusele 

3 1 3 

3 4 12 

♦ ♦ Looduslike materjalide taaskasutus 3 4 12 

D5.3 Teesulg ♦ ♦ Liikluskatkestus 

Õnnetused 

3 4 12 

D6 Pestitsiidide 

kasutus 

D6.1 Kemikaalitüüp ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ Mõjud keskkonnale 

Mahavalgumine - saastamine 

Tootmiseks kuluv energia 

Kohalikud probleemid 

D6.2 Ala, mida puudutab ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ Kõva pinnase käsitlemine 

Saastumisrisk 

Visuaalne mõju 

D6.3 Kemikaalide 

ladustus ja vedu 

3 4 12 

1 4 4 

♦ ♦ ♦ ♦ ♦ Saastumisrisk 3 3 9 


TEGEVUSTE 

LOETELU 

KESKKONNA- 

ASPEKTIGA 




KAUDSETE 




MÄÄRAMINE 


D6.4 Kasutamata 

kemikaalidest 

vabanemine 

♦ ♦ ♦ ♦ Mahavalgumine õnnetuse tagajärjel 1 4 4 

D7 Keeglimuru 

hooldamine 

D7.1 Aparatuurikasutus ♦ ♦ Loodusvarade kasutus 

3 4 12 

Saastumine 

D7.2 Materjalide kasutus ♦ ♦ ♦ Loodusvarade / väetiste kasutus 1 4 4 

D7.3 männituka 

asendamine 

♦ ♦ Loodusvarade / väetiste kasutus 1 4 4 

D7.4 Niisutus ♦ Loodusvarade kasutus 3 4 12 

D8 Iga-aastane 

ilutaimede 

istutamine 

D9 Põhu eemaldus 

D10 Spordimarkeeringud 

D8.1 Materjalide kasutus ♦ ♦ Kasutatud materjali tüübid – loodusvarad 

D9.1 Kogumine ja 

vabanemine 

D10.1 Valge joone 

tõmbamiseks kasutatav 

värv 

♦ ♦ ♦ Põhust vabanemine 

Visuaalne efekt 

♦ ♦ ♦ Loodusvarade kasutus 

Veonduse õnnetusjuhtumite tagajärjel 

saastumine 

3 3 9 

3 4 12 

3 4 12 

D11 Kõva pinnase 

märkimine 

D11.1 Värvide tellimine ♦ ♦ Veonduse õnnetusjuhtumite tagajärjel 

saastumine 

1 4 4 

D12 Mänguväljaku 

hooldus ja nende 

installeerimine 


kasutus 

D12.2 

Jäätmete hulk 

♦ ♦ Loodusvarade kasutus 3 3 9 

♦ ♦ Jäätmete majandamise probleemid 2 3 6 


TEGEVUSTE 

LOETELU 

KESKKONNA- 

ASPEKTIGA 




KAUDSETE 




MÄÄRAMINE 


D13 Taimede / 

põõsaste 

kasvatamine 

D12.3 Taimede ja 

varustuse kasutamine 

D13.1 Kasvuhoonete 

kütmine 

D13.2 Istikute 

kasvatamisel kasutatav 

vesi 

D13.3 Kasvuhoone 

suurus / välimus 

♦ ♦ ♦ ♦ ♦ Õhuheide 


Mürasaaste 

Looduslike elupaikade häirimine 

3 4 12 

♦ Energiakasutus 3 4 12 

♦ Veekasutus. 3 4 12 

♦ 

Kehv visuaalne mõju loomulikult ilusas 

keskkonnas 

2 1 2 

D13.4 Kompostikasutus ♦ Loodusvarade kasutus 2 3 6 

D13.5 Väetiste kasutus ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ Võimalik maa saastamine 3 4 12 

