1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi

Viru-Peipsi veemajanduskava vee- ja kanalisatsiooni meetmete kava 

SISSEJUHATUS.....................................................................................................4 

1 MEETMEKAVADE VÄLJATÖÖTAMISE METOODIKA JA PÕHIALUSED....6 

2 IDA-VIRU MAAKOND ...................................................................................10 

2.1 Käsitletud omavalitsused ja asumid.................................................................. 10 

2.2 Ülevaade joogivee ja heitvee kvaliteedist Ida-Viru maakonnas....................... 10 

2.2.1 Veevarustuse põhiprobleemid ...................................................................... 10 

2.2.2 Reoveekäitluse põhiprobleemid.................................................................... 14 

2.3 Ülevaade veemajanduse perspektiividest ja käimasolevatest projektidest...... 17 

2.3.1 Narva-Sillamäe regioon................................................................................ 17 

2.3.2 Kohtla-Järve regioon.................................................................................... 17 

2.3.3 17-linna projekt............................................................................................ 18 

2.3.4 Väiksemad omavalitsused ............................................................................ 18 

2.4 Alla 500 elanikuga asumid................................................................................. 18 

2.5 Kokkuvõte .......................................................................................................... 18 

3 LÄÄNE-VIRU MAAKOND .............................................................................20 


3.2 Ülevaade joogivee ja heitvee kvaliteedist Lääne-Viru maakonnas .................. 20 




3.3.1 Rakvere linn................................................................................................. 25 

3.3.2 Tamsalu linn ................................................................................................ 25 

3.3.3 17-linna projekt............................................................................................ 25 

3.3.4 Lääne-Viru maakonna veemajandusprojekt .................................................. 25 


3.5 Kokkuvõte .......................................................................................................... 26 

4 JÄRVA MAAKOND .......................................................................................27 


4.2 Ülevaade joogivee ja heitvee kvaliteedist Koeru alevikus ................................ 27 


AS Eesti Veevärk Konsultatsioon 

Tallinn 2005 

1




5 JÕGEVA MAAKOND ....................................................................................29 


5.2 Ülevaade joogivee ja heitvee kvaliteedist Jõgeva maakonnas .......................... 29 




5.3.1 Põltsamaa-Pedja veeprojekt.......................................................................... 32 

5.3.2 17-linna projekt............................................................................................ 33 


5.5 Kokkuvõte .......................................................................................................... 33 

6 TARTU MAAKOND .......................................................................................34 


6.2 Ülevaade joogivee ja heitvee kvaliteedist Tartu maakonnas............................ 35 




6.3.1 Tartu vee- ja reovee võrgustiku laiendamine ja rekonstrueerimine................ 42 

6.3.2 Emajõe ja Võhandu valgala veeprojekt......................................................... 42 


6.5 Kokkuvõte .......................................................................................................... 43 

7 PÕLVA MAAKOND.......................................................................................44 


7.2 Ülevaade joogivee ja heitvee kvaliteedist Põlva maakonnas ............................ 44 





7.5 Kokkuvõte .......................................................................................................... 46 


Tallinn 2005 

2


8 VALGA MAAKOND.......................................................................................48 


8.2 Ülevaade joogivee ja heitvee kvaliteedist Otepää linnas .................................. 48 




8.4 Kokkuvõte .......................................................................................................... 49 

9 VILJANDI MAAKOND...................................................................................50 

10 VÕRU MAAKOND .....................................................................................51 


10.2 Ülevaade joogivee ja heitvee kvaliteedist Võru maakonnas............................. 51 




10.4 Kokkuvõte .......................................................................................................... 52 

ELEKTROONILINE LISA 

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise ja rekonstrueerimise meetmekavade 

koondtabel 


Tallinn 2005 

3


SISSEJUHATUS 

Vastavalt Eesti ühinemisele Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiviga (2000/60/EC) 

2001. a, on Eesti kohustatud arendama ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme, 

tagamaks tarbijatele kvaliteetse ja tervisele ohutu joogivee, kvaliteetse 

ühiskanalisatsiooniteenuse ning reoveepuhastis nõuetekohaselt puhastatud heitvee 

juhtimise looduslikesse või tehislikesse veekogudesse. 

Antud veemajanduskava osa: “Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni meetmekavade 

väljatöötamine Viru-Peipsi alamvesikonnas”, põhieesmärgiks oli välja selgitada 

alamvesikonda kuuluvate ja vähemalt 500 elanikuga asumite ühisveevärgi-, 

kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemide (edaspidi: ÜVK) seisund ning selle põhjal 

töötada välja lühi- ja strateegilised pikaajalised meetmekavad nimetatud tehnovõrkude ja - 

rajatiste rekonstrueerimiseks ja nõuetekohaseks arendamiseks. 

Meetmekava koostasid AS Eesti Veevärk Konsultatsioon vanemkonsultandid Andres 

Roosalu ja Sven Otsmaa, kellele viidatakse töös kui “Konsultandile”. 

Vastavalt Viru-Peipsi alamvesikonna territooriumile hõlmab projekti tööpiirkond järgmisi 

maakondi: 

 

 

 

 

 

 

Ida-Virumaa; 

Lääne-Virumaa; 

Jõgevamaa; 

Tartumaa; 

Põlvamaa ning osa 

Järva-, Võru-, Viljandi- ja Valgamaast. 

Järvamaalt kuulub Viru-Peipsi alamvesikonda vaid Koeru alevik. 

Konsultandi tegevusteks käesolevas projektis tervikuna on: 

Olemasoleva olukorra väljaselgitamine; 

Probleemide püstitamine, tulenevalt: 

sotsiaalsetest aspektidest (teenusega varustatus, tervisekaitse, üldine heaolu); 

keskkonnakaitseaspektidest (reoveekäitluse ja reoveepuhastitest suublatesse 

juhitava heitvee vastavus nõuetele); 

kehtivatest Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidest ja nendega seotud tähtaegadest 

eesmärkide saavutamiseks; 

säästva arengu printsiipidest (põhjaveeressursi säästlik kasutamine). 

Tulenevalt väljatoodud probleemidest ja eesmärkidest meetmekavade koostamine ning 

nende ühildamine teostatud üldplaneeringute, arengukavade, ühisveevärgi ja – 

kanalisatsiooni arengukavade (edaspidi: ÜVKA), uuringute ning käimasolevate 

projektidega; 


Tallinn 2005 

4


Antud töö koosneb käesolevast seletuskirjast ja lisadest, milles käsitletakse meetmekavade 

koond- ja detailsemaid andmeid. 

Töö käsitleb Viru-Peipsi alamvesikonna Põhja- (Ida- ja Lääne-Virumaa), Kesk- (Järva- ja 

Jõgevamaa) ning Lõunaosa (Tartu-, Põlva-, Viljandi-, Valga ja Võrumaa) üle 500 

elanikuga asumeid. 

Kokku on käsitletud 78 vähemalt 500 elanikuga asumit elanike koguarvuga 359,9 tuhat. 

Elanike koguarv alamvesikonna piires on 484 tuhat, seega elab vähemalt 500 elanikuga 

asulates ligikaudu 74% elanikkonnast. 

Veekvaliteedi hindamise osas lähtuti teostatud ÜVKa-dest ja uuringutest lähtuvatest 

materjalidest ning järgmistest õigusaktidest: 

Joogivee kvaliteedija kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (sotsiaalministri 31. juuli 

2001. a määrus nr 82, jõustus 01. juunil 2002. a) (edaspidi “määrus nr 82”), mis on 

harmoniseeritud EL joogiveedirektiiviga Council Directive 98/83 EC; 

Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedija 

kontrollnõuded (sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1, jõustus 01. juulil 

2003. a) (edaspidi “määrus nr 1”). 

Reovee puhastussüsteemide töö efektiivsuse hindamisel lähtuti EV 

Keskkonnaministeeriumi Infotehnokeskuse andmetest, hinnangutest ning järgmistest 

õigusaktidest: 

Vabariigi Valitsuse 31.07.2001. a määrusest nr 269 Heitvee veekogusse ja pinnasesse 

juhtimise kord, mis on harmoniseeritud EÜ Nõukogu direktiiv 92/271/EMÜ «Asulate 

reovee puhastamine» nõuetega. 


Tallinn 2005 

5


1 MEETMEKAVADE VÄLJATÖÖTAMISE 

METOODIKA JA PÕHIALUSED 

ÜVK meetmekavade mahtude väljatöötamisel lähtuti järgmistest printsiipidest: 

1. Arvestatud on kohalike omavalitsuste poolt kinnitatud dokumentidega: 

üldplaneeringud, arengukavad ja ÜVK arengukavad (edaspidi: ÜVKA); 

2. Arvestatud on kõigi läbiviidud uuringute ning juba algatatud või algatamisel olevate 

Euroopa Liidu (edaspidi: EL) poolt rahastatavate projektidega. Euroopa Liidu 

abifondide poolt tänase seisuga rahastatavad ÜVK projektid on esitatud tabelis 1, lk 6; 

3. Eelpoolloetletud dokumentide puudumisel arvestati omavalitsus- ja/või vee-ettevõtete 

esindajatelt saadud materjalide, seisukohtade ning Konsultandi nägemusega piirkonda 

puudutavatest probleemidest ning tegevusvajadustest. 

Meetmekavade realiseerimise maksumuste hindamisel tegi Konsultant ümberarvestusi 

lähtuvalt 2005. a ja perspektiivsetest tööde hindadest. Kahjuks oli enamus ÜVKA-des 

kavandatud hinnad selgelt alla reaalse taseme ning tuli seetõttu ümber arvestada (vt. 

lisad 1, 2). Lisaks arvestasime juurde 25% täiendavateks uuringuteks, projekteerimiseks, 

ettenägematuteks kuludeks, projektijuhtimiseks ja ehitusjärelvalveks. Tööde maksumuste 

hindamisel ei ole kahjuks võimalik kasutada kindlat metoodikat – lõppmaksumuse määrab 

ehitusettevõte pakkumiste käigus. Samal ajal oli Konsultandil võimalik kasutada 

praeguseid ehitushindu, mis juba hetkel ületavad 2001.-2002. a väljapakutud hindu 

oluliselt. Kuna pidevalt kallineb kütus, tehnika ning ka materjal: plasttorud jm, siis tuleb 

hinnakasv näha ette ka perspektiivis. Konsultandi poolt arvutatud lõppmaksumused ei ole 

seega eeldatavalt ülehinnatud. 

Ajaliselt on meetmekavad planeeritud kahte etappi, milleks on: 

enne Üle-Eestilise veemajanduskava valmimist ehk aastatel 2006-2008 (kaasaarvatud) 

tehtavad tööd; 

pikaajalise programmi tööd aastatel 2009-2014. 

Meetmekavade realiseerimise ajakava koostamisel ja tegevusprogrammide ajahorisonti 

paigutamisel jälgis Konsultant eeskätt järgmisi printsiipe: 

investeeringuteks vajaliku rahalise katte olemasolu; 

EL-i ja Eesti õigusaktidest tulenevaid keskkonnanõudeid ja üleminekuaegu. 

Esimene nimetatud printsiip tähendab, et lähemasse 3-4 aastasse planeeritakse tööd, millele 

on tulnud rahastamisotsus EL-fondidest koos Eestipoolse kaasrahastamisega (näiteks: 

Kohtla-Järve regionaalse reoveekäitlussüsteemi rekonstrueerimine, (tabel 1) või mille 

rahastamisotsus valmib eeldatavalt lähiajal (Emajõe-Võhandu projekt, Narva regionaalne 

keskkonnaprojekt: Narva 3). 

Teine printsiip tähendab seda, et esimesse ehitusjärku (aastatesse 2006-2008) paigutati ka 

reoveepuhastusega seonduvad investeeringud, samuti nähakse optimistliku stsenaariumina 

ette joogiveedirektiivi 98/83 realiseerimine, mis puudutab puurkaevude, pumbajaamade 

rekonstrueerimist ning veetöötlusseadmete paigaldamist. 


Tallinn 2005 

6


Kui asulaheitvee direktiivi 91/271 üleminekuaeg Eestile lõpeb aastal 2010, siis 

üleminekuaeg joogiveedirektiivi 98/83 täitmiseks üle 2000 elanikuga asumitele kehtib vaid 

aastani 2007 ning kuni 2000 elanikuga asulatele aastani 2013. Samal ajal tuleb ka viimaste 

puhul tööde kavandamisega võimalikult kiiresti alustada. Eriti puudutab see piirkondi, kus 

elanikud on sunnitud tarvitama sotsiaalministeeriumi poolt tervisele ohtlikuks loetud 

komponentide (fluor, lämmastikuühendid) ülenormatiivse sisaldusega joogivett. Eelneva 

tõttu paigutati kõik veetootmise ja –allikatega seonduvad tööd lühiajalisse kavva olenemata 

tööde rahalisest kattest. 

Torustike rajamise ja rekonstrueerimisega seonduvad ning aastal 2005 veel rahalise katteta 

olevad meetmekava osad paigutas Konsultant pikaajalisse programmi - aastatesse 2009- 

2014. 

Hetkel on raske anda hinnangut kui suures osas ettenähtud töid on aastaks 2014 

(kaasaarvatud) reaalne tegelikkuses teostada. Ühest küljest on väiksemate asumite / 

omavalitsuste piires kavandatud tööde mahud ja maksumused väiksemad kui suuremates 

linnades: Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve (koos linnaosadega) jt. Samal ajal on väiksem ka 

makse-, laenuvõtuvõime ning tulubaas teenuse tariifideks ja nende kasvuks. 

Eeldada võib (tuleb), et nimetatud aastaks (2014, kaasaarvatud) on ellu viidud kõik 

olulisemad edasilükkamist mittekannatavad tööd, milleks meie nägemuses on: 

 

 

 

tagada kõigile teeninduspiirkonna tarbijatele kvaliteetne tervisele ohutu joogivesi; 

tagada kõigile tiheasustusalade elanikele võimalus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga 

liitumiseks - viimane eeldab teatud eeltöid omavalitsuste poolt: 

tasuvusanalüüsi ÜVK ulatuse määramiseks ja täiendavate (seni teenusega 

katmata) kinnistute varustamiseks 

eelnevast tulenevat üldplaneeringu- (või selle muudatuse) järgse reovee 

kogumisala määratlemist. 

tagada kõige halvemas seisus olevate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide (torustikud, 

pumbajaamad jm) rekonstrueerimine (uute ehitamine); 

Tagada vastavalt Vee Raamdirektiiviga võetud kohustustele reoveepuhastis 

nõuetekohaselt puhastatud heitvee juhtimine looduslikesse või tehislikesse 

veekogudesse. 

Konsultant eeldab, et antud tööd on vajalik ja võimalik teostada aastaks 2014. 

Samas on torustike rekonstrueerimine aeganõudev ja pidev protsess, mida saab lugeda 

kaugemas perspektiivis pigem torustiku hoolduseks kui investeeringuks. 

Investeeringutena ei peeta silmas torustike ehitusi uuselamurajoonidesse või -tööstus-, 

tootmispiirkondadesse. Investeeringute käigus kuuluvad laiendamisele vaid torustikud, 

millega parandatakse elujärge kaua-aegselt teenusega varustamata elanikel. Iga 

omavalitsus peab antud ajahetke aga eraldi kehtestama, kuna ühisveevärgi ja – 

kanalisatsiooniseadus jätab riigi ja/või omavalitsuse toetuse alla kuuluvad tööd ja ajalised 

piirid määratlemata. 

Ehitatavate uuselamupiirkondade kommunikatsioonid ja tehnovõrgud ehitatakse aga välja 

liitumistasuga laekuvatest rahalistest allikatest. 


Tallinn 2005 

7


Samuti ei saa nimetada enam investeeringuteks torustike ja teiste süsteemide hooldust, 

jooksvat remonti ega taassoetust, mis tuleb teostada juba ettevõttel ja/või omavalitsusel 

tariifist laekuvast tulust, kuhu on arvestatud ka amortisatsioon ehk kulum 

seadmetele/süsteemidele. 


Tallinn 2005 

8


Tabel 1.1 Euroopa Liidu ISPA ja Ühtekuuluvusfondi projektid Viru-Peipsi alamvesikonnas 

Projekti nimi; number 

Kogumaksum 

us (EUR) 

EL abimäär 

EL toetus 

(EUR) 

Lõppkasusaaja 

ja asutus 

(äriühing) 

kelle bilansis 

väärtused 

kajastatakse 

Projekti 

teostusaastad 

Staatus 

2000/EE/16/P/PE/003 Narva 

reoveepuhasti 

2001/EE/16/P/PE/007 Tartu vee- ja 

reovee võrgustiku laiendamine ja 

rekonstrueerimine 

2002/EE/16/P/PE/008 Narva vee- ja 

reoveevõrgustik 

Kohtla Järve regionaalne 

reoveekäitlussüsteem 

ISPA ja Ühtekuuluvusfondi projektid 

7 234 265 56% 4 051 188 AS Narva Vesi 2000-2005 Teostamisel 

17 020 000 71% 12 084 200 

AS Tartu 

Veevärk 

2001-2005 Teostamisel 

6 870 000 75% 5 152 500 AS Narva Vesi 2002-2005 Teostamisel 

38 229 000 85% 32 494 650 

OÜ Järve 

Biopuhastus 

2004-2007 Esitatud EK-le 


Tallinn 2005 

9


2 IDA-VIRU MAAKOND 

2.1 KÄSITLETUD OMAVALITSUSED JA ASUMID 

Käesolev peatükk käsitleb järgmiste Ida-Viru maakonda jäävate linnade ja vallaasumite 

ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide seisundit ja planeeritavaid meetmeid: Narva, 

Narva-Jõesuu, Sillamäe, Kohtla-Järve, Jõhvi, Kiviõli, Püssi; Vaivara vald Olgina alevik; 

Toila vald Toila, Voka alevikud; Kohtla-Nõmme vald Kohtla-Nõmme alev; Mäetaguse 

vald Mäetaguse alevik; Iisaku vald Iisaku alevik; Avinurme vald Avinurme alevik; Aseri 

vald Aseri alevik ning Sonda vald Sonda alevik. Elanike koguarv antud asumite lõikes on 

ligikaudu 160 tuhat inimest. 

