vaata faili - Viru Peipsi

MTR reg.nr. EP10033667-0001MATER reg.nr.MP0008-00Töö nr. 05518Tellija: Keskkonnaministeeriumi Info- ja TehnokeskusVIRU JA PEIPSI ALAMVESIKONDADES TULVARISKEOMAVATE HÜDROSÕLMEDE ÜLEVAATUSRIIGI POOLT KORRASHOITAVATEVEEJUHTMETE SANEERIMISVAJADUSE SELGITAMINEAruanne projekti LIFE00/ENV/EE/000925 raamesJuhatajaTõnu MugraAutoridRuttar RooJohannes EdovaldTallinn 2005.a.

Sisukord1. Tulvariske omavate hüdrosõlmede ülevaatus2. Vesiehitiste infokaardid ja fotod3. Viru-Peipsi veemajanduspiirkonnas asuvate riigi poolt korrashoitavate veejuhtmetesaneerimisvajadus nende ökoloogilise potensiaali tagamiseks2

1.Tulvariske omavate hüdrosõlmede ülevaatus(Sillamäe 1-3, Saesaare, Tuhkvitsa, Räpina, Saatse, Kentsi, Puurmani)Infokaartide koostamine hüdrosõlmede kohtaVesiehitiste rekonstrueerimisprojektide koostamisel on selgunud paljude ehitisteebarahuldav seisukord mistõttu , 2003 – 2005.a. esinenud intensiivsete sademetegavõrdsete või suuremate sademete korral võivad esineda tõsised avariid ja olulisedmajanduslikud kahjud.Viru-Peipsi alamvesikonnas peeti vajalikuks üle vaadata Sillamäe 1-3, Saesaare,Tuhkvitsa, Räpina, Saatse, Kentsi ja Puurmani hüdrosõlmed.Ülevaatuse aeg ei olnud kõige sobivam, kuna veebruaris-märtsis olid ülevoolud javarjad kaetud jääga. Enne ülevaatust püüti hankida olemasolevaid uurimistöödearuandeid, projekte või teostusjooniseid.Hüdrosõlmede ülevaatusest võtsid osa PB Maa ja Vesi AS hüdrotehnikainseneridRuttar Roo, Johannes Edovald ja Tõnu Mugra. Hüdrosõlmede seisukorda arutatikõigi alamvesikonda jäävates keskkonnateenistustes. Ida-Virumaakeskkonnateenistuse spetsialistid pidasid strateegiliselt oluliseks Narva HEJliigveelasku ja pinnaspaisu, mis tagavad vajaliku paisutuse Narva veehoidlas jatehnoloogilise vee soojuselektrijaamadel. Eelnimetatud ehitistel puudub haldaja,ligi 50 aastat tagasi rajatud pinnaspaisu seisukord vajaks hindamist ning paisu peakspaigaldama piesomeetrilised vaatluskaevud.Lääne-Virumaa keskkonnateenistuses hinnati suureks Võsu jõel asuvate paisjärvedetulvariski. Hilisema ülevaatuse käigus hinnati hüdrosõlmede olukorda kriitiliseks.Kõigi ülevaadatud hüdrosõlmede kohta koostati vesiehitiste infokaardid, millele onkantud kõik andmed, mis õnnestus hankida ja ekspertarvamus hüdrosõlme seisundikohta.Hüdrosõlmede ülevaatused toimusid:1.Sillamäe 1-3 paisregulaatorid – 03.veebruaril 2005.a.2.Saesaare HEJ paisregulaator – 23.märtsil 2005.a.3.Tuhkvitsa paisregulaator – 19.jaanuaril 2005.a.4.Räpina hüdrosõlm – 19.jaanuaril 2005.a.5.Saatse paisregulaator – 23.märtsil 2005.a.6.Kentsi paisregulaator – 15.märtsil 2005.a.3

7.Puurmani paisregulaator – 15.märtsil 2005.a.Soovitused hüdrosõlmede tulvariskide vähendamiseks:- Puurmani paisregulaatori varjad vajavad kiiresti rekonstrueerimist jatõsteseadmed kontrollimist;- Tuhkvitsa paisregulaatori šahtile tuleb paigaldada prahi- ja turvavõred;- Kentsi paisjärv vajab saneerimist ja varjad kontrollimist;- kõigile paisregulaatoritele tuleb määrata haldajad ning koostadakasutusjuhendid, milles on käsitletud tegutsemine ka avariiolukorras;- Sillamäe linnas ja Võsu jõel asuvate paisjärvede kaskaadidel allavoolu asuvadpaisregulaatorid ei lase läbi ülesvoolu asuva paisu avariilisi vooluhulkasid.Hüdrosõlmed ei ole valmis 2003-2005.a. intensiivsusega esinenud tulvadeläbilaskmiseks.Viru-Peipsi alamvesikondades tulvariske omavate paisregulaatoriterekonstrueerimise maksumus on ligi 8 miljonit krooni ja samade paisjärvedesaneerimise maksumus on ligi 28 miljonit krooni4