D14 Mugavuste 

hooldamine 


kasutus 

♦ ♦ ♦ Loodusvarade kasutus 

Ringlussevõtu probleemid 

3 3 9 


varustuse kasutamine 

♦ ♦ ♦ ♦ ♦ Õhuheide 


3 4 12 

Mürasaaste 

D14.3 Jäätmete 

eemaldamine / tootmine 

♦ ♦ Mõju bioloogilisele mitmekesisusele 

Jäätmete haldamise mured 

2 3 6 

D14.4 Parkimiskohtadele 

ligipääs 

♦ ♦ Liikluskatkestus 

Õnnetused 

2 4 8 

D14.5 Tegevuskohal 

materjalide ladustamine 

♦ ♦ Visuaalne mõju 1 4 4 

D 15 Tuhastamine 

D 15.1 Loodusvarade 

kasutus 

♦ ♦ ♦ Visuaalne mõju, loodusvarade kasutus, 

keskkonna mõjutamise risk 

3 1 3 


TEGEVUSTE 

LOETELU 

KESKKONNA- 

ASPEKTIGA 




KAUDSETE 




MÄÄRAMINE 


D 16 Matmine D 16.1 Masinate kasutus ♦ ♦ ♦ Loodusvarade kasutus, õhuheide, müra 

saaste 

3 3 9 


VORM 3: KOKKUVÕTE ÜKSUSE / SEKTSIOONI PÕHILISTEST OLULISE KAUDSE KESKKONNAASPEKTIGA 

TEGEVUSTEST 

TEGEVUS TEGEVUSE NIMETUS TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS 

IN1 Hanked Toodete vedu ja hankimine; ülejääkidest vabanemine ja pakendamine 

IN2 Materjalide kasutus Tööprotsessideks vajalike toodete hankimine 

IN3 

Haljastuskava 

Linnavolikogu strateegia

VORM 4: ÜKSUSE / SEKTSIOONI OLULISE MÕJUGA KAUDSED KESKKONNAASPEKTID 

TEGEVUSTE 

LOETELU 

KESKKONNAASPEKTIGA 



OTSESTE KESKKONNAASPEKTIDE 



MÄÄRAMINE 

a b c d e f g h 


IN 1 Hanked IN 1.1 Toote veod ♦ ♦ Pliivaba bensiini, LPG konverterite kasutus 3 2 6 

IN 1.2 Pakkimisega seotud 

probleemid 

♦ ♦ Vähendamiseks kasutada pakkimispaberit ja 

ümbertöödeldud materjalist pakendeid 

2 1 2 

IN 2 Materjalikasutus 

IN 2.1 Kompost ♦ ♦ Ise ümbertöödeldud materjalide 

kasutus 

2 2 4 

IN 2.2 Plastik puidu asemel ♦ ♦ Ümbertöödeldud materjalide kasutus 2 2 4 

IN 2.3 Kohapealt hangitud ♦ ♦ Kohaliku tooja / varustaja kasutamine 3 1 3 

IN 3 Strateegia 

„puu“ 

IN 2.4 Säästlikkus / k. a puit ♦ ♦ Kasutada puitu, mis on taastuv 

loodusvara 

IN 2.5 Ümbertöödeldud tooted ♦ ♦ Ümbertöödeldud puidu, plastiku jne. 

kasutus 

IN 3.1 Kõik strateegiad ♦ ♦ Puude hooldamise strateegia, linna 

puuvõra säilitamiseks ja globaalse 

soohenemise vähendamiseks. 

5 2 10 

3 2 6 

4 2 8

VORM 5: KESKKONNAMÕJUDE OLULISUSE HINDAMINE 

1. VEERG 2. VEERG 3. VEERG 4. VEERG 5. VEERG 6. VEERG 7. VEERG 8. VEERG 9. VEERG 


D1.1 Energiakasutus 

Keskkonnaolulisuse 

väärtus 

Keskkonnalane 

seadusandlus, määrus 

ja välipoliitika 

(JAH / EI) 

Tutvu õigusaktide 

registriga 

Volikogu keskkonnapoliitikad ja 

strateegiad 

(riigi viide) 

Olulisus 

kohalikule 

elanikkonna 

JAH/EI 

Kas on olnud 

keskkonnaõnnetusi 

seoses selle 

tegevusega? 

JAH/EI 

Üleüldine 

olulisus 

K – Kõrge 

M – 

Mõõdukas 

V - Väike 

Kas on 

kaasatud 

juhtimiskavasse? 

J/E 

Kuidas 

mõju 

juhitakse 

(protseduuri 

viide kui on 

võimalik ) 

3 Ei Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava Ei Ei V J OC 1.1 

D1.2 Vesi 3 Ei Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava Ei Ei V J OC 1.1 

D1.3 Paber 3 Ei Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava Ei Ei V E OC 1.2 

D1.5 Üldine 

kontorimööbel 

D1.6 Üleliigsete 

arvutite 

eemaldamine 

D2.1 Kütusekulu 12 

D2.2 Transpordi 

ressursid 

D2.3 Parkimisega 


D1.4 Tahmakassetid 

D3.1Keskkonnamuutus 

3 Ei Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava Ei Ei V E OC 1.2 

3 Ei Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava Ei Ei V E OC 1.2 

3 Ei Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava, 

IT vahendite taaskasutus. 

12 

8 

Jah 

Jah 

Jah 

6 Jah 

6 th ETK 

D4.1 Kütusekulu 12 Jah 

6 th ETK 



Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava 

B9 B25 


B9 B25 


B9 B15 B16 


B8 B9 B25 B27 


B9 B16 B15 

4 Jah Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava 

B8 B9 B25 B27 B28 

Ei Ei V E OC 1.2 

Jah Ei K E OC 3.1 

OC 3.4 


OC 3.4 

Jah Ei M E OC 3.1 

OC 3.3 

Jah Ei M E OC 2 


Jah Ei V E OC 2 





väärtus 




(JAH / EI) 


registriga 


strateegiad 

(riigi viide) 

Olulisus 

kohalikule 


JAH/EI 



seoses selle 

tegevusega? 

