Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Keskkonnatasude arendamise kontseptsiooni jäätmete saastetasude töörühma<br />
koosoleku memo<br />
Koosolek toimus 02. juunil 2008. a, KKM I korruse saalis kl 11.00-14.00<br />
Osalesid:<br />
Margit Rüütelmann – <strong>Eesti</strong> Jäätmekäitlejate <strong>Liit</strong><br />
Kalev Kangur – AS Sillamäe SEJ<br />
Raigo Rebane – AS Estonian Cell<br />
Aivi Aolaid – ERKAS Arendusteenuste OÜ<br />
Karin Rändla – maxit Estonia AS<br />
Ilona Nurmela, Riho Sobi – AS Tallinna Vesi<br />
Robert Karpelin – Kiviõli Keemiatööstuse OÜ<br />
Meelis Eldermann – Viru Keemia Grupp AS<br />
Arno Rossmann – Ida-Viru Omavalitsuste <strong>Liit</strong><br />
Margus Maasik – Lääne-Viru Omavalitsuste <strong>Liit</strong><br />
Sirje Potisepp – <strong>Eesti</strong> Toiduainetööstuse <strong>Liit</strong><br />
Jaan Habicht –Tartu Ülikooli Keemia Instituut<br />
Arvo Tordik – <strong>Eesti</strong> Energia<br />
Eino Väärtnõu – EKJ peastaap, <strong>Eesti</strong> Keskkonnaühenduste Koda<br />
Heiko Antsmäe – Harjumaa Keskkonnateenistus<br />
Rein Kalle – Põlvamaa Keskkonnateenistus<br />
Matti Viisimaa, Euroopa Keskkonnaagentuur<br />
Irja Alakivi – <strong>Eesti</strong> <strong>Linnade</strong> <strong>Liit</strong><br />
Hallar Meibaum, Eke Roo – <strong>Eesti</strong> Keemiatööstuse <strong>Liit</strong><br />
Andres Siplane – Erakond <strong>Eesti</strong>maa Rohelised<br />
Siret Sõmer – Tallegg AS<br />
Terje Küla – AS Ekseko<br />
Anti Siinmaa – AS Ökosil<br />
Evelin Martin – AS Rakvere Lihakombinaat<br />
Harri Moora – SEI Tallinn<br />
Peeter Eek, Eva Kraav, Silja Lüpsik, Sjusanna Meos, Eevi Zernant – KKM<br />
Ülevaade koosolekust:<br />
1) Harri Moora (SEI-Tallinn) andis ülevaate keskkonnatasudest jäätmete valdkonnas –<br />
eesmärkidest, jäätmetekkest, käitlemisest, saastetasude laekumisest, võimalikest<br />
muudatustest keskkonnatasudes jne. Ettekanne pdf kujul.<br />
2) Arutelu käigus tekkisid järgmised küsimused ja ettepanekud, kusjuures lepiti kokku, et<br />
kõik ettepanekud ja ka küsimused saadetakse 10.juuniks e-posti aadressil<br />
eva.kraav@envir.ee<br />
Kas põlevkivijäätmete uute tasumäärade juures on arvesse võetud ka väliskulusid? (A.<br />
Siinmaa). Vastus: osaliselt küll, rohkem on tähelepanu nende tekke vähendamisele ja<br />
taaskasutamise ergutamisele.<br />
Kuivõrd otstarbekohaselt kasutavad kohalikud omavalitsused neile laekuvat jäätmete<br />
saastetasu? Vastus: seaduse kohaselt tuleb kasutada jäätmehoolduse arendamiseks.<br />
Praktikas sellekohast aruandlust ei ole. Küsimus on ka selles, et laekuvad tasusummad<br />
ei ole sageli KOVide jäätmehoolduse arengu kulusid katvad ja igal aastal pole ka<br />
vastavaid projekte. Jäätmete saastetasud ei lähe KOVi tulubaasi, saab kasutada edukalt<br />
keskkonnakaitseks. Praegune süsteem on paindlik. (P.Eek, E.Kraav).
