Eelnõu kooskõlastamine - Eesti Linnade Liit

Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1
Meie 08.12.2010 nr 5-2/168
Eelnõu kooskõlastamine
Eesti Linnade Liit kooskõlastab maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkuste arvestamisel:
1. Eelnõu § 1 p 3 kohaselt muudetakse MRS § 6 lõike 3¹ viies lause järgmiselt:
“(3¹) Tähtpäevaks korrastamata ehitise võib üldistes huvides sundvõõrandada
kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõike 1 punkti 8 alusel. Tähtpäevaks
kõrvaldamata ehitise lammutamise korraldab kohalik omavalitsus asendustäitmise ja
sunniraha seaduses sätestatud korras.“
Ettepanek: jätta muudatus seadusest välja.
Selgitus: Esitatud muudatus ei täpsusta ega muuda olemasolevat regulatsiooni, toob
kaasa uusi kulutusi kuid ei näe ette nende hüvitamise võimalusi. MRS seaduses
sätestatud sarnaste ehitiste kohta on kohtud teinud otsuseid, kus sedastatakse, et kui
isik on vähegi huvitatud, ei tule mingisugune kaalumine ehitiste lammutamiseks kõne
alla (Tallinna Ringkonnakohtu lahendid 3-08-603; 3-07-1226; 3-06-1168), seega on
seda raske kui mitte võimatu täita ehk kohtud tõlgendavad seadust teisiti kui
seadusandja soov ja mõte, mis teeb praktika KOV jaoks vägagi keeruliseks ja
kulukaks, kohtukulud jne.
2. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse MRS § 6 lõiget 3 3 pärast esimest lauset
lausetega järgmises sõnastuses:
„Ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ei määrata suuremat maad kui
seitsmekordne ehitisealuse maa pindala. Tiheasustusega alal asuvale elamule võib
määrata eelmises lauses nimetatust suurema maa juhul, kui elamu omaniku
õiguspärases kasutuses olev maa on nimetatud piirmäärast suurem. Muudel juhtudel
on piirmäärast suurema maa määramiseks vajalik maavanema või tema volitatud
isiku nõusolek.”
Ettepanek: jätta nimetatud muudatus tegemata.
Selgitus: Selline muudatus reformi lõpus tekitab pigem probleeme kui aitab
kiirendada reformi, samuti on vastuolus maakorraldusseaduse § 5 lõikega 2. Näiteks
elamumaa, senine maakasutus 600 m 2 – ehitisealune maa – 120 m 2 (x 7 = 840 m2) –
reformimata maa ümberringi kokku, mis tuleks maakorraldusnõuetest tulenevalt
kokku viia ca 900 m 2 – tekitaks uue riba.

Tallinnas on ka mitmete lasteaedade krundid suuremad kui seitsmekordne ehitise
alune pind. Näiteks on Vormsi tn 1 lasteaia ehitiste alune pind 1415 m 2 , krundi
pindala 12590 m 2 (vahe 8,9 kordne), Ümera tn 9 lasteaia ehitiste alune pind on 1331
m 2 , krundi pindala 9772 m 2 ( vahe 7,3 korda).
Võimalik küll küsida maavanemalt selleks luba, aga sellisel juhul venib menetlus
pikemaks ning kindlasti ei täida seaduse eelnõu ühte eesmärkidest ehk ei kiirenda
maareformi kulgu. Samuti on selgitamata, mis vormis erastamise puhul luba
küsitakse, kas nö tavakirjasaatmise menetlus või täiendavad omavalitsuse ja
maavalitsuse vahelised haldusaktid korraldused jne.
3. Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse MRS § 23 lõikega 3 1 järgmises sõnastuses:
„(3 1 ) Ehitise omaniku surma korral esitab valla- või linnavalitsus vajadusel notarile
avalduse pärimismenetluse algatamiseks. Kui kuue kuu jooksul ehitise omaniku
surmast arvates ei ole pärija selgunud ja puudub muu pärandvara valitsema
õigustatud isik, esitab valla- või linnavalitsus kohtule avalduse pärandvara
hoiumeetmete rakendamiseks. Valla- või linnavalitsus võib avalduse esitada ka enne
kuue kuu möödumist, kui selleks esinevad mõjuvad põhjused. Kui maa
ostueesõigusega erastamise toimik on edastatud maa erastamise korraldajale, teeb
nimetatud toimingud erastamise korraldaja.”