JAH/EI 

Üleüldine 

olulisus 

K – Kõrge 

M – 

Mõõdukas 

V - Väike 


kaasatud 


J/E 

Kuidas 

mõju 

juhitakse 

(protseduuri 


võimalik ) 

D4.3 Masinate 

tööoperatsioonid 

12 Jah 

6 th ETK 


B9 B25 B27 

D4.4 Masinatüüp 4 Jah Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava 

B9 B25 B27 

D4.5 Ilmastikutingimused 




ringlussevõtt 


B27 

12 Jah 

6 th ETK 

12 Jah 

6thETK 


B8 B9 B25 B27 B28 


B9 B25 B27 

Jah Ei H J OC 6 

Jah Ei V J OC 2 

OC 6 


Jah Ei H E OC 2 

Jah Ei H J OC 4 

OC 5 

D5.3 Teesulg 3 Jah Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava 

B9 B25 B28 

D6.1 Kemikaali-tüüp 12 Jah 

6 th ETK 

D6.2 Ala, mida 

4 Jah 

puudutab 

6thETK 

D6.3 Kemikaalide 

ladustus ja vedu 

D6.4 Kasutamata 

kemikaalidest 

vabanemine 

12 Jah 

6thETK 

4 Jah 

6 th ETK 


B9 B25 B27 


B9 B25 B27 


B9 B25 B27 


B9 B25 B27 

Jah Ei V E OC6 

Jah Ei H E OC 3.1 

OC 3.4 

Jah Ei V E OC 3.3 

OC3.4 

OC 6 



D7.1 Aparatuurikasutus 

12 Jah Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava Jah Ei H E OC 3.1 

B9 B25 B27 

OC 3.2 

D7.2 Materjalide 4 Jah Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava Jah Ei V E OC 5 




kasutus 

D7.3 Replace 

timber edge 


väärtus 




(JAH / EI) 


registriga 

D7.4 Niisutus 12 Jah 

6 th ETK 


kasutus 

D9.1 Kogumine ja 

vabanemine 

D10.1 Valge joone 

tõmbamiseks 

kasutatav värv 

B9 


strateegiad 

(riigi viide) 


B9 B28 

9 Jah 

6 TH ETK 

12 Jah 

6 th ETK 

12 Jah 

6 th ETK 


B9 

Keskkonna põhikiri, 

Newcastle Kava B9 B25 B27 


B9 B25 


B9 B27 

Olulisus 

kohalikule 


JAH/EI 



seoses selle 

tegevusega? 

JAH/EI 

Üleüldine 

olulisus 

K – Kõrge 

M – 

Mõõdukas 

V - Väike 


kaasatud 


J/E 

Kuidas 

mõju 

juhitakse 

(protseduuri 


võimalik ) 


Jah Ei K E OC 5 

Jah Ei M J OC 5 



OC 5 

D11.1 Värvide 

tellimine 

D12.1Materjalide 

kasutus 


hulk 


varustuse 

kasutamine 

4 Jah 

6 th ETK 

9 Jah 

6 th ETK 

6 Jah 

6 th ETK 


B9 B27 


B9 


B9 B25 B27 


B9 B25 B27 

D13.1 Küte 12 Jah Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava 

B3 B9 

Jah Ei V E OC 3.4 



Jah Ei H J OC2&3.1 

OC 3.2 


D13.2 Vesi 12 Jah Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava Jah Ei H E OC 1.1 

D13.3 Kasvu-hoone 2 Jah Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava Jah Ei V E OC 3.3 




suurus / välimus 

D13.4 Kompostikasutus 

D13.5 Väetiste 

kasutus 

D14.1Materjalide 

kasutus 


varustuse 

kasutamine 


eemaldamine / 

tootmine 

D14.4 Parkimiskohtadele 

ligipääs 

D14.5 Tegevuskohal 

materjalide 

ladustamine 


väärtus 




(JAH / EI) 


registriga 

6 Jah 

6 th ETK 

12 Jah 

6 th ETK 

9 Jah 

6 th ETK 

12 Jah 

6 th ETK 


strateegiad 

B9 B27 

(riigi viide) 

Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava, 

B9 B27 

Olulisus 

kohalikule 


JAH/EI 



seoses selle 

tegevusega? 

