vaata faili - Viru Peipsi - Keskkonnaministeerium
vaata faili - Viru Peipsi - Keskkonnaministeerium
vaata faili - Viru Peipsi - Keskkonnaministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Eesti Vabariigi <strong>Keskkonnaministeerium</strong><br />
INFO- JA TEHNOKESKUS<br />
INVENTUUR JA ÜLEVAADE VIRU-PEIPSI ALAMVESIKONNAS<br />
OLEVATEST SADAMATEST JA LAUTRIKOHTADEST<br />
Töö teostaja<br />
Jaan Jalakas<br />
Tallinn<br />
2003
SISSEJUHATUS<br />
Käesolev töö on teostatud vastavalt töövõtulepingule 4-6/56 21.oktoobrist 2003.a. LIFEenvironment<br />
projekti “<strong>Viru</strong>-<strong>Peipsi</strong> Catchment Area Management Plan (LIFE00/ENE/<br />
EE/000925) raames.<br />
Töö teostamise käigus on läbi sõidetud praktiliselt kõik ligipääsetavad sadamad ja<br />
lautrikohad Lääne- ja Ida-<strong>Viru</strong>maal, Jõgevamaal, Tartumaal ja Põlvamaal. Valdava<br />
enamiku sadamate/lautrikohtade kohta on täidetud vastavad ankeedid (lisatud 33 tk.).<br />
Küsimustele vastasid kas vallavanem, abivallavanem, valla majandusnõunik,<br />
keskkonnaspetsialist, sadamakapten või erasadama puhul ka omanik. Kõigist<br />
arvestatavatest sadamatest/lautrikohtadest on kaameraga Nikon tehtud digitaalsed<br />
ülesvõtted (kokku 100 tk), mis on käesolevale aruandele lisatud CD kujul. Fotod on<br />
tehtud ja ankeedid täidetud ajavahemikul 4.novembrist kuni 13.novembrini 2003.a.<br />
Järgnevalt on toodud sadamate kirjeldus maakondade kaupa. Kokku tuli neid 41.<br />
KÄSMU<br />
LÄÄNE-VIRUMAA<br />
Käsmu küla sadamapunkt kujutab endast Käsmu poolsaare idaküljel asuvat kaid. On slipp<br />
paatide kärult veeskamiseks. Sügavus kaiotsa lõunaküljel ca 1,5 m. Kaid kasutavad<br />
põhiliselt kohalikud kalastajad väikeste paatidega (vt. fotod 10/401 kuni 12/403).<br />
Mingeid konteinereid olmejäätmete kogumiseks, rääkimata ohtlike jäätmete vastuvõtust<br />
sadamas ei ole . Valla vastutus keskkonnaalase tegevuse eest sadamas on formaalne.<br />
Puudub nii kanalisatsioon, kui kogumiskaevud.<br />
Käsmu omalaadse meremuuseumi juhataja Aarne Vaigu andmeil asub Käsmu lahes 75 m<br />
pikk ja 18 m lai ajalooline muul, mis jääb umbes 1 meeter veepinnast allapoole. Muul<br />
kulgeb Lainela pansionaadist kagu suunas ja on pärit ilmselt Rootsi ajast. Selle kaudu<br />
olevat veetud sõjamoona Narva lahingusse.<br />
VÕSU<br />
Asub Käsmu lahe lõunarannikul, seal on 1,5 km pikk ja 60-100 m lai liivarand. Sadam<br />
kujutab endast tegelikult Võsu muuli, mis on pikka aega kasutamata, räämas ja rohtu<br />
kasvanud. Muuli kõrvale suubub Võsu jõgi, mis on 23 km pikk ja mille jõgikond on 61,9<br />
km2. Nagu ülalmainitud Käsmus, puudub ka siin igasugune keskkonnakaitsealane<br />
tegevus (vt. fotod 13/404 kuni 15/406).<br />
VERGI<br />
Vergi sadam on eraomanduses. Omanikuks on OÜ REVALSECTOR. Tegutseb põhiliselt<br />
kalasadamana, kuid on olemas ka külaliskai merematkajaile, mis võib vastu võtta kuni 30<br />
harrastusalust. Sadamas on spetsiaalne jäätmehoidla, kuhu on paigutatud konteinerid<br />
olmejäätmetele ja samuti kõigile põhilistele ohtlikele jäätmetele. Vastuvõetav pilsivesi
veetakse vaatides ümbertöötlemisele Kunda tehasesse. Roiskvesi juhitakse Vergi<br />
veepuhastusjaama. Kütusetankla rajamiseks on esitatud taotlus ja see loodetakse käiku<br />
lasta uueks navigatsioonihooajaks 2004. a. kevadel.<br />
Võimaliku õlireostuse tõrjumiseks on sadamas 100 kg absorbenti ja 150 m sukkpoome.<br />
Joogi- ja olmevesi tuleb oma puurkaevust.<br />
Vergi sadam taasavati 1997.a. juunikuus. Kaks sadamakaid võivad vastu võtta kuni 30 m<br />
pikkuseid ja kolme meetri süvisega aluseid. Kokku mahutab sadam korraga kuni 50<br />
väikealust.<br />
Vergi sadamat külastas 2000. aastal 571 alust 1938 külastajaga pardal. (1999 – 557 , 1998<br />