2.2 ÜLEVAADE JOOGIVEE JA HEITVEE KVALITEEDIST 

IDA-VIRU MAAKONNAS 

2.2.1 Veevarustuse põhiprobleemid 

Ida-Virumaa käsitletud asumid on ühisveevärgiteenusega suhteliselt hästi kaetud, 

varustatuse aste jääb suurtes piirides 70-90% vahele. Linnades nagu Narva, Jõhvi, Kohtla- 

Järve (Järve ja Ahtme linnaosad), Sillamäe jt. on teenusega varustatud isegi 95-100% 

tarbijatest. 

Üldine probleem on traditsiooniliselt veetorustike halb seisund, mis tuleneb enamasti nii 

vanusest, kesisest ehituskvaliteedist kui torustike üledimensioneeritusest tingitud 

täissettimisest. Enamlevinud probleemiks on ka sulgarmatuuri (siibrite) halb seisund. 

1990.-ndate aastate lõpul alustati tõsisemalt torustike renoveerimisega ning osaliselt on 

olukord ka paranenud (Narva, Kohtla-Järve), kuid veetorustike hea tehnilise seisundi 

kindlustamiseks seisab veel ees väga suur töö. 

Parem on olukord pumbajaamadega, seda nii puurkaevpumplate kui II-astme pumplate 

osas, mida on vee-ettevõtted oma vahenditega perioodiliselt ka hooldanud ja renoveerinud. 

Suurem osa nõukogude päritolu pumpadest on tänaseks välja vahetatud, osaliselt on 

kaasajastatud automaatikaseadmeid. Siiski torkavad (põhiliselt) vallakeskuste ja 

väiksemate asumite ühisveevärkides silma tänini kasutatavad halvas seisundis 5-10 m 3 -se 

mahuga hüdrofoorid. 

Veekvaliteedi hindamise osas tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest: 

 

 








Tallinn 2005 

10


Ida-Viru maakonnas kasutatakse olmeveena nii pinna- kui põhjavett. Tarbeveeallikana 

kasutatakse pinnavett vaid Narva linnas, kus aga elab üle ühe kolmandiku kogu maakonna 

elanikest. Hetkel töötab Narva veetöötlusjaam madala efektiivsusega: vedelkloori 

doseerimisega lisaks perioodilisele koaguleerimisele tagatakse küll vee vastavus 

mikrobioloogilistele nõuetele ja terviseohutus, kuid tugevalt jätab soovida veekvaliteet 

organoleptiliste näitajate: värvus, hägusus, lõhn ja maitse – osas. Lähiaastatel on kavas 

uue veepuhastusjaama ehitamine Narva linnale, mille käigus lahendatakse ka kõik 

joogikvaliteedi probleemid (lähemalt anname ülevaate käimasolevaid projekte puudutavas 

osas). 

Põhjavett joogiveeallikana kasutatavates ühisveevärgisüsteemides on põhiliseks 

veekvaliteedi probleemiks kogu Eestis levinud ülenormatiivne üldraua sisaldus. Sellest 

tulenevalt nähakse praktiliselt kõigile ühisveevärgisüsteemi veehaaretele, kus need seni 

puuduvad, ette rauaeraldusseadmete paigaldus. Üldraua osas joogivees puuduvad 

probleemid vallaesindajate ja AS Projektkeskus Iisaku valla ÜVKA põhjal vaid Iisaku ja 

Sonda alevikes, mistõttu seal veetöötlust ei evitata. Normi piires on põhjaveekvaliteet 

üldraua osas ka Sillamäe veehaaretes, kuid tulenevalt pikkadest toorvee ja toitetorustikest 

nähakse vee pikemajalise säilivuse huvides ka seal ette veetöötlus. 

Vasavere mattunud oru Kvaternaari veekompleksi vett hakatakse perspektiivis töötlema 

Ahtmesse rajatavas veetöötlusjaamas. Ahtme veetöötlusjaama dimensioneerimisel tuleb 

uurida lisaks üldrauale ka mangaani sisaldust. Mangaan vajab normatiividele vastavusse 

viimiseks üldrauast oluliselt rohkem hapnikku ning seda tuleb arvestada 

veetöötlusseadmete projekteerimisel. 

Hetkel on rauaeraldusseadmed Ida-Virumaa ühisveevarustussüsteemidest käiku antud 

Kiviõli linnas (17-linna projekti käigus) ning Voka ja Aseri alevikes. 

Tulenevalt Kambrium-Vendi kompleksi Gdovi põhjaveekihi omadustest antud regioonis, 

ületab põhjavesi joogivee piirnormi kloriidide osas Jõhvi ja Kohtla-Järve linnaosa 

Ahtme veehaaretel. Sellest tulenevalt kasutavad täna ja perspektiivis mõlema linna 

veevarustussüsteemid lahjenduseks eelpoolnimetatud ürgorgu rajatud Vasavere veehaarde 

Kvaternaari põhjavett. 

Paljude Eesti piirkondade põhjavees on viimastel aastatel probleemiks radionukleiidide 

kõrgenenud sisaldus (doos). Peaasjalikult saab üle lubatud indikaatornäitaja esinevaid 

efektiivdoosi näitajaid täheldada Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjavees, vaid üksikutel 

juhtudel ka Ordoviitsium-Kambriumi (O-Cm) vees. Ida-Virumaal on mõõdetud vastavalt 

määrusele nr 82 kehtivast indikaatornäitajast kõrgemat efektiivdoosi järgnevas tabelis 

esitatud piirkondades. Lubatud efektiivdoosi indikaatornäitajaks on vastavalt direktiivile 

98/83 EC ja määrusele nr 82: 0,1 mS/a. 


Tallinn 2005 

11


Tabel 2.1 Põhjavee radioloogilised näitajad Ida-Virumaal 

Puurkaevu 

katastri 

nr. 

2387 

2266 

2299 

2131 

2137 

2168 

2964 

2208 

14031 

9011 

Asukoht 

Ida-Viru, maakond, Aseri a-k, Veetorni 

tn. 1 

Ida-Viru, maakond, Jõhvi l., Tartu põik 

(pk. 42) 

Ida-Viru, maakond, Kiviõli l., Soo tn., 

(pk. 38) 

Ida-Viru, maakond, Kohtla-Järve l., 

Outokumpu tn. (pk. 10) 


Pärna tn. 1b, (pk.1A) 


Sinivoore tn. (pk. 9) 

Ida-Viru, maakond, Püssi l., Jõe tn., 

Roodu pumbajaam 

Ida-Viru, maakond, Sillamäe l., 

veehaare linna lõunaosas, pumbamaja 

17 

Ida-Viru, maakond, Toila vald, Toila a- 

k, Jõe 12 

Ida-Viru, maakond, Toila vald, Voka a- 

k, pk. nr. 1 asenduspuurkaev 

Veehaarde 

valdaja 

Puurkaevu 

sügavus, m 

Veekompleks 

Uurimise 

kuupäev 

226 Ra, 

Bq/l 

228 Ra, 

Bq/l 

Oodatav 

efektiivdoos, 

mSv/a 

OÜ Aseri Kommunaal 197 V 2 gd 01.08.01 0,5 0,43 0,32 

Jõhvi Veemajandus OÜ 280 V 2 gd 21.07.03 0,3 0,22 0,17 

Kiviõli Vesi OÜ 255,33 Cm–V 02.08.01 0,4 0,32 0,24 

Viru Vesi AS, Järve 275 Cm–V 02.08.01 0,3 0,2 0,16 



Püssi Linnavalitsus 235 V 2 gd 22.07.03 0,15 0,26 0,16 

Sillamäe Veevärk AS 135 V 2 vr 27.05.02 0,13 0,095 0,07 

Viru Kalatööstuse OÜ 210 Cm–V 21.07.03 0,23 0,24 0,17 

Toila V.V. AS 200 V 2 gd 21.07.03 0,13 0,35 0,20 


Tallinn 2005 

12


Hetkel on töös määruse nr 82 muudatuse menetlemine, mille käigus pööratakse suurt 

tähelepanu ka radioloogilistele näitajatele ja nende interpreteerimisele. 

Täiendused radioloogiliste näitajate osas on määruse nr 82 muudatuse eelnõus järgmised: 

§ 8 lisatakse lõige (11): Radioloogilised näitajad tuleb määrata vett võtva vee 

erikasutaja poolt enne joogiveeallika kasutusele võttu.“ 

§ 10 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (2) Kui indikaatornäitajad ületavad 

paragrahvis 6 antud piirsisaldusi ja rakendatud abinõud ei anna tulemusi ning vee 

varustamine ei ole võimalik muul viisil, siis otsustab Tervisekaitseinspektsioon sellise 

vee edasise kasutamise”. 

§ 10 lisatakse lõige 21 ning sõnastatakse järgmiselt: „(21) Kiirguskeskus hindab 

elanike ja elanikkonna vaatlusrühmade efektiivdooside tulemusi ja radionukleiidide 

sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsiendi väärtusi vastavalt kiirgusseaduse 

paragrahvile 42 ning teavitab tulemustest Tervisekaitseinspektsiooni.“ 

Eelnõu paragrahviga 5 muudetakse määruse § 8 lõikeid 4 ja 5. Lõikes 4 jäetakse 

süvakontrollist välja radioloogilised näitajad, mida tuleb edaspidi määrata vaid üks kord, 

enne joogiveeallika kasutuselevõttu. Lõikega 5 muudetakse kuni 100 m³/ööpäevas 

ühisveevärgi, mahutite või tsisternide kaudu edastatava ning toidu käitlemisel kasutatava 

joogivee kvaliteedinäitajate, välja arvatud radioloogilised näitajad, määramiseks tava- ja 

süvakontrolli käigus võetavate proovide minimaalset arvu. Direktiivi kohaselt otsustab 

kontrollisageduse liikmesriik. Lõige 10 muudetakse kehtetuks ning täiendatakse lõikega 

11, mille kohaselt radioloogilised näitajad tuleb määrata vett võtva vee erikasutaja poolt 

enne joogiveeallika kasutusele võttu. 

Kui joogivee radioloogilised näitajad ületavad Euroopa Liidu direktiivi 98/83/EÜ, 03. 

november 1998, olmevee kvaliteedi kohta ja sotsiaalministri 31.07.2001. a määruses nr 82 

„Joogivee kvaliteedi ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ sätestatud radioloogiliste 

indikaatornäitajate kontrollimiseks kehtestatud piirsisaldust, tuleb läbi viia terviseriski ehk 

elanikudoosi hinnang, et otsustada sellise vee edasine kasutamine. Olmevee direktiivi 

98/83/EÜ preambula punkt 27 ja art 8 lg 6 kohaselt peab asjassepuutuv liikmesriik 

otsustama, kas indikaatorfunktsiooniga parameetri mittevastavus kujutab ohtu inimeste 

tervisele ning kas liikmesriik peab võtma heastavaid meetmeid veekvaliteedi taastamiseks 

inimeste tervise kaitsmise eesmärgil. 

Kiirgusseadus (RTI 2004, 26, 173) reguleerib toiminguid, mille korral looduslikud 

kiirgusallikad võivad põhjustada elanike kiirituse olulist suurenemist. Seadus ei reguleeri 

küll inimtegevusest puutumatus maakoores sisalduvatest radionukleiididest tekitatud 

kiiritust maapinna kohal (näiteks radooni eraldumist elukeskkonda), kuid põhjavee 

ammutamine koos radionukleiididega ning maapinnale toomine on puutumatust 

maakoorest inimtegevuse käigus radionukleiide sisaldava aine maapinnale toomine nagu 

uraanimaagi kaevandamine. 

Kiirgusseaduse § 42 lõike 2 kohaselt tagab Kiirguskeskus elanike ja elanikkonna 

vaatlusrühmade dooside hindamise. Põhjaveest tuleneva looduskiirituse ohtude 

identifitseerimine, sh kiirgusseire ja riskihindamine, kuulub Kiirguskeskuse pädevusse 

vastavalt keskkonnaministri 9. juuli 2004. a määruse nr 90 „Kiirguskeskuse põhimäärus“ 

(RTL 2004, 97, 1528) § 2 lg 2 punktile 15. 


Tallinn 2005 

13


Eelnõu paragrahviga 10 muudetakse määruse § 13 lõget 3, kus täpsustatakse paragrahvi 

number, millega esitatakse piirväärtused radioloogilistele näitajatelele. Määrust 

täiendatakse lõikega 10, mille kohaselt tuleb radioloogilised näitajad määrata enne määruse 

muutmise jõustumist tegutsevatel veekäitlejatel hiljemalt 30. juuliks 2008.a. 

Tulenevalt kõrgenenud radionukleiidide sisaldusest Kohtla-Järve Järve linnaosa 

veehaarete vees, nähakse perspektiivis ette joogiveeks kasutatava Kambrium-Vendi 

põhjavee lahjendamine Vasavere ürgoru põhjaveega ka käikujääval Lõuna veehaardel. 

Teistest Ida-Virumaa asumitest on ülenormatiivseid indikaatornäitajaid efektiivdoosi osas 

mõõdetud enamikes Cm-V veekompleksi vett kasutavates ühisveevärkides (välja arvatud 

Sillamäe): Jõhvi (perspektiivis Vasavere Kvaternaari veekompleksi seguvesi Cm-V veega), 

Kiviõli, Püssi, Aseri, Toila, Voka. Vee terviseohtlikkus selgub peale määruse eelnõus 

käsitletud Kiirguskeskuse läbiviidavat efektiivdooside hindamist ja radionukleiidide 

sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsiendi väärtuste hindamistulemusi. Sellele 

järgnevalt saab hakata probleemile lahendusi otsima. 

Eestis küllaltki levinud ning tervistohutavaks komponendiks loetava fluoriidi 

ülenormatiivset sisaldust Ida-Viru maakonna ühisveevärgisüsteemides mõõdetud ei ole. 

Samuti puudub teave ühisveevärgisüsteemide joogivees ülenormatiivsetest 

mikrobioloogilistest näitajatest. 

Kokkuvõttes võib öelda, et tuginedes tänastele andmetele, kasutab ligikaudu 90% Ida-Viru 

maakonna ühisveevärgisüsteemi veetarbijatest nõuetele mittevastavat, kuid tervisele ohutut 

joogivett. 

2.2.2 Reoveekäitluse põhiprobleemid 

Käsitletud vähemalt 500 elanikuga asumitest Ida-Virumaal on tarbijate kaetus 

kanalisatsiooniteenusega rahuldaval tasemel, kuigi mõnevõrra väiksem 

ühisveevarustusteenuse kättesaadavusest ning moodustab keskmiselt ligikaudu 78% 

elanike arvust asulate lõikes. 

Probleemne on aga ühiskanalisatsioonisüsteemide seisund nii torustike, reoveepumplate 

kui -puhastite osas. 

Vabariigi Valitsuse määrusele nr 269 vastav suublasse juhitava heitvee kvaliteet on kõigi 

normeeritud põhikomponentide tagatud vaid üksikutes väiksemate omavalitsusüksuste 

reoveepuhastites, seega vajavad antud süsteemid ja rajatised perspektiivis olulisi 

investeeringuid. Momendil ei taga täie kindlusega vajalikku puhastusastet praktiliselt ühegi 

Ida-Virumaa linna ega regionaalsed reoveepuhastid. Erandina saab välja tuua vaid 

Sillamäe, kus heitveekvaliteet on enamasti normi piires, kuid samas ei ole rahuldav puhasti 

üldine seisund. Mööndusena saab heaks lugeda samuti Aseri reoveepuhasti seisundit. 

Samas vajab 1988. a käikuantud tolleaegse tüüpprojekti järgi ehitatud puhasti 

kaasajastamist ja fosforiärastussüsteemi lisamist. 

Tervikpildi Ida-Virumaa vähemalt 500 elanikuga kanalisatsioonisüsteeme teenindavatest 

reoveepuhastitest annab järgnev tabel. 