JAH/EI 

Üleüldine 

olulisus 

K – Kõrge 

M – 

Mõõdukas 

V - Väike 


kaasatud 


J/E 

Kuidas 

mõju 

juhitakse 

(protseduuri 


võimalik ) 


Keskkonna põhikiri B9 B25 B27 Jah Ei H E OC 3.4 


B9 


B9 B25 B27 


B9 B25 B27 


B8 B9 B25 


B9 B25 


OC 5 

Jah 

Jah 

Ei 

Ei 

H 

M 

E 

E 

OC 3.1 

OC 3.2 

OC 2 

OC 4 


D15.1 Tuhastamine 4 Jah Keskkonna põhikiri, B5 B15 B16 B21 Jah Ei 

OC 3.1, 3.3 

V 

E 

& 3.4 

D16.1 Matmine 9 Jah B9 B20 B21 Jah Ei M J OC 3.1 

OC 3.4 

IN 1.1 Toote veod 

6 

Jah 


Jah Ei M E 

OC 3.1 

IN 1.2 Parkimisega 

seotud probleemid 

2 

Jah 

Jah 


6 th ETK Ei Ei V E 

Ei 

V 

E 

OC 3.3 

OC 4 





väärtus 




(JAH / EI) 


registriga 


strateegiad 

(riigi viide) 

Olulisus 

kohalikule 


JAH/EI 



seoses selle 

tegevusega? 

JAH/EI 

Üleüldine 

olulisus 

K – Kõrge 

M – 

Mõõdukas 

V - Väike 


kaasatud 


J/E 

Kuidas 

mõju 

juhitakse 

(protseduuri 


võimalik ) 

IN 2.1 Kompost 

IN 2.2 Plastik puidu 

asemel 

IN 2.3 Kohapealt 

hangitud 

IN 2.4Säästlikkus 

/ k. a puit 10 

IN 2.5 Ümbertöödeldud 

tooted 

IN 3.1 Kõik 

strateegiad 

4 

4 

3 

6 

8 

Ei 


Newcastle Kava 6 th ETK 

Ei Ei V E OC 5 

Ei 


OC 4 

6 th ETK Jah Ei V E 

Ei Keskkonna põhikiri, Ei Ei V E OC 6 

Ei 


OC 5 

B28 6 th ETK Ei Ei H E 

Ei 



6 th ETK 

Jah 


Jah Jah M E OC 2 

Newcastle Kava B28 6 th ETK 


VIID 

E 

VORM 6: EMAS-I JUHTIMISKAVA 

OLULISUSE 

HINNANG 

EESMÄRK 

D 1.1 väike Aita kaasa ühisele ülesandele 

vähendada energiatarbimist 

(elektri või gaasi) 5% võrra aastas 

D 1.2 väike Aita kaasa ühisele ülesandele 

vähendada veetarbimist 5% võrra 

aastas 

D4.3 

& 

D4.4 

kõrge 

& 

madal 

Uuri ja analüüsi linnamaadel 

kasutatavate muruniidukite 

gaasile üleminemise (LPG) 

võimalusi l (Kiirtee 2130) 

D5.2 kõrge Vähenda prügimäele viidavate 

orgaaniliste jäätmete kogust 

D8.1 mõõdukas Materjali taaskasutus / 

ümbertöötlus nii kaua kui 

praktiliselt võimalik 

TEGEVUSE 

LIIGITUS 

Pidev 

Pidev 

TEGEVUSED 

Jälgi tarbimist, pane kirja näidiku näidud; 

informeeri energiasektsiooni muutustest, mis 

võivad mõjutada tarbimist; analüüsi andmeid 

Jälgi tarbimist, pane kirja näidiku näidud; 

informeeri energiasektsiooni muutustest, mis 

võivad mõjutada tarbimist; analüüsi andmeid 

ÜLES- 

ANNETE 

TÄHT- 

AJAD 

Mai 04 

Mai 04 

EMASi liider 

EMASi liider 

VASTUTAJA 

Pidev Jälgimisprogrammi ülesseadmine Oktoober 04 EMASi liider 

Lepingutega tegelev töötaja 

Pidev Taaskasuta orgaanilist ainet põõsaste 

peenarde väetamisel 

(vaata võtmesündmuste kava) 

Pidev Raja kasutatud materjalide taaskasutus / 

ümbertöötlus 

Vaata läbi võimalus vähendada komposti 

tegemisel loodusvarade kasutust (vaata 

võtmesündmuste kava) 

Märts 04 

Märts 04 

EMASi liider 

Haljastuse hooldamise eest 

vastutav töötaja, juhtimisrühm ja 

administratiivne sektsioon 

EMASi liider 

Haljastuse hoolduse eestt 

vastutav töötaja 

Juhtimisrühm 

D12.3 kõrge Tõsta elamute mänguväljakute 

mänguvahendite kvaliteeti, 

analüüsides ja hinnates inimeste 

olemasoleva varustuse ja 

mugavuste (piirdeaiad) kasutust a 

D16 mõõdukas Teostatavusuuring metsamaadele 

matmise 

süsteemi 

rakendatavusest 

D – Otsesed mõjud 

Pidev 

Ühekordne 

IN – Kaudsed mõjud Tegevuse liigitus – ühekordne / pidev 

Võimalikkuse uuring - vaadata üle kõigi 

elamute mänguväljakud ja raporteerida nende 

olukorrast 


Jätka teostatavusuuringu läbiviimist, vaadates 

metsamaadele matmise süsteemi 


Juuni 04 

EMASi liider 

Linnaarhitekt 

September 04 Kalmistute ja krematooriumite 

eest vastutav isik 

EMASi liider 


Leeds 

Sotsiaalhoolekande aspektid 

Mõju 

Magevee või kanalisatsiooni 

reostumine diislipõhiste sõidukite 

õnnetuse korras lekkinud diislist 

Sotsiaalhoolekande sõidukite 

diislileke (minibussid) 