2. Vesiehitiste infokaardid ja fotodVESIEHITISE INFOKAARTVEEJUHTME KOOD 1066501.1. Ehitise nimetus SILLAMÄE I HÜDROSÕLM1.2. AsukohtIda-VirumaaSillamäe linn1Üldandmed1.3. Ehitise ülesannePuhkemajandus ja tehnoloogiline vesi Sillamäe SEJ-le1.4. Ehitusaeg 1950-ndatel aastatel1.5. Rekonstrueeritud1.6. Projekteerija1.7. Ehitaja1.8. Ehitise ekspluatatsiooni eest vastutajaRegulaatori haldaja määramata, hooldamisega tegeleb SillamäeLinnavalitsus2Hüdroloogilineiseloomustus3Tehnilisednäitajad4Paisumõju jatagajärjed5Tehnilineseisukord6Koostaja2.1. Eesvool Sõtke jõgi2.2 Valgala pindala 91 km22.3. Vooluhulk Qmax1%=21,9 m³/s2.4. Veehoidla üldine maht mln. m32.5. Normaalpaisutuse veepind Habs2.6. Veehoidla pindala NPT F=2,5 ha3.1. Pais materjal: muldpaispaisutuskõrgus 2,6 m3.2. Regulaator raudbetoonist sildregulaator, kaheksa ridapuitšandoore, kilpide laius 0,8 m3.3. Lisaehitised paisulRööbastel lükatav käsivintsiga käru šandooride eemaldamiseks ja veoksÜle regulaatori kulgeb Veski tänav4.1. Paisutuse mõju kuivenduselePaisutus ei mõjuta kuivendussüsteeme4.2. Avarii tagajärjedSillamäe SEJ jääb tehnoloogilise veeta. Veehoidlas olevast mudast osakandub allavoolu ja merre. Katkeb liiklus Veski tänaval.Regulaatori raudbetoon kontruktsioonid rahuldavas seisukorras.Šandoorikilbid vajavad uuendamist ja postid renoveerimist. Paisjärvvajab saneerimist, muda ja vanarauad eemaldamist.Kuupäev nimi allkiri03.02.2005 Tõnu Mugra5

VESIEHITISE INFOKAARTVEEJUHTME KOOD 1066501.1. Ehitise nimetus SILLAMÄE II HÜDROSÕLM1.2. AsukohtIda-VirumaaSillamäe linn1Üldandmed1.3. Ehitise ülesannePuhkemajandus1.4. Ehitusaeg 1950-ndatel aastatel1.5. Rekonstrueeritud1.6. Projekteerija1.7. Ehitaja1.8. Ehitise ekspluatatsiooni eest vastutajaRegulaatori haldaja määramata, hooldusega tegeleb SillamäeLinnavalitsus2Hüdroloogilineiseloomustus3Tehnilisednäitajad4Paisumõju jatagajärjed5Tehnilineseisukord6Koostaja2.1. Eesvool Sõtke jõgi2.2 Valgala pindala 91 km22.3. Vooluhulk Qmax1%= 21,9 m³/s2.4. Veehoidla üldine maht mln. m32.5. Normaalpaisutuse veepind Habs2.6. Veehoidla pindala NPT F=12 ha3.1. Pais materjal: muldpais.paisutuskõrgus: 2,6 m3.2. Regulaator raudbetoonist sildregulaator, kaheksa ridašandoorikilpe, kilpide laius 0,8 m3.3. Lisaehitised paisulRööbastel lükatav käsivintsiga käru šandooride eemaldamiseks ja veoksÜle sildregulaatori kulgeb Kesk tänav4.1. Paisutuse mõju kuivenduselePaisutus ei mõjuta kuivendussüsteeme4.2. Avarii tagajärjedRegulaatori või muldpaisu avarii korral sattuvad ohtu Kesk tänavalmuldes asuvad kommunikatsioonid ja Sillamäe I hüdrosõlmŠandooride postid ja kilbid vajavad remontimist ja uuendamist, etvõimaldada šandoorikilpide kiiret eemaldamist suurvee ajal. Paisjärvvajab puhastamist vanarauast ja sinna visatud jäätmetest.Kuupäev nimi allkiri03.02.2005 Tõnu Mugra6

VESIEHITISE INFOKAARTVEEJUHTME KOOD 1066501.1. Ehitise nimetus SILLAMÄE III HÜDROSÕLM (Tallinn-Narva mnt)1.2. AsukohtIda-VirumaaSillamäe linn1Üldandmed1.3. Ehitise ülesanneTehnoloogilise vee kogumine, puhkemajandus1.4. Ehitusaeg 1952.a.1.5. Rekonstrueeritud 2003.a.1.6. Projekteerija Regulaatori rekonstrueerimisprojekt. PB Maa ja Vesi AS.2000.a.1.7. Ehitaja1.8. Ehitise ekspluatatsiooni eest vastutajaViru Teedevalitsus2Hüdroloogilineiseloomustus3Tehnilisednäitajad4Paisumõju jatagajärjed5Tehnilineseisukord6Koostaja2.1. Eesvool2.2 Valgala pindala 90,6 km22.3. Vooluhulk Qmax1%=21,9 m³/s Qkev.max10%=7,7 m³/s2.4. Veehoidla üldine maht mln. m32.5. Normaalpaisutuse veepind Habs 13,75 ... 14,00 m2.6. Veehoidla pindala NPT F=30,3 ha3.1. Pais materjal: pinnaspaispaisutuskõrgus: NVP 6,0 m3.2. Regulaator raudbetoonist , metallvarjadega suletavadkolm truupi ristlõikega 230x200 cm3.3. Lisaehitised paisulVarjade teenindushooneÜle truupide on rajatud Tallinn-Narva mnt4.1. Paisutuse mõju kuivenduselePaisutus ei mõjuta kuivendussüsteeme4.2. Avarii tagajärjedAltvooluga varjade puhul varja avamine 10 cm võrra suurendabvooluhulka 2 m³/s võrra. Varja avamine 1,8 m võrra tekitab vooluhulga 30m³/s, mis on ohtlik Sillamäe I ja II hüdrosõlmeleHüdrosõlm on rekonstrueeritud 2003.a.. Varjade automaatrežiimiljuhtimisel peab jääma ka valvur-remontööri järelvalve 1 kord ööpäevasKuupäev nimi allkiri03.02.2005 Tõnu Mugra7