– 443 alust). 2000. aastal sisenesid kalalaevad Vergi sadamasse 398 korral.<br />
Talvel on Vergi sadam põhiliselt kalatraalide päralt (vt. fotod 16/407 kuni 20/411).<br />
VAINUPEA<br />
Vainupea on loobunud tegutsemast sadamana ja on esitanud ka vastava taotluse sadama<br />
staatusest vabanemiseks. Praegu tegutseb seal <strong>Viru</strong> Teedevalitsuse puhkebaas, mis on<br />
riigi omanduses ja teenindab vaid oma töötajaid. Prügimajandusest on seal vaid väikesed<br />
konteinerid, mis tühjendatakse valla jõududega vastavalt vajadusele. Roiskvesi juhitakse<br />
kogumistanki, mille maht on 6000 liitrit (vt. fotod 21/412 ja 22/413).<br />
KUNDA<br />
Kunda on Lääne-<strong>Viru</strong> maakonna suurim kaasaegne kaubasadam. Sadam taasavati 1994.a.<br />
Sadamasse suubuva süvendi laius on 70 m ja sügavus 10 m. Sadamasilla üldpikkus on<br />
750 m ja põhikai pikkus 176 m. Seal võivad randuda kuni 8000 tonnise veeväljasurvega<br />
laevad. Sadama üldpindala on 33520 m2, sealhulgas kaubasadam 9700 m2. Teede laius<br />
on 10 m. Sadama kavandatud võimsus on 500 tuh. tonni tsementi ja klinkrit ning 1 milj.<br />
tonni muid kaupu aastas.<br />
Kunda sadama peamised ekspordiartiklid on: töötlemata puit (palk, paberipuu, küttepuu),<br />
saematerjal, puittooted, hakkepuit, puitlaastplaat, saepuru, graanulid, tsement, klinker,<br />
turvas, brikett, raps, rüps, rapsikook.<br />
Impordiartiklid on olnud järgmised: teravili, linnas, kivisüsi, killustik, savi, kips,<br />
lõhkeaine, relvad, metallkonstruktsioonid, kummijäätmed, tööstuslik sool,<br />
betoonkonstruktsioonid.<br />
Kunda sadama kaubakäive 2000. aastal moodustas, tuhandeid tonne:<br />
hakkepuit......82,1; killustik......10,4; turvas......67,0; paberipuu......748,8;<br />
palgid......198,5; puitlaastplaat......21,5; tsement......109,3; klinker......349,6; petrokoks,<br />
kivisüsi......14,8 ja muu. Kokku moodustas 2000.a. kaubakäive......1650,7 tuh. tonni.<br />
Kaubad eksporditi 14 riiki ja import tuli 7 riigist.<br />
Sadam on eraomanduses. Sadama omanikfirma on KUNDA NORDIC TSEMENT AS.<br />
Sadamal on nii veekasutuse kui ka jäätmekäitlusluba. Jäätmekäitlus toimub standardi<br />
ISO1401 järgi. Võimaliku õlireostuse tõrjumiseks on 700 jm sukkpoome ja absorbent<br />
kergete naftajääkide imamiseks. Sadamas on konteinerid laadimisjäätmete (hakkepuit,<br />
turvas jne.) kogumiseks, mida tühjendab Ragn Sells kaks korda nädalas.
Ohtlikud jäätmed võtab vastu OÜ Renrekon Trading. Kasutatud õlid ja tahked õlijäätmed<br />
põletatakse Kunda tehase pöördahjus 3000 kraadi juures. Sadama roiskveed juhitakse<br />
kanalisatsiooni. Sadama territooriumil on ka biopuhasti.<br />
Laevade pilsiveed võetakse tsisternautosse, mis toimetab nad ümbertöötlemiseks Kunda<br />
tehasesse (vt. fotod 23/414 kuni 27/418).<br />
MAHU<br />
Mahu kujutab endast sadamamuuli Kaupsaare neeme tipus Pada jõe suudmest loodes.<br />
Ajalooliselt oli üheks rannakaubanduse keskuseks. Sildumiseks on kai lainemurdja<br />
siseküljel. Uhtliivade tõttu on sügavust napilt 2 meetrit.<br />
Sadama omanik on <strong>Viru</strong>-Nigula vallavalitsus, kes otsib sadamale “kosilasi”. Praegusel<br />
ajal, põhiliselt suveperioodil, annab vald välja lube teatud ürituste ühekordseks<br />
korraldamiseks. Ürituse korraldajale jääb siis ka kohustus järgida kõiki keskkonna<br />
kaitsmisega seotud nõudeid. Sadamas peatuvad episoodiliselt kalalaevad. Ühtegi püsivat<br />
töötajat sadamas ei ole (vt. fotod 50/441 kuni 55/446).<br />
EISMA<br />
Eisma on paadisadam Vainupeast ca 2 miili kagus. Sadamas on kai, mis on mõeldud<br />
ajutise seisupaigana (laadimise-lossimise ajal) ja käru pealt paadi vettelaskmiseks. Kai<br />