Ettepanek: täiendada muudatuse sõnastust lausega "Avalduse esitamisega kaasnevad
kulud hüvitatakse omandireformi reservfondist"
Selgitus: Tegemist on uue kuluga, millega omavalitsus ei ole varem pidanud
tegelema, mistõttu tuleb selle hüvitamine ette näha riigi poolt.
4. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse MRS § 28 lõiget 1 punktiga 9 järgmises
sõnastuses:
„9) ühiskasutuses olevate ja omandiõigust tõendavate dokumentideta abihoonete
(kuurid, garaažid jms) teenindamiseks vajalik maa, välja arvatud maa, mis kuulub
riigi omandisse jätmisele vastavalt käesoleva seaduse §-le 3”
Ettepanek: jätta välja sõna „ühiskasutuses“.
Selgitus: Aeg-ajalt on sarnases seisus ka üksikgaraažid ja kuurid.
5. Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse MRS § 31 3 lg 5järgmiselt:
“ Kui kinnisasjaga liitmiseks sobivat maad soovivad omandada mitme piirneva
kinnisasja omanikud ja nad linna- või vallavalitsuse määratud tähtajaks kokkulepet ei
saavuta, jagab kohalik omavalitsus maa taotlejate vahel võimalikult võrdselt,
arvestades planeeringu ja maakorralduse nõudeid. Kui planeeringu ja maakorralduse
nõuetest tulenevalt ei ole maa jagamine taotlejate vahel otstarbekas, võib linna- või
vallavalitsus eelistada üht taotlejat teisele. Kui maa taotlejad ei nõustu linna- või
vallavalitsuse otsusega, langetab lõpliku otsuse maa jagamise kohta maavanem.”

Ettepanek: Lisada siia lause “Kui maakorraldusnõuetest tulenevalt ei ole otstarbekas
pakkuda reformimata maad kõikidele piirnevatele kinnisasjade omanikele, ei pea
kohalik omavalitsus kõikidele pakkuma, vaid üksnes neile, kellele
maakorraldusnõuetest lähtudes on võimalik piirnevat maad liita.“
Selgitus: Tänane praktika on tekitanud hulgaliselt probleeme ning naabreid omavahel
riidu ajanud, sh tekitanud hulgaliselt täiendavat kirjavahetust. Näiteks kui on tegemist
juurdepääsu teega ühele nö tagumisele krundile, siis sellega piirnevate tänavaäärsete
kinnistutega liitmine ei ole võimalik, pakkuma aga peame ikkagi, samuti kui maaüksus
piirneb reformimata maaga 1-2 meetri ulatuses ning liitmisel tekitaks
maakorralduslikult ebaotstarbeka kujuga tüki, peame tänase regulatsiooni kohaselt
ikka pakkuma. Sellised „mõttetud“ pakkumised on tekitanud praktikas hulgaliselt
probleeme, mis oleks võinud ära jääda.
6. Eelnõu § 1 punktiga 22 MRS lisatav § 31 3 lg 8:
“Omandisse antava kinnisasjaga liitmiseks sobivast maast moodustatud
katastriüksuse sihtotstarbeks määratakse selle kinnisasja sihtotstarve, millega maa
liidetakse. Erandina määratakse liidetavale katastriüksusele kinnisasja sihtotstarbest
erinev sihtotstarve vaid juhul, kui kinnisasjal ja/või sellega liidetaval katastriüksusel
asub veekogu, mis tingib veekogude maa sihtotstarbe määramise.”
Ettepanek: lisada pärast sõna sihtotstarve „või üks sihtotstarvetest“.