VESIEHITISE INFOKAARTVEEJUHTME KOOD 1003001.1. Ehitise nimetus RÄPINA HÜDROSÕLM JA PAISJÄRV1.2. AsukohtPõlvamaaRäpina linn1Üldandmed2Hüdroloogilineiseloomustus3Tehnilisednäitajad4Paisumõju jatagajärjed5Tehnilineseisukord6Koostaja1.3. Ehitise ülesanneHüdroenergeetika ja puhkemajandus1.4. Ehitusaeg5. Rekonstrueeritud 2004.a. rekonstrueeriti tühjenduslask ja veskihüdroelektrijaamaks1.6. Projekteerija U.Nugin inseneribüroo, AS Kobras1.7. Ehitaja AS K-Most1.8. Ehitise ekspluatatsiooni eest vastutajaPaberivabriku pealevoolukanal – AS Räpina Paberivabrik. Tühjenduslask– Räpina Vallavalitsus. Endise vesiveski pealevoolukanal – OÜ RäpinaVesiveski, liigveelasul haldaja puudub2.1. Eesvool Võhandu jõgi2.2 Valgala pindala 1130 km22.3. Vooluhulk Qmax1%=117 m³/s Qmax5%=83 m³/s2.4. Veehoidla üldine maht v=540 tuh m³2.5. Normaalpaisutuse veepind Habs=35,502.6. Veehoidla pindala NPT Fnorm=36 ha3.1. Pais materjal: pinnaspaismaks.paisutuskõrgus: 5,6 m3.2. Regulaator- liigveelask puitkilpidega reguleeritav r/b truup 10x Ø 1,5 m- r/b tühjenduslask (l-60m, laius 6,2 m, põhi 30,62-32,96)3.3. Lisaehitised- paberivabriku turbiini pealevoolukanalendise vesiveski (rekonstrueeritud HEJ-ks) pealevoolukanal4.1. Paisutuse mõju kuivenduseleNPK – 38,80 ohustab olemasolevat kõrghaljastust ja ujutab keldreid4.2. Avarii tagajärjedPaisu avarii korral seiskuvad HEJ-d ja liiklus Pargi tänaval, hävib suurosa paisjärve veeelustikustTühjenduslask ja endise vesiveski veehaare rekonstrueeritud 2004.a.,paberivabriku veehaare heas seisukorras, liigveelask vajabrekonstrueerimist, samuti paberivabriku pealevoolukanali silla plaat.Kuupäev nimi allkiri19.01.2005 Tõnu Mugra8

VESIEHITISE INFOKAARTVEEJUHTME KOOD 1036201.1. Ehitise nimetus KENTSI VEEHOIDLA HÜDROSÕLM1.2. AsukohtTartumaa Konguta vald Annikoru küla1Üldandmed2Hüdroloogilineiseloomustus3Tehnilisednäitajad1.3. Ehitise ülesannePuhkemajandus1.4. Ehitusaeg 1979-891.5. Rekonstrueeritud1.6. Projekteerija RPUI “Eesti maaparandusprojekt”, 19771.7. Ehitaja Elva EPT1.8. Ehitise ekspluatatsiooni eest vastutajaKonguta Vallavalitsus2.1. Eesvool Kavilda jõgi2.2 Valgala pindala 42,8 km22.3. Vooluhulk Qmax1%=17,0 m³/s Qmax10%=9,3 m³/s2.4. Veehoidla üldine maht mln. m32.5. Normaalpaisutuse veepind Habs=47,5 m2.6. Veehoidla pindala NPT F=50,7 ha3.1. Pais materjal: muldpaispaisutuskõrgus: 4,5 m3.2. Regulaator Kaheavaline sildregulaator. Üks ava raudbetoonistpraktilise profiiliga ülevool, teist ava reguleeritakse kahe šandooriga(1,5m+1,5m)3.3. LisaehitisedÜle muldpaisu kulgeb Tõravere – Aru – Konguta maantee4Paisumõju jatagajärjed5Tehnilineseisukord6Koostaja4.1. Paisutuse mõju kuivenduselePaisutus ei mõjuta kuivendussüsteeme4.2. Avarii tagajärjedAllavoolu kandub suur kogus toiteaineterikast muda ja reostunud vett jareostus kandub edasi Emajõkke.Muldpaisu seisund rahuldav, regulaatori varjade seisukord vajabkontrollimist ja hooldamist. Paisjärve ökoloogiline ja sanitaarne seisundhalb. Paisjärv haiseb ja reostab ümbruskonna õhku ning allavoolu kaKavilda oja.Kuupäev nimi allkiri15.03.2005 Tõnu Mugra9