ääres on sügavus ca 1 m. Sadam on praegusel hetkel müügis, millega tegeleb<br />
kinnisvarabüroo. Erafirma Reval Investment OÜ, kelle valduses Eisma sadam hetkel on,<br />
ei olevat seal viimase kahe aasta jooksul midagi ette võtnud.<br />
Ajalooliselt on Eisma olnud väike kaluriküla. Praegu reklaamitakse turistidele Eisma<br />
külalistemaja ja tema pakutavaid teenuseid.<br />
KAREPA<br />
Karepa ei ole sadama ega lautrina kusagil ametlikult kirjas. Maa on kinnistamata. Samas<br />
on seal muul kalapaatidele ja paadikuurid. Asub Vihula valla territooriumil.<br />
MTÜ Karepa Kalurite Selts on taotlenud vallalt sadama maad endale, kuid vald ei ole<br />
sellega soostunud.<br />
IDA-VIRUMAA<br />
ASERI<br />
Aseris sadam kui selline praegusel ajal puudub. Alates 20. sajandi algusest on Aseris<br />
tegeldud sinisavi kaevandamisega. Praegugi nimetab Aseri end Eesti savipealinnaks.<br />
Potentsiaalsel sadama territooriumil tegutseb OÜ WIECOR (end. Aseri Keraamikatehas),<br />
mis toodab katusekive ja need veetakse välja maad mööda. Firmal on olemas veekasutuse<br />
luba. Tootmisjäätmetega tegeleb OÜ Aseri Kommunaal ja olmeprügi viib lepingu alusel
ära OÜ Elkarin. Roiskvee tarbeks on kogumistank mahutavusega 1000 m3 ja seda töötleb<br />
Aseri veepuhastusjaam. Viimane töötleb ümber ka muud ümbruskonna roiskveed.<br />
Veeteede Ameti andmeil arendab Aseri sadamat AS Kalotex Ltd. Internetis oleva pooliku<br />
kodulehekülje järgi tegutseb firma 1997. aastast ja kavatseb Aserisse ehitada<br />
kaubasadama koos konteineriterminaaliga. Aseri vallavalitsus seda ei kinnita. Pooleliolev<br />
muul olevat hetkel välja renditud firmale Tamme Auto (vt. fotod 48/439 ja 49/440).<br />
TOILA<br />
Toila paadisadam asub Pühajõe suudmes ja selle omanikuks on Toila vallavalitsus.<br />
Sadamal on olemas ametlik veekasutuse luba. Õlireostuse tõrjumiseks on absorbent ja õli<br />
vees laialivalgumise takistamiseks omavad 40 m sukkpoome. Olmejäätmed kogutakse<br />
konteinereisse, mida tühjendab 2 kuni 4 korda kuus Ragn Sells. Ohtlikke jäätmeid võtab<br />
vastu Toila bensiinijaam. Roiskvesi juhitakse kogumistanki, mille mahutavus on 50<br />
tonni. Paatidest tulevad pilsiveed kogutakse vaatidesse ja need viib ära OÜ Eesti<br />
Absorbent.<br />
Põhjakaarte tuuled kannavad laevatee merepoolse otsa uhtliiva täis. Sügavus sadamas on<br />
1,5 m, kuid madala veeseisuga ja pärast tormi võib olla vaid 0,8 m (vt. fotod 28/419 kuni<br />
32/423).<br />
SILLAMÄE<br />
Sillamäe sadam on ehitamisjärgus ja tema valmimise tähtajaks on märgitud 2005. aasta<br />
suvi. Sadamat ehitab AS SILLAMÄE SADAM. Sadamale on välja antud veekasutuse<br />
luba (fotod eraldi, 3tk.).<br />
PURTSE<br />
Purtse on väike kalasadam samanimelise jõe suudmes. Faarvaater on väga kitsas, sügavus<br />
kai ääres on 2 meetrit ja kai pikkus on 100 m. Omal ajal kuulus see kalurikolhoosile<br />
Oktoober, hiljem <strong>Viru</strong> Kalatööstusele. Käesoleva aasta aprillis müüs <strong>Viru</strong> Kalatööstus<br />
sadama OÜ´le LANDARE. Mingeid tõsiseltvõetavaid rajatisi sadamas ei ole, on vaid<br />
kalurite amortiseerunud püünistekuurid. Sadamal ei ole ei veekasutuse ega jäätmekäitluse<br />
luba. Ei ole absorbenti ega sukkpoome. Sadamas ei ole mingeid prügikogumise<br />
konteinereid, rääkimata ohtlike jäätmete või pilsivee vastuvõtmisest.<br />
Uuel omanikul on plaan rajada Purtsesse puhkekeskus.<br />
NARVA-JÕESUU<br />
Narva-Jõesuus on kaks sadamat. Esimene neist on tegelikult kai, mis asub Narva jõe<br />
vasakul kaldal ja kuulub Narva-Jõesuu linnavalitsusele. Mingit personali ega teenuseid<br />
sadamas ei ole. On vaid konteinerid olmejäätmetele, mida tühjendab perioodiliselt firma<br />
Arteko. Sadama ümbruskonna roiskvesi juhitakse kanalisatsiooni (foto 33/424).