Tallinn 2005 

14


Tabel 2.2 Ülevaade Ida-Virumaal asuvatest vähemalt 500 elanikuga asulate 

reoveepuhastitest 2003. a ITK andmetel 

Jrk 

nr 

Vald/linn 

Puhasti nimi 

Elanike 

Suubla 

arv nimi kood 

Tundlik 

suubla 

Reost 

kood 

1 Aseri v Aseri alevik 1 859 Soome laht 310600 jah pbi 

2 Avinurme v Avinurme alevik 796 Kõrve pkr* 105640 ei* pbi 

3 Iisaku v Iisaku alevik 948 Iisaku pkr 105960 jah pbk 

4 Ahtme l-osa Ahtme linnaosa (KJ036) 17 000 Rausvere jõgi** 106730 ei** hbi 

Kohtla-Järve-Jõhvi-Kiviõli-Püssi piirkonna 

5 

reovete puhastamine, heit- ja reovete 

süvamerelasu kaudu Soome lahte 

suunamine (ilma Ahtme l-osata) 

50 509 Soome laht 310400 jah hbi 

6 Mäetaguse v Mäetaguse alevik 540 

Tammikmäe 

pkr***. 105930 ei*** hbi 

7 Narva l Narva linn 67 752 Narva jõgi 106220 jah pbi 

8 Sillamäe l Sillamäe linn 16 901 Soome laht 310100 jah pbk 

9 Sonda v Sonda alevik 611 Hirmuse pkr 107000 ei pbi 

10 Toila v Toila alevik 863 Pühajõgi 106700 jah pbi 

11 Toila v Voka alevik 1 066 Soome laht 310200 jah pbk 

12 Vaivara v Olgina alevik 519 Tõrva jõgi 106570 ei pbk 

159 364 

Märkused: *Ametlikult vee-erikasutusloa järgi on Avinurme suublaks Kõrve peakraav, seega ei 

ole suubla tundlik, kuigi keskkonnaministri 16.11.1998. a määrus nr 65 Heitveesuublana 

kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine 

(muudetud: 6.12.1999 määrusega nr 99) ütleb, et Avijõgi on tundlik Avinurme alevikust kuni 

suudmeni; 

** Rausvere jõgi on Pühajõe lisajõgi ning ei ole reostustundlik. Samas juhitakse Ahtme reovesi 

juba alates lähitulevikust Kohtla-Järve regionaalsele reoveepuhastile ning Ahtme puhasti 

likvideeritakse; 

*** vee-erikasutusloa järgi on Mäetaguse suublaks Tammikmäe peakraav, seega ei ole suubla 

tundlik, kuigi keskkonnaministri 16.11.1998. a määrus nr 65 Heitveesuublana kasutatavate 

veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine (muudetud: 6.12.1999 

määrusega nr 99) ütleb, et Mäetaguse jõgi on tundlik Mäetaguse aleviku piires. 

Reostatuse koodid 

PBT - biotiikides (põhipuhasti) puhastatud reovesi 

HBT - biotiikides puhastatud reovesi, mis ei vasta nõuetele 

PBI - nõuetele vastavalt bioloogiliselt puhastatud reovesi 

HBI - bioloogiliselt puhastatud reovesi, mis ei vasta nõuetele 

PBK - nõuetele vastavalt bioloogiliselt ja keemiliselt puhastatud reovesi 

HBK - bioloogiliselt ja keemiliselt puhastatud reovesi, mis ei vasta nõuetele 

PBN - lämmastiku ärastusega bioloogiliselt puhastatud reovesi 

HBN - lämmastiku ärastusega bioloogiliselt puhastatud reovesi, mis ei vasta nõuetele 

PME - nõuetele vastavalt mehaaniliselt puhastatud reovesi 

HME - mehaaniliselt puhastatud reovesi, mis ei vasta nõuetele 


Tallinn 2005 

15


Tulenevalt käsitletud asumite suublatest ja keskkonnaministri määrusest nr 99, võib öelda, 

et üle poolte suublatest on piirkonnas tundlikud, mis eeldab fosforiärastust. Alla 2000 

inimekvivalendiga asumite puhul määrab piirkontsentratsioonid fosforile kohalik 

keskkonnateenistus vee erikasutusloaga. 

Jälgides reostatuse koode, võime öelda, et käsitletud asumite reoveepuhastitest ei taga 

nõuetekohast puhastust Kohtla-Järve, Mäetaguse ja Ahtme reoveepuhastid. Perspektiivis 

juhitakse Ahtme reovesi Kohtla-Järve regionaalsele reoveepuhastile, mis aga omakorda 

rekonstrueeritakse. Mäetagusel töötab uus 2004. a rajatud BIOCLERE-tüüpi 

reoveepuhasti, mida momendil seadistatakse nõuetekohaseks tööks. 

Kõigis linnades ja suuremates keskustes: Narva regioon, Kohtla-Järve regioon - on nõutav 

üldfosfori nõuetekohane ärastamine. 

Tulenevalt reostustundlikest suublatest, vajavad väiksematest asumitest perspektiivis lisaks 

bioloogilisele puhastusele ka keemilist fosforiärastust Aseri, Toila, Voka, Iisaku. Neist 

Voka ja Iisaku reoveepuhastitel on vastavalt ITK-andmetele ka nõutav heitveekvaliteet 

tagatud nii orgaanika (BHT 7 ) kui üldfosfori osas. 

Kohtla-Järve rekonstrueeritava regionaalse reoveepuhastiga on juba ühendatud lisaks Järve 

linnaosale: Kiviõli, Püssi ja Jõhvi linnad, perspektiivis on kavas ühendada lisaks Ahtme 

linnaosa (Jõhvi linna kaudu), millega lahendatakse ka hetkel ebarahuldavalt töötava Ahtme 

reoveepuhasti probleemid. 

Vastavalt EV Keskkonnaministeeriumi Info-tehnokeskuse andmetele andis Kohtla-Järve 

regionaalne reoveepuhasti 2003. a seisuga ligikaudu 25% kogu Eesti territooriumilt Soome 

lahte juhitavast saasteainekoormusest. Reoveepuhasti täieliku rekonstrueerimise käigus 

reoainete kontsentratsioon tõenäoliselt oluliselt väheneb. Samas liituvad juurde 

täiendavad asumid ja/või linnaosad (Ahtme, Sompa, Kohtla-Nõmme, Kukruse), mistõttu 

reostuskogused oluliselt ei muutu. 

Kui aastal 2004 olid Kohtla-Järve reoveepuhastist väljuvad reoainete koormused 

järgmised: 

BHT 7 - 87,9 t/a ning 

üldfosfor - 2,7 t/a 

Reoveepuhasti rekonstrueerimisprojekti realiseerimisjärgselt (aasta 2008-2009) on 

vastavad näitajad: 

BHT 7 - 64 t/a ning 

üldfosfor - 3,9 t/a* 

*Märkus: 2003. a seisuga mõõdetud üldfosfori keskmine kontsentratsioon: 0,4 mg/l, tundub madal 

ja kestvalt raskestisaavutatav. Perspektiivis arvestame 0,5 mg/l. 

Käimasolevad ja kavandatavaid ÜVK-projekte Ida-Viru maakonnas kirjeldame lähemalt 

järgnevas osas. 


Tallinn 2005 

16


2.3 ÜLEVAADE VEEMAJANDUSE PERSPEKTIIVIDEST 

JA KÄIMASOLEVATEST PROJEKTIDEST 

Käesoleval ajal on Ida-Virumaal käimas, algatatud ja algatamisel mitmed Euroopa Liidu 

fondide poolt rahastatavad ÜVK-projektid. 

Järgnevalt käsitleme suuremaid projekte regioonide lõikes. 

2.3.1 Narva-Sillamäe regioon 

Aastal 2005 realiseerub Narva uue reoveepuhasti ehitamine (vt. tabel 1, lk 6). Objekti 

põhirahastajaks on EL ISPA fond. Reoveepuhasti projektijärgne võimsus ületab mõnevõrra 

tänaseid ja perspektiivseid vajadusi - vaatamata sellele, et juba alates aastast 1998 juhitakse 

Narva reoveepuhastile ka Narva-Jõesuu ühiskanalisatsioonist kogutav reovesi. Tingitud on 

see nii perspektiivsete vajaduste ülehindamisest kui tööstuse (peamiselt AS Kreenholm) 

osakaalu olulisest vähenemisest. Kuna projekt on realiseerumisel, siis eraldi meetmekavas 

seda ei käsitleta. 

Teise suure projektina läheb 2005 a käiku Narva linna ulatuslik vee- ja 

kanalisatsioonitorustike renoveerimis-laiendamisprojekt, mille põhirahastaja on samuti 

ISPA (tabel 1). Kuna ka antud töödele on juba 2003. aastal EL poolt väljastatud 

finantsmemorandum, ei kajastu projekt meie poolt koostatud meetmekavas. 

Aastal 2004 läbi viidud Sillamäe linna ja Vaivara valla ÜVK ja sademevee 

teostatavusuuringu ja sellejärgse rahastamistaotluse koostamise käigus kavandati ühe 

alternatiivina juhtida Narva reoveepuhastile ka Sillamäe linna ja Vaivara valla viie asumi 

reovesi. Puhasti projektvõimsus tagab antud asumitest reovee vastuvõtu ja eeldatavalt 

nõuetekohase puhastuse, kuid samas nõuab projekt suuri investeeringuid ligi 30 km 

Sillamäe-Narva kollektortorustiku rajamiseks. Eelneva tõttu ei ole tänaseks nimetatud 

alternatiivse lahenduse realiseerumine veel päris kindel. Teise alternatiivina on kavas 

Sillamäe reoveepuhasti rekonstrueerimine ja tänapäeva nõuetele vastavate reoveepuhastite 

rajamine Vaivara valla asumitesse. Probleeme pole käesoleval ajal Olgina 

reoveepuhastusega, kuna alevikus töötab aastal 2000 käiku antud uus reoveepuhasti. 

Koos reoveekäitlussüsteemidega pööratakse Narva – Sillamäe regioonis tähelepanu ka 

veevarustussüsteemidele: joogiveekvaliteedi ja veevõrkude kaasaegsetele nõuetele ja 

vajadustele vastavusse viimisele. Eelpoolkäsitletud Sillamäe linna ja Vaivara valla 

veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamisprojektiga koos taotletakse EL-i 

Ühtekuuluvusfondist (CF) abi ka Narva linna uue veepuhastusjaama ehitamiseks, torustike 

jätkuvaks renoveerimiseks ja Narva-Jõesuu ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide 

renoveerimiseks ja laiendamiseks. Kogu projekti paigutasime arvestades selle olulisust 

lühiajalisse meetmete programmi. 

2.3.2 Kohtla-Järve regioon 

Olulisemaks ja rahaliselt mahukamaks käimasolevaks projektiks Kohtla-Järve piirkonnas 

on hetkel Kohtla-Järve regionaalse reoveekäitlussüsteemi rekonstrueerimine. Projektiga on 

haaratud Kohtla-Järve, Jõhvi, Kiviõli ja Püssi linnad ning Kohtla-Nõmme ja Kohtla vallad. 


Tallinn 2005 

17


Tööde käigus rekonstrueeritakse täielikult regionaalne reoveepuhasti, rajatakse ja 

renoveeritakse eelpoolnimetatud asulate vahelised ja asulatesisesed ühiskanalisatsiooni- ja 

sademeveevõrgud, reovee- ja sademeveepumplad ning väljalasud. Põhirahastajaks antud 

projektile on EL ISPA fond. Kuna antud töödele on olemas rahaline kate ja läbi viiakse 

juba ka ehitushankeid, paigutasime projekti meetmekava lühiajalisse programmi: 

aastatesse 2006-2008. 

Järgnevate aastate täiendavate meetmetena on kavas Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonna 

liigveeprojekti ning Kohtla-Järve regionaalse veevarustusprojekti algatamine ja 

läbiviimine. Kuna ettevalmistustööd ja eelprojekteerimine on suuresti alles algusjärgus 

ning esialgu puudub mõlemale projektile rahaline kate, paigutasime nimetatud tööd 

pikaajalisse programmi: aastatesse 2009-2014. 

2.3.3 17-linna projekt 

1998. aastal algatatud nn. 17-Eesti väikelinna projekti oli Ida-Virumaalt kaasatud Kiviõli 

linn. Tööde käigus rekonstrueeriti veehaaret ja II-astme pumplat ning ehitati välja 

veetöötlusjaam rauaeralduseks. Viimane anti käiku 2004. aasta lõpus. Lisaks laiendati ja 

ringistati veevõrke ning rekonstrueeriti vee- ja kanalisatsioonitorustikke. 

2.3.4 Väiksemad omavalitsused 

Ida-Virumaa väiksematest omavalitsustest on teostatud ÜVK-süsteemide rekonstrueerimislaiendamistöid 

näiteks Aseri vallas, Mäetaguse vallas, Toila vallas Voka alevikus ja mujal. 

Investeeringud on tulnud KIK-i ning valdade ja vee-ettevõtete omavahenditest. 

Avinurme valla vee-ettevõtlus lülitatakse lähiajal regionaalse vee-ettevõtte AS Emajõe 

Veevärk koosseisu. Nimetatud AS Emajõe Veevärgiga liidetud omavalitsuste lõikes 

viiakse praegu läbi Emajõe-Võhandu valgala veemajandusprojekti ja 2004. a koostati 

rahastustaotlus. Lähemalt on Emajõe-Võhandu veemajandusprojekti kirjeldatud Tartu 

maakonna osas. 

2.4 ALLA 500 ELANIKUGA ASUMID 

Olemasolevatele andmetele tuginedes ei tarbi tervisele ohtlikku joogivett alla 500 

elanikuga asulate elanikest ükski. 

Vee erikasutusluba omavaid asumeid on Ida-Virumaal lisaks käsitletutele 12. Neile 

lisandub veel 10 ametkondlikku väljalasku. Viimastest on suurem osa sademe, drenaažvõi 

tehnilise (jahutusvee) väljalasud. 

Alla 500 elanikuga asulate reoveepuhastite hulgas on mittenõuetekohaselt töötavaid kolm. 

2.5 KOKKUVÕTE 

Kokkuvõttes võib öelda, et käsitletud asulate lõikes on Ida-Virumaal rahuldavalt toimiv 

ÜVK-süsteem. Puuduvad suuremad probleemid nii joogivee terviseohutuse tagamise kui 

perspektiivis reovee nõuetekohase puhastamise osas. Probleemseim ala Kohtla-Järve 

tööstuspiirkond leiab lähiaastatel lahenduse lisaks olmereoveekäitlusele ka tööstusreovee 


Tallinn 2005 

18


vastuvõtuks. AS Viru Keemia Grupi tootmispiirkonnas paikneva poolkoksimäe nõrgvee 

vastuvõtuks ja loodusesse juhtimiseks lahendusi siiski alles uuritakse. 

Ida-Virumaa ÜVK-süsteemide rekonstrueerimist ja laiendamist puudutavate 

meetmekavade väljatöötamisel arvestasime maksimaalselt juba teostamisel või algatamisel 

olevate projektide ja töödega. Väiksemate omavalitsuste ja valdade puhul arvestasime 

seadmete seisundi, renoveerimisvajaduste, samuti olemasolevate arengukavade ja 

uuringutega ning seadusandlusest tulenevate nõuete õigeaegse realiseerimise vajadusega 

vastavalt sissejuhatavas osas toodud meetmekavade väljatöötamise metoodikale. 

Kogu Ida-Viru maakonna meetmekava lühi- ja pikaajaliste programmide realiseerimiseks 

kulub ca 2,4 miljardit krooni. 

Üle sellest: 1,5 miljardit krooni, on täna kavas katta EL-i ISPA ja Ühtekuuluvusfondide 

abiga, ülejäänud tuleb katta EL-i struktuurifondidest, kohalikust abist ning omavahenditest. 


Tallinn 2005 

19


3 LÄÄNE-VIRU MAAKOND 


Käesolev peatükk käsitleb järgmiste Lääne-Viru maakonda jäävate vähemalt 500 elanikuga 

linnade ja omavalitsuste asumite ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide seisundit ja 

planeeritavaid meetmeid: Rakvere; Kunda; Tamsalu; Haljala vald Haljala alevik; Kadrina 

vald Kadrina ja Hulja alevikud; Väike-Maarja vald Väike-Maarja alevik; Avanduse vald 

Simuna alevik; Rakvere vald Lepna alevik; Rakke vald Rakke alevik; Laekvere vald 

Laekvere alevik; Vinni vald Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi ja Tudu alevikud ning Sõmeru 

vald Sõmeru alevik. Elanike koguarv antud asumite lõikes on ligikaudu 38 tuhat inimest. 


LÄÄNE-VIRU MAAKONNAS 


Lääne-Virumaa käsitletud asumid on ühisveevärgiteenusega rahuldavalt kaetud, 

varustatuse aste jääb suurtes piirides 65-90% vahele. Teadaolevalt on 100% 

ühisveevarustusteenusega kindlustatud vaid Väike-Maarja elanikud. Linnades: Rakvere, 

Kunda ja Tamsalu on teenusega varustatus samuti mõnevõrra parem väiksemate 

omavalitsuse asumitest, kuid oluliselt vajab ühisveevärk laiendamist kõikjal maakonnas. 


vanusest, kesisest ehituskvaliteedist kui torustike üledimensioneeritusest tingitud 

täissettimisest. Enamlevinud probleemiks on ka sulgarmatuuri (siibrite) halb seisund. 

Erandiks on maakonnakeskus Rakvere, kus tänu vee-ettevõtte aktiivsusele ja EL-i 

abiprojektidele on laiendatud ja renoveeritud suur osa veetorustikest. Lisaks on AS 

Rakvere Vesi poolt välja töötatud Eesti seni süsteemseim lekkeotsingu metoodika, mis 

tagab lekete kiire avastamise ja likvideerimise. AS Rakvere Vesi teeninduspiirkonnas 

Rakvere linnas on vähendatud müümata vee osakaalu võrku antud veest ajavahemikus 

1999 kuni 2004 ligikaudu 40%-lt 13-le %-le, mis on väga hea näitaja. 