VESIEHITISE INFOKAARTVEEJUHTME KOOD 1023701.1. Ehitise nimetus PUURMANI REGULAATOR1.2. AsukohtJõgevamaa Puurmani vald Puurmani küla1Üldandmed1.3. Ehitise ülesanneEsialgselt vihmutusvee kogumiseks, praeguseks puhkemajanduslik1.4. Ehitusaeg 1978 - 19801.5. Rekonstrueeritud1.6. Projekteerija RPUI “Eesti Maaparandusprojekt”1.7. Ehitaja Põltsamaa EPT1.8. Ehitise ekspluatatsiooni eest vastutajaJõgeva Maaparandusbüroo2Hüdroloogilineiseloomustus3Tehnilisednäitajad2.1. Eesvool Pedja jõgi2.2 Valgala pindala (Tõrves) 796 km22.3. Vooluhulk (Tõrves) Qmax1%=204 m³/s Qmax10%=122 m³/s2.4. Veehoidla üldine maht mln. m32.5. Normaalpaisutuse veepind Habs2.6. Veehoidla pindala NPT F=4,0 ha3.1. Pais materjal: pinnaspaispaisutuskõrgus:3.2. Regulaator raudbetoonist, 3 ava laiusega 12 m metallist, 1 avalaiusega 1,5 m puit, šandooridega3.3. Lisaehitised paisulVeehaarde ja kalatrepi rajamise võimalus4Paisumõju jatagajärjed5Tehnilineseisukord6Koostaja4.1. Paisutuse mõju kuivenduseleNormaalpaisutus tagab endiste mõisatiikide veevahetuse4.2. Avarii tagajärjedTõrked klappvarjade avamisel suur- ja tulvavee ajal võivad kaasa tuuamuldpaisu ärauhtumise. Klappvarja kinnituskonstruktsioonidemurdumine on ohtlik suplusperioodil varjade läheduses olevatelepuhkajateleRegulaatori raudbetoon osad on rahuldavas seisukorras. Klappvarjad jatõsteseadmed, elektriajamid, reduktorid, vintsid vajavad kontrollimist ningüks vari põhjalikku remonti.Kuupäev nimi allkiri15.03.2005 Tõnu Mugra10

VESIEHITISE INFOKAARTVEEJUHTME KOOD 1047201.1. Ehitise nimetus SAESAARE HÜDROSÕLM1.2. AsukohtPõlvamaa Vastse-Kuuste vald Kiidjärve1Üldandmed1.3. Ehitise ülesanneHüdroenergeetika ja puhkemajandus1.4. Ehitusaeg 19551.5. Rekonstrueeritud 19761.6. Projekteerija rekonstrueerimisprojekti koostas RPUI “EestiMaaparandusprojekt”1.7. Ehitaja rekonstrueerija Elva EPT1.8. Ehitise ekspluatatsiooni eest vastutajaAS Generaator2Hüdroloogilineiseloomustus3Tehnilisednäitajad4Paisumõju jatagajärjed5Tehnilineseisukord6Koostaja2.1. Eesvool Ahja jõgi2.2 Valgala pindala 300 km22.3. Vooluhulk Qmax1%=103 m³/s2.4. Veehoidla üldine maht Vüld=3,5 milj.m³2.5. Normaalpaisutuse veepind Habs=47,70 m2.6. Veehoidla pindala NPT F=50,4 ha3.1. Pais materjal: pinnaspaispaisutuskõrgus: 8,8 m3.2. Regulaator laialäveline ülevool, raudbetoon, L=8,15 m H=2,5 m3.3. LisaehitisedSaesaare hüdroelektrijaama veehaare, jaama võimsus 180kW4.1. Paisutuse mõju kuivenduselePaisutus ei mõjuta kuivendussüsteeme4.2. Avarii tagajärjedAvarii korral kahjustatakse MKA liivapaljandeid ja ohus on allavooluasuvad jalakäijate ning kohalike teede silladHüdrosõlme raudbetoon ehitised on rahuldavas seisukorras. Kontrollimistvajab hüdroelektrijaama juurdevoolutorustik. Arvestades viimaste aastatetulvasid peavad šandoorikilbid olema kiiresti eemaldatavad. Puudubsanitaarvooluhulga tagamise võimalus.Kuupäev nimi allkiri23.03.2005 Tõnu Mugra11