Kas on hinnatud, kui palju kulub riigil iga-aastaseks metsaaluste koristamiseks prügist ,<br />
kui saastetsumäärasid tõstetakse ( E. Roo, E. Väärtnõu) Vastus: Teeme Ära kampaania<br />
otsekulud oli ca 7 mln kr, kuid selle raames koristati ära ka suur hulk aegade jooksul<br />
kogunenud prügi. Iga-aastaselt läheb värske sodi korjamiseks ca 10 mln kr, sh RMK<br />
üksi vähemalt 3 mln kr. Kokku või kulusid olla 10-15 mln kr aastas riigil ja KOVidel<br />
kokku. Riik on investeerinud ca 250 mln krooni eri aegadel, mille tulemusel jääb 150-st<br />
prügilast 2001. aastal alles 5 prügilat aastaks 2009. Otsene seos ladestamistasu ja<br />
prügistamise vahel puudub. Soomes on väga kõrge jäätmemaks, prügistamine väike,<br />
Lätis ja Leedus on tunduvalt madlam kui <strong>Eesti</strong>s, prügistamine vähemalt samasuur kui<br />
meil. Prügistamise juures on küsimus on pigem jäätmekogumissüsteemiga<br />
mitteliitunute suures osakaalus – ca 20% olmeprügist tekib väljaspool<br />
kogumissüsteemi. (P. Eek, M. Rüütelmann).<br />
Ettepanek: kasutada keskkonnatasudest laekuvat raha järelvalve parandamiseks.<br />
Vastus: KOVidel ei ole piiranguid, võivad kasutada jäätmehooldeks ja järelevalveks.<br />
Keskkonnainspektsioonile läbi KIKi otseste kulude katmine sisuliselt välistatud, võibolla<br />
saaks toetada koolitust. (P. Eek, M. Rüütelmann, Habicht)<br />
KIKi laekuvate rahade kasutamine on läbipaistev, kõik andmed on leitavad KIKi<br />
koduleheküljel www.kik.ee<br />
Keskkonnatasudega on otseselt seotud taaskasutamise arendamine, kui loobume<br />
saastetasudest, kaob ära motivatsioon taaskasutada.<br />
Jäätmete ladestamistasu ei ole nii oluliselt sõltuvuses transpordikulust, kui võiks<br />
eeldada. Näited: Tallinnas Kalamajas 140 l mahuti tühjendamine 25 kr kord; Põhja-<br />
Tallinnas 75 kr kord (mõlemal vedu Tallinna Prügilale st lähedale); Haapsalus 31 kr<br />
tühjendamise kord (veoga Väätsale – 140 km). Hinnad tarbijale sõltuvad muust kui<br />
ladustamishind ja veokaugus, hoopis korralduslikest nüanssidest. Kehtiv keskmine<br />
ladestustasu on <strong>Eesti</strong>s ca 650 kr/t. (P. Eek)<br />
Poolkoksi saastetasu tõstmisel ettepanekus esitatud määrale tuleb poolkoksi<br />
ladestushind põlevkiviõli turuhinnast üle 10% (arvestatud, et 1 t õli tootmiseks kulub 8<br />
tonni põlevkivi, millest 60% on poolkoks = ca 4 tonni poolkoksi). Kõrge tasumäär<br />
võtab ettevõttelt võimaluse taaskasutamisse investeerida. Muid võimalusi ei ole, kui<br />
tsemenditööstuses ära kasutada, aga tööstuse ehitamine maksab ca 2-3mld kr. Peale<br />
selle rikutakse võrdse kohtlemise printsiipi – VKG-l on uus nõuetele vastav prügila<br />
olemas, <strong>Eesti</strong> Energia ei viigi vastavusse. Karistatakse initsiatiivi. Peaks võrdsustama<br />
tuha ja poolkoksi ja nende tasumäära, kui mõlemad on nõuetele vastavalt ladestatud.<br />
Ettevõte peab lahendama probleemi, aga riik ei toeta. Vastus: tuhk ei ole samaväärne<br />
