vaata faili - Viru Peipsi - Keskkonnaministeerium

Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium
INFO- JA TEHNOKESKUS
INVENTUUR JA ÜLEVAADE VIRU-PEIPSI ALAMVESIKONNAS
OLEVATEST SADAMATEST JA LAUTRIKOHTADEST
Töö teostaja
Jaan Jalakas
Tallinn
2003

SISSEJUHATUS
Käesolev töö on teostatud vastavalt töövõtulepingule 4-6/56 21.oktoobrist 2003.a. LIFEenvironment
projekti “Viru-Peipsi Catchment Area Management Plan (LIFE00/ENE/
EE/000925) raames.
Töö teostamise käigus on läbi sõidetud praktiliselt kõik ligipääsetavad sadamad ja
lautrikohad Lääne- ja Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Tartumaal ja Põlvamaal. Valdava
enamiku sadamate/lautrikohtade kohta on täidetud vastavad ankeedid (lisatud 33 tk.).
Küsimustele vastasid kas vallavanem, abivallavanem, valla majandusnõunik,
keskkonnaspetsialist, sadamakapten või erasadama puhul ka omanik. Kõigist
arvestatavatest sadamatest/lautrikohtadest on kaameraga Nikon tehtud digitaalsed
ülesvõtted (kokku 100 tk), mis on käesolevale aruandele lisatud CD kujul. Fotod on
tehtud ja ankeedid täidetud ajavahemikul 4.novembrist kuni 13.novembrini 2003.a.
Järgnevalt on toodud sadamate kirjeldus maakondade kaupa. Kokku tuli neid 41.
KÄSMU
LÄÄNE-VIRUMAA
Käsmu küla sadamapunkt kujutab endast Käsmu poolsaare idaküljel asuvat kaid. On slipp
paatide kärult veeskamiseks. Sügavus kaiotsa lõunaküljel ca 1,5 m. Kaid kasutavad
põhiliselt kohalikud kalastajad väikeste paatidega (vt. fotod 10/401 kuni 12/403).
Mingeid konteinereid olmejäätmete kogumiseks, rääkimata ohtlike jäätmete vastuvõtust
sadamas ei ole . Valla vastutus keskkonnaalase tegevuse eest sadamas on formaalne.
Puudub nii kanalisatsioon, kui kogumiskaevud.
Käsmu omalaadse meremuuseumi juhataja Aarne Vaigu andmeil asub Käsmu lahes 75 m
pikk ja 18 m lai ajalooline muul, mis jääb umbes 1 meeter veepinnast allapoole. Muul
kulgeb Lainela pansionaadist kagu suunas ja on pärit ilmselt Rootsi ajast. Selle kaudu
olevat veetud sõjamoona Narva lahingusse.
VÕSU
Asub Käsmu lahe lõunarannikul, seal on 1,5 km pikk ja 60-100 m lai liivarand. Sadam
kujutab endast tegelikult Võsu muuli, mis on pikka aega kasutamata, räämas ja rohtu
kasvanud. Muuli kõrvale suubub Võsu jõgi, mis on 23 km pikk ja mille jõgikond on 61,9
km2. Nagu ülalmainitud Käsmus, puudub ka siin igasugune keskkonnakaitsealane
tegevus (vt. fotod 13/404 kuni 15/406).
VERGI
Vergi sadam on eraomanduses. Omanikuks on OÜ REVALSECTOR. Tegutseb põhiliselt
kalasadamana, kuid on olemas ka külaliskai merematkajaile, mis võib vastu võtta kuni 30
harrastusalust. Sadamas on spetsiaalne jäätmehoidla, kuhu on paigutatud konteinerid
olmejäätmetele ja samuti kõigile põhilistele ohtlikele jäätmetele. Vastuvõetav pilsivesi

veetakse vaatides ümbertöötlemisele Kunda tehasesse. Roiskvesi juhitakse Vergi
veepuhastusjaama. Kütusetankla rajamiseks on esitatud taotlus ja see loodetakse käiku
lasta uueks navigatsioonihooajaks 2004. a. kevadel.
Võimaliku õlireostuse tõrjumiseks on sadamas 100 kg absorbenti ja 150 m sukkpoome.
Joogi- ja olmevesi tuleb oma puurkaevust.
Vergi sadam taasavati 1997.a. juunikuus. Kaks sadamakaid võivad vastu võtta kuni 30 m
pikkuseid ja kolme meetri süvisega aluseid. Kokku mahutab sadam korraga kuni 50
väikealust.
Vergi sadamat külastas 2000. aastal 571 alust 1938 külastajaga pardal. (1999 – 557 , 1998
– 443 alust). 2000. aastal sisenesid kalalaevad Vergi sadamasse 398 korral.