Õhuheide ametnike töötegemiseks 

kasutatavatest 

isiklikest autodest 

Tööhoone värvimisel värvidest 

aurustuvad lahustid 

Kontori seadmete, mööbli ja 

ehituspuidu hankimine 

Loodusvarade kasutus ehitiste 

kütteks ja valguse saamiseks 

Veekasutus kontorites ja veest 

sõltuvates teenistustes 

Veokite süsivesinikke sisaldav 

õhuheide 

Kood 

Võimalik 

mõjuvõim 

Rakendatud 

mõjuvõim 

Mõjuvõimu 

hindamine 

Õigusaktidega 


Säästlikkus 

Avalik huvi 

Keskkonnakahju 

Sagedus 

Mõju väärtus 

Arvutatud 

mõju 

D5 4 4 16 5 3 3 4 3 5 15 15 

D21 4 3 12 3 2 2 1 5 3 15 12 

D25 3 4 12 3 2 2 1 5 3 15 12 

D26 4 3 12 2 2 3 1 4 3 12 12 

D28 4 3 12 2 3 1 2 4 3 12 12 

D35 4 3 12 3 3 2 2 5 3 15 12 

D39 4 4 16 3 3 2 1 5 3 15 15 

D43 2 5 10 2 2 1 3 5 3 15 10 

Prügiautod D54 3 3 9 2 2 1 2 5 2 10 9 

Taksode kasutusel tekkiv diisli ja 

bensiini emissioon 

Loodusvarad, mida kasutati 

veokite ehitamisel 

Transpordiagentuuri 

aurugeneraatorist kanalisatsiooni 

suubuvad reovesi ja puhastusained 

D56 3 3 9 2 2 3 2 5 3 15 9 

D83 2 3 6 2 2 1 2 3 2 6 6 

D87 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 

Üld. Olulisuse 

väärtus

Leedsi linnavolikogu eluasemeteenistus 

Keskkonnaaspektide register 2001/2002: 

EMASi efekt Mõjualad Olulisus 

D2 Mõju eluslooduse Pestitsiidide mõju metsikule loodusele ja veekogude elustikule 16 

mitmekesisusele 

S3 Õhusaaste Tööstuslikest protsessidest pärinev saaste, hinnatav B osa kontrollil 15 

D28 Hankelepingud Kontorivarustuse (pliiatsid, lauad) ja ehitusmaterjalide (aknaraamid, 12 

uksed) hange; nendeks tegevusteks kasutatakse puitu, mis on taastuv 

loodusvara ja tänu sellele väheneb ka üleüldine olulisus 

D44 Hankelepingud Ehituse jaoks (nt. mingi hoone ehitus, aiapostid) ehitusmaterjalide (puit, 12 

plastmassid) hange (lepingu alusel) 

D59 Hankelepingud Ehitiste parandamiseks ja hooldamiseks kasutatavate kemikaalide ja 12 

materjalide, mis võivad omada öko-toksilisi efekte (nt. niiskuse eest 

kaitsev vedelik, puidutöötlusvedelik, ka rotimürk) hange (lepingu alusel) 

D25 Õhusaaste Ametnike tööl kasutatavatest autodest väljuvad õhku saastavad ained 12 

(CO, NO x, süsivesinike emissioon, benseen, tahmaosakesed, SO 2) 

S12 Õhusaaste Lammutustöödel tekkivate PM10/5 osakeste osaline emissioon 12 

S18 Õhusaaste Õhu kvaliteedi jälgimine ja kvaliteedi informatsiooni avaldamine 12 

S17 Õhusaaste B osa protsesside saasteinfo 12 

D15 Saastatuse minimaliseeriminkäimine 

Tervistkahjustavate jäätmetega (kodumajapidamis/kaubandus) ümber- 

12 

S49 Loodusvarade kasutus LCC koduses majapidamises 10 

S43 Mõju eluslooduse 

mitmekesisusele 

LCCd sisaldavate ainete kasutamise mõjul lahkuvad oma elukohast seal 

pesitsevad linnud ja nahkhiired 

D43 Veesaaste Magevee ja kanalisatsiooni (saastajateks on jääkõlid, diisel ja petrool, 10 

külmumisvastane vedelik ja vees tahkestuvad vedelikud) saaste LCCst 

veesõidukites 

S51 Loodusvarade kasutus Koduse majapidamise energiakasutus (küte, valgustus, toidu 9 

valmistamine jne) LCC majapidamistes / teistes kodudes 

S52 Loodusvarade kasutus Koduse majapidamise energiakasutus (küte, valgustus, toidu 9 

valmistamine jne) LCC majapidamistes / teistes kodudes 

D58 Loodusvarade kasutus Leedsi kodude vee ja teiste mittetaastuvate energialiikide kasutus 9 