Selgitus: Sihtotstarbe määramisel, juhul kui on mitme sihtotstarbega kinnisasi, võiks
aluseks olla printsiip, et pärast piirneva maa (katastriüksuse) liitmist kinnistu
sihtotstarve proportsionaalselt ei muutu ehk kui kinnisasjal on mitu sihtotstarvet, siis
võib „ribal“ olla ka üks neist, kui kogu tulevase kinnistu sihtotstarvete proportsioon
kokkuvõttes ei muutu, nt varem vastu võetud DP näeb erineva ette, ei ole mõistlik DP
kehtetuks tunnistamine üksnes sihtotstarbe pärast.
7. Eelnõu § 1 punktiga 22 lisatav MRS § 31 3 lg 9:
“Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise korral on maa müügihinnaks
madalaim maa korraliste hindamiste tulemuste alusel määratud maa
maksustamishind. Metsamaa erastamisel lisatakse maa müügihinnale kasvava metsa
maksumus, mis määratakse samadel alustel maa ostueesõigusega erastamisel
määratava kasvava metsa maksumusega. Maa erastamisel tasub ostja kohaliku
omavalitsuse ja erastamise korraldaja toimingute eest ettenähtud riigilõivu.”
Ettepanek: riigilõivu asemel „kohalikule omavalitsusele ja erastamise korraldajale
tasu“. Vajalik ka rakendussätete olemasolu varem maa erastanutele kehtiva maa
maksustamishinnaga.
Selgitus: Selline käitumine tekitataks ülekohut ja sellega koheldakse ebavõrdselt juba
maa erastanud isikuid, kes on seda teinud kehtiva maa müügihinnaga. Sellisel juhul
tuleks rakendussättega ära määrata, kuidas käituda varem erastamisel tasutud
summade puhul, vajadusel regulatsioon tagasimaksmise ja ümberarvutamise kohta.
Samuti võiks kaaluda järelmaksu paindlikumat tasumist sarnaselt ostueesõigusega
erastamisele.

8. Eelnõu § 1 punktiga 30 MRS § 40 lisatav lg 3:
„(3) Kohalik omavalitsus määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa hiljemalt 2013.
aasta 31. mail.“
Ettepanek: asendada sõna „ehitise“ asemel sõnad „ehitistele, millele on esitatud
maareformi käigus avaldused“ ning “2013. aasta 31. mail” asemel „2013. aasta 31.
detsember.”
Selgitus: Maa tuleks ära määrata nende ehitiste osas, kus avaldus on esitatud nt riigi
omandisse jätmiseks on eeldus avaldus, kuidas garanteerida, et kõik riigi asutused on
avalduse esitanud, näiteks esitasid aastal 2010. erinevad riigi asutused Tallinnas 5
avaldust nt presidendi kantselei, Eesti Pank. Menetlustest on esmaavalduste esitamise
tähtaeg möödas üksnes ostueesõigusega erastamisel, nii hoonestusõiguse seadmiseks
kui ka riigi omandisse jätmiseks saab jooksvalt esitada.
9. Eelnõu § 1 punktiga 30 MRS § 40 lisatav lg 4:
“ Valla- või linnavalitsus esitab taotluse maa munitsipaalomandisse saamiseks
hiljemalt 2013. aasta 30. novembril. Kui maa tagastamata või erastamata jätmine
otsustatakse vähem kui kuus kuud enne nimetatud tähtpäeva, võib valla- või
linnavalitsus taotluse esitada kuue kuu jooksul pärast maa tagastamata või
erastamata jätmise otsustamist.”
Ettepanek: asendada lõikes 4 sõnad „2013. aasta 30 novembril“ sõnadega „ 2014.
aasta 30. maiks“.
Selgitus: Näiteks Tallinnas on vajalik määrata 71 hoonestatud kinnistu ja üle 400
tänavarajatiste teenindamiseks vajalik maa. Tänavarajatiste teenindamiseks vajaliku
maa piiride määramisele eelneb nende piiride kooskõlastamine Harju
Maavalitsusega. Just tänavatele piiride määramisel selguvad enamik nn ribasid,
millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Pärast ribade ja
nende võimalike soovijate väljaselgitamist tekib kohalikul omavalitsusel õigus ja
võimalus määrata tänavarajatiste teenindamiseks vajaliku maa. Arvestades töömahtu
ei ole reaalne eelnõus määratud tähtaegade täitmine. Seetõttu on ettepanek teha
kohalikule omavalitsusele ülesandeks esitada taotlus maa munitsipaalomandisse
saamiseks hiljemalt 2014. aasta 30. maiks.