Talvel on Vergi sadam põhiliselt kalatraalide päralt (vt. fotod 16/407 kuni 20/411).
VAINUPEA
Vainupea on loobunud tegutsemast sadamana ja on esitanud ka vastava taotluse sadama
staatusest vabanemiseks. Praegu tegutseb seal Viru Teedevalitsuse puhkebaas, mis on
riigi omanduses ja teenindab vaid oma töötajaid. Prügimajandusest on seal vaid väikesed
konteinerid, mis tühjendatakse valla jõududega vastavalt vajadusele. Roiskvesi juhitakse
kogumistanki, mille maht on 6000 liitrit (vt. fotod 21/412 ja 22/413).
KUNDA
Kunda on Lääne-Viru maakonna suurim kaasaegne kaubasadam. Sadam taasavati 1994.a.
Sadamasse suubuva süvendi laius on 70 m ja sügavus 10 m. Sadamasilla üldpikkus on
750 m ja põhikai pikkus 176 m. Seal võivad randuda kuni 8000 tonnise veeväljasurvega
laevad. Sadama üldpindala on 33520 m2, sealhulgas kaubasadam 9700 m2. Teede laius
on 10 m. Sadama kavandatud võimsus on 500 tuh. tonni tsementi ja klinkrit ning 1 milj.
tonni muid kaupu aastas.
Kunda sadama peamised ekspordiartiklid on: töötlemata puit (palk, paberipuu, küttepuu),
saematerjal, puittooted, hakkepuit, puitlaastplaat, saepuru, graanulid, tsement, klinker,
turvas, brikett, raps, rüps, rapsikook.
Impordiartiklid on olnud järgmised: teravili, linnas, kivisüsi, killustik, savi, kips,
lõhkeaine, relvad, metallkonstruktsioonid, kummijäätmed, tööstuslik sool,
betoonkonstruktsioonid.
Kunda sadama kaubakäive 2000. aastal moodustas, tuhandeid tonne:
hakkepuit......82,1; killustik......10,4; turvas......67,0; paberipuu......748,8;
palgid......198,5; puitlaastplaat......21,5; tsement......109,3; klinker......349,6; petrokoks,
kivisüsi......14,8 ja muu. Kokku moodustas 2000.a. kaubakäive......1650,7 tuh. tonni.
Kaubad eksporditi 14 riiki ja import tuli 7 riigist.
Sadam on eraomanduses. Sadama omanikfirma on KUNDA NORDIC TSEMENT AS.
Sadamal on nii veekasutuse kui ka jäätmekäitlusluba. Jäätmekäitlus toimub standardi
ISO1401 järgi. Võimaliku õlireostuse tõrjumiseks on 700 jm sukkpoome ja absorbent
kergete naftajääkide imamiseks. Sadamas on konteinerid laadimisjäätmete (hakkepuit,
turvas jne.) kogumiseks, mida tühjendab Ragn Sells kaks korda nädalas.

Ohtlikud jäätmed võtab vastu OÜ Renrekon Trading. Kasutatud õlid ja tahked õlijäätmed
põletatakse Kunda tehase pöördahjus 3000 kraadi juures. Sadama roiskveed juhitakse
kanalisatsiooni. Sadama territooriumil on ka biopuhasti.
Laevade pilsiveed võetakse tsisternautosse, mis toimetab nad ümbertöötlemiseks Kunda
tehasesse (vt. fotod 23/414 kuni 27/418).
MAHU
Mahu kujutab endast sadamamuuli Kaupsaare neeme tipus Pada jõe suudmest loodes.
Ajalooliselt oli üheks rannakaubanduse keskuseks. Sildumiseks on kai lainemurdja
siseküljel. Uhtliivade tõttu on sügavust napilt 2 meetrit.
Sadama omanik on Viru-Nigula vallavalitsus, kes otsib sadamale “kosilasi”. Praegusel
ajal, põhiliselt suveperioodil, annab vald välja lube teatud ürituste ühekordseks
korraldamiseks. Ürituse korraldajale jääb siis ka kohustus järgida kõiki keskkonna
kaitsmisega seotud nõudeid. Sadamas peatuvad episoodiliselt kalalaevad. Ühtegi püsivat
töötajat sadamas ei ole (vt. fotod 50/441 kuni 55/446).
EISMA
Eisma on paadisadam Vainupeast ca 2 miili kagus. Sadamas on kai, mis on mõeldud
ajutise seisupaigana (laadimise-lossimise ajal) ja käru pealt paadi vettelaskmiseks. Kai
ääres on sügavus ca 1 m. Sadam on praegusel hetkel müügis, millega tegeleb
kinnisvarabüroo. Erafirma Reval Investment OÜ, kelle valduses Eisma sadam hetkel on,
ei olevat seal viimase kahe aasta jooksul midagi ette võtnud.