Teist sadamat võiks tinglikult nimetada Narva-Jõesuu kalasadamaks. See sadam asub<br />
praktiliselt linnavalitsuse kai kõrval, kuid on suletud väravate ja nende ööpäevaringse<br />
valvega.Selle omanik on OÜ KIRDERAND. Sadamal on nii veekasutuse kui ka<br />
jäätmekäitluse luba. Olmejäätmete konteinereid tühjendab Ragn Sells neli korda kuus.<br />
Sadama territooriumil tegutseb kalatöötlemise tsehh, mis toodab kalakonserve.<br />
Kalajäätmed töödeldakse Jõhvi Uikala prügilas, kus on selleks otstarbeks vastavad<br />
seadmed. Sadeveed lähevad läbi õlikoguja Narva jõkke. Sadama roiskvesi juhitakse<br />
kogumistanki, mille mahutavus on 40 m3. Pilsivett sadamas vastu ei võeta. Kütusetankla<br />
sadamas puudub, laevad saavad kütust tellimisel. Ohtlike jäätmete äraandmiseks on<br />
sadamas nimekiri sellega tegelevatest firmadest, mis esitatakse laevadele viimaste<br />
nõudmisel ( fotod 34/425 kuni 37/428).<br />
NARVA<br />
Narva Jõesadam kujutab endast sadamakaid Narva jõe vasakul kaldal Narva linnas. Seal<br />
tegutseb Noorte Meremeeste Klubi. Faarvaatri sügavus on 2,7 m, sadamas 2,0 m. Sadam<br />
on munitsipaalomanduses, ehk omanikuks on Narva linn. Sadama territooriumil on<br />
konteinerid olmejäätmetele, mida tühjendab Narva Heakorrastus kaks korda nädalas.<br />
Ohtlikke jäätmeid sadamas vastu ei võeta. Sadamas ei ole ka absorbenti ega sukkpoome<br />
võimaliku naftareostusega võitlemiseks. Sadamas ei ole kütusetanklat: laevad saavad<br />
oma kütuse tellimisel. Sadama roiskveed juhitakse linna kanalisatsiooni. Vajadusel võtta<br />
laevadelt vastu pilsivett, tellitakse vastav auto (fotod 38/429 kuni 40/431).<br />
ALAJÕE<br />
Alajõe sadam asub samanimelises külas <strong>Peipsi</strong> järve põhjarannikul Alajõe suudmes. Jõe<br />
pikkus on 28,6 km, jõgikond 150 km2. Varem oli seal endise kolhoosi “<strong>Peipsi</strong> Kalur”<br />
kalavastuvõtupunkt, praegu tegutseb seal kalafirma <strong>Peipsi</strong> Grupp OÜ, kes on ka sadama<br />
omanik. Ei veekasutuse ega jäätmekätlusluba sadamal ei ole. Sadamas on konteinerid<br />
olmejäätmetele, mida tühjendatakse üks kord nädalas. Ohtlikud jäätmed veab firma ise<br />
Lohusuusse, kus asub nende firma peakontor. Kütusetankla puudub: laevad saavad kütust<br />
tellimisel. Roiskvee kogumiseks on sadamas kogumistank mahutavusega 30 m3. Pilsivett<br />
sadamas vastu ei võeta (fotod 41/432 ja 42/433).<br />
VASKNARVA<br />
Vasknarva sadam asub samanimelises külas Alajõe vallas, kohal, kust Narva jõgi <strong>Peipsi</strong>st<br />
välja voolab. Sadama omanik on OÜ Peipus. Seal asub vaid kalavastuvõtupunkt: kala<br />
töötlemist ei toimu. Töö on hooajaline. Sadamat kasutab püsivalt neli kalapaati.<br />
Veekasutuse- ega jäätmekäitluse luba ei ole. Õlireostuse tõrjumiseks on 200 kg<br />
absorbenti ja 18 meetrit sukkpoome. Olmejäätmete kogumiseks on kaks väikest<br />
konteinerit, mille tühjendamist korraldab vallavalitsus. Olmeveed juhitakse 3 m3<br />
suurusesse kogumiskaevu, kalavastuvõtupunkti roiskveed lähevad 20 m3 suurusesse<br />
mahutisse, mille tühjendamist korraldab Iisaku firma oma autoga.<br />
LOHUSUU
Lohusuu sadam asub samanimelises alevikus <strong>Peipsi</strong> põhjarannikul. Oli endise<br />
kalurikolhoosi <strong>Peipsi</strong> Laine keskus. Sadama praegune omanik on AS <strong>Peipsi</strong> Trade.<br />
Sadamal on nii veekasutuse kui jäätmekäitluse luba. Sadama territooriumil on<br />
kalatöötlemise tsehh: üks põhitooteid on kohafilee. Olmejäätmete konteinereid tühjendab<br />
üks kord nädalas OÜ Birger. Ohtlikke jäätmeid sadam vastu ei võta. Kütusetankla<br />
puudub, laevad saavad kütuse tellimisel. Roiskvete kogumiseks on tank mahutavusega 60<br />
m3. Pilsivete käitlemiseks tellitakse vastav auto (fotod 43/434 kuni 47/438).<br />