10. Eelnõu § 1 punktiga 30 MRS § 40 lisatav lg 5 ja lg 6:
“(5) Kohalik omavalitsus esitab hiljemalt 2011. aasta 1. märtsil maavanemale
nimekirja ehitistest, mille omaniku kasuks seatakse käesoleva seaduse § 35 1 alusel
hoonestusõigus, märkides iga ehitise puhul ära, kas hoonestusõiguse seadmise
avaldus on esitatud või mitte.
(6) Kui käesoleva seaduse § 35 1 lõikes 1 nimetatud isik ei ole esitanud
hoonestusõiguse seadmise avaldust, algatab maa asukohajärgne kohalik omavalitsus
või maavanem hiljemalt 2011. aasta 1. septembril hoonestusõiguse seadmise
menetluse.”

Ettepanek: asendada lõikes 5 sõnad “2011. aasta 1. märtsil” sõnadega “2014. aasta
1. juuni“ ja lõikes 6 sõnad “2011. aasta 1. septembril“ sõnadega “2014. aasta 1.
september“.
Selgitus: Hoonestusõiguse seadmist vajavate ehitiste nimekirjade esitamise tähtajad
ei ole suuremate linnade puhul reaalsed, vaevalt jõutakse seadus selleks ajaks vastu
võtta. Tähtaeg peaks olema hilisem kui ehitiste teenindamiseks vajaliku maa
määramise tähtaeg ehk hiljem kui 31. mai 2013. Pärast nimetatud kuupäeva tekib
aega ja võimalusi, tegeleda avaldusteta ehitistega, kõik ei pruugi minna ka
hoonestusõiguse alla, seda enam, et seadus ei kohusta ehitise omanikel mingikski
tähtajaks avaldusi esitama, Ehitisregistrist ei ole ka võimalik saada infot avaldusteta
ehitiste kohta, ehk tegemist on väga aja- ja töömahuka ülesandega. Seadusesse ei
peaks kirjutama tähtaegu, mis juba algul on ebatõenäolised, see devalveerib kogu
seadust ja selle tähtsust, selle täitmist.
11. Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse MRS-i paragrahviga 43.
Numeratsioon vale. MRS-on olemas § 43.
12. Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduste
§ 13 lõikega 8 järgmiselt:
„(8) Kohalik omavalitsus on kohustatud vara kompenseerimise otsuse tegema
hiljemalt 2012. aasta 31. mail. Kui vara kompenseerimise otsust ei saa teha
kohtuvaidluse või vara tagastamise nõudeõiguse pärimise tõttu, siis otsustatakse vara
kompenseerimine kolme kuu jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või
pärimistunnistuse maa asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele esitamist.”
Ettepanek: täiendada lõike teist lauset pärast sõnu „vara kompenseerimise otsust ei
saa teha“ sõnadega „kohaliku omavalitsuse poolt maa munitsipaalomandisse andmise
taotluse esitamise,“ ja pärast sõnu „otsustatakse vara kompenseerimine kolme kuu
jooksul pärast“ sõnadega „maa munitsipaalomandisse andmise otsustamist“.
Selgitus: Maareformi seaduse § 6 lõike 2 punkt 4 kohaselt maad ei tagastata kas
osaliselt või tervikuna, kui maa antakse munitsipaalomandisse vastavalt MRS seaduse
§ 28 1. lõike punktidele 1, 3 ja 4. Seega ei saa ka tagastamata jääva maa eest
kompensatsiooni määrata enne kui on otsustatud maa munitsipaalomandisse andmise
küsimus.
13. Eelnõu § 5 tehakse Riigilõivuseaduses järgmised täiendused:
“§ 287 2 . Maa hoonestusõigusega koormamise või ehitise teenindamiseks vajaliku maa
võõrandamise menetluse läbiviimine
Maa hoonestusõigusega koormamise või ehitise teenindamiseks vajaliku maa
võõrandamise menetluse läbiviimise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
§ 287 3 . Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise taotluse läbivaatamine
Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 250 krooni.