Ajalooliselt on Eisma olnud väike kaluriküla. Praegu reklaamitakse turistidele Eisma
külalistemaja ja tema pakutavaid teenuseid.
KAREPA
Karepa ei ole sadama ega lautrina kusagil ametlikult kirjas. Maa on kinnistamata. Samas
on seal muul kalapaatidele ja paadikuurid. Asub Vihula valla territooriumil.
MTÜ Karepa Kalurite Selts on taotlenud vallalt sadama maad endale, kuid vald ei ole
sellega soostunud.
IDA-VIRUMAA
ASERI
Aseris sadam kui selline praegusel ajal puudub. Alates 20. sajandi algusest on Aseris
tegeldud sinisavi kaevandamisega. Praegugi nimetab Aseri end Eesti savipealinnaks.
Potentsiaalsel sadama territooriumil tegutseb OÜ WIECOR (end. Aseri Keraamikatehas),
mis toodab katusekive ja need veetakse välja maad mööda. Firmal on olemas veekasutuse
luba. Tootmisjäätmetega tegeleb OÜ Aseri Kommunaal ja olmeprügi viib lepingu alusel

ära OÜ Elkarin. Roiskvee tarbeks on kogumistank mahutavusega 1000 m3 ja seda töötleb
Aseri veepuhastusjaam. Viimane töötleb ümber ka muud ümbruskonna roiskveed.
Veeteede Ameti andmeil arendab Aseri sadamat AS Kalotex Ltd. Internetis oleva pooliku
kodulehekülje järgi tegutseb firma 1997. aastast ja kavatseb Aserisse ehitada
kaubasadama koos konteineriterminaaliga. Aseri vallavalitsus seda ei kinnita. Pooleliolev
muul olevat hetkel välja renditud firmale Tamme Auto (vt. fotod 48/439 ja 49/440).
TOILA
Toila paadisadam asub Pühajõe suudmes ja selle omanikuks on Toila vallavalitsus.
Sadamal on olemas ametlik veekasutuse luba. Õlireostuse tõrjumiseks on absorbent ja õli
vees laialivalgumise takistamiseks omavad 40 m sukkpoome. Olmejäätmed kogutakse
konteinereisse, mida tühjendab 2 kuni 4 korda kuus Ragn Sells. Ohtlikke jäätmeid võtab
vastu Toila bensiinijaam. Roiskvesi juhitakse kogumistanki, mille mahutavus on 50
tonni. Paatidest tulevad pilsiveed kogutakse vaatidesse ja need viib ära OÜ Eesti
Absorbent.
Põhjakaarte tuuled kannavad laevatee merepoolse otsa uhtliiva täis. Sügavus sadamas on
1,5 m, kuid madala veeseisuga ja pärast tormi võib olla vaid 0,8 m (vt. fotod 28/419 kuni
32/423).
SILLAMÄE
Sillamäe sadam on ehitamisjärgus ja tema valmimise tähtajaks on märgitud 2005. aasta
suvi. Sadamat ehitab AS SILLAMÄE SADAM. Sadamale on välja antud veekasutuse
luba (fotod eraldi, 3tk.).
PURTSE
Purtse on väike kalasadam samanimelise jõe suudmes. Faarvaater on väga kitsas, sügavus
kai ääres on 2 meetrit ja kai pikkus on 100 m. Omal ajal kuulus see kalurikolhoosile
Oktoober, hiljem Viru Kalatööstusele. Käesoleva aasta aprillis müüs Viru Kalatööstus
sadama OÜ´le LANDARE. Mingeid tõsiseltvõetavaid rajatisi sadamas ei ole, on vaid
kalurite amortiseerunud püünistekuurid. Sadamal ei ole ei veekasutuse ega jäätmekäitluse
luba. Ei ole absorbenti ega sukkpoome. Sadamas ei ole mingeid prügikogumise
konteinereid, rääkimata ohtlike jäätmete või pilsivee vastuvõtmisest.
Uuel omanikul on plaan rajada Purtsesse puhkekeskus.
NARVA-JÕESUU
Narva-Jõesuus on kaks sadamat. Esimene neist on tegelikult kai, mis asub Narva jõe
vasakul kaldal ja kuulub Narva-Jõesuu linnavalitsusele. Mingit personali ega teenuseid
sadamas ei ole. On vaid konteinerid olmejäätmetele, mida tühjendab perioodiliselt firma
Arteko. Sadama ümbruskonna roiskvesi juhitakse kanalisatsiooni (foto 33/424).