RANNAPUNGERJA<br />
Rannapungerja purjejahtide sadam asub samanimelise jõe suudmes Rannapungerja külas<br />
Tudulinna vallas <strong>Peipsi</strong> põhjarannikul. Rannapungerja jõe pikkus on 52 km, vesikond<br />
601 km2. Sadamat kui sellist praegusel hetkel ametlikult ei eksisteeri. Paadiomanikud on<br />
koondunud kahte kooperatiivi: Rand 1 ja Rand 2, kus on kokku 77 registreerunud liiget.<br />
Üldse on Rannapungerjasse koondunud 100-110 mootorpaati ja paarkümmend purjejahti.<br />
Siia kuuluvad ka need, kes tulid üle Kauksist, pärast seda kui Kauksi kuulutati avalikuks<br />
rannaks. Rannapungerjas ei ole sadamakaid ega muuli, paadid silduvad loodusliku kalda<br />
äärde. On sadamarajatis, kus osa paate saavad olla talvisel ajal, üleval on veel suvised<br />
ööbimiskohad. Probleemiks on uhtliiv. Sadamat ei ole 1995. aastast süvendatud. Suvel oli<br />
probleeme mootorpaatide sadamast väljapääsemisega. Prügivedu on valla poolt<br />
korraldatud, roiskveed juhitakse maa-alusesse mahutisse (3 rõngast).<br />
MUSTVEE<br />
JÕGEVAMAA<br />
Mustvee sadam asub Mustvee linnas samanimelise jõe suudmes <strong>Peipsi</strong> looderannikul. Jõe<br />
pikkus on 36 km, jõgikond 180 km2. Mustvee sadamat kasutavad kalakaitse-,<br />
järveuurimis-, piirivalve-, hüdrometeoroloogia-, Veeteede Ameti ja turismilaevad.<br />
Sadama omanik on Mustvee linn. Veekasutuse ja jäätmekäitluse load puuduvad. Sadamas<br />
ei ole naftaprodukte imavat ainet ega ka sukkpoome. Olmejäätmete kogumiseks on<br />
konteiner, mida tühjendab AS Jõgeva Elamu. Ohtlike jäätmetega tegeleb AS MASP.<br />
Sadama territooriumil on suletud merekonteiner eraldi sektsioonidega eri ohtlike jäätmete<br />
jaoks. Sadam on esitanud taotluse sadamapassi saamiseks. Hetkel puuduvad sadamal nii<br />
administratsioon kui ka töötajad. Kütusetanklat sadamas ei ole. Pilsivett vastu ei võeta.<br />
Kanalisatsiooni ehitamiseks on esitatud taotlus. Kevadiseks navigatsioonihooajaks (2004)<br />
loodab linnavalitsus asju edenevat (fotod 105/542 ja 106/543).<br />
RAJA<br />
Kuigi Veeteede Ameti andmeil Rajal sadam ametlikult puudub, tegutseb seal mõnda aega<br />
OÜ Katroni, kes on välja kaevanud sadama akvatooriumi ja ehitanud kai. Ehitusjärgus<br />
olev sadam kuulub ülalnimetatud perefirmale ja asub Kasepää valla territooriumil <strong>Peipsi</strong><br />
läänerannikul Mustveest lõunas. Tekkiva ehitusprahi ja olmejäätmed veab ära nende oma<br />
auto (foto 104/541).
OMEDU<br />
Omedus on tegelikult kaks tegutsevat sadamat. Mõlemad asuvad Omedu külas Omedu<br />
jõel ja neil on erinevad omanikud. Omedu küla asub Kasepää vallas, 8 km Mustveest<br />
lõunas. Varem asus siin kalatöötlemisfirma OÜ Esmar Jõgeva osakond. Mõlemad Omedu<br />
tänased sadamad on seotud kalandusega.<br />
Esimene neist, nimetagem seda Omedu 1. sadamaks, asub lõuna poolt tulles mõnisada<br />
meetrit enne silda, teine asub vahetult silla kõrval. Omedu 1. sadama omanik on OÜ MIF<br />
Laine. Sadamal on veekasutuse luba. Õlireostuse tõrjumiseks on olemas absorbent.<br />
Olmejäätmed kogutakse konteinereisse, mida tühjendab firma oma jõududega, vedades<br />
jäätmed Torma prügilasse. Ohtlikest jäätmetest võetakse vastu kasutatud õlid ja tahked<br />
õlijäätmed. Nende vastuvõtmise ja töötlemisega tegeleb kohalik Teedevalitsus.<br />
Roiskveed juhitakse kogumistanki, mille mahutavus on ca 6 m3. Pilsivett sadam vastu ei<br />
võta (fotod 100/537 ja 101/538).<br />
Omedu 2. sadama omanik on OÜ Omedu Rand. Sadam on ümberehitamise järgus. Vett<br />
saadakse oma puurkaevust. Sadamat külastavad kalalaevad, kuid kalatöötlemist veel ei<br />
toimu. Võimaliku õlireostuse tõrjumiseks on olemas absorbent. Olmejäätmed viiakse<br />