Muudest seadmetest on suurem osa nõukogude päritolu süvavee- ja survetõstepumpadest 

eelpoolloetletud asumites tänaseks välja vahetatud, osaliselt on kaasajastatud 

automaatikaseadmeid. Analoogselt teiste Eesti piirkondade ühisveevärgisüsteemidega 

kasutatakse rõhuregulaatorseadmetena aga endiselt aktiivselt vanu ja üledimensioneeritud 

hüdrofoore. 

Tarbitava joogivee kvaliteedi hindamise osas tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest: 

 





Tallinn 2005 

20


 




Lääne-Viru maakonnas kasutatakse olmeveeallikana vaid põhjavett. 

Samal ajal paikneb Lääne-Virumaa suuremalt jaolt kaitsmata ja nõrgalt kaitstud 

põhjaveega alal. Tingituna sellest ei ole haruldased madalate erapuurkaevude ja 

salvkaevude vee reostatus nii lämmastikuühenditega kui probleemid mikrobioloogiliste 

näitajatega ülemistes põhjaveekihtides. Näiteks toimub Rakvere linnas praeguseni 

ühisveevärgiteenusega varustamata elanikele veevedu autoga, kuna praktiliselt kõigis linna 

erakaevudes on ülenormatiivne nitraatide sisaldus. Rakvere linna ühisveevärgiteenusega 

varustamata elanike arv on 2005. a 1. jaanuari seisuga ligikaudu 3500 inimest. 

Tulenevalt Pandivere piirkonna põhjaveetundlikkusest: intensiivne veevahetus maapinnast 

kuni kohati 120 m sügavuseni, kehtestati 1990.-ndatel aastatel Pandivere Veekaitseala, 

mille piires tuleb pidada rangelt kinni seadusandlusest tulenevatest nõuetest 

põllumajandustootmisele ja –objektidele ning samuti pöörata kõrgendatud tähelepanu 

veehaarete sanitaarkaitsenõuete täitmisele. 

Varasematest aastatest on teada ebakvaliteetsest joogiveest tingitud haigus- ja 

epideemiajuhtumid Tamsalus ja Väike-Maarjas. Tänasel päeval otsene oht elanike 

tervisele, tingituna joogiveekvaliteedist, antud asulates siiski puudub. 

Paljude Eesti piirkondade põhjavees on viimastel aastatel probleemiks radionukleiidide 

kõrgenenud sisaldus (doos). Peaasjalikult saab üle lubatud indikaatornäitaja esinevaid 

efektiivdoosi näitajaid täheldada Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjavees, vaid üksikutel 

juhtudel ka Ordoviitsium-Kambriumi (O-Cm) vees. Lääne-Virumaal on mõõdetud 

vastavalt määrusele nr 82 kehtivast indikaatornäitajast kõrgemat efektiivdoosi järgnevas 

tabelis esitatud piirkondades. Lubatud efektiivdoosi indikaatornäitajaks on vastavalt 

direktiivile 98/83 EC ja määrusele nr 82: 0,1 mS/a. 


Tallinn 2005 

21


Tabel 3.1 Põhjavee radioloogilised näitajad Lääne-Virumaal 

Puurkaevu 

katastri 

nr. 

2773 / 

2771 

2771 

2773 

10703 

14159 

14160 

Asukoht 

Lääne-Viru maakond, Kunda l., 

Koidu 40-6 

Lääne-Viru maakond, Kunda l., Aia 

tn. 

Lääne-Viru maakond, Kunda l., IX 

elamukvartal, Aia t., pk 1 

Lääne-Viru maakond, Rakvere l., 

Ööbiku ja Vabaduse tn-ga piirneval 

alal 


Piira veehaare, Rakvere, Ööbiku ja 

Vabaduse tn. piirnev territ. Piira 

metsas, pk.nr.3 


Piira veehaare, pk.nr.4 

Veehaarde 

valdaja 

Puurkaevu 

sügavus, m 

Veekompleks 

Uurimise 

kuupäev 

226 Ra, 

Bq/l 

228 Ra, 

Bq/l 

Oodatav 

efektiivdoos, 

mSv/a 

AS Kunda Vesi veevõrk Cm–V 0,95 

AS Kunda Vesi 126 V 2 vr 01.08.01 0,6 0,62 0,44 

AS Kunda Vesi 220 V 2 gd 01.08.01 1,3 0,9 0,72 

Rakvere Vesi AS 222 Cm–V 27.05.02 0,5 0,41 0,31 




Tallinn 2005 

22


Nagu tabelist näha, on efektiivdoosi üleindikatiivne sisaldus oluliselt kõrgem lubatud 0,1 

mS/a nii Kundas kui Rakveres. Kundas on ühe elamu kraanivees mõõdetud isegi kuni 9,5 

korda lubatud indikaatornäitajast kõrgem efektiivdoos: 0,95 mS/a (vt. tabel 4.1). 

Analoogselt eelmistes peatükkides toodud Ida-Virumaa probleemile selgub vee tegelik 

terviseohtlikkus peale Kiirguskeskuse poolt läbiviidavat radionukleiidide sissevõtust 

põhjustatud dooside doosikoefitsiendi väärtuste hindamistulemusi. Sellele järgnevalt annab 

hinnangu Tervisekaitseinspektsioon ning saab hakata probleemile lahendusi otsima. 

Ühisveevärgisüsteemides on tavapärastest komponentidest põhiliseks veekvaliteedi 

probleemiks kogu Eestis levinud ülenormatiivne üldraua (kohati mangaani) sisaldus. 

Sellest tulenevalt nähakse ühisveevärgisüsteemi veehaaretele, kus need seni puuduvad, ette 

rauaeraldusseadmete paigaldus. Rauaeraldusseadmed on tänase seisuga meie poolt 

käsitletavates asumites paigaldatud vaid Rakveres ja suuremat osa Kunda linnast 

varustavas veehaardes. 


ülenormatiivset sisaldust meie poolt käsitletud vähemalt 500 elanikuga asumite 

ühisveevärgisüsteemides mõõdetud ei ole. Ainsana teadaolevalt ületab fluoriidisisaldus 

Lääne-Viru maakonnas norme Rakvere valla Lasila küla Põhikooli kraanis mõõdetud 

veeproovis (A. Saava, E. Indermitte, 2005. 

Tänase seisuga puudub teave ülenormatiivsetest mikrobioloogilistest näitajatest Lääne- 

Virumaa ettevõtete ühisveevärgivees. 


Käsitletud vähemalt 500 elanikuga asumitest Lääne-Virumaal on tarbijate kaetus 

kanalisatsiooniteenusega keskmisel tasemel, jäädes mõnevõrra alla ühisveevarustusteenuse 

kättesaadavusest ning moodustades keskmiselt ligikaudu 70% elanike arvust asulate lõikes. 




normeeritud põhikomponentide osas tagatud põhiliselt asumites, kus on viimasel ajal 

toimunud reoveepuhasti rekonstrueerimine või uue ehitus: Rakvere, Tamsalu, Väike- 

Maarja ja Kadrina. Teiste käsitletud piirkonna asumite lõikes on reoveepuhastitega 

probleeme nõutud heitvee kvaliteedinäitajate saavutamisel. Eriliste valupunktidena tuleb 

ära märkida Rakvere lähiümbruse karstialal halvasti töötavad reoveepuhastid nii Rakvere 

kui Vinni valla asumites, samuti asumid, kus puuduvad reoveepuhastid (kogumiskaevude 

vettpidavus ei ole kindlustatud): Tudu, Kakumäe, Kadila, Küti või kus reoveepuhasti 

efektiivsus on väga madal: Lepna, Roela reoveepuhastid jt. 

Mudakäitlus vajab kas täiustamist või väljatöötamist aga kõigis piirkonna reoveepuhastites, 

kaasa arvatud Rakvere. 

Perspektiivis plaanitakse Rakvere reoveepuhastile juhtida lisaks juba ühendatud Näpi, 

Piira, Tõrremäe ja Tõrma küladele Sõmeru aleviku reovesi. 


Tallinn 2005 

23


Tervikpildi Lääne-Virumaa vähemalt 500 elanikuga kanalisatsioonisüsteeme 

teenindavatest reoveepuhastitest annab järgnev tabel. 

Tabel 3.2 Ülevaade Lääne-Virumaal asuvatest vähemalt 500 elanikuga asulate 


Vald/linn 

Puhasti nimi 

Elanike 

Suubla 

arv nimi kood 

Tundlik 

suubla Reost kood 

Haljala v Haljala alevik 1 240 Haljala oja 107510 jah hbi 

Kadrina v Kadrina alevik 2 433 Loobu jõgi 107790 jah pbk 

Kadrina v Hulja 572 Selja jõgi 107460 jah pbi 

Kunda l Kunda linn 3 820 Kunda laht 311000 ei pbi 

Rakke v Rakke alevik 1 060 Põltsamaa jõgi 103000 jah hbi 

Rakvere v Rakvere linn 16 913 Selja jõgi 107460 jah pbk 

Rakvere v Lepna 498 Selja jõgi 107460 jah hbi 

Tamsalu v Tamsalu linn 2 604 Savalduma soo 203341 jah pbk 

Väike-Maarja v Väike-Maarja alevik 2 184 Põltsamaa jõgi 103000 jah pbi 

Avanduse v Simuna alevik 478 Pedja jõgi 102370 jah pbi 

Laekvere v Laekvere alevik 486 Avijõgi 105690 ei pbi 

32 288 












Vastavalt keskkonnaministri 16.11.1998. a määrusele nr 65 Heitveesuublana kasutatavate 

veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine (muudetud: 

6.12.1999 määrusega nr 99) on enamus Lääne-Virumaa suuremate asumite reoveepuhastite 

suublad reostustundlikud. Seega tuleb tagada fosforiärastus ning investeeringud nõutud 

näitajate tagamiseks. 

Halvasti töötavatest reoveepuhastitest, mis ei taga nõutavat puhastusastet, saab välja tuua 

lisaks eelnimetatud Lepnale ja Roelale, Rakke ja Haljala. 

Teostatud, käimasolevaid ja kavandatavaid ÜVK-projekte Lääne-Viru maakonnas 

kirjeldame lähemalt järgnevas osas. 


Tallinn 2005 

24




Praeguseks on Lääne-Virumaal teostatud, teostamisel, algatatud või algatamisel mitmed 

Euroopa Liidu fondide poolt rahastatavad ÜVK-projektid. 

Järgnevalt käsitleme neist suuremaid. 

3.3.1 Rakvere linn 

Rakvere linnas on viimase 10 aasta jooksul teostatud hulgaliselt rahvusvahelisi ÜVKarendus- 

ja rekonstrueerimisprojekte: 1996. aastal alguse saanud kohalike omavalitsuste 

keskkonnaprojekt (KOK)(lisaks Rakverele osales Lääne-Virumalt ka Tamsalu), Phare 

CBC ja LIFE-projekt. 

KOK-programmi raames rajati Rakverre uus Piira veehaarde- ja -töötluskompleks, mis 

koosneb uutest puurkaevudest; rauaeraldusseadmest, milles kasutatakse gravitatsioonilist 

aeratsiooni ja filtreerimist ning puhtaveereservuaarist ja II-astme pumplast. Lisaks 

rekonstrueeriti reoveepuhastit ning juurutati seal fosforiärastus. 

Phare CBC-projekti raames ehitati ja renoveeriti vee-, kanalisatsiooni ja osaliselt 

lahkvoolseid sademeveevõrke ning reoveepumplaid. 

LIFE-programmi raames jätkus veetorustiku ehitamine ja rekonstrueerimine. Lisaks tarniti 

AS-le Rakvere Vesi lekkeotsinguseadmed, koolitati välja töötajad nendega töötamiseks 

ning eraldati linnas välja veemõõtepiirkonnad koos veemõõtekaevude rajamise ja 

seadistamisega ning andmeedastuseks vajaliku tarkvara tarnimise ja seadistamisega. 

3.3.2 Tamsalu linn 

Lisaks Rakverele osales KOK-programmis ka Tamsalu linn. Põhiliseks tööks projekti 

raames oli reoveepuhasti, torustike ja osaliselt pumplate rekonstrueerimine. 


1998. aastal algatatud nn. 17-Eesti väikelinna projekti olid Lääne-Virumaalt haaratud 

Kunda linn ja Kadrina alevik. Kundas laiendati tööde käigus veevõrke ning rajati 

peapumplale veetöötlusseadmed, Kadrina alevik sai uue reoveepuhasti. 

3.3.4 Lääne-Viru maakonna veemajandusprojekt 

Aastal 2004. alustati kogu Lääne-Virumaad hõlmava veemajandusprojekti koostamisega. 

Projekt koosneb otstarbekusuuringust, finantsanalüüsist, eelprojektist ja nende põhjal 

koostatavast rahastamistaotlusest EL Ühtekuuluvusfondile. 

Veemajandusprojekti on haaratud põhiliselt kõik eelpoolloetletud asumid, välja arvatud 

Kunda linn. Lisaks Viru-Peipsi alamvesikonnas paiknevatele omavalitsustele on projekti 

kaasatud veel Tapa linn ning Saksi ja Vihula vallad. Alla 500 elanikuga asumitega 

valdadest, mida käesolev töö ei puuduta, on projekti kooseisus Viru-Nigula vald. 


Tallinn 2005 

25



Olemasolevatele andmetele tuginedes on ülenormatiivse fluoriidisisaldusega joogivesi 

Lasila küla Lasila Põhikooli kraanivees (A. Saava jt, Tartu 2005). Ülejäänud osas Lääne- 

Virumaal andmed tervist ohustava joogivee kohta puuduvad. Lasila küla elanike arv on 

225. 

Vee erikasutusluba omavaid asumeid, mille elanike arv on alla 500, on Lääne-Virumaal 

16. Neile lisandub veel 8 ametkondlikku väljalasku. Viimased on osaliselt ka sademe, 

drenaaž- või tehnilise (jahutusvee) väljalasud. Suurematest ettevõtetest omavad 

reoveepuhastit ja heitvee väljalasku: Simuna Kool, Männiku farm, Rakvere Piim AS 

Vihula vallas Annikvere külas, Võhu Vein, Nigula Õlu AS, Aeroc AS ja Palmse mõis. 

Alla 500 elanikuga asulate reoveepuhastite hulgas on mittenõuetekohaselt töötavad Kõldu, 

Veltsi, Arkna külade, Männiku farmi, AS-i Rakvere Piim, Nigula Õlu AS ja Aeroc AS-i 

reoveepuhastid. Praktiliselt kõik Lääne-Virumaa alla 500 elanikuga asula ja 

tööstusreoveepuhastid vajavad lisaks rekonstrueerimisele fosforiärastuse juurutamist, kuna 

suublad on reostustundlikud. 


Kokkuvõttena võib öelda, et käsitletud asulate lõikes on Lääne-Virumaal rahuldavalt 

toimiv ÜVK-süsteem. Probleemid joogivee terviseohutuse tagamisel seonduvad eeskätt 

radioloogilise indikaatornäitaja - efektiivdoosiga Rakvere ja Kunda 

ühisveevarustussüsteemides. Siinkohal tuleb aga oodata Kiirguskeskuse uuringutulemusi ja 

Tervisekaitseinspektsiooni otsust. Perspektiivis tuleb tagada reovee nõuetekohane 

puhastamine, kuna piirkond asub keskkonnatundlikul alal ning enamus suublatest on 

reostustundlikud. 

Suurimad probleemid seonduvad eeskätt sobivate ja piisava vooluhulgaga suublate 

vähesuses, mistõttu ka kvaliteedinõuetele vastava heitvee juhtimine suublasse ei pruugi 

kindlustada veekogu head seisundit nõutud tähtajaks: aastaks 2015. Eeskätt puudutab see 

Rakvere linna reoveepuhasti suublat - Selja jõge. Probleemiks on teatud juhtudel ka 

sobiva suubla puudumine, mistõttu suurematest keskustest eemal paiknevates väikestes 

asumites tuleb perspektiivis rakendada (nõuetekohaselt puhastatud) heitvee juhtimist 

reostustundlikku pinnasesse (Vinni vald Kadila küla jt.). 

Lääne-Virumaa ÜVK-süsteemide rekonstrueerimist ja laiendamist puudutavate 

meetmekavade väljatöötamisel arvestasime juba teostamisel või algatamisel olevate 

projektide ja töödega. Nende puudumise korral arvestasime seadmete seisundi, 

renoveerimisvajaduste, samuti olemasolevate arengukavade ja uuringutega ning 

seadusandlusest tulenevate nõuete õigeaegse realiseerimise vajadusega vastavalt 

sissejuhatavas osas toodud meetmekavade väljatöötamise metoodikale. 


Tallinn 2005 

26


4 JÄRVA MAAKOND 


Järva maakonna 16 omavalitsusüksusest (14 vallast ja 2 linnast) kuuluvad Viru-Peipsi 

vesikonda osaliselt kaks valda: Koeru vald ja Koigi vald. Üle 500 elanikuga asulaks 

nimetatud valdades on ainult Koeru alevik - 1 164 elanikku (01.01.2005. a. 


KOERU ALEVIKUS 


Ühisveevarustusega on kindlustatud ca 77% aleviku elanikkonnast. 

Nagu kogu Järva maakonnas nii ka Koeru alevikus kasutatakse olmeveena põhjavett. 