Teist sadamat võiks tinglikult nimetada Narva-Jõesuu kalasadamaks. See sadam asub
praktiliselt linnavalitsuse kai kõrval, kuid on suletud väravate ja nende ööpäevaringse
valvega.Selle omanik on OÜ KIRDERAND. Sadamal on nii veekasutuse kui ka
jäätmekäitluse luba. Olmejäätmete konteinereid tühjendab Ragn Sells neli korda kuus.
Sadama territooriumil tegutseb kalatöötlemise tsehh, mis toodab kalakonserve.
Kalajäätmed töödeldakse Jõhvi Uikala prügilas, kus on selleks otstarbeks vastavad
seadmed. Sadeveed lähevad läbi õlikoguja Narva jõkke. Sadama roiskvesi juhitakse
kogumistanki, mille mahutavus on 40 m3. Pilsivett sadamas vastu ei võeta. Kütusetankla
sadamas puudub, laevad saavad kütust tellimisel. Ohtlike jäätmete äraandmiseks on
sadamas nimekiri sellega tegelevatest firmadest, mis esitatakse laevadele viimaste
nõudmisel ( fotod 34/425 kuni 37/428).
NARVA
Narva Jõesadam kujutab endast sadamakaid Narva jõe vasakul kaldal Narva linnas. Seal
tegutseb Noorte Meremeeste Klubi. Faarvaatri sügavus on 2,7 m, sadamas 2,0 m. Sadam
on munitsipaalomanduses, ehk omanikuks on Narva linn. Sadama territooriumil on
konteinerid olmejäätmetele, mida tühjendab Narva Heakorrastus kaks korda nädalas.
Ohtlikke jäätmeid sadamas vastu ei võeta. Sadamas ei ole ka absorbenti ega sukkpoome
võimaliku naftareostusega võitlemiseks. Sadamas ei ole kütusetanklat: laevad saavad
oma kütuse tellimisel. Sadama roiskveed juhitakse linna kanalisatsiooni. Vajadusel võtta
laevadelt vastu pilsivett, tellitakse vastav auto (fotod 38/429 kuni 40/431).
ALAJÕE
Alajõe sadam asub samanimelises külas Peipsi järve põhjarannikul Alajõe suudmes. Jõe
pikkus on 28,6 km, jõgikond 150 km2. Varem oli seal endise kolhoosi “Peipsi Kalur”
kalavastuvõtupunkt, praegu tegutseb seal kalafirma Peipsi Grupp OÜ, kes on ka sadama
omanik. Ei veekasutuse ega jäätmekätlusluba sadamal ei ole. Sadamas on konteinerid
olmejäätmetele, mida tühjendatakse üks kord nädalas. Ohtlikud jäätmed veab firma ise
Lohusuusse, kus asub nende firma peakontor. Kütusetankla puudub: laevad saavad kütust
tellimisel. Roiskvee kogumiseks on sadamas kogumistank mahutavusega 30 m3. Pilsivett
sadamas vastu ei võeta (fotod 41/432 ja 42/433).
VASKNARVA
Vasknarva sadam asub samanimelises külas Alajõe vallas, kohal, kust Narva jõgi Peipsist
välja voolab. Sadama omanik on OÜ Peipus. Seal asub vaid kalavastuvõtupunkt: kala
töötlemist ei toimu. Töö on hooajaline. Sadamat kasutab püsivalt neli kalapaati.
Veekasutuse- ega jäätmekäitluse luba ei ole. Õlireostuse tõrjumiseks on 200 kg
absorbenti ja 18 meetrit sukkpoome. Olmejäätmete kogumiseks on kaks väikest
konteinerit, mille tühjendamist korraldab vallavalitsus. Olmeveed juhitakse 3 m3
suurusesse kogumiskaevu, kalavastuvõtupunkti roiskveed lähevad 20 m3 suurusesse
mahutisse, mille tühjendamist korraldab Iisaku firma oma autoga.
LOHUSUU

Lohusuu sadam asub samanimelises alevikus Peipsi põhjarannikul. Oli endise
kalurikolhoosi Peipsi Laine keskus. Sadama praegune omanik on AS Peipsi Trade.
Sadamal on nii veekasutuse kui jäätmekäitluse luba. Sadama territooriumil on
kalatöötlemise tsehh: üks põhitooteid on kohafilee. Olmejäätmete konteinereid tühjendab
üks kord nädalas OÜ Birger. Ohtlikke jäätmeid sadam vastu ei võta. Kütusetankla
puudub, laevad saavad kütuse tellimisel. Roiskvete kogumiseks on tank mahutavusega 60
m3. Pilsivete käitlemiseks tellitakse vastav auto (fotod 43/434 kuni 47/438).
