Tartu - Linnaleht

arvamus• TOIMETAJA VEERGTentsik toob suusad järeleÄsja avalikkuse ette tiritudühe ametkonna tippjuhtideriigi raha eest saavutatudpillav elustiil teeb mõned kadedaks,kuid ajab paljusid raevu.Riigi rahaga suusakuurorti sõitaja lasta oma ametnikel nagu tentsikutelsuusad hobukaarikuga järeletuua, kuna nendega on lennukistülikas sekeldada, on uus tase endaadelkonnaks upitavate tegelastegiringkonnas. Seni pole paljudel selleksnärvi – ega ka kujutlusvõimetjätkunud. Tõesti, jõukas olemisegatuleb samuti harjuda, kohaneda kõrgemaks ametnikuksolemise stiiliga – pööbel käigu jala ja söögu heina, kui eladaei mõista.Pööbel käigujala ja sööguheina, kui eladaei mõista.Ants Vill,toimetajaAga pealiinile tagasi. Ükspunt selliseid uusparunikesisai vitsu: kes lasti lahti, kespandi tagasi maksma. Aga kasnad ka häbenevad? Arvan, etnad pole ise tajunudki, et onmillegi vääraga hakkama saanud.Nad peavad seda normaalseks. Ei öelnud ju keegi, etvarastada ja raisata ei tohi. Ja üldse, milleks siis raskes ametiskäia, kui selle eest korralikku, eraärimehe tasemel hüvitist eisaa? Nagunii ei lasta ametit ju surmani pidada.Jah, kahjuks on tegu ebameeldiva ja levinud moraalitusega.Selle vastu ainuüksi hukkamõistuga ei saa. Aitab vaidriigi nisa otsast lahtirebimine. Õnneks on skandaalihirmushakatudki sellist kiiret võõrutust viljelema. Selleks on abikspaljastamine, seda nende ülemused kardavad. Seda tegidkitentsikuks olemist põlgavad alamad praegusel juhul. See onhügieeninõuete täitmine, prussakatõrje meie ühises riigis.!• 1 KÄSKKIRIPäästeameti peadirektori käskkiri nr 133, 28. märts 2012:Jääle mineku keeld• Siseministri 27.12.2011 määruse nr 31 “Päästeameti põhimäärus”§ 9 lõike 3, päästeseaduse § 22 lõike 3 alusel ning arvestadesilma soojenemist ja jääkatte seisukorda:1. Keelan päästesündmuse vältimiseks ja inimeste ohutuse tagamiseksEesti Vabariigi territooriumil asuvate siseveekogude jäälemineku alates 30. märtsist 2012 kuni jää sulamiseni.2. Kommunikatsiooni osakonnal korraldada avalikkuse teavitamineja käskkirja resolutiivosa avaldamine üleriigilise levikugaajalehes.3. Käesoleva käskkirja peale võib esitada halduskohtule kaebusehalduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tähtajal.Ain Karafin,päästeameti peadirektori asetäitjaFoto: ÕhtulehtKulukassuhtlusviisKarikatuur: Peep Linnotoimetaja Ants Vill ants.vill@linnaleht.ee“Meie suhtlemerahvaga jainimesteni jõudmineongi kallis.”Tallinna linnapea Edgar Savisaarõigustab veerand miljonit eurotmaksma läinud pealinlasteküsitlust tasuta ühistranspordiasjus. (Äripäev)KommentaarKodanik, kus sa päriselt elad?Foto: ÕhtulehtAtraktsioon lasteleja turistidele• VABATAHTLIKEST LAUPÄEVAKUTEST HAKKAB SAAMA MOODNE TEOORJUSPole midagi lihtsamat,kui saata oma riigile kiri:võtad aga lahti interneti,paned ameti poole e-kirjateele ja seadus kohustab organitkuu aja jooksul sellele vastama;teabenõude korral saabinfo tavaliselt kätte viie päevaga.Keeruliseks läheb hoopissiis, kui riik tahab kirja saatakodanikule.Probleemi ulatus on tavaliseinimese jaoks ähmane jateema jääb mõnevõrra võõraks,sest