Sinu Mets_210208.pdf - Erametsakeskus

821. veebruar 2008 •Sinu MetsVõsatõrje teeb headVõsast puhastatud metsas kasvavad puud paremini ja kraavides pääseb vesi liikuma.VIIO AITSAM“Palgipuud on maha võetud, aga leparupsik on kasvama jäetud. Kui ütlen, et las mavõtan sul selle rupsiku maha, ütleb omanik, et las ta olla. Aga kui võsa siit kuuskede vaheltära võtta, hakkavad ka kuused paremini kasvama,” kommenteeris Tarmo Vaalmäe.“Täielik võpsik, kust metsaomanik midagi korralikku ei saa. Nii tihedast lepavõsast eisaa halupuitugi ja ka kased ei saa korralikult kasvada,” rääkis Tarmo Vaalmäe.Peale selle on mets, kust võsa võetud,palju ilusam. Võsa ennast on Eestishakanud üha rohkem kasutama hakketootjad.Praegu on võsahakke hind veel niimadal, et katab enam-vähem ära ülestöötamis-ja veokulud. See tähendab,et ekstra võsa eest omanikule ei maksta.Küll aga on võimalus saada sihid,kraavid või mets puhtaks.Ühe võsalõikaja, firma Simatron juhtTarmo Vaalmäe ütles, et enamasti tegutsevadnad riigimetsas, kuid juba onhakanud teenust tellima ka suuremadmetsaomanikud.“Suurem osa omanikest ütleb veel, etlas mets olla, oma küttepuu saan ma siitükskord nagunii kätte. Aga mõni lepikvõib selleks ajaks olla juba pikali kukkunud,”lausus Tarmo Vaalmäe.Kui omanik ise võsa lõikab ja kokkukogub, on võimalik firmalt Raja KT,mis on Simatroni emafirma, saada 45–70 kr hakkekandi eest. Tasu oleneb tarnekohakaugusest ja materjalist. Midarohkem selles on puidumassi ja midaparemat hakkefraktsiooni materjal annab,seda kõrgem hind.Kui omanik materjali ise ära hakib, lisandubRaja KTs hinnale 30 kr/kant.Kui üldse võsakaup mõttes on, tasubenne hakkefirmaga konsulteerida,kas kogused on nii suured, et firma tuleblõikama, või oleks kasulikum sedaomanikul endal teha, et siis naabritegakoopereerudes võsa hakkefirmalemaha müüa.RMKs valminud uuringu “Puidulistekütuste kasutamine soojatootmises” järgion võsapuit üldiselt meil veel kasutamataenergiaressurss. Eesti võsapuidutagavaraks on hinnatud 15 mln tihumeetrit.Taastuvenergeetika nõukoguhinnangul saaks aastas raiuda vähemalt0,7 mln tm ehk 1,3 TWh energiaväärtusegavõsapuitu.Eesti puiduliste kütuste maksimaalseksressursiks on hinnatud 14,89 TWh. Eritijust uute elektri ja soojuse koostootmisjaamadevalmimisega seoses on päevakorralnende kasutamine. “Küsimus on,millisel määral neid, eriti raiejäätmeid javõsa, kasutada saaks ja kuidas selle kasutamisenijõuda,” märgib uuring.Kasutusvõimalusi laiendab uute koostootmisjaamadekaasaegne sisseseade,mis võimaldab põletada mitmekesisthakkefraktsiooni, kartmata kateldeummistust ja šlaki teket, mis on praegupeenema või koore- ja okkarohkefraktsiooni puhul vanemate katlamajadeprobleem.SM