RANNAPUNGERJA
Rannapungerja purjejahtide sadam asub samanimelise jõe suudmes Rannapungerja külas
Tudulinna vallas Peipsi põhjarannikul. Rannapungerja jõe pikkus on 52 km, vesikond
601 km2. Sadamat kui sellist praegusel hetkel ametlikult ei eksisteeri. Paadiomanikud on
koondunud kahte kooperatiivi: Rand 1 ja Rand 2, kus on kokku 77 registreerunud liiget.
Üldse on Rannapungerjasse koondunud 100-110 mootorpaati ja paarkümmend purjejahti.
Siia kuuluvad ka need, kes tulid üle Kauksist, pärast seda kui Kauksi kuulutati avalikuks
rannaks. Rannapungerjas ei ole sadamakaid ega muuli, paadid silduvad loodusliku kalda
äärde. On sadamarajatis, kus osa paate saavad olla talvisel ajal, üleval on veel suvised
ööbimiskohad. Probleemiks on uhtliiv. Sadamat ei ole 1995. aastast süvendatud. Suvel oli
probleeme mootorpaatide sadamast väljapääsemisega. Prügivedu on valla poolt
korraldatud, roiskveed juhitakse maa-alusesse mahutisse (3 rõngast).
MUSTVEE
JÕGEVAMAA
Mustvee sadam asub Mustvee linnas samanimelise jõe suudmes Peipsi looderannikul. Jõe
pikkus on 36 km, jõgikond 180 km2. Mustvee sadamat kasutavad kalakaitse-,
järveuurimis-, piirivalve-, hüdrometeoroloogia-, Veeteede Ameti ja turismilaevad.
Sadama omanik on Mustvee linn. Veekasutuse ja jäätmekäitluse load puuduvad. Sadamas
ei ole naftaprodukte imavat ainet ega ka sukkpoome. Olmejäätmete kogumiseks on
konteiner, mida tühjendab AS Jõgeva Elamu. Ohtlike jäätmetega tegeleb AS MASP.
Sadama territooriumil on suletud merekonteiner eraldi sektsioonidega eri ohtlike jäätmete
jaoks. Sadam on esitanud taotluse sadamapassi saamiseks. Hetkel puuduvad sadamal nii
administratsioon kui ka töötajad. Kütusetanklat sadamas ei ole. Pilsivett vastu ei võeta.
Kanalisatsiooni ehitamiseks on esitatud taotlus. Kevadiseks navigatsioonihooajaks (2004)
loodab linnavalitsus asju edenevat (fotod 105/542 ja 106/543).
RAJA
Kuigi Veeteede Ameti andmeil Rajal sadam ametlikult puudub, tegutseb seal mõnda aega
OÜ Katroni, kes on välja kaevanud sadama akvatooriumi ja ehitanud kai. Ehitusjärgus
olev sadam kuulub ülalnimetatud perefirmale ja asub Kasepää valla territooriumil Peipsi
läänerannikul Mustveest lõunas. Tekkiva ehitusprahi ja olmejäätmed veab ära nende oma
auto (foto 104/541).

OMEDU
Omedus on tegelikult kaks tegutsevat sadamat. Mõlemad asuvad Omedu külas Omedu
jõel ja neil on erinevad omanikud. Omedu küla asub Kasepää vallas, 8 km Mustveest
lõunas. Varem asus siin kalatöötlemisfirma OÜ Esmar Jõgeva osakond. Mõlemad Omedu
tänased sadamad on seotud kalandusega.
Esimene neist, nimetagem seda Omedu 1. sadamaks, asub lõuna poolt tulles mõnisada
meetrit enne silda, teine asub vahetult silla kõrval. Omedu 1. sadama omanik on OÜ MIF
Laine. Sadamal on veekasutuse luba. Õlireostuse tõrjumiseks on olemas absorbent.
Olmejäätmed kogutakse konteinereisse, mida tühjendab firma oma jõududega, vedades
jäätmed Torma prügilasse. Ohtlikest jäätmetest võetakse vastu kasutatud õlid ja tahked
õlijäätmed. Nende vastuvõtmise ja töötlemisega tegeleb kohalik Teedevalitsus.
Roiskveed juhitakse kogumistanki, mille mahutavus on ca 6 m3. Pilsivett sadam vastu ei
võta (fotod 100/537 ja 101/538).
Omedu 2. sadama omanik on OÜ Omedu Rand. Sadam on ümberehitamise järgus. Vett
saadakse oma puurkaevust. Sadamat külastavad kalalaevad, kuid kalatöötlemist veel ei
toimu. Võimaliku õlireostuse tõrjumiseks on olemas absorbent. Olmejäätmed viiakse
oma transpordiga Torma prügilasse. Nagu ka esimeses sadamas, võetakse vastu ja
saadetakse ümbertöötlemisele läbitöötanud õlid laevadelt. Roiskvee kogumiseks on 8 m3
mahutavusega kogumistank. Pilsivee vastuvõtmiseks on 5 m3 mahutavusega tsistern. Nii
esimeses kui teises sadamas tegeleb naftaseguste vete töötlemisega kohalik Teedevalitsus
(fotod 102/539 ja 103/540).
