Eksperthinnang Rocca-al-Mare kergliiklustee keskkonnamõju kohta
Eksperthinnang Rocca-al-Mare kergliiklustee keskkonnamõju kohta
Eksperthinnang Rocca-al-Mare kergliiklustee keskkonnamõju kohta
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
4 Kergliiklustee trassi ümbruse loodus- ja<br />
kultuuriväärtused<br />
4.1. Kergliiklustee trassi ümbruses ei ole riiklikult kaitstavaid <strong>al</strong>asid ega<br />
kultuurimälestisi.<br />
4.1.1. Vastav<strong>al</strong>t EELISele (Eesti Looduse Infosüsteemile<br />
http://eelis.ic.envir.ee/w5/index.php?option=loadarticle&contid=1532175020&Itemid=<br />
29) ei läbi planeeritav <strong>kergliiklustee</strong> kaitse<strong>al</strong>a, hoiu<strong>al</strong>a ega püsielupaika. Samuti ei läbi<br />
ega asu selle tee vahetus ega kaugemas läheduses Natura 2000 <strong>al</strong>asid. Lähim Natura<br />
2000 <strong>al</strong>a asub P<strong>al</strong>jassaare poolsaare tipus – P<strong>al</strong>jassaare hoiu<strong>al</strong>a (Natura 2000 linnu<strong>al</strong>a)<br />
4.1.2. Bioloogilise Mitmekesisuse Teabevõrgustiku Loodusvaatluste andmebaasis<br />
(BTV - http://eelis.ic.envir.ee/kaart2/index2.php, seisuga 03.11.2008.a.) ei leidu<br />
andmeid liikide esinemise <strong>kohta</strong> Mustjõe suudme-äärsetel <strong>al</strong>adel.<br />
4.1.3. Maa-ameti Looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduses<br />
(http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis, seisuga 03.11.2008.a.) ei ole andmeid kaitse<strong>al</strong>uste<br />
liikide esinemise <strong>kohta</strong> <strong>al</strong><strong>al</strong>.<br />
4.1.4. Planeeritava <strong>kergliiklustee</strong> lähiümbruses asub Mustjõe (Schwarzenbecki)<br />
suvemõis. Mõisa ühel säilinud kõrv<strong>al</strong>hoonel puudub katus ning hoone on tugevasti<br />
lagunenud. Mõisa juurde kuuluv parkmets on hooldamata. Mustjõe mõisa säilinud<br />
kõrv<strong>al</strong>hoone ei ole registreeritud Kultuurimälestiste registris<br />
(http://register.muinas.ee/mkandmed.asp).<br />
4.2. Kergliiklustee trass läbib eriilmelisi maastikke ja liikide elupaiku.<br />
4.2.1. Tellija on <strong>kergliiklustee</strong> trassi planeerinud nii, et see läbib Kopli lahe kagurannas<br />
erinevaid maastike- ja elupaigatüüpe, nagu näiteks mere poolt üleujutav <strong>al</strong>a (P<strong>al</strong>diski<br />
mnt ja mere vaheline, Mustjõe suudme ümbrus), Mustjõe poolt üleujutav <strong>al</strong>a (eriti<br />
parema k<strong>al</strong>da ümbrus) ja lodumets, pilliroostik, põõsastik ning kunagine<br />
mitteametlikult (inertsete) ehitusjäätmetega kõrgendatud ~20 ha suurune<br />
(http://www.t<strong>al</strong>linnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=3641&UK=34DA8C9B70A<br />
2B9E6A5333039612A&save=1) <strong>al</strong>a (kuni 3m üle merepinna), kus esinevad avatud ja<br />
poolavatud rudera<strong>al</strong>kooslused.<br />
4.3. Mustjõe suudme<strong>al</strong>a võib olla kõrge loodusväärtus.<br />
4.3.1. Välitööde käigus (02.11.2008) tekkis kahtlus, et Mustjõe suudme<strong>al</strong><strong>al</strong> asuv<br />
lodumets võib kv<strong>al</strong>ifitseeruda vääriselupaigaks ja Loodusdirektiivi I lisa esmatähtsaks<br />
elupaigatüübiks *91E0 ehk lammi-lodumets. Viimast iseloomustavad sanglepa (Alnus<br />
glutinosa) ja hariliku saarega (Fraxinus excelsior) lammimetsad (Alno-Padion-, Alnion<br />
incanae-, S<strong>al</strong>icion <strong>al</strong>bae-kooslused). A. P<strong>al</strong>o (2004) järgi iseloomustab kõrge<br />
loodusväärtusega lammimetsi sesoonselt korduvad üleujutused, kõrgete tüve- ja<br />
kännumätaste esinemine, tuuleheite esinemine, eakad lai<strong>al</strong>ehised lehtpuud, puiduseente<br />
viljakehade rohke esinemine tüvedel, tüügastel ja lamapuidul; koosluse häiluline<br />
struktuur ja puistu erivanuselisus, tüükad ja j<strong>al</strong><strong>al</strong>kuivanud puud, mitmes<br />
kõdunemisastmes lamapuit, vegetatiivse päritoluga mitmetüvelised sanglepad, j<strong>al</strong>akad,<br />
pärnad jt. K. Peterson ja M. Uust<strong>al</strong> hinnangul on Mustjõe suudme<strong>al</strong>a paremk<strong>al</strong>da<br />
lodumets<strong>al</strong> olemas kõik nimetatud tunnused (Fotod 10, 11, 15). A. P<strong>al</strong>o (2004) märgib,<br />
et kõrge loodusväärtusega lammimetsa tunnuseks on kits<strong>al</strong>t spetsi<strong>al</strong>iseerunud putuka-,