oma transpordiga Torma prügilasse. Nagu ka esimeses sadamas, võetakse vastu ja<br />
saadetakse ümbertöötlemisele läbitöötanud õlid laevadelt. Roiskvee kogumiseks on 8 m3<br />
mahutavusega kogumistank. Pilsivee vastuvõtmiseks on 5 m3 mahutavusega tsistern. Nii<br />
esimeses kui teises sadamas tegeleb naftaseguste vete töötlemisega kohalik Teedevalitsus<br />
(fotod 102/539 ja 103/540).<br />
Kasepää vallavalitsuses on projekt veel ühe sadama rajamiseks Omedusse teisele poole<br />
silda <strong>Peipsi</strong> järve kaldale. Seal on ette nähtud kalasadam, turismisadam suvitajatele<br />
(võimalusega jätta jahid talveks angaari), kaubasadam ja piirivalvetorn. Projekt on<br />
keerelnud kaks aastat, kuid ei ole veel lõplikult kooskõlastatud.<br />
KODAVERE (SASUKVERE)<br />
Kodavere küla Pala vallas Kallastest põhja pool, Kallaste- Mustvee maantee ääres. Siin ei<br />
ole isegi korralikku lautrikohta. Vaata fotosid (95/532 kuni 97/534): pehkinud, puust<br />
kaikoht, lagunevad paadid. Pala vallavanema sõnul on selle sadamakoha tegelik nimi<br />
Sasukvere. Mingit tegevust praktiliselt ei toimu, vaid suvel mõned kohalikud hoiavad seal<br />
oma paate.<br />
TARTU JÕESADAM<br />
TARTUMAA
Tartu linnas, Emajõel on kaks sadamat: Tartu Reisisadam ja Tartu Kaubasadam. Sadama<br />
administratsioom, sealhulgas sadama kapten on mõlemal ühine.<br />
Tartu Reisisadam<br />
Tartu Reisisadama omanik on AS Tartu Sadam. Sadamal ei ole ei veekasutuse ega<br />
jäätmekäitluse luba. Õlireostuse tõrjumiseks on sadamas olemas absorbent ja 40 meetrit<br />
sukkpoome (need on kahe sadama peale). Olmejäätmete äravedamiseks on leping Ragn<br />
Sellsiga. See kehtib samuti mõlema sadama kohta. Ohtlikke jäätmeid reisisadam vastu ei<br />
võta. Sadamas on firma OLOREX kütusetankla, mis varustab bensiini ja diiselkütusega<br />
väikelaevu. Sadama ja selle ümbruskonna roiskveed juhitakse kanalisatsiooni. Pilsivett<br />
sadam vastu ei võta (fotod 56/493 kuni 60/497).<br />
Tartu Kaubasadam<br />
Tartu Kaubasadamat nimetatakse ka Tartu liivasadamaks ja selle omanik on AS<br />
Transkom. Veekasutuse luba sadamal ei ole, kuid hetkel taotleb süvendusluba.<br />
Olmejäätmete töötlemine ja õlireostusega võitlemine toimub käsikäes reisisadamaga.<br />
Kasutatud õlide vastuvõtuks on kaubasadamas 3 m3 mahutavusega tsistern, mida<br />
tühjendab vastav auto tellimisel. Tahked õlijäätmed põletatakse laevade ahjudes.<br />
Kütusetankla sadamas puudub, kütust saavad laevad tellimisel. Sadama ja selle<br />
ümbruskonna roiskveed juhitakse linna kanalisatsiooni. Sadam võtab vastu ka pilsivett:<br />
selleks on 3 m3 mahutavusega tsistern (fotod 61/498 ja 62/499).<br />
KALLASTE<br />
Kallaste sadam asub Kallaste linnas, mis paikneb umbes 2 km ulatuses piki <strong>Peipsi</strong><br />
rannikut. Varem oli seal kolhoosi <strong>Peipsi</strong> Kalur keskus, kalasadam, külmhoone,<br />
koservitehas, kalatöötlemistsehh. Praegu on eelnenu baasil moodustatud AS Kallaste<br />
Kalur. Neil on oma puurkaev. Sadamal on ka jäätmekäitlusluba. Õlireostuse tõrjumiseks<br />
on muretsetud 200 kg absorbenti ja 100 m sukkpoome. Olmejäätmete konteinereid<br />
tühjendab üks kord nädalas Ragn Sells. Tahkeid õlijäätmeid sadam vastu ei võta: need<br />
põletatakse laevade kateldes. Muud ohtlikud jäätmed võetakse vajadusel vastu ja<br />
saadetakse ümbertöötlemisele Tartusse. Sadamas tegutseb ametlik kütusetankla, mida<br />
opereerib oma töötaja. Pilsiveed võetakse samuti vastu ja need veetakse tellitava autoga<br />
Tartusse.<br />
AS Kallaste Kaluri aastakäive on 18 milj. EEK. Hetkel ei ole püügihooaeg, töödeldakse<br />
ümber varemvarutud kala (fotod 90/527 kuni 94/531).<br />
KOLKJA<br />
Kolkja sadam asub Kolkja alevikus Kallaste - Varnja maantee ääres. Varem oli siin <strong>Peipsi</strong><br />
