puhkus lätis - Diena

4. MAI 2011 PUHKUS LÄTIS 17VAATAMISVÄÄRSUSEDPARAADTREPPTrepp on säilinud originaalsel kujul, täpselt nii naguarhitekt Bartolomeo Rastrelli selle kavandas.Rikkalik valge stukkdekoor kaunistab kuldkollaseksvärvitud trepihalli seinu ning mõjub ülimaltpidulikult. On teada, et trepihall valmis ehitusmeisterJefremovi juhatamisel ja selle kujundamisega olikorraga ametis 18 oma ala parimat meistrit. Trepipuitosad valmistati Peterburis. 1768. aastal teiseehitusetapi käigus pandi trepikäsipuudele kipsistvaasid, millest vaid üks oli restaureerimise alguseks70ndate lõpus säilinud ligilähedasel algkujul.Trepihalli nišis asub 18. sajandist pärinev Asklepiose– Muinas-Kreeka arstikunsti jumala figuur.Tahvelklaasiga aknad pandi ruumile restaureerimisekäigus. Lossi läänetiivas on identne trepp, mis viibkrahvinna eluruumidesse.Lossi- ja pargikompleks linnulennult.KULDNE EHK TROONISAALKuldne saal on lossi kõige pidulikum jasuursugusem ruum ja seda kasutati eriti pidulikesündmuste ja tähtsate isikute vastuvõttude puhul.Saksa meistri Johann M. Graffi kavandatud rikkalikustukkdekooriga kaetud laekarniisid, rikkalikudlaemaalingud, kuldse stukiga kaunistusedmarmorpaneelide ja peeglitega kaetud seinadannavad ruumile äärmiselt piduliku ilme.Seinamaalingud kujutavad allegoorilisi stseene jamuusasid. Restaureerimise käigus avastati ühemarmorplaadi alt ruumi valmimise aeg – detsember1767. Ligi 200-ruutmeetrise lae maalingud valmisidhertsog Ernst Johanni tellimusel Itaalia kunstnikeFrancesco Martini ja Carlo Zucchi poolt, kellekätesse oli samal ajal usaldatud ka Peterburis asuvaTalvepalee siseruumide kaunistamine. Lagekaunistavad viis vasest ja kristallist lühtrit, mis ontehtud Moskvas asuva Kuskovo palees originaalejäljendades.KULDSE SAALI OOTERUUMRuum, milles külalised ootasidvastuvõtutseremooniale minekut. Brokaadigakaetud seinakatted ja ahi on tehtud originaalidejärgi, parkett on säilinud aastast 1760. Ruumis onseina sisse peidetud salauks, mis viib pööningule.Ruumis on originaalmööbel 18. sajandist.Lossiväravad.Valge ehk ballisaal.aa VersaillesVALGE EHK BALLISAAL308-ruutmeetrine Valge saal on lossi suurim ning olialgselt planeeritud lossi kirikuks. Rikkalikultstukkdekooriga ehitud kaunis ruum (meister J. M.Graff) valmis 1768. aastal. Ruumi kaunistavadkarniisidel allegoorilised aastaaegade ja neljaelemendi: maa, õhk, vesi ja tuli sümbolid. Akendekohal on romantilised pastoraalseid stseenekujutavad seinamaalingud. Originaalparkettpärineb aastast 1892.HERTSOGI LOOŽValge saali vahetus läheduses asuv hertsogi loož ontäitnud algusest saadik oma algset funktsiooni ningpidustuste ajal oli siin härrasmeeste puhkeruum.Ruumis on säilinud 1760. aastast päritoriginaalparkett. Ahi, rohelise siiddamastiga kaetudseinad ja kardinad on tehtud originaalide alusel.SUUR GALERIISuur galerii ehitati ümberehituste käigus, mil ühendativiis väiksemat ruumi valgusküllaseks galeriiks,millest sai pidustuste ajal lossi suur söögisaal. Ligi150 m2 lagi on rikkalikult kaunistatud ning restaureerimisekäigus tulid kolmekordse värvikihi alt välja originaalsedseinamaalingud, mis nüüd on kenasti eksponeeritudning lisavad ruumile 3D-stiilis maalitudkujutistega visuaalset sügavust. Siin on säilinud 1760.aastal maha pandud parkett, nn Kuramaa klaasistlühtrid pärinevad 18. sajandist.Kuldne ehk troonisaal.OVAALNE PORTSELANITUBALossi oli esialgsete kavade kohaselt plaanis ehitadakirik (mis oli tollele ajastule väga iseloomulik), kuidhiljem sellest loobuti. Valmis trepikäik, mis pidi viimakoorirõdule, ehitati ümber Hiina ja Jaapanikallihinnalise portselani eksponeerimise toaks.VÄIKE PORTSELANITUBAPeeglitega ja 34 konsooliga väike portselanituba olijuba algselt mõeldud idamaise portselanieksponeerimise ruumina. Siinsed Hiina vaasid onenamikus 18. sajandi teisele poolele iseloomulikusmaheroosas värvigammas.Pidulik trepihall.Hertsogikabinet.SININE SALONGKasutati puhkamise ning enese korrastamise javärskendamise ruumina, kui pidulike vastuvõttudeajal olid lauad kaetud lossi suurde galeriisse. Ruumiesialgne, 1760. aastal kunstnik Johann M. Graffi jatema meistrite loodud sisekujundus taastati 1984.aastal.