Eesti Tervisekaitse Seltsi 54. konverentsi kogumik - Terviseamet

1949), kes oli professoriks Kaasanis ja Tartus (1920-1940), A. NikitinLeningradis, K. Dobrovolski Kaasanis, Leningradis ja Kiievis, J. Kuptsis Riias.Prof Hlopini järglane Tartus Jevgeni Šepilevski (1857-1920) oli õppinud PasteuriInstituudis Pariisis ja Robert Kochi Instituudis Berliinis. Aastatel 1904-1918juhatas ta TÜ hügieeni instituuti, hakates siin eraldi kursusena lugemabakterioloogiat. Šepilevski järel juhatas hügieeni (tervishoiu) instituuti koguEesti iseseisvuse perioodi jooksul (1920-1940) prof Aleksander Rammul (1875-1949). Märkimist väärivad tema juhendamisel läbiviidud meditsiinigeograafiliseduurimused, mille eesmärgiks oli selgitada kogu Eestitervishoiuolusid. Tähelepanu pöörati geograafilistele ja klimaatilisteleiseärasustele, üksikasjaliselt uuriti elamuid, saunu, veeallikaid, elanike toitlustustja olmetingimusi. Uurimistööle tõmmati kaasa 85 arsti ja vanema kursuseüliõpilast, nende hulgas ka Mihkel Kask, kellest sai üks Eesti silmapaistvamaidhügieenikuid. Töö toimus aastatel 1922-1938 kõigis Eesti 11 maakonnas.Õnnestus koguda suur hulk originaalseid andmeid. Selline kogu riigiterritooriumi haarav uurimus oli oma ulatuselt esmakordne maailmas.Šepilevski järglaseks bakterioloogia valdkonnas sai aastateks 1924-1940Tartumaal sündinud Karl Schlossmann (1885-1969), hilisem esimene EestiTeaduste Akadeemia president. Meenutuseks: eraldi esimene bakterioloogialabor asutati Tartu ülikoolis 1896. a-l prof F. Afanasjevi juhtimisel, kes oliõppinud maailmakuulsa mikrobioloogi Metšnikovi juures Pariisis. EestiVabariigi Tartu ülikoolis asutati 1924. a-l iseseisev bakterioloogia professuur,mille juurde kuulus ka bakterioloogia kabinet. Kabinet organiseeriti peatseltBakterioloogia Instituudiks. Sellest eraldi tegutses aastatel 1919-1921Serodiagnostika laboratoorium, mille järglaseks sai Riiklik Seerumi Instituut,kus tegeldi difteeria, düsenteeria, sarlakite, teetanuse, tuberkuloosi küsimustega.1929. a-l oli Karl Schlossmann selle institutsiooni nõunikuks. Karl Schlossmannisulest ilmus 1925. a-l mikrobioloogia õpik ja 1940. a-l immunoloogia õpik.Meie tänastele teadmistele ja oskustele on kõik need eredad isiksused andnudoma olulise panuse, kinnitades tõsiasja, et isiksustel on ajaloolises arengusmäärav osa.27