Kaluri kolhoosi osakonna keskus: kalavastuvõtupunkt ja paadisadam. Praegu on sadam<br />
eraomanduses: omanik on perefirma AS <strong>Peipsi</strong> Kalamees. Tegutseb hooajal kala
vastuvõtmisega oma pere 5 paadilt ja selle müümisega töötlejaile. Omal töötlemist ei ole,<br />
on vaid väike külmhoone kala säilitamiseks. Veekasutusluba on olemas, kuid<br />
jäätmekäitlusluba puudub. Olmejäätmete kogumiseks on üks konteiner, mida<br />
tühjendatakse praktiliselt vaid suvel. Õlireostuse tõrjumiseks ei ole sadamal ei<br />
naftaprodukte imavat ainet ega sukkpoome. Vajadusel võivad vastu võtta kuni 400 liitrit<br />
kasutatud õlisid. Sadamas on kütusetankla, mida opereerib oma töötaja. Roiskveed<br />
juhitakse 20 m3 mahutavusega kogumistanki. Sadam võtab vastu ka pilsivett (fotod<br />
87/524 kuni 89/526).<br />
KASEPÄÄ<br />
Sadam kui niisugune puudub. On vaid lautrikoht, mille eest keegi konkreetselt ei hoolitse<br />
ega vastuta. Selliseid paiku on piki <strong>Peipsi</strong> rannikut piisavalt palju. Kohalike elanike<br />
kinnitusel ja oma kogemuste põhjal nägin, et see on vastab tõele. Vaata fotosid 85/522 ja<br />
86/523).<br />
VARNJA<br />
Varnja sadam asub Varnja alevikus <strong>Peipsi</strong>ääre vallas. Ajalooliselt on Varnja olnud <strong>Peipsi</strong><br />
ranniku lõunapoolseim vene kaluriasula. Varnjas on paadisadam ja piirivalvekordon.<br />
Varnja sadama omanik on OÜ Algen. Sadamal on oma joogivee kaev. Mingeid<br />
absorbente ega sukkpoome sadamas ei ole. Olmeprahi tarbeks on konteiner, mida<br />
tühjendatakse vastavalt vajadusele. Õliseguste vete kogumiseks on sadamas<br />
kolmesektsiooniline mahuti (fotod 83/520 ja 84/521).<br />
PRAAGA<br />
Praaga sadam asub Praaga külas Vara vallas, 6 km Varnjast lõunas Emajõe suudmes.<br />
Tartumaa keskkonnateenistuse andmeil lähiajal sadamana arvesse ei tule. Vara<br />
vallavanema andmeil on Praagal kolm tegutsevat sildumiskohta. Esimene on piirivalve<br />
Varnja kordon. See asub Emajõe vasakul kaldal. Laevade sildumiseks on neil<br />
ujuvpontoon, mis sügisel viiakse kuni kevadeni talvekorterisse. Jõe paremal kaldal on<br />
kaks sildumiskohta. Üks neist kuulub Tartu Ülikoolile. Järveuurimise teadlaste laevale on<br />
seal 15 m pontoonsild. Teine kinnistu on eravalduses. Seal on 20 m pikkune kai.<br />
PIIRISSAAR<br />
Asub <strong>Peipsi</strong> järves, 15 km Emajõe suudmest kagus. Tema pindala moodustab 7,76 km2.<br />
Eraldab teineteisest <strong>Peipsi</strong> Suurjärve ja Lämmijärve. Maastikuliselt valdavalt madalsoo,<br />
mille pind ulatub 1-2 m <strong>Peipsi</strong> veetasemest kõrgemale. Piiri külas on AS Latikas<br />
sildumiskoht. 1,2 km pikkuse kanali kaudu sõidetakse sealt järvele. Samas on ka<br />
kalavastuvõtupunkt. Piirissaarel on laevaühendus Tartuga (63 km). Paadiühendust<br />
peetakse Laaksaare sadamaga. Piirissaare sadam kuulub Piirissaare vallale, kes vastutab<br />
ka keskkonnakaitsealase tegevuse eest sadamas. Sadamas ei ole ei veekasutuse ega<br />
jäätmekäitluse luba. Kogutakse vaid olmejäätmeid. Kogu koristustöö käib valla oma
jõududega. Ohtlikke jäätmeid ega pilsivett vastu ei võeta. Puudub ka roiskvee<br />
ärajuhtimise süsteem.<br />
LAAKSAARE<br />
Väike sadamapunkt Lämmijärve Parapalu rannas, mille kaudu peetekse paadiühendust<br />
Piirissaarega. AS Tartu Sadam plaanib ehitada uue 10 meetri pikkuse kai. Laaksaare<br />
sadamapunkt kuulub Piirissaare vallale (foto 75/512).<br />
JÕEPERA<br />
Sadam puudub, on vaid sildumiskoht. Vt. foto 74/511.<br />
KAVASTU<br />
Ametlik sadam kui niisugune puudub, kuigi seal tegutseb aastal 1999 taasalustatud<br />
regulaarne praamiühendus üle Emajõe (vt. foto 82/519). Kavastust on 25 km Tartuni ja<br />
16 km <strong>Peipsi</strong> järveni.<br />
