Sillamäe I paisregulaatorSaesaare paisregulaatorSaesaare paisregulaatori alavesiPattina pais ja-regulaator16
3.<strong>Viru</strong>-<strong>Peipsi</strong> veemajanduspiirkonnas asuvate riigi pooltkorrashoitavate veejuhtmete saneerimisvajaduse selgitamine nendeökoloogilise potentsiaali tagamiseksReguleeritud veejuhtmete ökoloogilise seisundi hindamisega ja seisundi parandamisevõimaluste selgitamisega alustati 2002. aastal keskkonnaministeeriumi tellimisel töös„ Hiiumaa veejuhtmete saneerimine kalavarude taastootmise eesmärgil“. 2003. aastal tehtiTartumaa keskkonnateenistuse tellimisel Amme jõe ökoloogilise seisundi uuringud jakoostati rajatiste ehitusprojektid, mis aitavad parandada jõe seisundit ningpuhkemajanduslikku kasutamist. Lääne, Saare, Tartu ja Pärnu maaparandusbüroodetellimisel on PB Maa ja Vesi AS koostanud Taebla, Leisi, Ilmatsalu ja Paadrema jõeuuendusprojektid. Nende koostamisel hinnati veejuhtmete ökoloogilist seisundit,kuivendussüsteemide hoiutööde vajadust ning kavandati keskkonnarajatised veekeskkonnaseisundi parandamiseks. Veekogude süvendamisel on senini olnud põhieesmärgiksmaksimaalse veeläbilaskevõime saavutamine. Sügavate sirgestatud veejuhtmete elustik onvaene ja tihti kimbutab neid oht põuaperioodil ära kuivada. Viimastel aastatel onpõllumajanduslikust kasutusest välja langenud ligi 250-300 tuhat hektarit kuivendatudmaid ja nende eesvoolude läbilaskevõime võib olla väiksem, mis võimaldab rajada neilepõhjapaise, paiskärestikke, soodustada veejuhtme looklevuse taastamist, rajadakalakoelmuid.Insenerbioloogiliste võtete kasutamise põhimõtted on esitatud ka väljaannetes:Koit Alekand, Toomas Timmusk Vooluveekogude ökoogiline käitlemine. Tartu 2002 jaJukka Jormala, Heli Harjula, Auri Sarvilinna Luonnonmukainen vesirakentaminen.Helsinki 2003.Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsusekorraldusega nr 423-L 2. juulist 2003.a. Loetelu järgi on Ida-<strong>Viru</strong>maal, Jõgevamaal,Lääne-<strong>Viru</strong>maal, Põlvamaal, Tartumaal ja Võrumaal riigi poolt korrashoitavaidühiseesvoole kokku 1931 kilomeetrit.Nende hulgast saneerimist vajavate veejuhtmete leidmiseks korraldati käesoleval aastalkeskkonnateenistuste, maaparandusbüroode, loodushoiuühingu Lutra ja PB Maa ja VesiAS ekspertide osavõtul kuus nõupidamist:18. jaanuaril Võru Maaparandusbüroos,19. jaanuari Põltsamaa Keskkonnateenistuses,20. jaanuaril Tartu Maaparandusbüroos,04. veebruaril Ida-<strong>Viru</strong>maa Keskkonnateenistuses,08. veebruaril Jõgevamaa Keskkonnateenistuses,10. veebruaril Lääne-<strong>Viru</strong>maa Keskkonnateenistuses.Ekspertide arvamuste põhjal valiti välja 23 veejuhet, mis vajaksid saneerimist. Nendeveejuhtmete riigi poolt korrashoitavate lõikude kogupikkus on 329 km.Keskkonnakaitseliste abinõude kasutamine veekogu saneerimisel maksab ligi 10 miljonitkrooni. Maksumuse kalkuleerimisel on lähtutud Amme, Leisi ja Taebla jõe saneerimisemaksumustest.17