D64 Loodusvarade kasutus Kütmiseks ja valgustamiseks kasutatavate energiaressursside kasutus 9 

ühisaladel LCC majapidamistes 

S54 Loodusvarade kasutus Reostatud maa-alade kasutamine, mis laseb väärtuslikumat maad 9 

säilitada 

S55 Müra, vibratsiooni, Naabruskonna müra 9 

lõhna, valguse, tolmu ja 

soojusenergia väljalase 

D57 Müra, vibratsiooni, 



Naabruskonna müra / naabrite tülid 9 

S50 Müra, vibratsiooni, 



Tööstus- ja kaubandusvaldkondades seadusega sätestatu nüansside 

kontroll 

S143 Veesaaste Kehva kvaliteediga joogi- ja pesuvee mõjud 9 

S68 Loodusvarade kasutus Efektiivsem energiakasutus 8 

S69 Mõju eluslooduse Tõenäoline taime või looma loodusliku elupaiga kvaliteeditingimuste 8 

mitmekesisusele kahanemisel linna oludes 

S71 Mõju maastikule Tühimike tekitamisel on maastiku kvaliteedile negatiivne mõju 8 

10 

9 


S70 Mõju maastikule Linnaolustiku maastiku visuaalne väljanägemine 8 

S101 Loodusvarade kasutus Majaomanikud, kes julgustavad vee säästlikumat tarbimist 6 

S 90 Loodusvarade kasutus Leedsi kodude veekasutus ja mittetaastuva energia kasutamine 6 

D81 Loodusvarade kasutus Mahajäetud aladel tekkinud jäätmete käitlemine 6 

S82 Mõju maastikule Rikutud pinnase korrastamine 6 

S86 Õhusaaste Õhusaaste tulekahjudest ja pidutulede suitsust 6 

S76 Jäätmetemõju Linnatänavatele jäätmete mahaviskamine 6 

S84 Jäätmetemõju Koerte ekskremendid – oht inimeste tervisele 6 

S88 Veesaaste Pinnasesse / veekogudesse valgunud ohtlike ainete poolt põhjustatav 6 

veesaaste 

S111 Loodusvarade kasutus Toitlustajate toiduülejäägid 5 

S120 Loodusvarade kasutus Energiakasutuse osas nõustava teenistuse lepingutingimus 4 


LISA C – Näitlik organisatsiooniline hierarhia 

Leedsi linnavolikogu organisatsiooniline hierarhia 

Valitud volikogu 

Täidesaatev 

üksus 

Linnateenistuse 

osakond 

Arendusosakond 

Haridus ja kultuur 

Linnaosad ja 

eluasemeteenistus 

Sotsiaalhoolekanne 

Varade 

haldamine 

Kavandav 

teenistus 

Majandusteenistus 

Planeerimis- ja 

arendusteenistus 

Strateegia ja 

poliitika 

Toetav 

teenistus 

Graafika ja 

kommunikatsioon 

Planeerimine ja 

majanduspoliitika 

Säästva arengu üksus 

Transpordi 

planeerimine 

Linna 

liikluskontroll 


LISA D – Mõistete seletused 

Mõiste 

Seletus 

Akrediteerimissüsteem 

Tegevused 

Auditeerimistsükkel 

Audiitor 

Tõendajate akrediteerimis- ja järelevalvesüsteem, mida juhib 

liikmesriigi määratud või asutatud erapooletu asutus või 

organisatsioon (akrediteerimisasutus), kellel on piisavad 

vahendid ja pädevus ning kohane kord, et täita sellisele 

süsteemile seatud ülesandeid, mis on määratletud EMAS 

määruses; 

Tegevused on igasugused tööd, mille eest üksus vastutab. 

Näiteks, Tervisekaitse üksusel võivad olla järgmised 

tegevused: toidu ohutuse inspekteerimised, toiduproovide 

analüüsid, toiduohutuse alane nõustamine, reisimine, hanked, 

kontori haldamine, jne. Tegevustel on otsesed ja kaudsed 

mõjud; 

Ajavahemik, mille jooksul kõik organisatsiooni tegevused 

auditeeritakse (EMAS määruse II lisa); 

Organisatsiooni töötajaskonda kuuluv või organisatsiooniväline 

üksikisik või isikute rühm, kes tegutseb organisatsiooni 

juhtkonna nimel, kellel ainuisikuliselt või kollektiivselt on 

EMAS määruse II lisa punktis 2.4 nimetatud pädevus ja kes on 

auditeeritavast tegevusest piisavalt sõltumatu, et teha 

objektiivne otsus; 