poolkoksiga, kus on rohkem orgaanikat ja energiat; poolkoksi peaaegu et ei tohigi<br />
ladustada. Poolkoksi põletamist katsetati Kundas, kuid see lõpetati, kuna ei olnud<br />
majanduslikult mõttekas. UTT tahke soojuskandja jäätmeks on tuhk, see on kokku<br />
lepitud, kuna sisaldab orgaanikat alla 1%. Keskkonnatasude tõstmisel leitakse paremaid<br />
võimalusi tehnoloogilistes lahendustes. Tasumäärade tõstmine toetab innovatsiooni.<br />
(M. Eldermann, P.Eek, E. Kraav).<br />
Ei tohiks karistada ekspordivõimelist tööstust. Enne kui tööstuse rahakoti kallale<br />
minna, hinnata, kas riik annab raha tagasi, parima võimaliku tehnika rakendamise<br />
toetamiseks? Tuleks teha tuha ja poolkoksi saastekoormuse võrdlus (E.Roo). Vastus:<br />
uuringuid on tehtud mitmeid, pigem leiame ohtlikke tegureid juurde, kui neid vähemaks<br />
jääb. Kõik soovijad võivad teemat edasi uurida. Ettevõtetel on saastetasu asendamise<br />
võimalus. Laekuv raha läheb projektidesse, kusjuures tööstuspiirkonnas on riigil väga<br />
suuri kohustusi (prügilate sulgemine ca 100 mln Ida-Virumaal, Kiviõlis-Kohtla-Järvel<br />
850 mln kr). Vaielda Euroopa Komisjoniga, kas poolkoks on ohtlik, ei ole mõtet.<br />
(P.Eek)<br />
2
Kõik ettevõtted <strong>Eesti</strong>s ei ole seaduskuulekad, võib-olla tuleks vähem rõhuda<br />
tasumäärade tõstmisele, rohkem tähtajast kinnipidamisele. Näiteks kirjutada seadusse,<br />
et aastaks 2013 peab olema taaskasutatud x kogus poolkoksi (M. Eldermann)<br />
Peaks toetama ohtlike jäätmete tasuta vastuvõtmist elanikelt. Teatud määral seda<br />
tehaksegi KOVides ja sisuliselt tasub selle eest KIK ehk riik (ca 20 mln aastas).<br />
Vastus: Kui teha täiesti tasuta jäätmekäitlus, seab see küsimärgi alla riigi taaskasutuse<br />
sihtarvude saavutamise, kuna liigiti kogumine on efektiivseim jäätmetekitaja juures.<br />
Kas on võimalik lihtsustada saastetasude asendamise korda. Asendamise aeg 3 aastat<br />
on liiga lühike. VKG esindajad teevad ettepanekud. (Eldermann). Taaskasutamisel 3-<br />
aasta piiri tõenäoliselt muuta ei ole võimalik, see on EL nõue (Eek)<br />
Jäätmemaksu kehtestamise võimalikkus, arvestades, et KOVid saavad suurema raha<br />
eelarvesse, kui nad ladestavad prügilasse? KOVid on põhimõtteliselt huvitatud<br />
taaskasutamisest, negatiivseid näiteid ei ole. 2002. aastal sai jäätmemaks Valitsuse<br />
heakskiidu, aga Riigikogu toetust ei saanud. Jäätmemaksust on huvitatud ka<br />
jäätmekäitlejad ja KOVid. <strong>Eesti</strong>s oleks mõttekas seadusega kehtestada jäätmemaksu<br />
alam- ja ülempiirid, mille raames saab KOV otsustada. Maksukogumine võiks käia<br />
koos maamaksuga, oleks efektiivne. (Rüütelmann, Eek, Alakivi)<br />
Keskkonnatasude süsteem ei ole liha ega kala, pole probleeme lahendanud. Riik<br />
omanikuna ei täida oma kohustusi. Tegemist on mittetoimivate seaduste paketiga,<br />
puudub läbipaistvus. Saastetasu tõus ei hakka lahendama probleeme. Keskkonnatasud<br />
on kehtinud üle 15 aasta. Kus on eesmärk, kus on saaste allatoomine? <strong>Eesti</strong> on<br />