Kasepää vallavalitsuses on projekt veel ühe sadama rajamiseks Omedusse teisele poole
silda Peipsi järve kaldale. Seal on ette nähtud kalasadam, turismisadam suvitajatele
(võimalusega jätta jahid talveks angaari), kaubasadam ja piirivalvetorn. Projekt on
keerelnud kaks aastat, kuid ei ole veel lõplikult kooskõlastatud.
KODAVERE (SASUKVERE)
Kodavere küla Pala vallas Kallastest põhja pool, Kallaste- Mustvee maantee ääres. Siin ei
ole isegi korralikku lautrikohta. Vaata fotosid (95/532 kuni 97/534): pehkinud, puust
kaikoht, lagunevad paadid. Pala vallavanema sõnul on selle sadamakoha tegelik nimi
Sasukvere. Mingit tegevust praktiliselt ei toimu, vaid suvel mõned kohalikud hoiavad seal
oma paate.
TARTU JÕESADAM
TARTUMAA

Tartu linnas, Emajõel on kaks sadamat: Tartu Reisisadam ja Tartu Kaubasadam. Sadama
administratsioom, sealhulgas sadama kapten on mõlemal ühine.
Tartu Reisisadam
Tartu Reisisadama omanik on AS Tartu Sadam. Sadamal ei ole ei veekasutuse ega
jäätmekäitluse luba. Õlireostuse tõrjumiseks on sadamas olemas absorbent ja 40 meetrit
sukkpoome (need on kahe sadama peale). Olmejäätmete äravedamiseks on leping Ragn
Sellsiga. See kehtib samuti mõlema sadama kohta. Ohtlikke jäätmeid reisisadam vastu ei
võta. Sadamas on firma OLOREX kütusetankla, mis varustab bensiini ja diiselkütusega
väikelaevu. Sadama ja selle ümbruskonna roiskveed juhitakse kanalisatsiooni. Pilsivett
sadam vastu ei võta (fotod 56/493 kuni 60/497).
Tartu Kaubasadam
Tartu Kaubasadamat nimetatakse ka Tartu liivasadamaks ja selle omanik on AS
Transkom. Veekasutuse luba sadamal ei ole, kuid hetkel taotleb süvendusluba.
Olmejäätmete töötlemine ja õlireostusega võitlemine toimub käsikäes reisisadamaga.
Kasutatud õlide vastuvõtuks on kaubasadamas 3 m3 mahutavusega tsistern, mida
tühjendab vastav auto tellimisel. Tahked õlijäätmed põletatakse laevade ahjudes.
Kütusetankla sadamas puudub, kütust saavad laevad tellimisel. Sadama ja selle
ümbruskonna roiskveed juhitakse linna kanalisatsiooni. Sadam võtab vastu ka pilsivett:
selleks on 3 m3 mahutavusega tsistern (fotod 61/498 ja 62/499).
KALLASTE
Kallaste sadam asub Kallaste linnas, mis paikneb umbes 2 km ulatuses piki Peipsi
rannikut. Varem oli seal kolhoosi Peipsi Kalur keskus, kalasadam, külmhoone,
koservitehas, kalatöötlemistsehh. Praegu on eelnenu baasil moodustatud AS Kallaste
Kalur. Neil on oma puurkaev. Sadamal on ka jäätmekäitlusluba. Õlireostuse tõrjumiseks
on muretsetud 200 kg absorbenti ja 100 m sukkpoome. Olmejäätmete konteinereid
tühjendab üks kord nädalas Ragn Sells. Tahkeid õlijäätmeid sadam vastu ei võta: need
põletatakse laevade kateldes. Muud ohtlikud jäätmed võetakse vajadusel vastu ja
saadetakse ümbertöötlemisele Tartusse. Sadamas tegutseb ametlik kütusetankla, mida
opereerib oma töötaja. Pilsiveed võetakse samuti vastu ja need veetakse tellitava autoga
Tartusse.
AS Kallaste Kaluri aastakäive on 18 milj. EEK. Hetkel ei ole püügihooaeg, töödeldakse
ümber varemvarutud kala (fotod 90/527 kuni 94/531).
