Eksperthinnang Rocca-al-Mare kergliiklustee keskkonnamõju kohta
Eksperthinnang Rocca-al-Mare kergliiklustee keskkonnamõju kohta
Eksperthinnang Rocca-al-Mare kergliiklustee keskkonnamõju kohta
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
oo-loorkulle, vähem<strong>al</strong> määr<strong>al</strong> ka karvasj<strong>al</strong>g-viusid, herilasviusid jt röövlinde.<br />
Röövlinnud kasutavad toitumiseks kogu piirkonda – nii rannikut, roostikku, metsaseid<br />
<strong>al</strong>asid kui ka jäätmaid. Röövlindude rohkuse põhjusteks Mustjõel on ühest küljest<br />
arvukas veelinnustik Kopli lahe rannikul, teisest küljest aga kogu <strong>al</strong>a läbiv väikelindude<br />
rändetee. Samuti on tähtsaks teguriks Mustjõe k<strong>al</strong>lastel asuv lodumets, mis pakub häid<br />
toitumistingimusi röövlindude saakloomadele.<br />
4.6.5. Mustjõe piirkond koos metsa, roostiku ja põõsastikuga on lõik seni veel<br />
võrdlemisi hästi toimivast väikelindude rändekoridorist. Tegemist on nn Lääne-T<strong>al</strong>linna<br />
rändetee kitsaima loodusliku <strong>al</strong>aga – nn “pudelikaelaga”, mis on surutud ranniku ja<br />
hoonestatud elamupiirkondade vahele. Mustjõe paikneb rändeteel lääne- ja<br />
edelasuunast Kakumäe poolsaare rohe<strong>al</strong>ade ja Veskimetsa ning kirdesuunas Merimetsa,<br />
Kopli parkide ja P<strong>al</strong>jassaare vahel. Värvulised (tihased, vindid jpt) kasutavad Mustjõe<br />
biotoope rändel toitumiseks ja peatumiseks väga arvuk<strong>al</strong>t.<br />
4.7. Kergliiklustee trassi ümbruse taime-, putuka- ja imetaj<strong>al</strong>iikide <strong>kohta</strong><br />
puuduvad andmed riiklikes registrites.<br />
4.7.1. Välitööde käigus märkasid K. Peterson ja M. Uust<strong>al</strong> Mustjõe lodumetsas rebast<br />
ning tuvastati mügri tegevusjälgi (Mustjõe suudme vasakk<strong>al</strong>da ümbruses).<br />
4.8. Kergliiklustee trassi ümbruse seeneliikide <strong>kohta</strong> puuduvad andmed riiklikes<br />
registrites.<br />
4.8.1. Välitööde käigus märkasid K. Peterson ja M. Uust<strong>al</strong> puiduseente kogumeid<br />
Mustjõe suudme lodumetsas (Fotod 12-14). Puiduseente kogumid tüvedele, lamapuidul<br />
ja seisvatel tüügastel annavad tunnistust lodumetsa kõrgest loodusväärtusest (P<strong>al</strong>o,<br />
2004). Eesti Maaülikooli Põllumajanduse- ja keskkonnainstitituudi teadur,<br />
puitulagundavate seente süstemaatik Indrek Sell määras fotode järgi kahe puuseeneliigi<br />
villtageli (Trametes hirsuta) ja kahevärvilise nahkise (Stereum subtomentosum)<br />
olemasolu. Mõlemad liigid on tüüpilised lammimetsa liigid.<br />
4.10. Kergliiklustee trassi ümbruse nahkhiireliikide <strong>kohta</strong> puuduvad andmed<br />
riiklikes registrites.<br />
4.10.1. Mustjõe suudme<strong>al</strong>a lodumets ja roostik on nahkhiirtele sobivaks toitumis- ja<br />
rändepeatuspaigaks, vanade puude õõnsused ja tüükad aga sobivaks elupaigaks. Kuid<br />
nahkhiirte elutsemine se<strong>al</strong> tuleb kindlaks teha spetsia<strong>al</strong>se uuringuga, mille võib<br />
ühildada kogu lodumetsa inventuuriga.<br />
4.11. Mustjõe veekv<strong>al</strong>iteet ja jõe suudme seisund ei ole soodne.<br />
4.11.1. T<strong>al</strong>linna h<strong>al</strong>jastuse arengukavas on märgitud (ptk 4.4.3. Sadevesi), et “…suurem<br />
osa Mustamäest ja Lillekülast kuuluvad Mustjõe v<strong>al</strong>g<strong>al</strong>asse ning se<strong>al</strong> kogunevad<br />
sadeveed juhitakse torustiku kaudu enamasti Mustjõe kaudu samuti Kopli lahte”.<br />
4.11.2. Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH aruandes on märgitud: “Mustoja seiret<br />
on Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ poolt tehtud <strong>al</strong>ates 1987. a. /…/ Viimastel<br />
aastatel on Mustoja 1 vee kv<strong>al</strong>iteet teatud määr<strong>al</strong> paranenud. Kuid võttes <strong>al</strong>useks<br />
keskkonnaministri 22. juuni 2001. a määruse Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele<br />
vastavad kv<strong>al</strong>iteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord (RTL 2001,<br />
81, 1108) nõuded on oja vesi väga reostunud. Selle põhjuseks on vee liiga kõrge BHT,<br />
ammooniumi, lämmastiku ja fosforisis<strong>al</strong>dus (Mustjõe oja vee seire, OÜ Eesti<br />
Keskkonnauuringute Keskus, 2005).”<br />
1 Siin ja mitmes teises <strong>al</strong>likas kasutatakse Mustjõe nimetusena “Mustoja”, “Mustjõe oja” jms.
Change language