VESIEHITISE INFOKAARTVEEJUHTME KOOD 1001901.1. Ehitise nimetus OBINITSA PAISREGULAATOR1.2. AsukohtVõrumaa Meremäe vald Obinitsa küla1Üldandmed1.3. Ehitise ülesanneVihmutusvee kogumine, kalakasvatus, puhkemajandus1.4. Ehitusaeg 1994.a.1.5. Rekonstrueeritud ei ole1.6. Projekteerija RPUI “Eesti Maaparandusprojekt”1.7. Ehitaja Võru EPT1.8. Ehitise ekspluatatsiooni eest vastutajaMeremäe Vallavalitsus2Hüdroloogilineiseloomustus3Tehnilisednäitajad4Paisumõju jatagajärjed5Tehnilineseisukord6Koostaja2.1. Eesvool Obinitsa oja,2.2 Valgala pindala 43 km22.3. Vooluhulk Qmax1%=20m³/s2.4. Veehoidla üldine maht Vüld=0,846 mln. m32.5. Normaalpaisutuse veepind Habs=73,802.6. Veehoidla pindala NPT F=20,9 ha3.1. Pais materjal: pinnaspaispaisutuskõrgus: 11,6 m3.2. Regulaator raudbetoonist šahtregulaator, terasestäravoolutorud 2x1220 mm3.3. LisaehitisedVarjašahtiga põhjalask spindelvarjagaVihmutusveehaare – siiberkaev ja terstoru Ø500 mm varjašahtistMuldpaisul kulgeb Obinitsa-Võmmorski maantee4.1. Paisutuse mõju kuivenduselePaisutus ei mõjuta kuivendussüsteeme4.2. Avarii tagajärjedHävib maantee ja allavoolu kantakse pinnast, mis ummistab Obinitsa oja.Peale regulaatorit suubub Obinitsa oja Piusa jõkke. Ootamatu veepinnatõus võib tuua kahjustusi ka Vene poolele.Raudbetoon konstruktsioonid rahuldavas olukorras. Puuduvad võredšahti peal, mis tingib ujuva puidu sattumise šahti ja on ohtlik ujujatele-puhkajatele. Obinitsa-Võmmorski maantee 24 km piirkonnas on esinenudmaalihe, mis seni ei ole mõjutanud muldpaisu püsimist.Kuupäev nimi allkiri19.01.2005 Tõnu Mugra12

VESIEHITISE INFOKAARTVEEJUHTME KOOD 1000101.1. Ehitise nimetus PATTINA (SAATSE) PAISREGULAATOR1.2. AsukohtPõlvamaa Värska vald Pattina küla1Üldandmed1.3. Ehitise ülesanneEhitati vihmutusvee kogumiseks, käesoleval ajal piiriveekogu jakasutamine piiratud1.4. Ehitusaeg 1977.a.1.5. Rekonstrueeritud1.6. Projekteerija RPUI “Eesti Maaparandusprojekt”1.7. Ehitaja Põlva EPT1.8. Ehitise ekspluatatsiooni eest vastutajaVärska Vallavalitsus2Hüdroloogilineiseloomustus3Tehnilisednäitajad4Paisumõju jatagajärjed5Tehnilineseisukord6Koostaja2.1. Eesvool Moložva oja (Mustoja)2.2 Valgala pindala 34 km22.3. Vooluhulk Qmax2%=6,9m³/s2.4. Veehoidla üldine maht Vüld=205 tuh. m32.5. Normaalpaisutuse veepind Habs=41,7 m2.6. Veehoidla pindala NPT F=9,8 ha3.1. Pais materjal: pinnaspaispaisutuskõrgus: 4,7 m3.2. Regulaator šahtregulaator 2x3,5 m, äravoolutoru 2x1200 mm3.3. LisaehitisedPõhjalask terstoru Ø630mm ja siiberkaev4.1. Paisutuse mõju kuivenduseleEi ole täheldatud4.2. Avarii tagajärjedPiki Moložva oja kulgeb Eesti-Vene kontrolljoon ja paisjärv onpiiriveekoguks. Paisregulaator asub Vene poolel ja põhjalask Eesti poolel.Paisu avarii korral üleujutus ainult Vene poolelAndmed puuduvad. Piirisegakomisjon peaks kaaluma nii regulaatori kuipõhjalasu jätmist Vene poolele ja koostada tuleks paisjärve hoiu- jakasutuseeskirjad.Kuupäev nimi allkiri23.03.2005 Tõnu Mugra13

Kentsi paisregulaatorKentsi paisregulaatorPuurmani paisregulaatorPuurmani paisregulaator14

Puurmani paisregulaatorObinitsa paisregulaatorObinitsa – Võmmorski maanteeRäpina hüdrosõlme liigveelaskRäpina hüdrosõlme tühjenduslaskSillamäe I paisregulaator15

Sillamäe I paisregulaatorSaesaare paisregulaatorSaesaare paisregulaatori alavesiPattina pais ja-regulaator16