Aleviku ühisveevärk baseerub Silur-Ordoviitsiumi (S-O) ja ordoviitsiumi (O 3 ) veekihi 

põhjaveel. Kasutusel 2 puurkaevu, millised töötavad ühtsesse veevõrku. Silur- 

Ordoviitsiumi puurkaevu vees on kõrgenenud rauasisaldus (0,47 mg/l), Ordoviitsiumi 

puurkaevu vesi vastab kõigi näitajate osas joogivee tootmiseks kasutatava põhjavee 

kvaliteedinõutele(üldrauda 0,08 mg/l), seetõttu kasutatakse põhiliselt Ordoviitsiumi 

puurkaevu vett – 95% kogu võrkuantavast veest. Tarbijapunktide veeproovides on 

halvenenud vee värvuse ja hägususe näitajad võrreldes puurkaevude vee näitajatega. 

Puurkaevudest väljapumbatav veekogus keskmiselt 160-170 m 3 /d. 

Veevõrgu vanus on rohkem kui 30 aastat, materjaliks põhiliselt malm, kohati ka teras 

(peamiselt majaühendused). Veevõrgu üldpikkus ca 6 km. Seoses veetarbimise 

vähenemisega on torustikud üledimensioneeritud. Torustikud on amortiseerunud. 


Ühiskanalisatsiooniga on käesoleval ajal liitunud ca 70% Koeru aleviku elanikkonnast. 

Kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ca 6 km, sh survetorustikud. Kanalisatsioonivõrgu 

vanus on rohkem kui 30 aastat, materjaliks põhiliselt keraamiline ja asbotsemendist torud. 

Torustikud on amortiseerunud. Suur on pinnasevee kõrgseisust tingitud infiltratsioonivee 

osakaal üldises reovee vooluhulgas. Kevadise suurveeperioodi ja suvise kuiva perioodi 

reovee vooluhulkade erinevused on üle 1,5 kordses. 

2001. a rekonstrueeriti reovee puhastusseadmed ja reovee peapumpla. Puhastil 

rakendatakse reovee bioloogilis-keemilist puhastust koos lämmastiku bioloogilise 

ärastusega. Puhasti vastuvõtuvõimeks on keskmine vooluhulk 170 m 3 /d ja reostuskoormus 

68 kgBHT 7 /d, so 1133 ie. Puhasti juurde rajati reovee purgimissõlm. 

2003. a andmeil (ITK) oli keskmiseks reovee vooluhulgaks 136 m 3 /d, väljundi 

reostuskomponentidest ei vastanud vee erikasutusloas esitatud nõudele üldfosfori sisaldus: 

P üld =4,2 mg/l, loaga lubatud 2,0 mg/l. Heitveesuublaks on Rõhu peakraav (kood 10320), 

mis on reostustundlike suublate nimekirjas ja eeldab fosfori nõuetekohast ärastust, 

vaatamata sellele on puhasti hinnatud nõuetekohaselt töötavaks. 


Tallinn 2005 

27




Perspektiivselt nähakse Koeru valla ÜVK arengukavas ette nii olemasolevate 

veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimine ja vee ning kanalisatsioonivõrkude 

laiendamine, et tagada aleviku 95%-line kindlustatus ühisveevärgi ja – 

kanalisatsiooniteenustega. Laiendamise käigus veevõrk ringistatakse, reovee kogumiseks 

ja ärajuhtimiseks rajatakse täiendavaid reoveepumplaid ja survetorustikke, reovee 

nõuetekohaseks puhastamiseks laiendatakse reoveepuhastit ja täiustatakse 

jääkmudatöötlust. 

Lähiaja (2006-2008. a) programmi on kavandatud veetorustike renoveerimine ja uute 

rajamine 3,5 km ja kanalisatsioonitorustikel 3 km ulatuses üldmaksumusega 5,55 mln 

krooni. 

Pikaajalises programmis (alates aastas 2009 ja edasi) nähakse ette veetorustike 

renoveerimine ja uute rajamine 4,7 km ja kanalisatsioonitorustikel 4,5 km ulatuses, 

renoveeritakse ja rajatakse täiendavalt 7 reovee väikepumplat ja 1,6 km survetorustikku, 

laiendatakse reovee puhastusseade. Pikaajalise programmi orienteeruv maksumus on 14,45 

mln krooni. 


Tallinn 2005 

28


5 JÕGEVA MAAKOND 


Käesolev peatükk käsitleb järgmiste Jõgeva maakonda jäävate vähemalt 500 elanikuga 

linnade ja omavalitsuse asumite ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide seisundit ja 

planeeritavaid meetmeid: Jõgeva; Põltsamaa; Mustvee; Jõgeva vald Kuremaa, Jõgeva ja 

Siimusti alevikud; Põltsamaa vald Adavere alevik ja Võisiku küla; Puurmani vald 

Puurmani alevik; Tabivere vald Tabivere alevik; Torma vald Torma alevik; Palamuse vald 

Palamuse alevik. Elanike koguarv antud asumite lõikes on ligikaudu 18,9 tuhat inimest. 


JÕGEVA MAAKONNAS 


Jõgeva maakonna käsitletud vähemalt 500 elanikuga asumite piires on 

ühisveevärgiteenusega kaetus madal, varustatuse aste jääb laias laastus küll vahemikku 50- 

95%, kuid viimatinimetatud näitaja kuulub maakonnakeskusele Jõgeva linnale. Teistes 

maakonna linnades: Põltsamaa, Mustvee – on ühisveevärgiteenusega kindlustatus oluliselt 

madalam: Põltsamaal ligikaudu 70%, Mustvees vaid 55%. Valdavalt jääb teenusega kaetus 

ühisveevärki omavates asumites vahemikku 50-70%. 

Lisaks olulisele veetorustike juurdeehitamise-laiendamise vajadusele on traditsiooniliseks 

probleemiks torustike halb seisund. Põhjused on üldjoontes analoogsed teiste Eesti 

piirkondadega: vanus, halb ehituskvaliteet, torustike üledimensioneeritus. 

Maakonnakeskuses Jõgeval on rekonstrueeritud veetorustikku võrreldes teiste 

piirkondadega oluliselt suuremas mahus, seetõttu on ka probleemid väiksemad. 

Torustike uuendamine ja hooldus peaks olema vee-ettevõtetes praktiliselt pidev protsess, 

lähiaastate põhiülesanne on EL fondide abiga likvideerida suurimad aastatepikkused 

tegematajätmised ning rekonstrueerida kõige kriitilisemad, vanemad ja avariilisemad 

torustikulõigud. 

Võrreldes torustikega on veevarustuspumplad oluliselt paremas seisus. Suurem osa 

nõukogude päritolu süvavee- ja survetõstepumpadest eelpoolloetletud asumites tänaseks 

välja vahetatud, renoveeritud on pumplahooneid, kaasajastatud on automaatikaseadmeid. 

Analoogselt teiste Eesti piirkondade ühisveevärgisüsteemidega kasutatakse 

rõhuregulaatorseadmetena aga endiselt arvukalt vanu, korrodeerunud ja 

üledimensioneeritud hüdrofoore. 

Tarbitava joogivee kvaliteedi hindamise osas tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest: 


Tallinn 2005 

29


 

 







Jõgeva maakonnas kasutatakse olmeveeallikana vaid põhjavett. 

Suur osa Jõgevamaast paikneb kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Tingituna 

sellest ei ole haruldane madalate erapuurkaevude ja salvkaevude vee reostatus nii 

lämmastikuühenditega kui probleemid mikrobioloogiliste näitajatega ülemistes 

põhjaveekihtides. Adavere piirkond kuulub koos Pandivere veekaitsealaga Eesti 

nitraaditundliku ala koosseisu. 

Suuremate ühisveevärgisüsteemide puhul esineb tõenäoliselt inimtegevusest tingitud 

ülenormatiivset ammooniumi sisaldust Adavere Õunaaia puurkaevu- ja ühel korral ka 

võrguveeproovis, samuti Torma aleviku Pargi puurkaevu vees. Ammooniumi 

ülenormatiivset sisaldust, mis madalates kuni 60 m sügavustes Siluri veekompleksi rajatud 

puurkaevudes on tingitud põllumajandustegevusest, esines ka Põltsamaa ja Torma valdade 

väiksemates külades – Kamari, Söödi jt. Ülenormatiivne koli-indeks oli ühekordselt 

mõõdetud Jõgeva linna Kruusa puurkaevu ja Põltsamaa valla Neanurme farmi puurkaevu 

vees. Tulenevalt AS Jõgeva Vesi esindajate soovist, nägime Kruusa puurkaevpumplale ette 

kloraatori paigalduse. Samas jäetakse kaev perspektiivis reservi. 

Tulenevalt lämmastikuühendite reostusest Adavere Õunaaia puurkaevus on Põltsamaa 

valla ÜVKA-s soovitatud rajada uus puurkaev ja tagada selle ümber nõutav 

sanitaarkaitseala (AS Maves 2004). 

Erinevalt eelkäsitletud Ida- ja põhilise osa Lääne-Viru maakondade asumitest, on 

Jõgevamaal probleemiks ka ühisveevärkide vees ülenormatiivne fluoriidisisaldus. Meie 

poolt käsitletud asumitest esines ülenormatiivset fluoriidi Võisiku hooldekodu puurkaevu 

ning Torma elamute puurkaevu teeninduspiirkonnas (vastavalt 1,9 ja 2,18 mg/l, A. Saava, 

E. Indermitte, 2005). Lisaks on fluoriidi ülenormatiivne sisaldus probleemiks Lustiveres, 

Adavere Tuuliku puurkaevus, ning Voore Põhikooli kraanivees. Kokku on Jõgeva 

maakonnas ülenormatiivse fluoriidisisaldusega joogivee tarbijaid ligikaudu 1350 inimest. 

Väljapakutud lahendustena fluoriidiprobleemile nähakse mõlema valla ÜVKA-des ette 

uute madalamate puurkaevude puurimine, kuna väiksemates vee-ettevõtetes on 

fluoriidiärastuseadmete paigaldamine ja ekspluatatsioon ülemäära kulukas. 

Väiksemaks probleemiks on kogu Eesti ühisveevärgisüsteemides levinud ülenormatiivne 

üldraua ja hägususe sisaldus. 


rauaeraldusseadmete paigaldus. Rauaeraldusseadmed on tänase seisuga meie poolt 

käsitletavates asumites paigaldatud Tabivere alevikus ning Jõgeva vallas Jõgeva alevikus. 

Rauaeraldusseadmed puuduvad kõigis maakonna linnades: Jõgeva, Põltsamaa, Mustvee. 

Põltsamaa linna vee-ettevõtja: OÜ Melior, esindaja sõnul aga neil puurkaevu(de) ega 


Tallinn 2005 

30


võrguvees rauaprobleemi ei esine. Seetõttu Konsultant veetöötlust Põltsamaale ette ei 

näinud. 


Käsitletud vähemalt 500 elanikuga asumitest Jõgeva maakonnas on tarbijate kaetus 

kanalisatsiooniteenusega veelgi madalamal tasemel võrreldes veevarustusega, 

moodustades keskmiselt ligikaudu 60% elanike arvust asulate lõikes. Mõnevõrra on parem 

olukord Jõgeva linnas. Kui Põltsamaal on kanalisatsiooniteenusega kindlustatud 70% 

elanikest, siis Mustvees moodustab näitaja vaid 35%. 




normeeritud põhikomponentide osas tagatud põhiliselt asumites, kus on viimasel ajal 

toimunud reoveepuhasti rekonstrueerimine või uue ehitus: Jõgeva, Põltsamaa linnad. 

Samal ajal töötavad nii Jõgeva 2000. aastal käikuantud annuspuhasti, 1998. aastal 

valminud Mustvee ja 1997.-98 aastal rekonstrueeritud Torma reoveepuhastid tugevalt 

alakoormatuna ning puhastusaste on kõikuv. Ka Põltsamaa reoveepuhasti vajab jätkuvalt 

renoveerimist ja laiendamist. 

Tervikpildi Jõgevamaa vähemalt 500 elanikuga kanalisatsioonisüsteeme teenindavatest 

reoveepuhastitest annab järgnev tabel. 

Tabel 5.1 Ülevaade Jõgevamaal asuvatest vähemalt 500 elanikuga asulate 


Jrk 

nr 

Vald/linn 

Puhasti nimi 

Elanike 

Suubla 

arv nimi kood 

Tundlik 

suubla 

Reost 

kood 

1 Jõgeva v Kuremaa alevik 549 Kuremaa järv 205540 jah pbk 

2 Jõgeva v Siimusti 813 Pedja jõgi 102370 jah hbi 

3 Jõgeva v Jõgeva alevik 625 Pedja jõgi 102370 jah rep 

4 Jõgeva l Jõgeva linn 6 410 Pedja jõgi 102370 jah pbi 

5 Mustvee l Mustvee linn 1 696 Peipsi järv 207560 jah pbi 

6 Palamuse v Palamuse alevik 553 Amme jõgi 104090 jah hbk 

7 Puurmani v Puurmani alevik 654 Pedja jõgi 102370 jah pbi 

8 Põltsamaa v Võisiku 517 Alevisaare pkr 103450 ei pbi 

9 Põltsamaa v Adavere alevik 644 Põltsamaa jõgi 103000 jah pbi 

10 Põltsamaa l Põltsamaa linn 4 801 Põltsamaa jõgi 103000 jah pbi 

11 Tabivere v Tabivere alevik 1 071 Mudajõgi 104340 ei pbi 

12 Torma v Torma alevik 531 Tarakvere jõgi 105330 ei pbi 

18 864 







Tallinn 2005 

31








Vastavalt keskkonnaministri 16.11.1998. a määrusele nr 65 Heitveesuublana kasutatavate 

veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine (muudetud: 

6.12.1999 määrusega nr 99) on enamus Jõgevamaa suuremate asumite reoveepuhastite 

suublad reostustundlikud. Seega tuleb tagada fosforiärastus ning investeeringud nõutud 

näitajate tagamiseks. 

Kvaliteedinõuetele ei vasta Siimusti, Jõgeva aleviku ja Palamuse reoveepuhastitest 

suublasse juhitav heitvesi. Kuigi Palamusel töötab uus keemilise fosforiärastusega 

reoveepuhasti, ei ole suudetud seda nõuetekohaselt tööle rakendada. Siimusti ja jõgeva 

alevike reovesi on perspektiivis kavas juhtida alakoormusel töötavale Jõgeva linna 

reoveepuhastile. 

Mudakäitlus vajab kas täiustamist või väljatöötamist aga kõigis maakonna 

reoveepuhastites, kaasa arvatud Jõgeva. 

Teostatud, käimasolevaid ja kavandatavaid ÜVK-projekte Jõgeva maakonnas kirjeldame 

lähemalt järgnevas osas. 



5.3.1 Põltsamaa-Pedja veeprojekt 

Põltsamaa ja Pedja jõe valgala veemajanduse arendamise projekt algatati 2003. aasta teisel 

poolel. Projekti koordinaator on Põltsamaa vald. 

Põhieesmärgiks on: 

Korrastada projekti kaasatud 18 omavalitsuse üldplaneeringutega kehtestatud 

tiheasustusalade ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid; 

Täita EL linnaheitvee direktiivi (91/271 EEC), joogivee direktiivi (98/83 EC) ja vee 

raamdirektiiviga (2000/60/EC) pandud kohustused. 

Projekt hõlmab Lääne-Virumaa, Jõgevamaa, Viljandimaa ja Järvamaa valdu. Projekti 

kaasatud 18 omavalitsust on: Jõgeva ja Põltsamaa linnad ning Jõgeva, Põltsamaa, Koeru, 

Kareda, Kolga-Jaani, Rakke, Väike-Maarja, Koigi, Pajusi, Puurmani, Torma, Imavere, 

Paide, Lehtse, Ambla, ja Kabala vallad tiheasustusalade elanike koguarvuga ligikaudu 

34 000 inimest. 

Antud töös käsitletud Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa asumitest haakuvad projektiga Jõgeva 

ja Põltsamaa linnad; Jõgeva, Siimusti, Kuremaa, Adavere, Puurmani, Torma (Jõgevamaa) 

ning Rakke ja Väike-Maarja (Lääne-Virumaa) alevikud. 


Tallinn 2005 

32


Praeguseks on kogutud andmed kõigi projekti haaratud asumite ühisveevärgi ja – 

kanalisatsioonisüsteemide seisundi ja vajaduste kohta. Omavalitsustes, kus need seni 

puudusid, koostati ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavad. 

Tehnilise abi tellijaks kinnitati AS Paide Vesi ning projektijuhiks OÜ Monoliit. 


Nn. 17-Eesti väikelinna projekti olid Jõgevamaalt kaasatud Jõgeva ja Põltsamaa linnad. 

Jõgeval ehitati välja Eestis seni ainus reovee annuspuhasti ning rekonstrueeriti ja laiendati 

vee- ja kanalisatsioonivõrke. Põltsamaal rekonstrueeriti reoveepuhastit ning rekonstrueeriti 

enamus puurkaevpumplatest koos seadmete vahetusega. 


Vastavalt tänastele andmetele (omavalitsuste info, AS Maves 2004, AS Veka 

Inseneribüroo, 2004, A. Saava jt, 2005) on terviseohutusnõuetele mittevastav joogivesi 

järgmistes alla 500 elanikuga asumi, ettevõtte kraanis ja ettevõtte puurkaevus: Põltsamaa 

vald: Voore Põhikool, Adavere Tuuliku puurkaev, Lustivere Põhikool (fluoriidi sisaldus 

üle 1,5 mg/l); Põltsamaa vald: Kamari alevik, Torma vald: Söödi küla (ammooniumi 

sisaldus üle 0,5 mg/l); Põltsamaa vald: Neanurme farm (ülenormatiivne koli-indeks). 

