4 21. veebruar 2008 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong>Ka pea peab lõikamaOmanikul, kes ise raieid korraldab, tasub kõik käigud põhjalikult läbi mõteldaVIIO AITSAMGUNNARHENDRIKSON,Stora Enso <strong>Mets</strong>aostujuht-konsultantMajanduse peamine mõõdupuu on raha.<strong>Mets</strong>amajanduses on see aga natuketeistmoodi. Arvutada metsast saadavtulu ainult rahasse tundub mulle poolikulähenemisena.Erametsandus oli, on ja jääb pigem rahulikukskõrvaltegevuseks. Seda enampeaks seal majandamine olema läbimõeldud. Kümne aasta jooksul tehaksemetsas midagi suuremat ju tavaliseltvaid üks-kaks korda.Täpne plaanRaied tehes võib omanik valida põhimõtteliseltkahe tegutsemisskeemi vahel:võõrandab raieõiguse metsatööstusfirmalevõi teeb/organiseerib raieosaliselt või täielikult ise.Lihtsam tee on selgitada välja usaldusväärseimpartner ning jätta muredprofessionaalide kanda. <strong>Mets</strong>a puhulvõib lihtsaim tee tihti osutuda ka kõigetulusamaks.Midagi ei saa ette heita ka isetegemisesoovile. Seda enam et vead maksab kinniomanik ise… ning oma rahakoti kauduõppimine on siiani parim haridus.Mida soovitan? Enne konkreetset raietegutuleks kõik väga täpselt planeerida:kes lõikab, kes kokku veab. Tulekssõlmida autoveo pakkujatega eelkokkulepped,selgitada välja, kuhu metsamaterjalmüüa, millised on kvaliteedijavastuvõtutingimused ostjatele. Igasortimendi ostjale võiks olla ka tagavaravariant.<strong>Mets</strong>a ülestöötamist mõjutab üldse niipalju tegureid, et plaan B igale tööetapilevõib osutada otsustavaks. Ei ole mõeldav,et hakatakse metsa lõikama, teadmata,kuhu ja millistel tingimustel seematerjal müüakse.Kevadel pikalt metsa seisma jääv okaspuupuit on üraskitele mõnus paljunemispaik.Näiteks: omanik planeerib kuusepalgiviia Imaverre ja lõikab selle 4meetriseks.Pärast selgub aga, et konkreetsel hetkelkaotas ta vale pikkuse tõttu, võrreldes4,3meetrisega, 50 kr/tm, ja võrreldes5,2meetrisega koguni 100 kr/tm.Väga tähtis on iga etapi ajastatus: millalalustada metsalõikust ja kui kauasee kestab ehk siis millal saab alustadajärgmise etapiga (tuua kokkuveotraktorpeale). Ei ole soovitatav, et metsamaterjaljääb järgatuna pikalt metsaalla. Talvel lõigatult selle kvaliteet küllei lange, aga lume alla jäänuna võib osametsa jäädagi.TähTis väljaveduKevadel on olukord eriti terav: okaspuumetsamaterjal peab olema metsakaitselistelkaalutlustel metsast kadunud1. juuniks. See on ka seaduses kirjas(metsa majandamise eeskirja § 21).Põhjuseks on metsakahjurid, kes metsajäetud okaspuumaterjalis leiavad soodsakeskkonna paljunemiseks, ohustadesnii ka läheduses kasvavat metsa.Suvel raiutud puit peab olema metsastvälja veetud ühe kuu jooksul. Seeon samuti kirjas nii seaduses kui ka saeveskitevastuvõtutingimustes. Vastaseljuhul tekib laomädanik, mis teeb omanikupalgist küttepuu, nii et rahalinekahju on kuni kümnekordne.Talvel omad miinusedPaljud omanikud soovivad raiet teha talvel.Iseenesest ei ole see vale, aga lähtumapeaks ikka iga konkreetse metsa kokku- javäljaveotingimustest. Talvel on ülestöötajadraietega üle koormatud. Seetõttu onka ülestöötamishinnad tunduvalt kõrgemad.Ülestöötamishinnal on samas vägasuur kaal raietulu arvestuses: 10 kroonilisa ülestöötamise hinnas võib võrduda100 krooniga palgi hinnas.Saeveskid saavad talvel lühikese ajagaväga suure hulga palki ning loomulikultviib pakkumise suurenemine hinna langetamisele.Seega talvel üles töötades võibsaada lisaks kõrgematele kuludele ka paljumadalamaid sortimendihindu.Ei ole mõistlik üles töötada aastaringsetraielanki talvel. Eesti oludes on talvistraiefondi niigi ülemäära palju. Talvedseevastu jäävad järjest lühemaks jaettearvamatumaks.Talv ei ole metsa ainus puhkeperiood.Suve keskel on puudel samuti aeg, kus tehakseüks väike n-ö uinak ehk kasv pisutsoikub ning mets on valmis taluma põudaja kuuma. Kuiv suvi aga võimaldab ka hulgann talviseid lanke üles töötada.
