PARgi HOOLDUSKAVA KOOSTAMiSE JUHEND - Keskkonnaamet

Meetmed• teabepäevadel jm viisil pargiomanikule ja omavalitsusele pargi väärtuste selgitamine ja õigusaktidening õigete hooldusvõtete tutvustamine;• planeeringutes ja projektides pargi väärtustega arvestamine NB! Kava ei käsitle projektide koostamist;• pargi seisukohast oluliste ning kava koostamise ajal avatud alade ja vaadete pidev hooldus;• võsaraie avatud alade taastamiseks, regulaarne niitmine;• jalutusteede avatuna hoidmiseks nende äärte võsast puhastamine ja regulaarne niitmine 1-2 kordavegetatsiooniperioodil (mai-september);• puuviljaaias muruteede sisseniitmine 1 m laiuselt vähemalt 200 m ulatuses, et markeerida vanadelkaartidel olevaid teid; olenevalt ilmastikuoludest 2-3 korda kuus kogu vegetatsiooniperioodi vältel(mai-september);• vesipargis maanteepoolseima rõngastiigi puhastamine võsast ja murdunud puudest; looduslikujuurdekasvu eemaldamine vähemalt maantee äärest;• piirdekraavi kaldal loodusliku juurdekasvu eemaldamine; niitmine 1-2 korda suve jooksul;• pargi kompositsiooni seisukohalt oluliste vanade puude hooldamine.2.2. Elustik2.2.1. PuistuPargipuistu on erinevates osades väga eriilmeline. Põhipuuliigid on harilik pärn, harilik tamm, harilikvaher, niiskematel aladel sanglepp ja sookask. Kogu pargialal leidub ka arukaske, harilikku mändi, harilikkukuuske ja halli leppa. Pargi järvepoolse osa alumise terrassi ja järve vahel on madal üleujutatav osa,mida katab ca 60 aasta vanune sanglepa-kase segamets. Alal ei ole tehtud raiet ning seal on nii murdunudja jalal kuivanud puid kui ka lamapuitu ning mis kvalifitseerub loodusdirektiivi metsaelupaigatüübiks91E0 lammi-lodumets.Pargipuistu tervikuna ja ka põlispuud on aastaid hooldamata ning sellest tingitult on nende seisukordhalb, kuid mitte lootusetu. Kõige paremini on säilinud peahoone ümbruses paiknev pargiosa (kus on kakõige rohkem põliseid puid), Rüütlimäele viiva endise jalutustee ääres kasvav tammerida (foto 40) ningpargi lõunaosas puuviljaaias kasvav puudegrupp. Ülejäänud pargipuistus leidub suurel hulgal murdunudpuid (osa neist mõõtmete järgi hinnates väga vanad) ja tugevalt võsastunud alasid. Puistu vajab seisundiüle otsustamiseks dendroloogilist hindamist. Madalamatel aladel on probleemid tingitud ka liigniiskusest,sest vanad kraavid on aastaid puhastamata.Vana puistu väärtuseks on aga kindlasti õõnsustega puud, kus varjub mitmeid nahkhiire liike. Kunapargis on juhuvaatlustel kuuldud kodukaku (Strix aluco) hüüdu, siis võivad põlispuude õõnsused ollakakkudele pesitsuskohaks. Kakkudele võimalike pesapuude ja nahkhiirtele oluliste varjepuude ehk nnelustikupuude arv ja asukoht on teadmata. Üldjoontes on park kogu ulatuses tugevalt võsastunud ningsuur osa vanu puid on halvas seisukorras. Seetõttu võib pargi säilivust hinnata halvaks, kuid seda on võimalikläbimõeldud hooldustöödega tunduvalt parandada.25