Vee erikasutusluba omavaid asumeid, mille elanikkond on alla 500 inimese ja juriidilisi 

isikuid, on Jõgevamaal lisaks käsitletutele 26. 

Alla 500 elanikuga asulate reoveepuhastitest ei taga nõutavat puhastusastet üheksa, neist 

kolmel on nõutav ka fosforiärastus. 


Kokkuvõttes võib öelda, et Jõgeva maakonnas vajavad ÜVK-süsteemid suuri 

investeeringuid enamike käsitletud asulate lõikes, seda eeskätt teenustega varustatuse 

parandamiseks (võrkude laiendamine) ja reoveekäitluse nõuetele vastavaks muutmiseks 

(reoveepuhastite ehitamine või rekonstrueerimine). Lisaks väiksematele asumitele vajab 

olulist süsteemide laiendamist ka näiteks Mustvee linn. 

Probleemid on tõsised nii joogivee terviseohutuse (ühisveevärgisüsteemides esineb nii 

ülenormatiivset fluoriidi, lämmastikuühendeid) kui perspektiivis reovee nõuetekohase 

puhastamise tagamisel. Kuna enamike omavalitsuste maksevõime on madal ning esialgu 

puuduvad ka suured abiprojektid, tuleb ilmselt suur osa töid teostada järk-järgult, vastavalt 

meetmekava väljatöötamise metoodika osas käsitletud prioritiseerimise printsiipidele. 

ÜVK-süsteemide rekonstrueerimist ja laiendamist puudutavate meetmekavade 

väljatöötamisel arvestati teostatud ÜVKA-dega ning algatamisel olevate projektide ja 

töödega. Nende puudumisel valdade ja vee-ettevõtete esindajate seisukohtade, seadmete 

seisundi, renoveerimisvajaduste, samuti teiste olemasolevate arengukavade ja uuringutega 

ning seadusandlusest tulenevate nõuete õigeaegse realiseerimise vajadusega vastavalt 



Tallinn 2005 

33


6 TARTU MAAKOND 


Tartu maakonna 22 omavalitsusüksust (19 valda ja 3 linna) kuuluvad täielikult Viru-Peipsi 

vesikonda 19 omavalitsusüksust (3 linna ja 16 valda) ja vaid kolm valda osaliselt. Tartu 

maakonna Viru-Peipsi vesikonda kuuluvaid asumeid elanike arvuga üle 500 (või selle 

lähedasi) on 3 linna ja 17 asulat, millised paiknevad 12 vallas: 

Vald 

% valla 

territooriumist 

Viru- Peipsi 

vesikonnas 

Linn 

Asula 

Elanikke 

Tartu 100 912 

Elva 6 283 

Kallaste 1 262 

1. Alatskivi 100 Alatskivi 490 

2. Haaslava 100 Roiu alevik 600 

3. Kambja 100 Kambja alevik 733 

4. Laeva 100 Laeva k 506 

5. Luunja 100 

Luunja alevik 

602 

Lohkva 

784 

6. Meeksi 100 

Mehikoorma 

Meeksi 

7. Mäksa 100 Melliste “ 

8. Nõo** 100 Nõo alevik 1 536 

9. Peipsiääre 100 Kolkja 400 el 

Üle 500 elanikuga asulad 

puuduvad 

Üle 500 elanikuga asulad 

puuduvad 

10. Piirissaare 100 … “ 

11. Puhja 100 Puhja alevik 1 069 

12. Tartu 100 

Kõrveküla alevik 

Lähte alevik 

Äksi k 

562 

479 

477 

13. Tähtvere 100 

Märja alevik** 

547 

Ilmatsalu alevik** 

411 

14. Vara 100 Koosa k 523 

15. Võnnu 100 Võnnu alevik 644 

16. Ülenurme 100 

Ülenurme alevik 

Tõrvandi alevik 

Räni k 

1 028 

1 563 

522 

17. Rannu



TARTU MAAKONNAS 


Kogu Tartu maakonnas kasutatakse olmeveena põhjavett. Ühisveevarustus baseerub 

põhiliselt järgmiste ladestike veevarudel: 

1) Kvaternaari veekompleksi põhjaveevarudel – Q, Tartu linn Meltsiveski veehaare; 

2) Ülem-Kesk-Devoni Tartu (Aruküla) veekompleksil - D 3-2 , 

3) Pärnu Siluri veekompleksil - D 2 pr-S ja osaliselt 

4) Kambrium-Ordoviitsiumi veekompleksil – Cm-O, Tartu linn. 

Üldiseks põhjavee veevõtuks Tartu maakonnas 2003. aastal oli 71 47,94 tuh m 3 /a (ITK) e 

keskmiselt 19 583 m 3 /d, sellest Tartu linn 50 60,31 tuh m3/a e keskmiselt 13 864 m 3 /d, so 

ca 70% maakonna üldisest põhjaveevõtust. 

6.2.1.1 Tartu linna veevarustuse probleemid 

Tartu linna veevarustus põhineb neljal veehaardel (Anne, Ropka, Meltsiveski ja Vorbuse 

veehaardel) ja täiendavatel üksikutel puurkaevudel linnas (Ränilinna linnaosa FI 

piirkonnas). Kui aastatel 2000-2002 töötasid perioodiliselt kaks Vorbuse veehaarde 

puurkaevu, siis alates 2003. a pole veehaare töötanud. Veehaarde puurkaevude vees on 

ülenormatiivne fluoriidisisaldus. 

Anne ja Ropka veehaaretel on rajatud veetöötlusjaamad koos veereservuaaride ja II-astme 

pumplatega. Ühisveevarustusega on kaetud üle 90 % linna elanikkonnast. Vee kvaliteet 

veevõrgus vastab kehtestatud nõuetele, probleemiks on Meltsiveski veehaarde vees 

nitraatide kõrgenenud sisaldus, kuid mitte ülenormatiivne. Kõikide veehaarete veevõrgud 

on ühendatud ühtseks süsteemiks. Kõikidesse puurkaev-pumplatesse on paigaldatud 

veearvestid, samuti ka II-astme pumplate väljundeile. 

Varasematel aegadel oli probleemiks fluoriidi ülenormatiivne sisaldus Tartu Anne 

veehaarde Kesk-Alam-Devon-Siluri (D 2-1prn -S 1 ) (edaspidi: Pärnu Silur) puurkaevude vees. 

Viimastel aastatel (2002-2004) on veevõrku antud vee analüüsid olnud fluoriidi osas 

normis praktiliselt 100%-liselt. Pärnu-Siluri Anne veehaarde veekompleksi üksikutes 

puurkaevugruppides esineb ülenormatiivset sisaldust: 1,6…1,7 mg/l, kuid see seguneb 

teiste puurkaevugruppide normidele vastava, samuti Ülem-Kesk-Devoni Aruküla lademe 

(edaspidi: Tartu veekiht) D 3 -D 2ar rajatud ligikaudu 100 m sügavuste puurkaevude tunduvalt 

alla normi fluoriidide sisaldusega veega. Anne II-astme pumplast võrkuantavas vees, mis 

on ka üheks joogivee kontrollpunktiks, mõõdetakse enamasti tulemuseks < 1mg/l (>1 mg/l 

väga harva) ja >1,5 mg/l viimastel nimetatud aastatel mitte ühtegi analüüsi. 

2003. a suure peamagistaraali avarii ajal oli rõhu märgatava langu tõttu võrgus ja Staadioni 

Kvaternaari veehaardest antava vee rõhu ebapiisavuse tõttu AS Tartu Veevärk sunnitud 

käivitama mõneks tunniks Puiestee (üleval künkal) tänava puurkaevu, mis harilikult on 

reservis. Antud kaevu vees ületab fluoriid norme, kuid puurkaevu kasutatakse otse võrku 

vee andmiseks üliharva. 


Tallinn 2005 

35


Ilmselt andis varasematel aastatel (enne 2003. a Anne veetöötluskompleksi ja II-astme 

pumpla käivitumist) tunda ka asjaolu, et süvaveepumpadega otse võrku antav vesi segunes 

torustikes tunduvalt halvemini kui seguneb praegu reservuaarides. Sellest ilmselt ka 

mõningad ülenormatiivsed fluoriidisisaldused tarbijate kraanides enne 2003. aastat. 

TÜ professor Astrid Saava sellekohane eelviimane (1995.-1997 a tehtud) uuring ja selle 

tulemused pole seega täna enam aktuaalsed. A. Saava viimane töö, mis valmis 2004. a 

lõpuks ja ilmus trükisena 2005. a ei kajasta ühtegi ülenormatiivset analüüsi Tartu linna 

joogivees. 

Eelnevatel aastatel on veevõrku ulatuslikult renoveeritud ja laiendatud, käimas on 

suuremahulised veetorustike täiendava renoveerimise ja laiendamise tööd (2005-2006). 

Üldine põhjaveevõtt linnas oli 2003. a 5 060,31 tuh m 3 /a e keskmiselt 13 864 m 3 /d. Vee 

erikasutusloaga on üldiseks lubatud veevõtuks AS Tartu Veevärk kehtestatud 52 665 m 3 /d. 

Veetarvituseks Tartus oli 2003. a 4 749,41 tuh m 3 /a e keskmiselt 13 012 m 3 /d, arvestamata 

vesi 852 m 3 /d ehk 6,1% veevõtust. 

Arvestamata veena mõistetakse lekkeid veevõrgust, vee-ettevõtte omatarvet ja varjatud 

tarbimist. 

6.2.1.2 Elva linna veevarustuse probleemid 

Olemasolev ühisveevarustuse süsteem Elva linnas baseerub Pärnu-siluri veekompleksi 

põhjaveel. 

Linnas on kokku 11 puurkaevu, millest hetkel töös neli. Kaks puurkaevu varustavad 1998. 

aastal valminud veetöötlusjaama. 

Veevarustuse tänavatorustike kogupikkus ulatub 11,9 km-ni, mis hõlmab 650 m toorvee ja 

350 m Käärdi aleviku torustikku. Veevõrgu vanus on rohkem kui 30 aastat, materjaliks 

põhiliselt malm, kohati ka teras (peamiselt majaühendused). Veevõrgu üldpikkus ca 6 km. 

Seoses veetarbimise vähenemisega on torustikud üledimensioneeritud. Torustikud on 

amortiseerunud. 

Elva linna elanikest on ühisveevärgiga ühendatud ligikaudu 40 %. Veega varustatakse 

Rõngu valla Käärdi aleviku tarbijaid. 

Vee kvaliteet nii puurkaevudest väljapumbatavas kui töödeldud vees vastab kehtivatele 

nõuetele, va üldraua sisalduse mis, ulatub 0,3 - 0,4 mg/l. Veetöötlusjaamast linnavõrku 

suunduvas vees oli aga raua sisaldus töötluse tulemusena enamikel juhtudel


Kallaste linna põhjaveevõtt oli 2003. a 24,37 tuh m 3 /a e keskmiselt 67 m 3 /d. 

Veetarvituseks Kallastel oli 2003. a 23,79 tuh m 3 /a e keskmiselt 65 m 3 /d, arvestamata vesi 

2 m 3 /d e 3% veevõtust. 

6.2.1.4 Tartu maakonna üle 500 elanikuga asulate veevarustuse 

probleemid 

Elanike koguarv Tartu maakonna valdade käsitletavates asulates on 11 330 e 9,5% 

käsitletavate asulate elanike koguarvust (koos linnadega). 

Käsitletavate valdade (kogu vald, mitte ainult käsitletav asula) põhjavee võtud ja 

veetarvitused 2003. a olid järgmised (ITK): 

1) Alatskivi vald – veevõtt 32,23 tuh m 3 /a e keskmiselt 88 m 3 /d, veetarvitus – 30,79 

tuh m 3 /a e keskmiselt 83 m 3 /d, arvestamata vesi 5 m 3 /d e 5% veevõtust; 

2) Haaslava vald – 41,17 tuh m 3 /a e keskmiselt 113 m 3 /d, veetarvitus – 31,04 tuh m 3 /a 

e keskmiselt 85 m 3 /d, arvestamata vesi 28 m 3 /d e 25% veevõtust; 

3) Kambja vald – 61,73 tuh m 3 /a e keskmiselt 169 m 3 /d, veetarvitus – 61,89 tuh m 3 /a e 

keskmiselt 169 m 3 /d, arvestamata vett ei ole; 

4) Laeva vald – 111,21 tuh m 3 /a e keskmiselt 305 m 3 /d, veetarvitus – 111,21 tuh m 3 /a 

e keskmiselt 305 m 3 /d, arvestamata vett ei ole; 

5) Luunja vald – 114,77 tuh m 3 /a e keskmiselt 315 m 3 /d, veetarvitus – 115,72 tuh m 3 /a 

e keskmiselt 317 m 3 /d, arvestamata vett ei ole; 

6) Nõo vald – 124,54 tuh m 3 /a e keskmiselt 341 m 3 /d, veetarvitus – 124,54 tuh m 3 /a e 


7) Puhja vald – 560,51 tuh m 3 /a e keskmiselt 1 536 m 3 /d, veetarvitus – 560,51 tuh 

m 3 /a e keskmiselt 1 536 m 3 /d, arvestamata vett ei ole; 

8) Rõngu vald – 91,64 tuh m 3 /a e keskmiselt 251 m 3 /d, veetarvitus – 91,38 tuh m 3 /a e 

keskmiselt 250 m 3 /d, arvestamata vett praktiliselt ei ole; 

9) Tartu vald – 109,98 tuh m 3 /a e keskmiselt 301 m 3 /d, veetarvitus – 109,98 tuh m 3 /a e 


10) Tähtvere vald – 185,66 tuh m 3 /a e keskmiselt 509 m 3 /d, veetarvitus – 185,36 tuh 

m 3 /a e keskmiselt 508 m 3 /d, arvestamata vett praktiliselt ei ole; 

11) Vara vald – 37,60 tuh m 3 /a e keskmiselt 103 m 3 /d, veetarvitus – 37,50 tuh m 3 /a e 

keskmiselt 103 m 3 /d, arvestamata vett praktiliselt ei ole; 

12) Võnnu vald – 37,41 tuh m 3 /a e keskmiselt 102 m 3 /d, veetarvitus – 37,41 tuh m 3 /a e 


13) Ülenurme vald – 214,46 tuh m 3 /a e keskmiselt 588 m 3 /d, veetarvitus – 207,46 tuh 

m 3 /a e keskmiselt 568 m 3 /d, arvestamata vesi 20 m 3 /d e 3,4% veevõtust. 

Kõigi asulate ühiseks probleemiks on veevõrgu torustike, milliste materjaliks on põhiliselt 

malm ja teras, kõrge vanus (kohati üle 30 aasta), mille tulemusel torustikud on 

amortiseerunud, veetarbe olulisest vähenemisest tingitult on torustikud kohati 

üledimensioneeritud, enamikul juhtudel puuduvad ringvõrgud, torustikel tupikharud. 

Torustike sulgurarmatuur on vananenud ja pole sageli töökorras. Torustike ebarahuldava 

tehnilise seisukorra põhjusteks on nende vanus, omaaegne madal ehituskvaliteet ja 

üledimensioneeritus. Arvestust väljapumbatava põhjavee koguste üle peetakse enamikes 

asulais veearvestitega. Klientidele müüdava vee arvestus on osaliselt veearvestitega, 

osaliselt arvutuslik. 


Tallinn 2005 

37


Probleemiks on tarbijaile antava vee kvaliteet, mis on tingitud kõrgenenud raua- ja 

mangaanisisaldusest põhjavees ja vee saastumisest torustikes 

korrosiooniproduktidega, kohati on probleemiks ka põhjavees kõrgenenud 

fluoriidisisaldus (Ülenurme, Tõrvandi ja Laeva puurkaevudes, Puhja valla Ulila ja Uula 

asulates, Tartu valla Kärkna ja Lähte asulates, Kambjas). Paljudel käsitletud asulatel 

puuduvad veetöötlusseadmed. Põhiliselt baseerub ühisveevarustus Tartu veekompleksil - 

D 3-2 ja Pärnu Siluri veekompleksil - D 2 pr-S. Asulate lõikes on elanikkonna varustatus 

veega ühisveevärgist erinev, 40-50%-dist kuni 95%-ni. 


2003. aastal oli ITK andmeil Tartu maakonnas puhastamist vajava reovee veeheide 

pinnavette 8 144,62 tuh m 3 /d, sh puhastamata 568,67 tuh m 3 /a ja ebapiisavalt puhastatud 

reovett 419,49 tuh m 3 /a, mis keskmistena ööpäevas on vastavalt 22 314 m 3 /d, 1 558 m 3 /d ja 

1 149 m 3 /d. 2003. a andmeil (ITK) toimus puhastamata või ebapiisavalt puhastatud reovee 

veeheide pinnasesse Nõo vallas koguses 6,16 tuh m 3 /a e keskmiselt 17 m 3 /d. 