KOLKJA
Kolkja sadam asub Kolkja alevikus Kallaste - Varnja maantee ääres. Varem oli siin Peipsi
Kaluri kolhoosi osakonna keskus: kalavastuvõtupunkt ja paadisadam. Praegu on sadam
eraomanduses: omanik on perefirma AS Peipsi Kalamees. Tegutseb hooajal kala

vastuvõtmisega oma pere 5 paadilt ja selle müümisega töötlejaile. Omal töötlemist ei ole,
on vaid väike külmhoone kala säilitamiseks. Veekasutusluba on olemas, kuid
jäätmekäitlusluba puudub. Olmejäätmete kogumiseks on üks konteiner, mida
tühjendatakse praktiliselt vaid suvel. Õlireostuse tõrjumiseks ei ole sadamal ei
naftaprodukte imavat ainet ega sukkpoome. Vajadusel võivad vastu võtta kuni 400 liitrit
kasutatud õlisid. Sadamas on kütusetankla, mida opereerib oma töötaja. Roiskveed
juhitakse 20 m3 mahutavusega kogumistanki. Sadam võtab vastu ka pilsivett (fotod
87/524 kuni 89/526).
KASEPÄÄ
Sadam kui niisugune puudub. On vaid lautrikoht, mille eest keegi konkreetselt ei hoolitse
ega vastuta. Selliseid paiku on piki Peipsi rannikut piisavalt palju. Kohalike elanike
kinnitusel ja oma kogemuste põhjal nägin, et see on vastab tõele. Vaata fotosid 85/522 ja
86/523).
VARNJA
Varnja sadam asub Varnja alevikus Peipsiääre vallas. Ajalooliselt on Varnja olnud Peipsi
ranniku lõunapoolseim vene kaluriasula. Varnjas on paadisadam ja piirivalvekordon.
Varnja sadama omanik on OÜ Algen. Sadamal on oma joogivee kaev. Mingeid
absorbente ega sukkpoome sadamas ei ole. Olmeprahi tarbeks on konteiner, mida
tühjendatakse vastavalt vajadusele. Õliseguste vete kogumiseks on sadamas
kolmesektsiooniline mahuti (fotod 83/520 ja 84/521).
PRAAGA
Praaga sadam asub Praaga külas Vara vallas, 6 km Varnjast lõunas Emajõe suudmes.
Tartumaa keskkonnateenistuse andmeil lähiajal sadamana arvesse ei tule. Vara
vallavanema andmeil on Praagal kolm tegutsevat sildumiskohta. Esimene on piirivalve
Varnja kordon. See asub Emajõe vasakul kaldal. Laevade sildumiseks on neil
ujuvpontoon, mis sügisel viiakse kuni kevadeni talvekorterisse. Jõe paremal kaldal on
kaks sildumiskohta. Üks neist kuulub Tartu Ülikoolile. Järveuurimise teadlaste laevale on
seal 15 m pontoonsild. Teine kinnistu on eravalduses. Seal on 20 m pikkune kai.
PIIRISSAAR
Asub Peipsi järves, 15 km Emajõe suudmest kagus. Tema pindala moodustab 7,76 km2.
Eraldab teineteisest Peipsi Suurjärve ja Lämmijärve. Maastikuliselt valdavalt madalsoo,
mille pind ulatub 1-2 m Peipsi veetasemest kõrgemale. Piiri külas on AS Latikas
sildumiskoht. 1,2 km pikkuse kanali kaudu sõidetakse sealt järvele. Samas on ka
kalavastuvõtupunkt. Piirissaarel on laevaühendus Tartuga (63 km). Paadiühendust
peetakse Laaksaare sadamaga. Piirissaare sadam kuulub Piirissaare vallale, kes vastutab
ka keskkonnakaitsealase tegevuse eest sadamas. Sadamas ei ole ei veekasutuse ega
jäätmekäitluse luba. Kogutakse vaid olmejäätmeid. Kogu koristustöö käib valla oma

jõududega. Ohtlikke jäätmeid ega pilsivett vastu ei võeta. Puudub ka roiskvee
ärajuhtimise süsteem.
LAAKSAARE
Väike sadamapunkt Lämmijärve Parapalu rannas, mille kaudu peetekse paadiühendust
Piirissaarega. AS Tartu Sadam plaanib ehitada uue 10 meetri pikkuse kai. Laaksaare
sadamapunkt kuulub Piirissaare vallale (foto 75/512).
JÕEPERA
Sadam puudub, on vaid sildumiskoht. Vt. foto 74/511.
KAVASTU
Ametlik sadam kui niisugune puudub, kuigi seal tegutseb aastal 1999 taasalustatud
regulaarne praamiühendus üle Emajõe (vt. foto 82/519). Kavastust on 25 km Tartuni ja
16 km Peipsi järveni.