MEHIKOORMA<br />
Mehikoorma sadam asub samanimelises alevikus Lämmijärve läänerannikul. Siin oli<br />
endise kolhoosi <strong>Peipsi</strong> Kalur osakonna keskus. Sadama praegune omanik on OÜ Latikas.<br />
Sadamal ei ole ei veekasutuse ega jäätmekäitluse luba. Puuduvad igasugused vahendid<br />
võimaliku õlireostuse takistamiseks või likvideerimiseks. On konteinerid olmejäätmetele,<br />
mida tühjendab OÜ Põlva Puhastus üks kord kuus. Kasutatud õlid ja tahked õlijäätmed<br />
kogutakse eraldi tsisterni, mida tühjendab samuti OÜ Põlva Puhastus. Kütusetanklat<br />
sadamas ei ole. Roiskvee kogumiseks vastavat tanki ei ole, rääkimata kanalisatsioonist.<br />
Pilsivesi laevadest võetakse vaatidesse ja antakse üle puhastusfirmale.<br />
Osaühingul Latikas on 4 suuremat metallkorpusega laeva ja 20 puupaati. Aastakäive on<br />
üle 1 milj. EEK. Sadamas asub ka piirivalvekordon ja neil on seal 1 laev (fotod 71/508<br />
kuni 73/510).<br />
MEERAPALU<br />
Meerapalul on vähemalt viis kalapaatide sildumiskohta, mis oma ehituspõhimõttelt on<br />
sarnased: süvendatud kanal tungib maa sisemusse ja selle külgedel või otsas on kai(d)<br />
sildumiseks. On ka selliseid kohti, kus väljaehitatud kai puudub: on vaid looduslik<br />
sildumiskoht. Suurim Meerapalu sildumiskohtadest kuulub OÜ Latikas. (fotod 76/513 ja<br />
77/514). Keskkonnakaitselisest aspektist on Meerapalu olukord praktiliselt sama, mis<br />
Mehikoormaski. Toimub koostöö OÜ Põlva Puhastus. Ülejäänud väikestes lautrikohtades<br />
tegutsevad vaid üksikud eraisikud (vt. fotod 78/515 kuni 81/518).<br />
PÕLVAMAA
VÄRSKA<br />
Värska alevik asub Värska oja suudmes 21 km Räpinast lõunakagus. Värska<br />
vallavalitsuses on andmed kolme vallas tegutseva sadama kohta.<br />
Sosna saare paadisadam<br />
Kuulub riigile. Valdajaks on Eesti Vabariigi piirivalve. Sadamal ei ole ei veekasutuse ega<br />
jäätmekäitluse luba. Samuti puuduvad igasugused vahendid võimaliku naftalekke<br />
tagajärgede likvideerimiseks. Olmejäätmete konteinereid tühjendab AS Verska Calor.<br />
Ohtlikke jäätmeid võetakse vastu Värska alevikus ja neid töötleb Tartu AS Epler Lorens.<br />
Ümbruskonna roiskvee kogumiseks puudub nii kanalisatsioon kui kogumiskaev (fotod<br />
66/503 ja 67/504).<br />
Värska Sanatooriumi sadam<br />
On eraomanduses, kuulub Värska Sanatooriumile. Ka sellel sadamal ei ole ei veekasutuse<br />
ega jäätmekäitluse luba. Ei ole ka vahendeid õlireostuse likvideerimiseks. Olmejäätmete<br />
ja ohtlike jäätmete töötlemise kord on sama, mis ülalmainitud Sosna saare sadamal. Neid<br />
töötlevad samuti AS Verska Calor ja AS Epler Lorens. Ka siin ei ole kanalisatsiooni ega<br />
kogumistanki roiskvee tarbeks. Suvel on siit reisilaevaühendus Tartuga (foto 68/505).<br />
Lobotka küla paadisadam<br />
Riigi maa peal asuvad vallale kuuluvad rajatised. Sadamal on kõik samad puudused, mis<br />
kahel ülalnimetatulgi. Sadamat kasutavad nii kalapaadid kui ka purjespordi harrastajad<br />
(fotod 69/506 ja 70/507).<br />
VÕÕPSU<br />
Võõpsu paadisadam asub Võõpsu alevikus Räpina vallas Võhandu jõe alamjooksul selle<br />
vasakul kaldal. Alevik ise jääb Värska maantee äärde, Räpinast 5 km kagu suunas.<br />
Ajalooliselt on sadamast välja veetud kala, puitu ja telliseid. Oluline osa oli ka reisijate<br />
veol. On teada, et näiteks 1923. aastal oli reisijatekäive 8000 inimest.<br />
Praegu on Võõpsu sadam Räpina valla omanduses. Sadamal puudub nii veekasutuse kui<br />
ka jäätmekäitluse luba. Käesoleval aastal rajati väike lautrikoht, kuhu paadid saaksid<br />
randuda. Praktiliselt kõigile ankeedi küsimustele tuli vallavalitsuses eitav vastus, kuna<br />
seal mingit vähegi tõsisemat laevaliiklust ei toimu ja seega midagi ka ei teki (fotod<br />
63/500 kuni 65/502).