3.Viru-Peipsi veemajanduspiirkonnas asuvate riigi pooltkorrashoitavate veejuhtmete saneerimisvajaduse selgitamine nendeökoloogilise potentsiaali tagamiseksReguleeritud veejuhtmete ökoloogilise seisundi hindamisega ja seisundi parandamisevõimaluste selgitamisega alustati 2002. aastal keskkonnaministeeriumi tellimisel töös„ Hiiumaa veejuhtmete saneerimine kalavarude taastootmise eesmärgil“. 2003. aastal tehtiTartumaa keskkonnateenistuse tellimisel Amme jõe ökoloogilise seisundi uuringud jakoostati rajatiste ehitusprojektid, mis aitavad parandada jõe seisundit ningpuhkemajanduslikku kasutamist. Lääne, Saare, Tartu ja Pärnu maaparandusbüroodetellimisel on PB Maa ja Vesi AS koostanud Taebla, Leisi, Ilmatsalu ja Paadrema jõeuuendusprojektid. Nende koostamisel hinnati veejuhtmete ökoloogilist seisundit,kuivendussüsteemide hoiutööde vajadust ning kavandati keskkonnarajatised veekeskkonnaseisundi parandamiseks. Veekogude süvendamisel on senini olnud põhieesmärgiksmaksimaalse veeläbilaskevõime saavutamine. Sügavate sirgestatud veejuhtmete elustik onvaene ja tihti kimbutab neid oht põuaperioodil ära kuivada. Viimastel aastatel onpõllumajanduslikust kasutusest välja langenud ligi 250-300 tuhat hektarit kuivendatudmaid ja nende eesvoolude läbilaskevõime võib olla väiksem, mis võimaldab rajada neilepõhjapaise, paiskärestikke, soodustada veejuhtme looklevuse taastamist, rajadakalakoelmuid.Insenerbioloogiliste võtete kasutamise põhimõtted on esitatud ka väljaannetes:Koit Alekand, Toomas Timmusk Vooluveekogude ökoogiline käitlemine. Tartu 2002 jaJukka Jormala, Heli Harjula, Auri Sarvilinna Luonnonmukainen vesirakentaminen.Helsinki 2003.Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsusekorraldusega nr 423-L 2. juulist 2003.a. Loetelu järgi on Ida-Virumaal, Jõgevamaal,Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Tartumaal ja Võrumaal riigi poolt korrashoitavaidühiseesvoole kokku 1931 kilomeetrit.Nende hulgast saneerimist vajavate veejuhtmete leidmiseks korraldati käesoleval aastalkeskkonnateenistuste, maaparandusbüroode, loodushoiuühingu Lutra ja PB Maa ja VesiAS ekspertide osavõtul kuus nõupidamist:18. jaanuaril Võru Maaparandusbüroos,19. jaanuari Põltsamaa Keskkonnateenistuses,20. jaanuaril Tartu Maaparandusbüroos,04. veebruaril Ida-Virumaa Keskkonnateenistuses,08. veebruaril Jõgevamaa Keskkonnateenistuses,10. veebruaril Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuses.Ekspertide arvamuste põhjal valiti välja 23 veejuhet, mis vajaksid saneerimist. Nendeveejuhtmete riigi poolt korrashoitavate lõikude kogupikkus on 329 km.Keskkonnakaitseliste abinõude kasutamine veekogu saneerimisel maksab ligi 10 miljonitkrooni. Maksumuse kalkuleerimisel on lähtutud Amme, Leisi ja Taebla jõe saneerimisemaksumustest.17

Saneerimist vajavate reguleeritud veejuhtmete nimekiriJrknrVee-juhtmenimetusVeejuhtmekoodValgalakm²Veejuhtmepikkus kmRiigi pooltkorrashoitavalõigu pikkuskmmaakonnasSaneerimise eesmärkTartumaa1 Mõra jõgi 104570 88 25 4,6 Mõra jõel asuvad Roiu, Kurepalu ja Haaslava paisjärved vajavadregulaarset hooldust. Mõra ojas elutseb paiguti arvestatavalt heajõevähi asurkond. Kalastik:7 liiki, kusjuures esineb jõeforell, trulling,haug, särg, luukarits, ahven, karpkala. Arvukalt esineb saarmas,kobras. Jõgi vajab hooldamist ja paiguti puhastamist risust,koprapaisudest ja kaldapuistud vajavad hooldamist ja valikuliseltraiet.2 Kavilda jõgi 103620 69 26 8,0 Jõgi tugeva reostuskoormuse all mis lähtub Elva linnast. Annikorupaisjärv (Kentsi veehoidal) on suurimaid puhversüsteeme jabiogeenide siduja Kavilda jõe keskjooksul. Ülemjooksu vee-elustik onvaene. Esineb kobras ja ajutiselt ka saarmas. Paisjärvest allavooluveestik paranenud. Siin esineb arvukalt kobrast. Jõevähki üksikultesineb Tartu-Viljandi mnt. piirkonnas. Kalastik vaene ja muutuv.Alamjooksul täieneb Emajõe kalastiku baasil. Vajalik voolusängiosaline puhastamine ja Annikoru paisjärve korrastamine, et tagadaveestiku kvaliteedi paranemine.3 Laeva jõgi 103960 120 48 23,5 Täies ulatuse kanaliseeritud. Jões esineb keskjooksul paigutivähearvukalt jõevähki. Kalastik: haug, särg, ahven, trulling , hink,võldas, luukarits, luts ja alamjooksul lisandub säinas, turb kiisk jaharvem ka teib. Paksuseinaline jõekarp esineb keskjooksul–madalaarvukusega. Jõgi vajab parendamist esmajoones geomorfoloogilistetingimuste mitmekesistamise osas.18