ega üldjuhul riigil juoma kodanikule eriti millestkikirjutada olegi. Sõjaväekutse,üks kohtukutse ja tähitud kirihaigekassalt on kirjad, milleriik on mulle 18 aasta jooksulsaatnud. Ometi muretseb justiitsminister,et esimese astmekohtus seisab kolmandikkuni pool menetluses olevatesttsiviilasjadest selle taga,et menetlusdokumendid onkättetoimetamise staadiumis.Riik ei leia vajalikke inimesi,kellele paberid väljastada, lihtsaltüles, olgu põhjused millisedtahes.Olukorra leevendamisekspakub minister välja, et kohusvõiks kodanikega paremakssuhtlemiseks kasutada sotsiaalvõrgustikkeeesotsas Facebookiga,mida kasutab umbeskolmandik Eesti inimestest.Kui kodanikku pole kodus, siisFacebookis käib ta ikka ja saabseal teada talle saadetud dokumentidest.Miks mitte. Näiteks Suurbritanniakohus on loonud pretsedendi,kus Facebooki aktsepteeritikohtukutse edastamisel.Ometi on inimeste ülesleidmisekska kindlamaid viiselinnaleht reede, 30. märts 2012 reede, 30. märts 2012 linnaleht toimetaja Ants Vill ants.vill@linnaleht.ee arvamus “Trammid jätaksin alles, seeon linna atraktsioon. Nad onlõbusad ja kolisevad, lastelehea näidata.”Ärimees ja kunagine Tallinna linnapea JüriMõis põhjendab, miks trammid võiks pealinnasalles jätta.Trollid tuleks tema arvatesendiselt ära kaotada ja bussidega asendada.Arved Breidaks,ajakirjanikVäljaandja AS SL ÕhtulehtPeatoimetaja Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.eeNarva mnt 13, 10151 Tallinn ReklaamMeelis Linke, meelis.linke@linnaleht.eeTel 6 144 085TrükkAS PrinTallFaks 6 144 195E-post linnaleht@linnaleht.eeLinnaleht on sõltumatu ja täiesti iseseisev ajaleht, mille tootmist rahastatakse reklaamimüügist. Linnaleht ei ole Tallinna linnavalitsuse häälekandja.• Repliik(Eesti Ekspress)Otsitakse ehitajaid• Eilne Eesti Päevaleht kirjutassellest, et ühistu tahaks Kred-Exi renoveerimistoetuse abilkortermaja renoveerida, agaei saa – soojustamise, katusepaigaldamise ja muude töödegategelevatel firmadel on käedtööd täis ning nad saavad valida,milliseid objekte ette võtavad.Ei midagi uut võrreldesviie aasta taguse ajaga. Aastal2007 näiteks soojustas ühekortermaja otsaseinu ja renoveerisrõdusid brigaad, mistundus olevat komplekteeritudotse vangla väravas või siis olidmehed bussipeatusest pingi altüles korjatud. Kvaliteetset töötegijatest oli ja on aga alati puudus.Ada Maltseva, Linnalehtkui “seinale” ähvarduskirjadepostitamine.Kohustuslikust sissekirjutusestloobuti omal ajal kui nõukaaegsestjäänukist. Pole riigiasi, kus ma elan ja mis mateen! Leian, et see loosung onoma aja ära elanud. Ma ei karda,et riik minu elukoha kohtakäivat infot kuidagi kurjastisaaks ära kasutada. Kuidas?Tuleb vargile või? Või etta hakkab minu e-postkastirämpskirju saatma või telefoniteel midagi müüma. Pealegiteavad pank ja kaubandusketid,kelle kliendiks oleme endmöllinud, meie kohta naguniirohkem, kui riik iial teada saab.Neid me millegipärast usaldame.Sestap poleks midagi lahti,kui riik kohustaks inimesi teavitamaoma tegelikust elukohast.Seaduskuulekasse enamussekuuluvate inimeste jaoksei muudaks see õigupoolestmitte midagi, sest riigil poleginendega üldjuhul mingit asjaajada või siis tuleks seda etteväga harva. Küll aitaks see agamuuhulgas korrastada rahvastikuregistritja võimaldaks rahvastikureaalsest paiknemisestparemat aimu saada.Või peaksime igale kodanikulemäärama mentori, kesvastutaks selle eest, et temahoolealune oleks riigile vajaduselkättesaadav?