Eesti Tervisekaitse Seltsi 54. konverentsi kogumik - Terviseamet

1917. a Vene revolutsiooni järgselt Eestis kehtestatud nõukogude võimu ajal,mis kestis kõigest kolm ja pool kuud, alustati tervishoiu ümberkorraldamist.Töörahva Nõukogu Täitevkomiteede juurde loodi tervishoiuosakonnad. AinultNarvas loodi 1917. a-l Narva Tööliste, Soldatite ja Talupoegade SaadikuteNõukogu Täitevkomitee juurde sanitaarosakond rõugete vastu võitlemiseks.Tehti ettevalmistusi nõukogude tervishoiuorganite loomiseks nii keskustes kui kakohtadel. Seda aga ei suudetud teha.Iseseisvunud Eestis puudus riiklik sanitaar- ja epidemioloogiateenistuserilaboratooriumide ning muu juurdekuuluvaga. Sanitaarkontroll ja võitlusnakkushaiguste vastu kuulusid kohalike omavalitsuste kompetentsi. Nendeürituste korraldamine oli põhiliselt linna-, maakonna- ja jaoskonnaarstide,politseiametnike ning kohalike omavalitsustöötajate ülesanne, kes ise ei omanudsageli selget ettekujutust hügieeninõuetest. Ainult Tallinnas ja Tartus juhtisidseda tööd sanitaararstid. See mõjutas tunduvalt töö sisu ja kvaliteeti.Sanitaar-eeskirjade täitmist ja sanitaarjärelevalvet toiduainete valmistamise jamüümise üle tegi tervishoiupolitsei. Tartu tervishoiupolitsei koosseisu kuulusidkomissar, vanempolitseinik ja neli kordnikku. Iga päev oli turul kaks kordnikku,nad valvasid puhtuse ja kaalude õigsuse järele ning tõid kahtlustäratavaidtoiduaineid tervishoiuosakonda, kus neid kontrollis sanitaararst. 1928. a-l asutatilinna tervishoiuosakonna hügieenilaboratoorium. Ent kahtlustäratavatetoiduainete põhjalikumaid ja keerulisemaid analüüse tehti ülikooli tervishoiuinstituudis.Tartu tervishoiupolitsei korraldas aastail 1927-1935 kokku 10 000-35 000 sanitaar-järelevaatust ja koostas 1 000 protokolli. Määrusterikkujad võetiadministratiiv- või kohtulikule vastutusele. Aastas võeti analüüsimiseks500-1 600 piima-, 125-500 või- ja 20-180 kooreproovi. Tooteist osutus ebakvaliteetseks7-50%. Seoses uute sanitaarseaduste ja sundmääruste vastuvõtmisegasuurenes tervishoiupolitsei tegevuse maht veelgi. Ülikooli tervishoiuinstituudigasõlmiti erileping toiduainete ja vee järelevalveks. Linna tervishoiuosakonnaeelarves oli selleks ette nähtud suurem summa.Laboratooriume toiduainete analüüsimiseks asutati peale Tartu ka teisteslinnades: bakterioloogialaboratooriumid Pärnus (1925) ja Viljandis (1926),toiduainete kontroll-laboratooriumid Tapal (1935) ja Rakveres 3. apteegi juures(1935).1940. a-l pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu poolt hakati Eestis rajamaühtset nõukogulikku tervishoiusüsteemi. Moodustati Eesti NSV TervishoiuRahvakomissariaat eesotsas rahvakomissar Viktor Hioniga. Kõigi 11 maakonnavalitsuseja Tallinna, Tartu, Narva ning Pärnu linnavalitsuste juurde looditervishoiuosakond. Sellega pandi kindel alus ühtsele tervishoiusüsteemile ningselle tsentraliseeritud juhtimisele, mis printsipiaalselt erines iseseisva Eestitervishoiu organisatsioonist. Muutus täielikult elanikkonna sanitaar- jaepidemioloogiline teenindamine.11