§ 297 2 . Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise taotluse läbivaatamine
Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 150 krooni.”
Ettepanek: mitte lisada paragrahve § 287 3 ja § 297 2
Selgitus: Kuivõrd tegemist on nii omavalitsuse kui ka maavalitsuse jaoks väga
mahukate töölõikudega, on otstarbekas eeltoimingute summade laekumine toimingute
teostajatele. Samas ei ole sellisel juhul mõistlik selle pealt riigilõivu tasuda ning maa
taotlejat topelt maksustada. Riigilõivu tasutakse maa esmakinnistamisel niikuinii.
14. Ettepanek: lisada MRS-i § 23 uus lõige alljärgneva sõnastusega:
“Maa erastamisel Maareformi seaduse § 22 lg 1 2 alusel tasub maa erastaja kohalikule
omavalitsusele eeltoimingute tasu 500 krooni toimiku kohta.”
Selgitus: 22.02.2007 võttis Vabariigi Valitsus vastu „Maareformi seaduse» § 22
lõikes 1 2 sätestatud maa erastamise korra” ning see jõustus 08.03.2007 ning selles on
sätestatud kohaliku omavalitsusele eeltoimingute hüvitamine alljärgnevalt:
“(2) Ostja tasub enne maa müügilepingu sõlmimist rahas kohaliku omavalitsuse
arvele kohaliku omavalitsuse maa erastamise eeltoimingute kulud ning erastamise
korraldaja arvele maa erastamise korraldaja kulud vastavalt «Maareformi seaduses»
sätestatule. Riigilõivu tasub ostja vastavalt kehtestatud korrale ning kviitung
riigilõivu tasumise kohta esitatakse kinnistusosakonnale. Erastatava maa
katastriüksuse moodustamisega seotud kulude tasumine toimub ostja ja maamõõtja
vahelise kokkuleppe alusel.”
Kuivõrd aga Maareformi seaduses tänaseni vastav volitusnorm puudub, teostab
kohalik omavalitsus talle õigusaktidega pandud riiklikku haldusülesannet
omavahendite arvelt. Näiteks Tallinna Linnavaraamet on teinud arvutuskäigu
keskmise toimiku kulude kohta ning üksnes tähtkirjade ja lihtkirjade väljastamine
tuginedes 01.12.2009 Eesti Postis kehtima hakanud hindadele, on toimiku kohta ca
380 krooni. Lisaks koostab kohalik omavalitsus kogu toimiku, esmased plaanid,
selgitab võimalike teiste taotluste olemasolu ja terve rea asjaolusid, mida vastav kord
ette näeb ehk tegemist on väga aeganõudva ja mahuka tööga.
15. Eelnõu § 6 täiendatakse Riigivaraseadust paragrahviga 105 1 järgmises sõnastuses:
„§ 105 1 . Maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud kinnisasja võõrandamine
(1) Isikul, kelle kasuks riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks on maareformi käigus
enne 2010. aasta 1. detsembrit vastu võetud hoonestusõiguse seadmise otsus, on õigus
kuni 2011. aasta 1. märtsini taotleda hoonestusõigusega koormatud maa omandamist
maareformi seaduse §s 35 1 sätestatud tingimustel. Taotlus esitatakse riigivara
valitsejale ja maa võõrandamist korraldab riigivara valitseja või tema volitatud isik.
(2) Kui riigi omandis olevale maale on maareformi seaduse alusel seatud
hoonestusõigus, on hoonestajal õigus taotleda nimetatud kinnisasja omandamist. Maa
hinnaks on maa harilik väärtus.

(3) Kui riigi omandis olevale maale on maareformi seaduse alusel seatud
hoonestusõigus, on hoonestajal nimetatud kinnisasja võõrandamise korral
ostueesõigus. Vastav märkus kantakse kinnistusraamatusse riigivara valitseja
lihtkirjaliku avalduse alusel.”
