Eksperthinnang Rocca-al-Mare kergliiklustee keskkonnamõju kohta
Eksperthinnang Rocca-al-Mare kergliiklustee keskkonnamõju kohta
Eksperthinnang Rocca-al-Mare kergliiklustee keskkonnamõju kohta
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
7.9. Trassilõigu T2 ehitamisel tuleks minima<strong>al</strong>selt kahjustada pinnast ja taimestikku<br />
väljaspool rajatavat trassi. Ehitustööde lõpus tuleb tekkinud pinnasekahjustused siluda<br />
ja lasta looduslikult taimestuda.<br />
7.10. Sildehitise v<strong>al</strong>gustamisel tuleks ka<strong>al</strong>uda võim<strong>al</strong>ust mitte paig<strong>al</strong>dada postidel<br />
tänavav<strong>al</strong>gusteid vaid süvistatud v<strong>al</strong>gusteid.<br />
7.11. Sildehitise kasuks räägib ka see, et kulgedes maapinnast kõrgel ja üleujutatav<strong>al</strong><br />
<strong>al</strong><strong>al</strong>, võim<strong>al</strong>dab see kaitsta lammimetsa t<strong>al</strong>lamise eest, kuivõrd enamus “liiklusest”, sh<br />
lemmikloomaj<strong>al</strong>utamine toimuks siis sill<strong>al</strong>.<br />
Muud trassiettepanekud<br />
7.12. Lisaks tellija pakutud variantidele T1 ja T2 pakuvad eksperthinnangu koostajad<br />
välja <strong>kergliiklustee</strong> trassilõikude variandid, mis lähtuvad Mustjõe suudme<strong>al</strong>a<br />
terviklikkuse säilitamise eesmärgist. Need on Mustjõe vasakk<strong>al</strong>da variandid V1 ja V2<br />
ning Mustjõe paremk<strong>al</strong>da trassivariandid P1, P2 ja P3 (ptk 11).<br />
7.13. V1 trasssilõigu puhul on keskkonnamõju kõige väiksem ja kulutused trassi<br />
ehitamiseks samuti väiksemad kui V2 puhul. V2 keskkonnamõjuks on Mustjõe<br />
vasakk<strong>al</strong>da lammimetsa kahjustamine, kuid sel juhul jääks kahjustamata Mustjõe<br />
paremk<strong>al</strong>da esinduslik lammimets. V2 ehitamiseks tuleb täpsustada AS-ga T<strong>al</strong>linna<br />
Vesi, kas <strong>kergliiklustee</strong> ehitamine on võim<strong>al</strong>ik reoveetrassi kõrv<strong>al</strong>e (pinnasteele).<br />
Samuti tuleb saada nõusolek P<strong>al</strong>diski mnt 82F kinnistu omanikult jõe k<strong>al</strong>lasrajast<br />
väljapoole jääva maa kasutamiseks (või võõrandamiseks) <strong>kergliiklustee</strong> ehitamiseks ja<br />
kasutamiseks.<br />
7.14. <strong>Eksperthinnang</strong>u koostajad soovitavad tellij<strong>al</strong> ka<strong>al</strong>uda võim<strong>al</strong>ust ehitada välja<br />
trassilõik P1 (ptk 10 ja 11), mis annaks liiklejatele lisavõim<strong>al</strong>use pääseda<br />
rannapromenaadile ja “kõrgendikule” või lahkuda se<strong>al</strong>t ilma, et tuleks läbida kogu trass<br />
(ca 1,4 km). P2 tee võim<strong>al</strong>daks rannapromenaadile juurdepääasu ka päästeautodele<br />
(tuletõrje, kiirabi).<br />
7.15. Tulevikus võib ka<strong>al</strong>uda matkaraja (laudtee) rajamist Mustjõe k<strong>al</strong>d<strong>al</strong>e, mis<br />
ühendaks täiendav<strong>al</strong>t rajatava rannapromenaadi ja P<strong>al</strong>diski mnt äärse <strong>kergliiklustee</strong>.<br />
Kuid kindlasti peab projekteerimiele eelnema põhj<strong>al</strong>ik Mustjõe lammi loodusväärtuste<br />
inventuur.<br />
Üldised soovitused<br />
7.16. Infotahvlite paigutamiseks sobivaimad kohad oleksid sildehitise <strong>al</strong>guskohad või<br />
Mustjõe sild ning “kõrgendik” (P1). Sildehitise puhul tutvustaks se<strong>al</strong>ne infotahvel<br />
Mustjõe lammimetsa ja selle elustikku, “kõrgendikul” paiknev infotahvel tutvustaks<br />
Kopli lahte ja selle elustikku.<br />
7.17. Prügikastide v<strong>al</strong>ikul tuleks arvestada, et need oleksid kaetud (kinnised), et linnud<br />
(eriti kajakad ja varesed) ja loomad ei pääseks neid avama ega prahti lai<strong>al</strong>i kandma.
Change language