Eesti Tervisekaitse Seltsi 54. konverentsi kogumik - Terviseamet

1969. a-l nimetati viroloogia sektor osakonnaks (juhataja 1962.-1979. a – medkand S. Jõks, 1979.-1988. a – med kand V. Vasilenko), mis ühendas 3 laborit:enteroviiruste (juhataja med kand S. Jõks), gripi- ja adenoviiruste (juhataja1959.-1969. a – med kand R. Vodja, 1969.-1997. a – med dokt K. Subi) ningbiokeemia ja söötmete laborid (juhataja vet kand L. Leesment, 1967.-1977. a –biol dokt L. Priimägi). 1981. a-l loodi instituudi sanitaar-bakterioloogia laborikoosseisus sanitaar-viroloogia grupp (L. Leesment, R. Raud), milline uurispoliomüeliidiviiruse ja teiste enteroviiruste tsirkulatsiooni ümbritsevaskeskkonnas – erinevates veekogudes ja heitvees.Tänu osakonna laboratoor-diagnostilise baasi paranemisele ja uuteteadustöötajate lisandumisele sai võimalikuks uuritavate viirusnakkuste spektrioluline laienemine.Looduskoldeliste viirusnakkuste uurimist Eestis alustati 1970. a-l (med kandV. Vasilenko). Esialgu organiseeriti vabariigis puukentsefaliidi (PE) seroloogilistdiagnoosimist. Looduskollete kompleksset uurimist vabariigi territooriumilalustati 1976. a. Uuriti PE viiruste levikut looduses, ohualasid, viirusteökoloogiat, PE haigestumist, epidemioloogiat, levimust. Eestis esinevatelooduskoldeliste viirusnakkuste süvendatud uurimine sai võimalikuks tänuarboviirus-nakkuste laboratooriumi loomisele 1978. a-l (kuni 1997. a – juhatajamed kand V. Vasilenko), hiljem muutus see teema viroloogia osakonna ühekspõhiliseks töösuunaks. 1998. a-st kõiki isoleeritud PE viirusi genotüpeeris javiiruste geneetilisi omadusi uuris PhD I. Golovljova.Sama skeemi järgi uuriti sääskede ja lindude poolt ülekantavaid arboviiruseid ja-nakkusi. 1984. a-l alustati uute eriti ohtlike haigustekitajate – hantaviirusteuurimist. Esialgu uuriti hantaviiruste levikut nii looduses väikenärilistel kui kaelanikkonnal. Hiljem lisandusid hantaviiruste geneetilised uuringud (PhDI. Golovljova). Tehti kindlaks, et Eestis tsirkuleerivad kaks hantaviirust –Puumala ja Dobrova-sarnane, mis sai nimetuse Saaremaa hantaviirus. Mõlemadhantaviirused tekitavad neerusündroomiga hemoraagilise palaviku haigusjuhteerinevates geograafilistes regioonides Eestis.Viirushepatiitide probleemiga, esmajoones A-hepatiidi ennetamiseks gammaglobuliinigamassilise immuniseerimise abil, hakati tegelema TEMHTUIepidemioloogia osakonnas 1961. a. Järgnevatel aastatel pöörati erilist tähelepanujust A-hepatiidi epidemioloogiale ja diagnostikale (hepatiidigrupi jaepidemioloogia osakonna juhataja prof J. Reinaru), juurutati viirushepatiitideradioimmunoloogilise ja immunofermentatiivse diagnostika meetodid(G. Pavlovski). Seoses A-hepatiidi osakaalu vähenemisega nakkuslikuspatoloogias hakati suuremat tähelepanu pöörama B- ja C-hepatiitidele, millistelevik omandas 90ndate aastate keskel kohalike epideemiliste puhangute ulatuse.Alates 1994. a-st uuriti A-, B- ja C-viirushepatiitide immuun-epidemioloogilisiomadusi riskigruppides ning 1999. a-st alustati nende nakkuste molekulaarepidemioloogilisiuuringuid Eestis (magister T. Tallo, med kand V. Tefanova,37