6.2.2.1 Tartu linna reoveekäitluse probleemid 

Tartu linnas on reovee kogumise, ärajuhtimise ja puhastamisega hõlmatud ligi 90% 

elanikkonnast. Puhastusseadmed rajati 1996.-97.- aastal, lämmastiku bioloogilise ärastuse 

tehnoloogia rakendati 2004. a. Viimastel aastatel on AS Tartu Veevärk ulatuslikult 

renoveerinud ja rajanud uusi kanalisatsioonitorustikke. 2004. a anti käiku tunnelkollektor- 

2, millega likvideeriti enamus seniseid otselaske Emajõkke. Puhastusseadmetel täiustati 

lämmastikuärastuse tehnoloogilist protsessi, mille tulemusel üldlämmastiku 

kontsentratsioon puhastiväljundil on oluliselt langenud. Toimub nõuetekohane jääkmuda 

komposteerimine. Reoveesuublaks on Emajõgi. Puhastikompleksi kuuluvad eelsetitid, 

aerotankid lämmastiku bioloogilise ärastuse rakendamisega ja fosfori keemilise 

sadestamisega, järelsetitid, jääkmuda käitlusseadmed koos tahkestatud muda segamisega 

puiduhakkega ja segu komposteerimisega. 

ITK andmeil olid 2003. a Tartu puhastusseadmete väljundi näitajad järgmised: 

- heitvee vooluhulk 5 992 tuh m 3 /a e keskmiselt 16 416 m 3 /d, tunnelkollektor-2 

polnud veel valmis, vee erikasutusloaga lubatud 20 652 

m 3 /d; 

- BHT 7 – 9,1 mg/l (aasta keskmine), ajutise loa nõue 2003. a III ja IV kvartalis 

(renoveerimise ajal) BHT 7


Kanalisatsioonitorustike kogupikkus on kokku 11,6 km, sellest 3 km survetorustikku 

ülepumplast puhastile. Pumpla on amortiseerunud, puudub reovee vooluhulgamõõtur. 

Põhiline osa kanalisatsioonitorustikke on rajatud 1970-ndatel aastatel, materjaliks betoon, 

keraamika ja malm. Malmist on ka survetorustik. 1990-ndate aastate lõpul on rajatud ca 

500 m plasttorustikku. 

Reoveepuhasti valmis 1986. aastal, osaliselt renoveeritud 1996. a. Projektvõimsus 1800 

m 3 /d, 2003. a keskmine vooluhulk oli 310 m 3 /d. Hetkeseisuga töötabki Elva reoveepuhasti 

neljast sektsioonist vaid üks sektsioon. Järelpuhastuseks on biotiigid – 4 tk üldpinnaga 9 

000 m 2 . 

Heitveesuublaks on Käo-Kingsepa oja (kood 10363), mis pole kantud reostustundlike 

suublate nimekirja. 

ITK andmeil olid 2003. a Elva puhastusseadme väljundi näitajad järgmised: 

- heitvee vooluhulk 113,1 tuh m 3 /a e keskmiselt 310 m 3 /d, vee erikasutusloaga 

veeheitekogust pole määratletud; 

- BHT 7 – 340 mg/l (aasta keskmine), loa nõue


6.2.2.4 Tartu maakonna üle 500 elanikuga asulate reoveekäitluse 

probleemid 

Käsitletavate valdade (kogu vald, mitte ainult käsitletav asula) veeheitkogused pinnavette 

2003. a olid järgmised (ITK): 

1) Alatskivi vald – 56,2 tuh m 3 /a e keskmiselt 154 m 3 /d, sellest ebapiisavalt 

puhastatud 29,5 m 3 /d e keskmiselt 81 m 3 /d (rohkem kui 50% veeheitest); 

2) Haaslava vald – 41,16 tuh m 3 /a e keskmiselt 113 m 3 /d, sellest ebapiisavalt 

puhastatud 4,0 m 3 /d e keskmiselt 11 m 3 /d (ca 10% veeheitest); 

3) Kambja vald – 53,57 tuh m 3 /a e keskmiselt 147 m 3 /d, sellest ebapiisavalt 

puhastatud 0,57 m 3 /d e keskmiselt 1,6 m 3 /d (ca 1% veeheitest); 

4) Laeva vald – 96,01 tuh m 3 /a e keskmiselt 263 m 3 /d, sellest ebapiisavalt puhastatud 

reovett pole fikseeritud; 

5) Luunja vald – 64,8 tuh m 3 /a e keskmiselt 178 m 3 /d, sellest ebapiisavalt puhastatud 

11,4 m 3 /d e keskmiselt 31 m 3 /d (ca 17% veeheitest); 

6) Nõo vald – 143,02 tuh m 3 /a e keskmiselt 392 m 3 /d, sellest ebapiisavalt puhastatud 

115,3 m 3 /d e keskmiselt 316 m 3 /d (rohkem kui 80% veeheitest). Reoveepuhasti on 

piirkonna jaoks aladimensioneeritud; 

7) Puhja vald – 555,58 tuh m 3 /a e keskmiselt 1 522 m 3 /d, praktiliselt ei tööta Ulila 

aleviku reovepuhasti; 

8) Rõngu vald – 47,15 tuh m 3 /a e keskmiselt 129 m 3 /d, sellest ebapiisavalt puhastatud 


9) Tartu vald – 97,76 tuh m 3 /a e keskmiselt 268 m 3 /d, sellest ebapiisavalt puhastatud 

24,3 m 3 /d e keskmiselt 67 m 3 /d (ca 25% veeheitest); 

10) Tähtvere vald – 89,57 tuh m 3 /a e keskmiselt 245 m 3 /d, sellest ebapiisavalt 

puhastatud 23,0 m 3 /d e keskmiselt 63 m 3 /d (ca 26% veeheitest); 

11) Vara vald – 37,60 tuh m 3 /a e keskmiselt 103 m 3 /d, sellest ebapiisavalt puhastatud 


12) Võnnu vald – 33,0 tuh m 3 /a e keskmiselt 90 m 3 /d, sellest ebapiisavalt puhastatud 


13) Ülenurme vald – 36,47 tuh m 3 /a e keskmiselt 100 m 3 /d, kogu reovesi on puhastatud 

ebapiisavalt. 

Kõigis käsitletavais asulais on reoveekäitluse põhiprobleemiks kanalisatsioonitorustike 

kõrge vanus (kohati 30-35 aastat), omaaegne madal ehituskvaliteet ja kohati torustike 

üledimensioneeritus. Kui veetarbimise arvestus käib väljapumbatud põhjavee mõõtmisel 

veearvestitega puurkaev-pumplates ja osaliselt on veetarbijaid varustatud veearvestitega, 

siis reovee arvestus toimub klientidele müüdud mõõdetud või arvestuslike veekoguste 

alusel. Kuna üldiselt liitunuid ühiskanalisatsiooniga on vähem kui ühisveevärgiga, siis on 

ka aruandluses esitatud reoveekogused väiksemad kui veevõtu kogused. Kuna väikeasulate 

reovee puhastit läbivaid vooluhulki statsionaarselt ei mõõdeta, siis jääb arvestama 

kanalisatsiooni infiltreeruv pinnasevesi ja sademevesi. 

Maakonna üle 500 elanikuga asulate reoveepuhastusseadmed on põhiliselt rajatud 1970- 

80-ndatel aastatel. Puhastitena on kasutatud Eestis väljatöötatud tüüppuhasteid (BIO, 

OXYD, rõngaspuhastid, ringkanalid), uuemad puhastid on rajatud individuaalprojektide 

järgi (Valio Eesti AS Laeva Meierei- 2002; Nõu alevik –2003). Kasutatud on 

looduslähedasi puhasteid nagu biotiigid, paljudel juhtudel kasutatakse biotiike põhipuhasti 

järelpuhastina. 


Tallinn 2005 

40


Maakonna käsitletud vähemalt 500 elanikuga asulate ja tööstusreoveepuhastite tüüpidest, 

järelpuhastuse biotiikide olemasolust ja puhastite töö hinnangu annab tabel 11-1. 

Tabel 6.1 Käsitletavate asulate reoveepuhastid on järgmised (töö hinnang ITK 2003. 

a andmebaasi alusel) 

Rajamise 

Järelpuhast 

Hinnang 

Asula, 

Biotiikide ja 

Operaator 

Tüüp 

ettevõte 

pind m 2 

puhasti 

renoveerimise 

aasta 

us 

tööle 

Alatskivi Alatskivi Vesi 4xBT 7600 1984 HBT 

Roiu VA Majaabi BIOT-430 1xBT 3000 1983 PBI 

Laeva Laeva VV BT 4000 PBT 

Laeva Valio Eesti AS AT+N;P 1xBT 700 2002 PBK+N 

Meierei 

Luunja Luunja HMT OU 2xBT 17000 1974 PBT 

Lohkva Anne Soojus AS 3xBT 10854 1983 PBT 

Nõo Nõo Veevärk OÜ AT+N;P BT 2003-04 HBI 

Puhja Puhja VV Filterpeenar BT 1993 PBI 

Kõrveküla Tartu VV Kommunaal BT 1700 HBI 

Vara Kenadron OÜ 2xBT 5900 1983 PBT 

Koosa Baarikson OÜ 3xBI 6390 PBT 

Võnnu Toruorel MÜ 2BIO-100 2xBT 6000 1982 PBI 

Reola 

Olme OÜ 

2BT+ 

(RK) 

lodu 

8300 1982 HBT 

Märkused: BT – biotiik; RK – ringkanal; AT – aerotank, biopuhasti, AT+N,P – biopuhasti koos lämmastiku 

ja fosfori ärastusega; BIO – Bio-tüüpi puhasti; BIOT – biofilterpuhasti; (RK) – puhasti ei tööta 












ITK 2003. a andmebaasil on Tartu maakonnas kokku koos linnadega 63 reoveepuhastit, sh 

ka ainult biotiigid, milliste heitveesuublaks on Viru-Peipsi vesikonda kuuluvad 

pinnaveekogud. 16 puhasti töö on hinnatud ebarahuldavaks. Ülevaate puhastite tüüpidest ja 

ebarahuldavalt töötavatest puhastitest annab tabel 12-2. 

Tabel 6.2 Tartu maakonna reoveepuhastite tüübid ja töö hinnang ITK 2003. a 

andmete alusel 

Tüüpide Nõuetele mittevastavate puhastid 

Puhastusmeetod 

Reostuse 

arv % üldisest 

kood 


Bioloogiline 5 7,9 HBI 2 3,2 

Bioloogiline+BT 16 25,4 HBI 3 4,8 

Õlipüüdur, septik 2 3,2 HME 1 1,6 

BIOTIIK 36 57,1 HBT 9 14,3 


Tallinn 2005 

41


Tüüpide Nõuetele mittevastavate puhastid 

Puhastusmeetod 

Reostuse 


kood 


Filterpeenar jt 4 6,3 HBI 1 1,6 

Kokku 63 100,0 16 25,4 

Enim on maakonnas puhasteid, kus põhipuhastina kasutatakse biotiike – 36 puhastit e 57% 

puhastite üldarvust, järgnevad bioloogilised puhastusseadmed järelpuhastuse biotiikidega – 

16 tk e 25% üldarvust, bioloogilisi puhasteid ilma järelpuhastuse seadmeteta on 5 tk e 8% 

ja mehaanilisi puhasteid ja septikuid 2 tk e 3% üldarvust. Rahuldavalt töötavaid puhasteid 

on 47 tk e ligikaudu 75% puhastite üldarvust. Puhastite töö hindamise aluseks on vee 

erikasutusloas esitatud piirväärtuste täitmine. Paljude väikepuhastite korral pole väljuvas 

heitvees lämmastiku ja fosfori sisaldus normeeritud, seetõttu loetakse rahuldavalt 

töötavaiks ka puhasteid, millede väljuva heitvee lämmastiku ja fosforisisaldis on vastavalt 

üle 20 mg/l ja 5 mg/l. Biotiikide ebarahuldava töö peamiseks põhjuseks on asjaolu, et need 

on aastate jooksul mudastunud ja muutunud neisse akumuleerunud reoainete tõttu 

sekundaarse reostuse allikaks. Sama tendents on ka juhul, kus biotiike kasutakse 

järelpuhastuseks, kujukaim näide selle kohta on Elava linna puhasti. 

Tootmisettevõtetest on reoveekäitluses edu saavutanud Valio Eesti AS-i Laeva Meierei, 

kus piimatööstuse reoveepuhastamisel on rakendatud mehhaanilist eelpuhastust, rasvade 

eemaldamiseks flotatsioonpuhastust koos keemilise koaguleerimisega ja bioloogilist 

puhastust. 



Käesoleval ajal on Tartumaal käimas, algatatud ja algatamisel mitmed Euroopa Liidu 

fondide poolt rahastatavad ÜVK-projektid. 

Järgnevalt käsitleme suuremaid projekte piirkondade lõike. 

6.3.1 Tartu vee- ja reovee võrgustiku laiendamine ja rekonstrueerimine 

Aastal 2004 alustati Tartu vee- ja reoveevõrgustiku laiendamise ja rekonstrueerimise tööde 

projekteerimisega. Käesolevaks ajaks on projekt valminud ja 2005. a aprillist alustati 

ehitustöödega. Projekti lõpptähtajaks on 2006. a detsember. Projekti käigus rajatakse 20 

km ja rekonstrueeritakse 35 km veevarustuse torustikke ning vastavalt 22 km ja 18 km 

reo- ja sademevee torustikke. Nimetatud tööd on loomulikult lühiajalises, juba käivitunud 

meetmete programmis. 

6.3.2 Emajõe ja Võhandu valgala veeprojekt 

Projekt haarab 18 Tartumaa omavalitsust, mis on järgmised: Alatskivi vald, Elva linn, 

Haaslava vald, Kallaste linn, Kambja vald, Konguta vald, Laeva vald, Luunja vald, Meeksi 

vald, Mäksa vald, Nõo vald, Puhja vald, Rannu vald, Rõngu vald, Tartu vald, Tähtvere 

vald, Vara vald ja Ülenurme vald. Nimetatud omavalitsused ühinevad AS-iga Emajõe 

Veevärk. Lisaks ühinevad AS Emajõe Veevärgiga Avinurme vald Ida-Virumaalt ning 

Palamuse, Puurmani ja Tabivere vallad Jõgevamaalt. Lõuna-Eestist on Emajõe-Võhandu 


Tallinn 2005 

42


valgala veeprojektiga haaratud Põlva linn ning Ahja, Põlva ja Räpina vallad Põlvamaalt 

ning Võru linn Võrumaalt. 

Emajõe-Võhandu valgala veeprojekti ülesandeks on reoveetöötlusrajatiste ja 

reoveevõrgustiku ning joogiveetorustiku rekonstrueerimine ja rajamine ning põhjaveele 

lähedal oleva jääkreostuse likvideerimine. Kogu projekti kestvuseks on planeeritud kolm 

aastat, mis lubab mahukad torustike ja reoveetöötlusseadmete rekonstrueerimis- ja 

rajamistööd paigutada lühiajalisse meetmete programmi. 


Vastavalt tänastele andmetele (omavalitsuste info, Emajõe-Võhandu projekt, A. Saava jt, 

2005) on terviseohutusnõuetele mittevastav joogivesi järgmistes alla 500 elanikuga 

asumites, ettevõtte kraanis või ettevõtte puurkaevus: Ülenurme, Tõrvandi ja Laeva 

puurkaevudes, Puhja valla Ulila ja Uula asulates, Tartu valla Kärkna ja Lähte asulates, 

Kambjas. Paljudel käsitletud asulatel puuduvad veetöötlusseadmed. 

Vee erikasutusluba omavaid asumeid, mille elanikkond on alla 500 inimese, on Tartumaal 

lisaks käsitletutele 40, reoveepuhasteid omavaid juriidilisi isikuid kaks. 

Alla 500 elanikuga asulate reoveepuhastitest ei taga nõutavat puhastusastet 10, neist ühel 

on nõutav ka fosforiärastus. 


Kokkuvõttes võib öelda, et käsitletud asulate lõikes on Tartumaal rahuldavalt toimiv ÜVKsüsteem. 

Puuduvad suuremad probleemid nii joogivee terviseohutuse tagamise kui 

perspektiivis reovee nõuetekohase puhastamise osas. Omavalitsuste arengukavades, juba 

valminud või koostamisel olevates ÜVK arengukavades pööratakse tähelepanu 

veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste tarbijaskonna laiendamisele, tarbijate stabiilsele 

kindlustatusele nõuetekohase joogiveega ja reoveepuhastuse nõutavale tasemele viimisele. 

Tartumaa ÜVK-süsteemide rekonstrueerimist ja laiendamist puudutavate meetmekavade 

väljatöötamisel arvestasime maksimaalselt juba teostamisel või algatamisel olevate 

projektide ja töödega. Väiksemate omavalitsuste ja valdade puhul arvestasime seadmete 

seisundi, renoveerimisvajaduste, samuti olemasolevate arengukavade ja uuringutega ning 

seadusandlusest tulenevate nõuete õigeaegse realiseerimise vajadusega vastavalt 



Tallinn 2005 

43


7 PÕLVA MAAKOND 


Põlva maakonna 14 omavalitsusüksust (13 valda ja 1 linn) kuuluvad 100 %-liselt Viru- 

Peipsi vesikonda. Põlva maakonna Viru-Peipsi vesikonda kuuluvaid asumeid elanike 

arvuga üle 500 (või selle lähedasi) on 1 linna ja 9 asulat, millised paiknevad 8 vallas. 

Linn 

Vald 

Asula 

Elanikke 

Põlva 6 426 

1. Ahja Ahja alevik 634 

2. Kanepi Kanepi alevik 699 

3. Kõlleste Üle 500 elanikuga asulad puuduvad 

4. Laheda “ 

5. Mikitamäe “ 

6. Mooste “ 

7. Orava “ 

8. Põlva 

Mammaste küla 

701 

Himmaste küla 

590 

9. Räpina Räpina vallasisene linn 2 927 

10. Valgjärve Üle 500 elanikuga asulad puuduvad 

11. Vastse-Kuuste Vastse-Kuuste alevik 521 

12. Veriora Veriora a-k 561 

13. Värska Värska alevik 579 

Elanike koguarv käsitletud asulates on 13 638. 