Ettepanek: kaaluda maa omandamiseks hariliku väärtuse määramist veelkord.
Selgitus: nimetatud printsiip on vastuolus käesoleva eelnõu punktiga 23 ehk isikud,
kes olid kiiremad ning on saanud oma maa varem reformitud ja hoonestusõigusega
koormatud, peavad selle hariliku väärtusega omandama ning need, kellele alles
seatakse, saavad erastada maa maksustamishinnaga.
16. Eelnõu § 7 kohaselt jõustuvad menetluses olevad muudatused 1. detsembril 2010.
aastal.
Ettepanek: palume üle vaadata kõik kuupäevad, kuivõrd seaduse eelnõu on koostatud
oluliselt varem ning on alles kooskõlastamisel.
17. Ettepanek: eeltoodust tulenevalt palume tunnistada kehtetuks MRS § 23 lg 3
Selgitus: MRS § 23 lg 3 sätestab, et ostueesõigusega erastamise avalduse kohta
tehakse otsus kolme kuu jooksul, arvates avalduse esitamisest. Kuivõrd avaldusi ei
saa juba aastaid esitada, ei ole sellele sättel tähendust.
18. Eelnõu seletuskirja punkti 7. kohaselt vajavad seoses MRSi muutmisega muutmist
järgmised kehtivad rakendusaktid:
1. Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määrusega nr 226 kinnitatud „Maa riigi omandisse
jätmise kord”;
2. Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrus nr 133 „Maa munitsipaalomandisse
andmise kord”;
3. Vabariigi Valitsuse 8. novembri 1996. a määrusega nr 276 kinnitatud „Riigimaale
hoonestusõiguse seadmise kord”;
4. Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2007. a määrus nr 50 „„Maareformi seaduse” §
22 lõikes 1 2 sätestatud maa erastamise kord”.
Ettepanek: vajalikud muudatused kehtestada kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest
arvates, et ei tekiks olukordi, kus normid on vastuolus või neid ei ole võimalik täita,
kuna rakendusaktid puuduvad või on puudulikud.
Probleemiks jäävad endiselt maade munitsipaliseerimisega seonduvad küsimused.
Võrreldes MRS-i jõustamisel kehtinud ja käesoleval ajal kehtivaid maa
munitsipaliseerimise õiguslikke aluseid, on ilmselge, et omavalitsusüksuste
võimalusi maa omandamisel on maareformi käigus järjepidevalt kitsendatud.
Selle tulemusena on oluliselt pärsitud munitsipaalmaa tekkimine, mis
kahtlemata piirab omavalitsuste võimalusi kohaliku elu küsimuste lahendamisel
ja seadusega pandud avalik-õiguslike kohustuste täitmisel.
Kehtiv MRS näeb ette põhimõttelise võimaluse kohaliku omavalitsusüksuse
ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maa munitsipaliseerimiseks, kuid seda
ainult siis, kui sama maad ei taotleta tagasi. Alates 2001. aastast ei anta enam

munitsipaalomandisse 1940. aastani kohaliku omavalitsusüksusele kuulunud
õigusvastaselt võõrandatud maad, kui see otsustatakse jätta riigi omandisse (vrdl MRS
§ 28 lg 1 p 7, § 31).
Maareformi protsessis on kujunenud praktika, kus riigi maareservina soovitakse jätta
riigi omandisse enamus seni reformimata maid, sh 1940. aastani kohalikule
omavalitsusüksustele kuulunud kinnistuid (MRS § 31 lg 1 p 8).
MRS-i kohaselt on munitsipaalmaa vajalik kohalike omavalitsuste eesmärkide
saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks. Ülesanded ja eesmärgid võivad ajas muutuda,
mistõttu tuleb arvestada omavalitsuste võimalusega hinnata ja otsustada konkreetse
maaüksuse võõrandamise ja koormamise vajaduse üle. Sellega seoses on lisaks maa
tasuta munitsipaliseerimine oluline maa võõrandamisel, kasutusvaldusesse andmisel
või hoonestusõigusega koormamisel ettenähtud kohustuse – laekuvast rahast osa
kandmine riigieelarvesse – kaotamine või summade oluline vähendamine.