MEHIKOORMA
Mehikoorma sadam asub samanimelises alevikus Lämmijärve läänerannikul. Siin oli
endise kolhoosi Peipsi Kalur osakonna keskus. Sadama praegune omanik on OÜ Latikas.
Sadamal ei ole ei veekasutuse ega jäätmekäitluse luba. Puuduvad igasugused vahendid
võimaliku õlireostuse takistamiseks või likvideerimiseks. On konteinerid olmejäätmetele,
mida tühjendab OÜ Põlva Puhastus üks kord kuus. Kasutatud õlid ja tahked õlijäätmed
kogutakse eraldi tsisterni, mida tühjendab samuti OÜ Põlva Puhastus. Kütusetanklat
sadamas ei ole. Roiskvee kogumiseks vastavat tanki ei ole, rääkimata kanalisatsioonist.
Pilsivesi laevadest võetakse vaatidesse ja antakse üle puhastusfirmale.
Osaühingul Latikas on 4 suuremat metallkorpusega laeva ja 20 puupaati. Aastakäive on
üle 1 milj. EEK. Sadamas asub ka piirivalvekordon ja neil on seal 1 laev (fotod 71/508
kuni 73/510).
MEERAPALU
Meerapalul on vähemalt viis kalapaatide sildumiskohta, mis oma ehituspõhimõttelt on
sarnased: süvendatud kanal tungib maa sisemusse ja selle külgedel või otsas on kai(d)
sildumiseks. On ka selliseid kohti, kus väljaehitatud kai puudub: on vaid looduslik
sildumiskoht. Suurim Meerapalu sildumiskohtadest kuulub OÜ Latikas. (fotod 76/513 ja
77/514). Keskkonnakaitselisest aspektist on Meerapalu olukord praktiliselt sama, mis
Mehikoormaski. Toimub koostöö OÜ Põlva Puhastus. Ülejäänud väikestes lautrikohtades
tegutsevad vaid üksikud eraisikud (vt. fotod 78/515 kuni 81/518).
PÕLVAMAA

VÄRSKA
Värska alevik asub Värska oja suudmes 21 km Räpinast lõunakagus. Värska
vallavalitsuses on andmed kolme vallas tegutseva sadama kohta.
Sosna saare paadisadam
Kuulub riigile. Valdajaks on Eesti Vabariigi piirivalve. Sadamal ei ole ei veekasutuse ega
jäätmekäitluse luba. Samuti puuduvad igasugused vahendid võimaliku naftalekke
tagajärgede likvideerimiseks. Olmejäätmete konteinereid tühjendab AS Verska Calor.
Ohtlikke jäätmeid võetakse vastu Värska alevikus ja neid töötleb Tartu AS Epler Lorens.
Ümbruskonna roiskvee kogumiseks puudub nii kanalisatsioon kui kogumiskaev (fotod
66/503 ja 67/504).
Värska Sanatooriumi sadam
On eraomanduses, kuulub Värska Sanatooriumile. Ka sellel sadamal ei ole ei veekasutuse
ega jäätmekäitluse luba. Ei ole ka vahendeid õlireostuse likvideerimiseks. Olmejäätmete
ja ohtlike jäätmete töötlemise kord on sama, mis ülalmainitud Sosna saare sadamal. Neid
töötlevad samuti AS Verska Calor ja AS Epler Lorens. Ka siin ei ole kanalisatsiooni ega
kogumistanki roiskvee tarbeks. Suvel on siit reisilaevaühendus Tartuga (foto 68/505).
Lobotka küla paadisadam
Riigi maa peal asuvad vallale kuuluvad rajatised. Sadamal on kõik samad puudused, mis
kahel ülalnimetatulgi. Sadamat kasutavad nii kalapaadid kui ka purjespordi harrastajad
(fotod 69/506 ja 70/507).
VÕÕPSU
Võõpsu paadisadam asub Võõpsu alevikus Räpina vallas Võhandu jõe alamjooksul selle
vasakul kaldal. Alevik ise jääb Värska maantee äärde, Räpinast 5 km kagu suunas.
Ajalooliselt on sadamast välja veetud kala, puitu ja telliseid. Oluline osa oli ka reisijate
veol. On teada, et näiteks 1923. aastal oli reisijatekäive 8000 inimest.
Praegu on Võõpsu sadam Räpina valla omanduses. Sadamal puudub nii veekasutuse kui
ka jäätmekäitluse luba. Käesoleval aastal rajati väike lautrikoht, kuhu paadid saaksid
randuda. Praktiliselt kõigile ankeedi küsimustele tuli vallavalitsuses eitav vastus, kuna
seal mingit vähegi tõsisemat laevaliiklust ei toimu ja seega midagi ka ei teki (fotod
63/500 kuni 65/502).