© Kõik Linnalehes avaldatud artiklid on autoriõigusegakaitstud teosed, mille suhtes autoriõiguse teostamine,sh nende edastamine ja reprodutseerimine Linnalehenõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöidnende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöidei tagastata ega retsenseerita.Kas vabatahtlikkuses peitub moodsa teoorjuse alge?• LAUPÄEVAKUMÕTTEDKevad, inetu aeg. Linnasvähem, linnalähedaseskandis ilmselt kõige enamon kevad üks märkimisväärseltinetu aeg.Mitte siis, kui vaatad harvaesinevatsinist taevast, kuuladesimest nokalaata. Küll aga,kui vähegi viitsid jala alla vaadata.Ja seda sa juba viitsimapead, muidu tuleb heal juhulootamatu lõbus rahvatants,halvemal juhul näed sinist taevastpõrutavas otsevaates. Jääoli libe, muda on lige, kokkueriti õudne soust.Niisiis paned tõenäoliselttähele, et lahkuva lumealt tuleb välja koledasti igasugusaasta. Tead ju küll. Meelame ju pakendimaailmas.Mõelda vaid, et need kõikolid kunagi kirevad, läikivad jahüüdsid riiulilt: “Osta mind!”Nüüd nagu äratrööbatud ...praht, ega muud. Mis muidugitähendab ainult üht. Meidkõiki ootavad jälle üleskutsedtalgutele. Ikka et “Teeme ära!”.Teeme-teeme muidugi.Koristame ära, mõtlemeära, parimate rahvakommetejärgi. Vabatahtlikult ja uhkusega.Mis kaheldamatult on õigeja hea mõte. Kuigi midagi rikkusesimese “Teeme ära!” manasjaolu, et alustuseks mindiriigilt 10 miljonit (krooni) asjaajamiskuludeksküsima. Saadikah. Ikka veel oli kõik õigeja hea, aga päris kodanikualgatusemaiku enam küljes eiolnud. Või kui, siis oli see riiklikultheaks kiidetud ja toetatudkodanikualgatus. Aga misnorida. Natuke puhtamaksteeääred ju said. On küll võimalikrahva kokku ajada, kuimidagi teha on. Mis näib olevatmõnedele isikutele meeldejäänud.Polnud väga ammu, kuiaktuaalne presidendiprouaarvas, et pensionärid võiksidju oma rohket vaba aega vabatahtlikutööga sisustada. Jubaenne teda, kui töötuse olemasoluisegi viimasele poliitikulekohale hakkas jõudma, leidusneid, kelle meelest töötudkivõiksid sama teha. Mis sul –kasutul isikul, kes tööturule eikõlba – muud oma eluga pealehakata on. Tule vabatahtlikuks!Paneme su ilusti kirjaja leiame tegevust! Ning aegajaltikka hõiskab keegi, kuidasmoodsas ilmas nii ongi kombeks,et igasugu asjad tehakseära vabatahtlikult!Mis tähendabsiis tasuta, eks.Meie kurjas kapitalistlikusrahapõhises maailmas. Paus.Miski asi on siin imelik, eritikui hakkad natuke vaatama,kes on need vabatahtlikkuseleüleskutsujad. Rõhuvalt riigiinimesedehk riigipalgalised... mitte tingimata kohalikuriigi ... või kurikuulsalt riigistatudkolmanda sektori tegelased.