Eesti Tervisekaitse Seltsi 54. konverentsi kogumik - Terviseamet

TEMHTUI/PMI BAKTERIAALSETE NAKKUSTE LABORIAJALOOST40Irina Zolotuhhina, MD, PhD (med)TEMHTUI/PMI epidemioloogia osakonda kuulus algselt kaks laborit:1) epidemioloogia labor,2) mikrobioloogia labor.Epidemioloogia osakonna esimeseks juhatajaks oli K. Vassiljeva, hiljem meddokt G. Maiofis. 1957. a-st oli selles ametis med kand, hiljem med dokt H. Pihl.Instituudi algaegadest kuni 1990. a-ni juhatas mikrobioloogia laborit med kandR. Sudakova, 1990. a-st 1996. a-ni med kand I. Zolotuhhina. Mikrobioloogialabor nimetati ümber bakteriaalsete soolenakkuste laboriks ja 1988. a-lbakteriaalsete nakkuste laboriks.Teadusalase temaatika põhiliseks probleemiks osakonna mõlemas laboris olidsoolenakkused ja võitlus nendega. Paljude aastate jooksul jäid keskseksküsimuseks epidemioloogia labori uuringutes salmonelloosid, sh kõhutüüfus japaratüüfused; mikrobioloogia laboris – düsenteeria ja ešerihhioosid.Soolenakkuste etioloogia mitmekülgsed uuringud, mida viidi läbi peaaegu 20aasta jooksul, võimaldasid selgitada haigustekitajate koosseisu muutusi aastatelõikes, nende bioloogiliste iseärasuste dünaamikat, muude mikroorganismideosatähtsust, sh sooleviiruste, Proteus’e ja stafülokokkide rolli esmajoones lastelorganiseeritud kollektiivides. Määrati kindlaks Eestis tsirkuleeriva Salmonella 71seroloogilise tüübi osalus (H. Pihl), rida Shigella liike, mille hulgas õnnestusisoleerida Eestis seni tundmatuid alaliike ja biotüüpe (R. Sudakova).Esmakordselt vabariigis määratleti enteropatogeense ešerihhia serogrupi O124etioloogiline roll düsenteerialaadsete ägedate soolenakkuste tekkes, käsitleti sellenakkuse epidemioloogilise protsessi põhijooni ja tekitajate bioloogilisi omadusi(R. Sudakova, E. Papanova). Eraldati enteropatogeense ešerihhia 18 serogruppi,kusjuures määratleti tinglikult patogeensete ja vähetuntud tüüpide “Krimm”,O124, B17 jt seaduspärasusi (A. Svitškarjova, O. Kopõlova, K. Birk,E. Papanova, R. Sudakova). Sellele aitasid kaasa vabariigi bakterioloogilisteslaborites kasutuses olnud instituudi poolt hangitud diagnostilised seerumid.Töötati välja ja modifitseeriti rida meetodeid düsenteeria (R. Sudakova,A. Lullu), salmonelloosi (H. Pihl, A. Lullu), sealhulgas kõhutüüfuse (A. Tetsov)ja ešerihhiooside (A. Svitškarjova, K. Birk) tekitajate diagnoosimiseks jaidentifitseerimiseks.Hoolikalt uuriti soolenakkuste epidemioloogilisi iseärasusi Eestis. Uuringudvõimaldasid leida uusi seaduspärasusi, eriti seostest salmonelloosi levikulinimeste ja loomade hulgas, nende leviku olmelisel teel ülekande tähtsusest ningbakterkandjate rollist (H. Pihl). Suurt tähelepanu omistati eraldatud tekitajate