4 Amme jõgi 104090 511 59 31,5 Amme jõe Tartu maakonna piires olev lõik on suhteliselt rikkalikukalastikuga. Siin esineb enamus Emajöes esinevaid liike. Paigutiesineb jõevähki ja kalastikus esineb mitmeid kaitstavaid liike. Jõe sängja kaldaalad vajavad korrastamist, et parendada vee-elustiku jaeelkõige kalastiku ning jõevähi elu ja kudemise tingimusi. Karpidefauna on suhteliselt rikkalik, esineb paiguti ka paksuseinaline jõekarp.5 Vara oja 104250 69 18 21,1 Täies ulatuses süvendatud. Vee-elustiku järgi on oja perspektiivnetaastamiseks. Praegu elab ojas paiguti jõevähki ja paksuseinalistjõekarpi. Kalastikus esineb haug, särg, ahven, trulling, võldas, luts,luukarits. Esineb saarmas ja kobras, Vara oja voolusäng vajabkujundamist geomorfoloogiliselt ja selle tulemusena ka ökoloogiliseltmitmekülgsemaks.6 Porijõgi 104440 298 38 5,7 Jõgi on osaliselt looduslikus sängis, ülem ja alamjooksul valdavaltõgvendatud. Keskjooksul on jõgi loodusliku ilmega ja siia sobiksasustada forelli. Kalastik on ülem- ja keskjooksul vaene, kusvalitsevateks liikideks on lepamaim, trulling, haug ja luts.Alamjooksul on kalastik rikkalikum ja täieneb Emajõe kalastiku arvel.Siin esineb kalastikus vähemalt 7 liiki. Jõevähk esineb paiguti.Kalastiku ja jõevähi elu ja kudemistingimuste parendamise eesmärgilvajab jõgi mitmes lõigus korrastamist ja ökoloogiliste tingimusteparendamiseks ka jõe geomorfoloogiliste tingimustemitmekesistamist. Paiguti vajavad jõe kaldapuistud korrastamist jajõgi puhastamist kobraste poolt langetatud puudest ja paisutusest.7 Mudajõgi 104340 85 16 13,8 Varemalt esines arvukas jõevähi ja paksuseinalise jõekarbi asurkond.Kalastik rikkalik, siin leidub trulling, võldas, lepamaim, haug, särg,ahven, turb, angerjas, vingerjas. Jõgi on täies ulatuses süvendatud jaon põllumajandusmaastike mõju all. Jõe ökoloogiline seisund vajabparendamist selle eriilmelisuse suurendamise suunas.19

Võrumaa1 Piusa jõgi 100020 117 109 9,7 Piusa jõgi on harjuse ja forelli jõgi. Keskjooksul leidub hajusalt kajõevähki. Võrumaa piires on jõgi mitmes kohas õgvendatud ja voolablaias nõos . Siin esineb ojasilm, forell, harjust , võldas, lepamaim,trulling, luts, luukarits, haug , särg, turb. Perspektiivne jõevähitaastamiseks. Jõe ökoloogilised tingimused vajaksid parendamistesmajoones õgvendatud lõikudes.2 Väiso pea-100470 46 12 6,7 Kogu ulatuses kraavitatud. Kalastik väheuuritud, esinevad Võhanduskraav3 Lambahannajõgilevivad liigid. Jõevähi esinemine pole teada.101000 27 25 6,2 Lambahanna oja on valdavalt õgvendatud. Karpide fauna on rikas,jõevähi esinemist ei ole teada kuid veekogu sobib liigile. Kalastiksuhteliselt rikas: haruldastest liikidest esineb forelli ja isegi tõugjat.Jõe ökoloogiline olukord vajab parendamist esmajoones veeelupaikade rikastamise seisukohast lähtuvalt.4 Iskna jõgi 100510 86 29 9,7 Jõe limuste fauna on esindatud tavaliste liikidega, jõevähki esinebpaiguti ja vähearvukalt. Kalastik keskmise liigirikkusega. Jõgi onkraavitatud peaaegu kogu ulatuses ja selle seisund vajab parendamist.Jõgi on perspektiivne jõevähi ja kalavarude taastamiseks.Põlvamaa1. Lutsu jõgi 104950 226 45 19,1 Varemalt on esinenud väga hea jõevähi asurkond, praegu esinebkeskmise arvukusega. Limuste fauna pole uuritud. Kobras suureasustustihedusega ja liigi mõju suur jõe kallastele ja jõe risustumisele.Esineb saarmas. Kalastik on suhteliselt liigirikas, kus esinevadtavalised liigid: haug, särg, viidikas, säinas, ahven, turb luukarits,võldas, paiguti esineb lepamaim, esineb ka vingerjat. Jõgi vajabkorrastamist eelkõige kobraste paisudest ja risustusest ningõgvendatud lõikudel on soovitav suurendada jõe eriilmelisust, misaitab parandada vee isepuhastusvõimet ning veekogu ökoloogilisitingimusi pidades silmas jõevähi ja kalastiku arengut.20