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 21. veebruar 20085Taimi on vähem kui mulluRMK taimekasvatajate taimed on selleks kevadeks ette ära tellitud, kuiderakasvatajatel on kaupa veel küll.VIIO AITSAMRMK taimlamajanduse osakonna juhatajaEsko Krinal ütles, et rõõmustab väga:metsataimede ettetellimist on pikkaaega propageeritud, kuid ikka on neid,kes ärkavad viimasel minutil. “Nüüd onsee ettetellimine lõpuks käima läinud,”ütles Esko Krinal.RMK teatab oma koduleheküljel, millisedon tänavukevadised taimehinnadja märgib, et tellimusi võetakse vastumärtsini. Samas on teade, et taimi müügiksenam ei ole.erataimeaedades taimi jätkubKes metsataimi soovib, peaks üles otsimalähemad taimekasvatajad, kellekontaktid leiab metsakaitse- ja metsauuenduskeskusekodulehelt www.metsad.ee.“On tellimusi, aga veel saaks ka müüaküll,” ütles Pärnumaa taimekasvatajaAndres Hendrikson. Huvi taimede ostmisevastu on tema sõnul praegu veelleige. Üldiselt on ikkagi kombeks otsidaneid vahetult enne istutamist.“Hullem on tegelikult nende ostjatega,kes tellivad koguse ära, ent viimaselminutil ütlevad, et ei, nad ikkagi eiosta,” rääkis Hendrikson.“Taimi jätkub,” märkis Lääne-Virumaataimekasvataja Peter Kask.Üldiselt nentisid taimekasvatajad taasselget seost istutamistoetuste ja taimehuvivahel. Põllumaade metsastamist enamPRIA ei toeta ja taimeostumöllu ei ole.Kuna eelmise aasta müük jäi kehvemakskui loodeti, on osa taimekasvatajaidoma tegevust kõvasti kokku tõmmanud.kasvatati vähem“2008. aasta kevadeks on Eestis 16,6miljonit metsakultiveerimiseks sobivattaime, neist potitaimi 4,7 miljonit,” ütlesmetsakaitse- ja metsauuenduskeskusejuhtivspetsialist Eda Tetlov.<strong>Mets</strong>aomaniku võimalik lähitulevik.Keskmine hinnaskaala 2007Taime müüja ja ostja tavaliselt lepivad omavahel hinnas kokku. Erataimekasvatajadvaatavad hinda määrates ka RMK kui suurima tootja hindasid.2007. aastal müüdi kuuseistikuid hinnaga 2.00–3.80 krooni taim. Kuna männiseemikutoli palju, jäi selle hind möödunud aastal 0.30 ja 1.50 krooni vahele.RMK oma hinda ei langetanud ning seetõttu olid erakasvatajad paindlikumad.Kaseseemikuid müüdi 0.80–2.50 krooniga, sangleppa 1.00–3.00 krooniga.Paljasjuursetest taimedest on kevadeks3 miljonit männiseemikut, 7,4 miljonitkuuseistikut ja 1,2 miljonit arukaseseemikut.Vähemal määral on maarjakasetaimija sanglepaseemikuid.Potitaimedest on metsa istutamiseksturul olemas 1,6 miljonit kuusetaime,1,4 miljonit männitaime, 0,9 miljonitarukasetaime ning väiksemates kogustesmaarjakaske, sangleppa ja triploidsethaaba.Allikas: <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong>Taimekasvatuse maht terve Eesti pealeon Eda Tetlovi sõnul vähenenud, ükspõhjus see, et mullu jäi kasvatajatele liigapalju taimi kätte.“2007. aastal jäi Eestis kodumaistesttaimedest üle 1 miljon männitaime, 1,3miljonit kuuseistikut, 0,7 miljonit kasetaimeja 1,1 miljonit kuuse potitaime,”ütles Tetlov, nentides, et seega ligi viiendiktaimi jäi kasutamata.SM