08.05.2015 Views

vaata faili - Viru Peipsi - Keskkonnaministeerium

vaata faili - Viru Peipsi - Keskkonnaministeerium

vaata faili - Viru Peipsi - Keskkonnaministeerium

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

SISSEJUHATUS<br />

Käesolev töö on teostatud vastavalt töövõtulepingule 4-6/56 21.oktoobrist 2003.a. LIFEenvironment<br />

projekti “<strong>Viru</strong>-<strong>Peipsi</strong> Catchment Area Management Plan (LIFE00/ENE/<br />

EE/000925) raames.<br />

Töö teostamise käigus on läbi sõidetud praktiliselt kõik ligipääsetavad sadamad ja<br />

lautrikohad Lääne- ja Ida-<strong>Viru</strong>maal, Jõgevamaal, Tartumaal ja Põlvamaal. Valdava<br />

enamiku sadamate/lautrikohtade kohta on täidetud vastavad ankeedid (lisatud 33 tk.).<br />

Küsimustele vastasid kas vallavanem, abivallavanem, valla majandusnõunik,<br />

keskkonnaspetsialist, sadamakapten või erasadama puhul ka omanik. Kõigist<br />

arvestatavatest sadamatest/lautrikohtadest on kaameraga Nikon tehtud digitaalsed<br />

ülesvõtted (kokku 100 tk), mis on käesolevale aruandele lisatud CD kujul. Fotod on<br />

tehtud ja ankeedid täidetud ajavahemikul 4.novembrist kuni 13.novembrini 2003.a.<br />

Järgnevalt on toodud sadamate kirjeldus maakondade kaupa. Kokku tuli neid 41.<br />

KÄSMU<br />

LÄÄNE-VIRUMAA<br />

Käsmu küla sadamapunkt kujutab endast Käsmu poolsaare idaküljel asuvat kaid. On slipp<br />

paatide kärult veeskamiseks. Sügavus kaiotsa lõunaküljel ca 1,5 m. Kaid kasutavad<br />

põhiliselt kohalikud kalastajad väikeste paatidega (vt. fotod 10/401 kuni 12/403).<br />

Mingeid konteinereid olmejäätmete kogumiseks, rääkimata ohtlike jäätmete vastuvõtust<br />

sadamas ei ole . Valla vastutus keskkonnaalase tegevuse eest sadamas on formaalne.<br />

Puudub nii kanalisatsioon, kui kogumiskaevud.<br />

Käsmu omalaadse meremuuseumi juhataja Aarne Vaigu andmeil asub Käsmu lahes 75 m<br />

pikk ja 18 m lai ajalooline muul, mis jääb umbes 1 meeter veepinnast allapoole. Muul<br />

kulgeb Lainela pansionaadist kagu suunas ja on pärit ilmselt Rootsi ajast. Selle kaudu<br />

olevat veetud sõjamoona Narva lahingusse.<br />

VÕSU<br />

Asub Käsmu lahe lõunarannikul, seal on 1,5 km pikk ja 60-100 m lai liivarand. Sadam<br />

kujutab endast tegelikult Võsu muuli, mis on pikka aega kasutamata, räämas ja rohtu<br />

kasvanud. Muuli kõrvale suubub Võsu jõgi, mis on 23 km pikk ja mille jõgikond on 61,9<br />

km2. Nagu ülalmainitud Käsmus, puudub ka siin igasugune keskkonnakaitsealane<br />

tegevus (vt. fotod 13/404 kuni 15/406).<br />

VERGI<br />

Vergi sadam on eraomanduses. Omanikuks on OÜ REVALSECTOR. Tegutseb põhiliselt<br />

kalasadamana, kuid on olemas ka külaliskai merematkajaile, mis võib vastu võtta kuni 30<br />

harrastusalust. Sadamas on spetsiaalne jäätmehoidla, kuhu on paigutatud konteinerid<br />

olmejäätmetele ja samuti kõigile põhilistele ohtlikele jäätmetele. Vastuvõetav pilsivesi

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!