Seoses eelpool tooduga esitame veel ettepanekud, mida oleme ka varem
esitanud, kuid mis kahetsusväärselt ei ole menetluses olevasse eelnõusse
jõudnud:
1. MRS § 6 lõiget 2 täiendada uue punktiga 6 järgmises sõnastuses:
"6) kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga nähakse ette maa avalik
kasutamine".
Selgitus: Nimetatud täiendus on vajalik kehtestatud üld- ja detailplaneeringutega
avalikult kasutatavate teede ehitamiseks ettenähtud maade ning sotsiaalmaaüldkasutatava
maa sihtotstarbega maade mittetagastamiseks. Praegu kehtiva
maareformi seaduse redaktsiooni kohaselt puudub sellistel juhtudel maa
mittetagastamiseks alus. Seetõttu tagastatakse maa, mida omanikul ei ole võimalik
kasutada ja seejärel peab kohalik omavalitsus kinnistud omanikelt ostma turuhinnaga
ning lisaks algatama vajadusel aega nõudva sundvõõrandamise menetluse.
Planeerimisseaduse § 30 lg 1 kohustab kohalikku omavalitsust kinnisasja omaniku
nõudel võõrandama kinnisasja kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud
detailplaneeringuga nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel või
piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine
võimatuks. Seega näeb seadus ette, et üldjuhtudel peaksid avalikult kasutatavad
kinnisasjad olema kohaliku omavalitsuse omandis. Maareformi seaduse § 6 lg 2
täiendamine aitab kokku hoida riigi- ja kohaliku omavalitsuse kulusid
infrastruktuuride ehitamisel ning tagab avalikuks otstarbeks ettenähtud maa avalikult
kasutamise.
2. Tunnistada MRS § 25 lõige 4 kehtetuks.
Selgitus: Sellisel juhul ei pea kohalik omavalitsus maksma munitsipaalomandisse
antud maa võõrandamisest, kasutusvaldusse andmisest või hoonestusõigusega
koormamisest laekunud rahast 65% riigieelarvesse.
3. Muuta MRS § 28 lõike 1 punkti 7 järgmiselt:
“7) 1940. aasta 16. juuni seisuga kohaliku omavalitsusüksuse omandis olnud ja
käesoleval ajal munitsipaliseerimist taotleva kohaliku omavalitsuse
haldusterritooriumil asuv maa, välja arvatud maa, mis kuulub riigi omandisse
jätmisele vastavalt käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktidele 1-7 ja 9-13 või mis
kuulub ostueesõigusega erastamisele vastavalt käesoleva seaduse §-dele 7, 8, 9 või 10

või mis kuulub omandisse andmisele endise kruntrendimaa (obrokimaa) omandisse
andmise ja kompenseerimise seaduse alusel.”
4. Täiendada MRS § 28 lõiget 1 punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) Kehtestatud üld- või detailplaneeringuga avalikuks kasutamiseks ettenähtud maa.“
Selgitus: Nimetatud muudatus annab aluse anda munitsipaalomandisse maad, mida
maareformi seaduse § 6 lõike 2 uue punkti 6 kohaselt ei tagastata. Vt punkti 1
muudatusettepaneku selgitust.
5. MRS § 28 lõiget 2 muuta järgmiselt:
„Samuti antakse munitsipaalomandisse maa, mis on kohalikule omavalitsusele vajalik
teise isiku omandis oleva kinnisasja või selle osa omandamiseks, kui kinnisasi või
selle osa on kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga ette nähtud
kasutamiseks avalikul otstarbel (tee-, pargi- haljasala või muu samalaadse maana) ja
kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga piiratakse oluliselt kinnisasja või
selle osa senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks.”