prügistatum kui kunagi varem. Ettekandja kutsutakse ka KOVide töörühma<br />
esinema.(I. Alakivi). Vastus: Prügistatud oli tavaliselt prügilate ümbrused, kui koos<br />
prügila sulgemisega koristatakse need alad. <strong>Eesti</strong> on tegelikult mitu aastat teistest Balti<br />
riikidest ees oma jäätmemajanduses. Ei ole põhjust nukker olla. Küsimus on KOVide<br />
koostöös, mis pidurdab edasist arengut. Jäätmemajandus hakkab siin alles tuure üles<br />
võtma. (H. Moora, P.Eek).<br />
Keskkonnatasusid jäätmete eest maksavad peamiselt energia- ja<br />
keemiatööstusettevõtted, tegemist on suurte kogustega. Milline on tootjate<br />
motiveeritus? Riik ei soodusta jäätmete taaskasutamist teedeehituses riigihangete kaudu<br />
(K.Kangur). Vastus: Alati võib öelda, et saastetasud kägistavad ettevõtteid, kuid palju<br />
sõltub raamtingimustest. Näiteks nafta hind on praegu 127 dollarit /barrel. Kas siduda<br />
tasu õli hinnaga? Põlevkivijäätmetest killustiku kasutamiseks on vaja toetada nõudlust,<br />
luua majanduslik motivatsioon. Kamberkaevandamisel jääb ca kolmandik maa alla, aga<br />
kui täita kaevanduskäigud tuha ja koksi seguga, siis saab ressursi täielikumalt kätte ja<br />
toimub jäätmete taaskasutamine. Tuleb meeles pidada, et <strong>Eesti</strong> ei maksusta jäätmeteket<br />
vaid ladestamist. Loomulikult tuleb riigil, materjalide kasutajatel ja tootjatel koostööd<br />
teha. (P.Eek)<br />
L tasandil on näiteid erandite tekitamisel? Kas saaks eristaatuse põlevkivile? (E.Roo)<br />
Vastus: <strong>Eesti</strong> peab järgima EL-ga liitumislepet, direktiivis on antud meile teiste<br />
riikidega võrreldes väga pikk üleminekuperiood – 7 aastat. Eristaatuse taotluse<br />
küsimust on tõenäoliselt arutatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi<br />
eestvedamisel. Ette on valmistamisel süsiniku sidumise direktiivi (carbon capture and<br />
storage) eelnõu, mille alusel saaks siduda CO2 vedelal kujul, mis tähendaks, et<br />
põlevkivituha ladestusalal saab siduda ca 10% süsinikku läbi tihepulp meetodi. (P.Eek)<br />
3
KKM ettepanek tasumäärade kujundamiseks:<br />
Kr/t 2010 2011 2012 2013 2014 2015<br />
Olmejäätmete saastetasu 250 265,6 281,3 296,9 312,60 328,2<br />
Ehitus-lammutusjäätmed (juhul kui 125 140,65 156,3 171,95 187,6 203,25<br />
leitakse, et on mõttekas kehtestada väiksema<br />
tasumäär kui olmejäätmetel)<br />
Põlevkivi aheraine ja rikastusjäätmed 14 Kuni Kuni Kuni Kuni Kuni<br />
+10%<br />
Põlevkivituhk 78,3 Kuni<br />
+10%<br />
Poolkoks 117,5 Kuni<br />
+10%<br />
+10%<br />
Kuni<br />
+10%<br />
Kuni<br />
+10%<br />
+5%<br />
Kuni<br />
+5%<br />
Kuni<br />
+5%<br />
+5%<br />
Kuni<br />
+5%<br />
Kuni<br />
+5%<br />
+5%<br />
Kuni<br />
+5%<br />
Kuni<br />
+5%<br />
Otsustati:<br />
1) Osalejad saadavad oma põhjendatud ettepanekud 10. juuniks aadressil<br />
eva.kraav@envir.ee.<br />
2) Järgmine koosolek toimub 17. juunil kl 11 samas kohas.<br />
4
Change language