Pädevad asutused Riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused, mille 

liikmesriigid on kooskõlas EMAS määruse artikliga 5 määranud 

täitma määruses ettenähtud ülesandeid; 

Keskkonnategevuse 

tulemuslikkuse pidev 

täiustamine 

Organisatsiooni seisukohast oluliste keskkonnaaspektide 

juhtimisega seotud keskkonnajuhtimissüsteemi mõõdetavate 

tulemuste aasta-aastalt täiustamise protsess, mis tugineb 

organisatsiooni keskkonnapoliitikal, -eesmärkidel ja - 

ülesannetel; tulemusi ei pea tingimata tõhustama kõikides 

tegevusvaldkondades üheaegselt; 

On tähtis teada, et pidev täiustamine ei pea toimuma kõigis 

valdkondades üheaegselt. See tähendab, et ei ole nõuet, mis 

käsib tegeleda kõigi aspektidega koheselt vaid sa pead 

kirjalikult kohustuma nii poliitikas, programmis kui ka 

keskkonnajuhtimis-süsteemis parandama keskkonnategevuse 

tulemuslikkust igas valdkonnas siis, kui see võimalik on. See 


lubab sul jaotada ajas ressursse nii, et tegevuste maksumus ei 

muutuks liiga koormavaks; 

Otsesed aspektid 

Otsesed keskkonnaaspektid on seotud tegevuste, toodete ja 

teenustega mille üle organisatsioonil on otsene kontroll. Kõik 

organisatsioonid peavad arvestama otseste aspektidega. Siiski 

mittetööstuslike ettevõtete puhul kujunevad sageli 

olulisemaks kaudsed aspektid; 

Elemendid Elemendid on erinevate tegevuste osad. Tegevusel on 

tavaliselt palju elemente. Kõikide elementide määratlemiseks 

arvesta kõiki komponente, mis tegevuste juurde käivad: 

näiteks kontori haldamine on tegevus. Selleks, et seda 

tegevust ellu viia on vajalik: 

• Printida 

• Paljundada 

• Energiat kasutada (küte, konditsioneer, valgustus, jne) 

• Mööblit kasutada 

• IT seadmeid kasutada 

• Jäätmed kõrvaldada; 

Keskkonnaaspekt 

Organisatsiooni tegevuse, toodete või teenuste osa, millel võib 

olla keskkonnaga vastastoime (EMAS määruse VI lisa); oluline 

keskkonnaaspekt on keskkonnaaspekt, millel on või millel võib 

olla oluline mõju keskkonnale; 

Keskkonnaaudit 

Keskkonnamõju 

Juhtimismehhanism, mis hõlmab süstemaatilist, dokumenteeritud, 

korrapärast ja objektiivset hinnangut organisatsiooni, 

juhtimissüsteemi ja keskkonnakaitseliste protsesside tulemuslikkusele 

ning mille eesmärk on: 

i) hõlbustada juhtkonna kontrolli tegevuse üle, mis võib 

keskkonda mõjutada; 

ii) ii) hinnata keskkonnapoliitika järgimist, sealhulgas 

organisatsiooni keskkonnaeesmärke ja -ülesandeid (II 

lisa); 

Mis tahes keskkonnas toimuv kahjulik või kasulik muutus, mis 

tervikuna või osaliselt tuleneb organisatsiooni tegevusest, 

toodetest või teenustest; 

Keskkonnajuhtimissüsteem 

See osa üldisest juhtimissüsteemist, mis hõlmab keskkonnapoliitika 

väljatöötamise, teostamise, saavutamise, 

läbivaatamise ja edasiviimisega seotud organisatsioonilist 

struktuuri, kavandamistegevust, vastutust, praktikat, korda, 

protsesse ja vahendeid; 

Keskkonnaeesmärk 

Keskkonnapoliitikast tulenev üldine keskkonnaeesmärk, mille 


organisatsioon on endale seadnud ja mis on võimaluse korral 

kvantifitseeritud; 

Keskkonnategevuse 

tulemuslikkus 

Organisatsiooni keskkonnaaspektide juhtimise tulemused; 

Sinu tulemusi võrreldakse keskkonnaaspektide algsituatsiooniga, 

mis on määratletud esmase keskkonnaülevaate 

käigus. Tulemuslikkust mõõdetakse ka eesmärkide ja 

ülesannete suhtes, nagu on määratus keskkonnapoliitika 

dokumendis ja keskkonnaprogrammis; 


Keskkonnaprogramm 

Organisatsiooni üldised keskkonnaga seotud eesmärgid ja 

tegevuspõhimõtted, sealhulgas kõikide asjakohaste 

keskkonnaalaste õigusaktide järgimine ning kohustus 

keskkonnategevuse tulemuslikkust pidevalt täiustada; 

keskkonnapoliitika annab raamistiku keskkonnaeesmärkide ja 

-ülesannete seadmiseks ja läbivaatamiseks; 

Keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete saavutamiseks võetud 

või kavandatud meetmete (ülesanded ja vahendid) kirjeldus 

ning keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete täitmise tähtajad; 

Keskkonnaülevaade Organisatsiooni tegevusega seotud keskkonnaküsimuste, - 

mõju ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse esialgne põhjalik 

analüüs (EMAS määrus lisa VII); 

Keskkonnaaruanne 

Keskkonnaaruanne on avalikkusele kättesaadav dokument, 

koostatud organisatsiooni poolt informeerimaks huvipooli ja 

huvigruppe keskkonnategevuse tulemuslikkusest organisatsioonis. 

See seab ka eesmärke ja ülesandeid järgmiseks 

perioodiks; 

Keskkonnaülesanne Keskkonnaeesmärkidest tulenev organisatsiooni või tema 

osade suhtes kohaldatav üksikasjalik tulemuslikkuse nõue, 

mis on võimaluse korral kvantifitseeritud ja mis tuleb nende 

eesmärkide saavutamiseks kehtestada; 

Tõendaja Kontrollitavast organisatsioonist sõltumatu inimene või 

organisatsioon, kes on akrediteeritud EMAS määruse artiklis 4 

nimetatud tingimustel ja korras; 

Kaudsed aspektid 

Organisatsiooni tegevusel, toodetel ja teenustel, mida ta 

täielikult ei kontrolli, võib olla oluline mõju keskkonnale. Kui 

otseseid aspekte saab kontrollida läbi sisemiste 

juhtimismehhanismide, siis kaudsete aspektide puhul saab 

organisatsioon kasutada oma mõju lepingupartnerite, 

tarnijate, klientide ning nende toodete ja teenuste kasutajate 


üle, et saavutada keskkonnaalast kasu; 

Huvitatud isik 

Üksikisik või isikute rühm, sh asutused, keda organisatsiooni 

keskkonnategevuse tulemuslikkus puudutab või kellele need 

mõju avaldavad; 

Organisatsioon Äriühing, korporatsioon, ettevõtja, ettevõte, asutus või 

institutsioon, selle osa või kombinatsioon, avalik- või 

eraõiguslik, millel on oma tegevusvaldkond ja iseseisev 

juhtimine, olenemata sellest, kas ta on iseseisev juriidiline isik 

või mitte. EMASi liikmesorganisatsioonina registreeritava 

üksuse suhtes lepitakse kokku tõendajaga ning vajaduse 

korral pädevate asutustega, võttes arvesse artikli 14 lõikes 2 

ettenähtud korras kehtestatud komisjoni juhised, kuid üksus 

ei tohi ulatuda ühe liikmesriigi piiridest välja. Kõige 

väiksemaks arvessevõetavaks üksuseks on tegevuskoht. 

Komisjoni poolt artikli 14 lõikes 2 ettenähtud korras 

kindlaksmääratud erandlikel asjaoludel võib EMASi 

liikmesüksusena registreerida ka väiksemaid üksusi kui 

tegevuskoht, nagu näiteks iseseisvalt tegutsev allüksus; 

Organisatsiooni 

hierarhia 

See on organisatsiooni juhtimisstruktuur, sageli viidatakse 

sellele ka kui “organisatsiooni puule”. See näitab töötajate 

positsiooni üksuses ja sisaldab ametinimetusi. Seda võib 

kasutada tegevuste piiritlemiseks üksuses. Seda võib 

kasutada ka inimeste leidmiseks, kes mõistavad kõiki üksuse 

tegevusi ja samuti võib seda kasutada strateegiliste EMAS 

tšempionite (liidrite) leidmiseks; 

Saastuse vältimine Selliste protsesside, tegevuste, materjalide või toodete 

kasutamine, millega saab saastamist vältida, vähendada või 

piirata ning mis võivad sisaldada ringlussevõttu, töötlemist, 

protsessimuutusi, kontrollimehhanisme, ressursside tõhusat 

kasutamist ja materjali asendamist; 

Teenuste plaan Teenuste plaan pakub ühendust omavalitsuse tegevussuundade 

ja prioriteetide ning üksikute teenuste / üksuse 

juhtide vahel. See täpsustab kõiki tegevusi üksuses või ametis 

ning seab eesmärke nende soorituse parandamiseks. Teenuste 

plaani ühendamine EMAS protsessiga on hea viis EMASi 

tunnustuse tõstmiseks üksuses; 

Tegevuskoht 

Teatud geograafilises kohas asuv maa-ala, mida kontrollib 

organisatsioon, kes seal tegutseb või pakub tooteid või 

teenuseid. Selle alla kuulub kogu infrastruktuur, kõik seadmed 

ja materjalid;

Rakendusjuhend - UBC Commission on Environment

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?