2 Orajõgi 104880 176 39 11,5 Kalastik: alamjooksul10 liiki, vähki ei teata esinevat. Põlvastülesvoolu vajalik paisutuste rajamine tagamaks suurem veekoguisepuhastusvõime.3 Hatiku oja 104860 36 14 8,3 Alamjooksul forellijõgi. Võimalik jõevähi esinemine, kuid andmedpuuduvad. Alamjooks looduslik, ülemjooks vajab taastamist.4 Palumõisaoja100570 59 14 8,1 Valdaval süvendatud ja on paljude maaparandusobjektide eesvooluks.Alamjooksul esineb jõeforelli ja ka muid kalaliike: haug, särg,lepamaim, võldas, luukarits, mudamaim. Jõevähi kohta andmedpuuduvad. Veekogu isepuhastusvõime suurendamise ja ökoloogilistetingimuste parendamise eesmärgil vajab Palumõisa ojaümberkujundamist.Jõgevamaa1 Laeva jõgi 103960 120 48 25,1 Jõevähile perspektiiv väike, kalastik alamjooksul esindatud 11 liigiga,ülemjooksul 5 liiki. Vajalik voolusäng korrastada eesmärgigaparendada elutingimusi jõevähile ja kalastikule ning karpidele –võimalik taastada paksuseinalise jõekarbi asurkond.2 Nava oja 104150 65 20 13,6 Suubud Elistvere järve ja paikneb voorte-vahelises orundis. Elustikvähe uuritud. Soovitav korrastada ja vähendada kobraste tegevusemõju.3 Kullaverejõgi105260 627 53 20,2 Kalastik: 8 liiki: haug, särg, turb, lepamaim, trulling, luts , ahven, ,kiisk ja võldas, esineb üksikuid forelle. Jõevähki esineb Voore asulapiires ja vähesel määral ka allavoolu.Ida-Virumaa1. Purtse jõgi(ülemjooks)106820 810 51 3.1 Jõe ülemjooksu on paiguti õgvendatud, siin on voolusäng tugevakobraste mõju all. Püssi reostusest tingituna ei tule siia kudemasiirdekalad, kuid ülemjooksul on kalastik keskmise liigirikkusega.Jõevähi kohta andmed puuduvad. Jõgi vajab täpsustavaid uuringuid.21

2. Rannapungerjajõgi1. Põltsamaajõgi105870 601 52 13,8 Jõgi ülemjooksu piirkonnas on õgvendatud ja toimib paljude metsa- jasoode kuivenduste eesvooluna. Arvukalt esineb kobras ja saarmas.Kalastik suhteliselt rikas: haug, särg, ahven, luts, luukarits. Jõevähkiesineb Roostoja paisust allavoolu, Siin on kalastik rikkalikum.Saneerimist vajab jõe ülemjooksu osa, mis loob paremad tingimusedvee-elustikule.Lääne-Virumaa103000 1310 135 12,8 Põltsamaa jõe ülemjooksu osa on suures osas õgvendatud ja siinnevoolusäng ka kobraste tugeva mõju all. Jõel on vajalik suurendadavoolusängi eriilmelisust, et tõsta veekogu isepuhastusvõimet jaökoloogilist mitmekesisust. Siis sobiks see ala jõeforellile ja onvõimalik taastada ka jõevähi asurkond.2. Selja jõgi 107460 410 44 16,3 On väärtuslik kalajõgi. Siia tuleb kudema lõhi, meriforell, jõesilm,vimb, ka mõned teisedki kalaliigid. Jões on ulatuslikult levinudjõeforell, paiguti isegi arvukalt (Järvekülg 2001). Jõevähki esinebvähearvukalt alamjooksu piirkonnas. Jõgi vajab korrastamist jaõgvendatud lõikudel taastamist voolusängi eriilmelisus, mis loobparemad tingimused jõeforellile ja ka teistele kalaliikidele. Võimalikon taastada jõevähi asurkond ka keskjooksul. Enne taastamisprojektikoostamist tuleb teostada põhjalik veekogu ökoloogiliste tingimusteuuring, sest veekogu on väärtuslik ka siirdekalade koelmuna ja selleleesmärgil vajabki Selja jõgi erilist tähelepanu.22

3. Kunda jõgi(ülemjooks)107290 530 64 25,6 Siia tulevad kudema ka jõesilm, meriforell, lõhi, vimb, teib, säinas jaka haug ja ahven. On hea forelli ja harjuse jõgi. Jõeforell ondomineerivaks liigiks kogu jões. Ülemjooksul on kalastik suhteliseltvaene, siin esineb arvukalt luukarits, ja ojasilm (sõõrsuu). Keskjooksulon kalastik rikkalikum. See osa sobib ka harjusele. A. Järvekülg´i(2001) järgi on tegemist siin kiirekasvulise harjuse asurkonnaga, misväärib erilist kaitset ja tähelepanu. Selle liigi populatsioon on siinohustatud eelkõige suure reostuskoormuse tõttu jõe ülem- jakeskjooksul. Jõgi on ülemjooksul külmaveeline, seetõttu ei oma suurtperspektiivi jõevähi elupaigana. Kuna ülemjooksu piirkond onsüvendatud ja õgvendatud, siis on vajalik jõe renoveerimine jaeriilmelisuse suurendamine nimelt selles piirkonnas. Kobrasteesinemine seab ohtu ka siirdekalade kudemistingimused ja takistabnende rännet koelmutele. Jõe korrastamine eeldab täpsustavaiduuringuid. Pidades silmas jõe erilist tähtsust siirdekalade kude- jakasvupaigana ning harjuse jõena, tuleb selle jõe parendamise projektikoostamisel arvestada esmajoones kaitstavate liikide nõudeid jõeökoloogilisi23