Ühesõnaga, seltskond,kes elab maksudest.Millega vabatahtlikule ehktasuta töötamisele üleskutsuminesaab veidi teise ilme.Vähemalt igaühele, kes omalajal 6. klassi ajalootunnis eimaganud. Kes magas, siismeenutagem erinevaid feodaalrendiviise: raharent, millestigaüks aru saab, loonusrentehk osa toodangu äraandminehärrale, ja teorent. Seetähendas siis kohustust tasutahärra heaks töötada seal, kushärra heaks arvas. Väidetavastiolnud see kohustustestkõige vihatum. Umbes nii, etoma heinatööd teed vihmas jalumes, sest päikselised päevadkulusid mõisa niitudel.Kui nüüd uus härra ehk riikpalavalt toetab vabatahtlikkuseleüleskutsumist ehk tasutatööd, siis selles on sarnasusiteopäevadega. Meetodidon küll peenemaks läinud.Enam pole kupja kaigast, vaidmahe jutt, kuidas see on ikkaväga õilis ja kuidas pärast härrahea sõna ütleb. Et lämmatadakohe vastalised mõtted teemal:aga kas meid äkki ei kutsutategema töid, mille eestme oma raharendi ehk maksudegajuba tasunud oleme –ainult et raha on vasakule ärakadunud.Vastalised mõttedometi tekivad.No ei usu ma neid siledaidnägusid, “kellest kohe näha,et elus on ainult hästi läinud”,seda uut mõisarahvast. Tahakskohe lepingut uurida, kas mõisateguon kirjas ... ja et kuhusee raharent kogu aeg kaob...Mis mingil juhul ei tähenda,et ligimest ei peaks aitama.Naabrit, kui ta sind appikutsub. Iseennast, näiteksunustatud esivanema õueltlõpuks selle veneaegse veoautoGAZ-53 kabiini vanarauaksviies (see on lausa rahvuslikkosu, tundub). Aga pole midagipaha, kui üleskutsete pealenatuke järele mõtled, keskutsub, miks ja kas tema sulleappi tuleks.Jüri Pino,kirjatsuraErinevad viisid• Teoorjus ehk teorent. Feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomeespidi osa nädalast oma töövahenditega enda kasutuses olevatalumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.• Talgud. Talupojakultuurist pärit ühine ettevõtmine millegi ärategemiseks,mis nõuab rohkem tööjõudu, kui on ühel perel, majapidamiselvõi talul. Allikas: VikipeediaHasartse ühisalgatusenasündinud ettevõtmistel onparaku kalduvus institutsiooniksmuutuda. Ja nagu ikka– leidlikud plangumaalridmeelitavad enda eest töölevabatahtlikud. Foto: BullsOstes meilt......säästad loodust,...säästad raha,...oled isikupärane.Nädalavahetusel kõik kaubad 3 €KAUPLUSEDTallinnas: Tallinna Kaubamaja 0-korrusel,Tartu mnt 29, Mustamäe tee 18,Õismäe tee 107, Jaama 2 (Nõmme),Vikerlase 19, Kotzebue 27,Pallasti 1, Sütiste tee 30, Narva mnt 4,Pärnu mnt 66, Pärnu mnt 238 (Järve)Pärnus: Riia mnt 106a, Jannseni 2aTartus: Kompanii 1c, Kuperjanovi 20Võrus: Kooli 6Narvas: Kerese 3Kuressaares: Tallinna 67Haapsalus: Rannarootsi tee 1Kõik Humana kauplused võtavad vastu terveid ja puhtaidriideid, jalatseid ja mänguasju.www.humanae.eeLäänemere suurim Fiesta kutsub!Sel kevadel vallutavad kuumad latiino rütmid kaheksa Tallinki ja Silja kruiisilaeva. Üle kolmesaja eksootilise tantsija,laulja ja muusiku saabuvad nii Kuubalt, Argentiinast, Hispaaniast kui ka Brasiiliast. Autentsust lisavad tantsutunnid,kus koos õpetajaga saab järele proovida nii salsa, samba, tango kui flamenco. À la carte restoranides on Hispaaniaköögi hõrgutised ja veinid.Info ja broneerimine 17 808 (85 senti kõne + operaatori tasu) või www.tallink.eeKruiis Stockholmial. 35 €/inkoht B4 kajutis