Selgitus: Maareformi seaduse § 28 lg 2 kohaselt võib munitsipaalomandisse anda ka
maareformi seaduse § 28 lg 1 nimetamata maad, mis on vajalik kohaliku
omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks. Eelnõu kohaselt muudetakse
maareformi seaduse § 28 lg 2 selliselt, et munitsipaalomandisse antakse ka maa, mis
on kohalikule omavalitsusele vajalik vahetamiseks kinnisasja, moodustatava
kinnisasja või selle osaga tingimusel, et kinnisasi on tervikuna või osaliselt
kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga ette nähtud avalikuks
kasutamiseks (tee-, pargi-, haljasala või muu samalaadse maana) ning kehtestatud
detailplaneering või üldplaneering piiraks oluliselt senist kasutusotstarvet või
muudaks senise kasutamise võimatuks või tee eelprojektiga või ehitusprojektiga
avalikult kasutatavaks teemaaks. Nimetatud regulatsioon annab aluse kohalikel
omavalitsustel omandada maad vahetamiseks avalikuks kasutamiseks ettenähtud
maaga, mis on juba maareformi läbinud. Vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise
seaduse § 3 lg 4 on sundvõõrandamine kinnisasja omandamiseks avalikult kasutatava
tee ehitamiseks lisaks kehtestatud detailplaneeringule lubatud kehtestatud
üldplaneeringu ja tee eelprojekti või ehitusprojekti alusel.
6. Täienda MRS § 23 täiendatakse uue lõikega:
“Maa erastamisel Maareformi seaduse § 22 lg 1 2 alusel tasub maa erastaja kohalikule
omavalitsusele eeltoimingute tasu 500 krooni toimiku kohta.”
Selgitus: 22.02.2007 võttis Vabariigi Valitsus vastu „Maareformi seaduse» § 22
lõikes 1 2 sätestatud maa erastamise korra” ning see jõustus 08.03.2007 ning selles on
sätestatud kohaliku omavalitsusele eeltoimingute hüvitamine alljärgnevalt:
“ (2) Ostja tasub enne maa müügilepingu sõlmimist rahas kohaliku omavalitsuse
arvele kohaliku omavalitsuse maa erastamise eeltoimingute kulud ning erastamise
korraldaja arvele maa erastamise korraldaja kulud vastavalt «Maareformi seaduses»
sätestatule. Riigilõivu tasub ostja vastavalt kehtestatud korrale ning kviitung
riigilõivu tasumise kohta esitatakse kinnistusosakonnale. Erastatava maa
katastriüksuse moodustamisega seotud kulude tasumine toimub ostja ja maamõõtja
vahelise kokkuleppe alusel.”

Kuivõrd aga Maareformi seaduses tänaseni (üle aasta toimingute teostamist) vastav
volitusnorm puudub, teostab kohalik omavalitsus talle õigusaktidega pandud riiklikku
haldusülesannet omavahendite arvelt. Tallinna Linnavaraamet on teinud
arvutuskäigu keskmise toimiku kulude kohta ning üksnes tähtkirjade väljastamine
tuginedes 01.12.2009 Eesti Postis kehtima hakanud hindadele, on toimiku kohta ca
380 krooni. Lisaks koostab kohalik omavalitsus kogu toimiku, esmased plaanid,
selgitab võimalike teiste taotluste olemasolu ja terve rea asjaolusid, mida vastav kord
ette näeb ehk tegemist on väga aeganõudva ja mahuka tööga.
7. Muuta MRS § 28 lg 1 p 5 alljärgnevalt:
„Omavalitsusüksuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku juriidilise isiku omandis
oleva ehitise alune ja nende teenindamiseks vajalik maa tingimusel, et lepitakse kokku
hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks, põllumajandusmaa ja kohaliku
omavalitsuse hallatava asutuse ülesannete täitmiseks vajalik põllumajandusmaa”
Selgitus: Muudatus võimaldaks ühistransporti korraldava aktsiaseltsi, mille kõik
aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusele, kasutuses olevate maade
munitsipaliseerimist.
Ühtlasi märgime, et tulenevalt asjaolust, et antud eelnõu kooskõlastamise tähtaega on
pikendatud 16. detsembrini võib meie liikmetelt laekuda veel täiendavaid märkusi ja
ettepanekuid.
Lugupidamisega
Jüri Võigemast
Eesti Linnade Liidu tegevdirektor