PARgi HOOLDUSKAVA KOOSTAMiSE JUHEND - Keskkonnaamet

Foto 17. Ümmarguse auringiga esiväljakule on istutatud kakshõbekuuske. Tagaplaanil paistab puude vahelt Saadjärv, 2011Foto 18. Sissesõiduallee, 2011Mõisa endine sissesõidutee (foto 18), mida palistab kahepoolne lehtpuuallee, on mõnevõrra ebatraditsiooniline,sest ei vii hoone peaukse sihis, vaid ümmarguse auringiga esiväljaku ühte serva. Teine teiselpoolväljakut asuvad peahoone ja suuresti ümber ehitatud tall-tõllakuur. Alleepuud on praegusel ajal halvasseisukorras. Auringi keskel kasvab üksik väga elujõuline suur harilik tamm, mis võib olla ca 200 aastatvana. Peahoone taga asub avar laugjalt laskuv tagaväljak (fotod 15, 16), mis on osaliselt piiratud kaarjaltistutatud põliste pärnapuudega; puude ümbrus on võsastunud, nende võrasse on kasvanud noori isekülvseidpuid. Peahoone ja esindusväljak asuvad kõrgemal künkal (voore otsal), kust avaneb ilus vaadeSaadjärvele. Teenijatemaja ja peahoone vahel avaneb järsult laskuv avar kõrgete põlispuudega raamitudkülgväljak (foto 19), mis on tänaseni üks paremini hooldatud ala pargis.Läänesuunas asub ka kahe tasapinnana laskuv pargiaas, millele on rajatud tenniseväljakud (foto 20).Vanadel kaartidel on näha järveäärselt külgväljakult algav looklev tee, mis viis läänesuunas asuva Rüütlimäeni.Tee on säilinud kuni endiste majandushoonete kompleksini. Tee ja seda palistanud põlistammederida on säilinud ja suhteliselt heas seisukorras. Tee ja tammed asuvad terrassil, millelt on tõenäoliselt,arvestades vaadet varjavate puude vanust, mis metsamajandamiskava järgi on ca 75 a, olnud avatud vaatedSaadjärvele.Peahoonest läänes asuv järveäärne parkmets (foto 21) on liigniiske ja osaliselt võsastunud, kuid selgelteristuv osa.Foto 19. Peahoone kõrvalt laskub külgväljak Saadjärveni.Vaade üle väljaku teenijatemaja juurest (vaatesektor 6), 2011Foto 20. Tenniseväljakud asuvad keskmisel terrassil – pargiaasal.See on pargis kõige suurem säilinud avatud ala, 201118