Eksperthinnang Rocca-al-Mare kergliiklustee keskkonnamõju kohta
Eksperthinnang Rocca-al-Mare kergliiklustee keskkonnamõju kohta
Eksperthinnang Rocca-al-Mare kergliiklustee keskkonnamõju kohta
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
üleujutatav<strong>al</strong> <strong>al</strong><strong>al</strong> ning nõuab teetrassile jäävate <strong>al</strong>ade mahukat täitmist ning sildu. T2<br />
kulgeks aga mööda suhteliselt tasast <strong>al</strong>a ning mööda olemasolevaid pinnaseteid, mille<br />
täitmisel ja tasandamisel oleks väike keskkonnamõju.<br />
6.8. Keskkonnamõju ja maksumuse seisukohast on parimad need trassivariandid, mis<br />
kasutavad maksima<strong>al</strong>selt ära olemasolevaid teid, ega vaja uusi maastikku muutvaid<br />
juurdepääsuteid (variandid V1P3, V1P1 ja V1P2), kuid nende trasside puhul kaob nn<br />
rannapromenaadi kontseptsioon – “vaade merele”.<br />
6.9. Trassilõigul P1 on suurem keskkonnamõju võrreldes trassilõiguga P2, kuna trassi<br />
ehitamiseks on vaja teha suuremamahulisi pinnasetöid, ehitada piirded trassi<br />
merepoolsele küljele, et tagada liiklejate ohutus.<br />
6.10. Trassi P1 “kõrgendikul” paikneva lõigu puhul võib tellija ka<strong>al</strong>uda võim<strong>al</strong>ust, et<br />
see ehitatakse vaid j<strong>al</strong>utusteeks mitte <strong>kergliiklustee</strong>ks, kuivõrd nimetatud trassilõik ei<br />
ole sirgjooneline vaid käänuline.<br />
6.11. P-trassilõikudest pakub vaadet merele vaid lõik P1 (“kõrgendikul”) (Fotod 3-4).<br />
Trassilõigu P1 ehitamisel tuleb eelnev<strong>al</strong>t puhastada <strong>al</strong>a liiklejatele potentsia<strong>al</strong>selt<br />
ohtlikest jäätmetest 2. novembril 2008.a. toimunud välitööde käigus fikseeriti klaasi-,<br />
asf<strong>al</strong>di- ja betoonijäätmeid (Fotod 5-8).<br />
6.12. V1 trasssilõigu puhul on keskkonnamõju kõige väiksem ja kulutused trassi<br />
ehitamiseks samuti väiksemad kui V2 puhul. V2 keskkonnamõjuks on Mustjõe<br />
vasakk<strong>al</strong>da lammimetsa kahjustamine, kuid sel juhul jääks kahjustamata Mustjõe<br />
paremk<strong>al</strong>da esinduslik lammimets. V2 ehitamiseks tuleb täpsustada AS-ga T<strong>al</strong>linna<br />
Vesi, kas <strong>kergliiklustee</strong> ehitamine on võim<strong>al</strong>ik reoveetrassi kõrv<strong>al</strong>e. Samuti tuleb saada<br />
nõusolek P<strong>al</strong>diski mnt 82F kinnistu omanikult jõe k<strong>al</strong>lasrajast väljapoole jääva maa<br />
kasutamiseks (või võõrandamiseks) <strong>kergliiklustee</strong> ehitamiseks ja kasutamiseks.<br />
6.13. Trassilõigu P3 puhul oleks keskkonnamõju väiksem võrreldes P1 ja P2<br />
trassilõikude ehitamisega, kuivõrd P1 ja P2 trassid kulgeksid läbi rudea<strong>al</strong>maastiku<br />
v<strong>al</strong>davas osas olemasolevatel teedel. P1 ja P2 puhul on vajadus kraaviületava silla<br />
ehitamiseks.
Change language