PÕLVA MAAKONNAS 


Kogu Põlva maakonnas kasutatakse olmeveena põhjavett. Ühisveevarustus baseerub 

põhiliselt järgmiste ladestike veevarudel: 

1) põhiline veevarustuse allikas on Devoni Tartu veekompleksil - D 3-2 , 

2) kasutatakse ka Pärnu Siluri veekompleksi - D 2pr -S 1 ja 

3) Ordoviitsiumi veehorisondil – O 3 . 

Värska piirkonnas leidub mineraalvett, mida saadakse kolmest erinevast veekihist: 

Värska I – Pärnu Siluri veekompleks - D 2pr -S 1 , puurkaevude sügavus271-314 m, nn 

lauavesi; 

Värska II – Cm-O veekihist, puurkaevude sügavus 419-463 m, kergelt soolakas; 

Värska III- Cm-V veekihist, puurkaevude sügavus 580-605 m, tugevalt soolane, sisaldab 

broomi, kasutatakse ravivannides. 


Tallinn 2005 

44


Üldiseks põhjavee veevõtuks Põlva maakonnas 2003. aastal oli 1 357,63 tuh m 3 /a (ITK) e 

keskmiselt 3 720 m 3 /d. Suurimaks veetarbijaks maakonnas on Põlva linn, kelle veevõtuks 

oli 2003. a 743 tuh m 3 /a e keskmiselt 2 035 m 3 /d, mis moodustab ligi 55% üldisest 

veevõtust. 

Mineraalvett võetakse 5,78 tuh m 3 /a e keskmiselt 16 m 3 /d. 

Põlvamaa käsitletud asumid on ühisveevärgiteenusega rahuldavalt kaetud, varustatuse aste 

jääb suurtes piirides 50-90% vahele. 


nende vanusest (kohati üle 30 aasta), materjalist (vanemad torustikud malmist ja terasest) 

kesisest ehituskvaliteedist kui torustike üledimensioneeritusest tingitud täissettimisest. 

Enamlevinud probleemiks on ka sulgarmatuuri (siibrite) halb seisund. 

Enamikes asumites on nõukogude päritolu süvaveepumbad tänaseks välja vahetatud, 

osaliselt on kaasajastatud automaatikaseadmeid. Rõhuregulaatorseadmetena kasutatakse 

endiselt vanu ja üledimensioneeritud terashüdrofoore mahtudega kuni 10 m 3 . 

Ühisveevärgisüsteemides on põhiliseks veekvaliteedi probleemiks kogu Eestis levinud 

ülenormatiivne üldraua (kohati mangaani) sisaldus. 


rauaeraldusseadmete paigaldus. Rauaeraldusseadmed on olemas Põlva linna uues 

veetöötlusjaamas, mis on rajatud 17 linna projekti raames. Mitmete asulate puurkaevpumplatesse 

on paigaldatud täisautomaatsed rauaärastusfiltrid. 


ülenormatiivset sisaldust Põlvamaa asumite ühisveevärgisüsteemides täheldatud ei ole. 

Kõrgenenud fluoriidisisaldus erineb Cm-V sügavates mineraalveekaevudes. Tänase 

seisuga puudub teave ka ülenormatiivsetest mikrobioloogilistest näitajatest 

ühisveevärgivees. 


Käsitletud vähemalt 500 elanikuga asumitest Põlvamaal on tarbijate kaetus 


kättesaadavusest ning moodustades keskmiselt ligikaudu 40-80% elanike arvust asulate 

lõikes. 

Kogu puhastamist vajav veeheide pinnavette oli Põlvamaal 2003. a 3 520,76 tuh m 3 /d ehk 

keskmiselt 9 645 m 3 /d, sh ebapiisavalt puhastatud heitvett 741,99 tuh m 3 /a e keskmiselt 

2 033 m 3 /d, mis moodustab 21% üldisest veeheitest. Põlva linna veeheiteks oli 549,29 tuh 

m 3 /a ehk keskmiselt 1 505 m 3 /d, mis oli 100 %-liselt ebapiisavalt puhastatud. Põlva linna 

veeheide moodustab 15,6 % maakonna üldisest (ITK andmed). 

Probleemne on ühiskanalisatsioonisüsteemide seisund nii torustike, reoveepumplate kui - 

puhastite osas. Suurem osa torustikke on rajatud 1970-80-ndatel aastatel või varem, samuti 

ka reoveepumplad ja puhastusseadmed. 

Põlva linna puhastusseadmed, mida haldab AS Põlva Reoveepuhasti, on rajatud 1976. 

aastal ja renoveeritud 1997. aastal. Puhasti töötab ülekoormusel ja ei taga nõuetekohast 

puhastustaset. Probleemiks on jääkmuda nõuetekohane käitlus. 


Tallinn 2005 

45


ITK andmebaasis registreeritud 43 reoveepuhastist töötab mitterahuldavalt 16 e 37 % 

seadmete üldarvust. Ebarahuldavalt töötavaist seadmeist on üks mehhaaniline puhasti, 

kuus biotiiki ja üheksa bioloogilist puhastit, neist kuuel on järelpuhastuse biotiigid. 

16 asula põhipuhastiks on biotiik (tiigid), mehhaanilisi puhasteid on üks (Räpina 

Paberivabrik) ja bioloogilisi puhasteid 26, neis järelpuhastus biotiikidega 18 seadet. 

Biotiikide ebarahuldava töö peamiseks põhjuseks on asjaolu, et need on aastate jooksul 

mudastunud ja muutunud neisse akumuleerunud reoainete tõttu sekundaarse reostuse 

allikaks. Sama tendents on ka juhul, kus biotiike kasutakse järelpuhastuseks. 



Käesoleval ajal on Põlvamaal käivitumas Emajõe-Võhandu valgala veeprojekt, millega on 

haaratud Põlva linn ning Ahja, Põlva ja Räpina vallad. Projekti koordinaatoriks on AS 

Põlva Vesi. 

Emajõe-Võhandu valgala veeprojekti ülesandeks on reoveetöötlusrajatiste ja 

reoveevõrgustiku ning joogiveetorustiku rekonstrueerimine ja rajamine ning põhjaveele 

lähedal oleva jääkreostuse likvideerimine. Kogu projekti kestvuseks on planeeritud kolm 

aastat, mis lubab mahukad torustike ja reoveetöötlusseadmete rekonstrueerimis- ja 

rajamistööd paigutada lühiajalisse meetmete programmi. 

1998. aastal algatatud nn. 17-Eesti väikelinna projekti olid Põlvamaalt haaratud Põlva ja 

Räpina linnad. Projekti raames laiendati vee- ja kanalisatsioonivõrke, Põlvasse rajati 

veetöötlusjaam koos II-astme pumplaga. 

Väikeasulatest on täielikult korrastatud 2003-2004. a Vastse-Kuutse aleviku veevarustuse 

ja kanalisatsioonisüsteemid, rekonstrueeriti torustikud, paigaldati rauaärastusseade ja rajati 

uus reoveepuhasti – annuspuhasti. Perspektiivset ÜVK-süsteemide laiendamist pole 

esialgselt ette nähtud. 


Vee erikasutusluba omavaid asumeid, mille elanikkond on alla 500 inimese, on Põlvamaal 

lisaks käsitletutele 17, reoveepuhasteid omavaid juriidilisi isikuid kaks. 

Alla 500 elanikuga asulate reoveepuhastitest ei taga nõutavat puhastusastet 7, neist kuuel 

on nõutav ka fosforiärastus. 


Kokkuvõttena võib öelda, et käsitletud asulate lõikes on Põlvamaal rahuldavalt toimiv 

ÜVK-süsteem. Puuduvad suuremad probleemid nii joogivee terviseohutuse tagamisel kui 

perspektiivis reovee nõuetekohasel puhastamisel. 

Suurimad probleemid seonduvad eeskätt Põlva reoveepuhastiga – ülekoormus, 

mudakäitluse puudulikkus. 

Põlvamaa ÜVK-süsteemide rekonstrueerimist ja laiendamist puudutavate meetmekavade 

väljatöötamisel arvestasime juba teostamisel või algatamisel olevate projektide ja töödega, 

omavalitsuste arengukavade ja olemasolevate või koostamisel olevate ÜVK arengukavade 


Tallinn 2005 

46


ja vee-ettevõtete seisukohtadega ning seadusandlusest tulenevate nõuete õigeaegse 

realiseerimise vajadusega vastavalt sissejuhatavas osas toodud meetmekavade 

väljatöötamise metoodikale. 


Tallinn 2005 

47


8 VALGA MAAKOND 


Valga maakonna 13 omavalitsusüksust (11 valda ja 2 linn) kuuluvad osaliselt Viru-Peipsi 

vesikonda kaks valda: Otepää vald koos vallasisese linna Otepääga 2 252 elanikku ja 

Palupera vald, kus üle 500 elanikuga asulad puuduvad. Seega leiab Valga maakonnas 

käsitlust ainult Otepää linn. 


OTEPÄÄ LINNAS 


Otepää linna kasutatakse olmeveena põhjavett. Ühisveevarustus baseerub Tartu 

veekompleksil - D 3-2 . 

Üldiseks põhjavee veevõtuks Otepää linnas 2003. aastal oli 143,49 tuh m 3 /a (ITK) e 

keskmiselt 393 m 3 /d. 

Otepää linn saab vee 3 puurkaevuga ja veepuhastusjaamaga varustatud veehaardest ning 

joogivesi vastab kehtivatele normidele. Otepää valla ülejäänud territooriumil asub 7 

puurkaevu, millest 4 puurkaevu on erakätes ja 3 puurkaevu AS Otepää Veevärk 

omanduses. 2001. aastal rajati puurkaevudele rauaärastusseadmed. Ühisveevarustus on 

tagatud üle 80% elanikest. 


nende vanusest (kohati üle 30 aasta), materjalist (vanemad torustikud malmist ja terasest) 

kesisest ehituskvaliteedist kui torustike üledimensioneeritusest. 

Tõsiseks probleemiks on ka sulgarmatuuri (siibrite) halb seisund. 

Ühisveevärgisüsteemides on põhiliseks veekvaliteedi probleemiks kogu Eestis levinud 

ülenormatiivne üldraua (kohati mangaani) sisaldus. Sellest tulenevalt on 

ühisveevärgisüsteemi puurkaevudele paigaldatud rauaeraldusseadmed täisautomaatsed 

rauaärastusfiltrid. 


ülenormatiivset sisaldust Otepää puurkaevude vees ei esine. 


Otepää linnas on tarbijate kaetus kanalisatsiooniteenusega keskmisel tasemel, jäädes 

mõnevõrra alla ühisveevarustusteenuse kättesaadavusest ning moodustades keskmiselt 

ligikaudu 60-70% elanike arvust. 

Kogu puhastamist vajav veeheide pinnavette oli Otepääl 2003. a 176,08 tuh m 3 /d ehk 

keskmiselt 482 m 3 /d, sh oli heitvesi ebapiisavalt puhastatud (ITK andmed). 

Probleemne on ühiskanalisatsioonisüsteemide seisund nii torustike, reoveepumplate kui - 

puhastite osas. Suurem osa torustikke on rajatud 1970-80-ndatel aastatel või varem, samuti 

ka reoveepumplad ja puhastusseadmed. 


Tallinn 2005 

48


Otepää linnas on antud momendil olemas osaliselt funktsioneeriv reoveepuhastussüsteem: 

I-astme radiaalsetiti ja biotiigid. Mudakäitlus puudub. 



1998. aastal algatatud nn Eesti 17 väikelinna projekti oli haaratud ka Otepää linn. Tööde 

käigus rekonstrueeriti veehaaret, ehitati välja veetöötlusjaam rauaeralduseks. 

Lisaks laiendati ja ringistati veevõrke ning rekonstrueeriti vee- ja kanalisatsioonitorustikke. 

Käesoleval ajal pole Otepää vald haaratud suuremetesse abiprogrammidesse. 

Investeeringute vajaduste katteks taotletakse raha struktuurfondidest. 

Planeeritavate tööde tulemusena renoveeritakse Otepää linna joogiveetorustikud ning 

viiakse reoveekäitlus vastavusse keskkonnanõuetega, rajatakse reoveepuhasti 

mudakäitlussüsteem. 

Projektide koostajateks ja omafinantseeringu andjateks on peale Otepää vallavalitsuse ka 

mitmed eraettevõtted ja mittetulunduslikud organisatsioonid. 


Kokkuvõttena võib öelda, et Otepää linnas on rahuldavalt toimiv ühisveevarustusesüsteem. 

Puuduvad suuremad probleemid nii joogivee terviseohutuse tagamisel. 

Suurimad probleemid seonduvad eeskätt Otepää reoveepuhastiga, mis ei taga nõuetekohast 

puhastustaset. Planeeritud on reoveepuhasti laiendamine ja mudakäitlussüsteemi 

väljaarendamine. 

Otepää ÜVK-süsteemide rekonstrueerimist ja laiendamist puudutavate meetmekavade 

väljatöötamisel on arvestatud juba teostamisel või algatamisel olevate projektide ja 

töödega, omavalitsuse arengukava ja vee-ettevõtte seisukohtadega ning seadusandlusest 

tulenevate nõuete õigeaegse realiseerimise vajadusega vastavalt sissejuhatavas osas toodud 

meetmekavade väljatöötamise metoodikale. 


Tallinn 2005 

49


9 VILJANDI MAAKOND 

Viljandi maakonnast kuulub Viru-Peipsi vesikonda osaliselt üks vald – Kolga-Jaani vald, 

milles puuduvad asulad elanike arvuga vähemalt 500 inimest. Suurim asula on Kolga-Jaani 

alevik elanike arviga 428 inimest. 


Tallinn 2005 

50


10 VÕRU MAAKOND 


Võru maakonna 13 omavalitsusüksust (12 valda ja 1 linn) kuuluvad täielikult Viru-Peipsi 

vesikonda Võru linn ja kolm valda: Meremäe, Lasva ja Võru vallad ja osaliselt Rõuge, 

Sõmerpalu, Urvaste ja Vastseliina vallad, kusjuures Meremäe, Lasva, Rõuge, Sõmerpali, 

Rõuge ja Urvaste valdades puuduvad üle 500 elanikuga asulad. 

Võru linnas on 14 750 elanikku. Võru vallas on kolm asulat elanike arvuga üle 500 

inimese: Kose alevik – 586 inimest, Parksepa alevik – 760 inimest ja Väimela alevik –793 

inimest; Vastseliina vallas on üks asum elanike arvuga üle 500 – Vastseliina alevik 750 

elanikuga. 

Kokku on käsitletavates asulates ja Võru linnas 17 639 elanikku. 


VÕRU MAAKONNAS 


Võru maakonnas kasutatakse olmeveena põhjavett. Ühisveevarustus baseerub Tartu 

veekompleksil - D 3-2 ja Pärnu veehorisondil – D 2 pr. Võru linna ühisveevarustus baseerub 

kahe veehaarde - Kirsi-Veski ja Võrusoo veehaarete põhjaveel. Mõlemas veehaardes on 

rauaärastusjaamad. Kirsi-Veskis antakse töödeldud vesi veevõrku läbi II-astme pumpla, 

Võrusoos otse läbi survefiltrite. Mõlemad veetöötlusjaamad on amortiseerunud ja vajavad 

rekonstrueerimist. Mõlema veehaarde veevõrgud on ühendatud ühtsesse ringvõrku. 

Rõhuregulaatoriks ja vahemahutiks on veetorn, mis vajab samuti renoveerimist. Veevõtuks 

Võru linnas 2003. a oli ITK andmeil 869,31 tuh m 3 /d e keskmiselt 2 381 m 3 /d (koos 

ametkondlike kaevudega). Vastseliina valla veevõtuks oli 27,76 tuh m 3 /a e keskmiselt 76 

m 3 /d ja Võru vallas 181,66 tuh m 3 /d e keskmiselt 500 m 3 /d. 

Võru linnas on ühisveevarustuse teenusega kaetud ca 75 % elanikkonnast, Võru ja 

Vastseliina valla asulates 60-80%. 


nende vanusest, kohati üle 30 aasta, materjalist (vanemad torustikud malmist ja terasest) 

kesisest ehituskvaliteedist kui torustike üledimensioneeritusest. 

Tõsiseks probleemiks on ka sulgarmatuuri (siibrite) halb seisund. 

Vastseliina aleviku veevarustussüsteeme rekonstrueeriti 1998. a, ligi 50% on 

plasttorustikke, ülejäänud 50% vajab täiendavat renoveerimist.. 

Valdade ühisveevärgisüsteemides on nagu Võru linnaski põhiliseks veekvaliteedi 

probleemiks ülenormatiivne üldraua (kohati mangaani) sisaldus. Sellest tulenevalt on 

ühisveevärgisüsteemi puurkaevudele paigaldatud rauaeraldusseadmed - täisautomaatsed 

rauaärastusfiltrid (Väimelas ja Vastseliinas). 


Tallinn 2005 

51



Käsitletud vähemalt 500 elanikuga asumitest Võrumaal on tarbijate kaetus 


kättesaadavusest ning moodustades keskmiselt ligikaudu 75% elanike arvus Võru linnas, 

valdade käsitletavates asulates asulate 60-80%. 

Üldine veeheide Võru linnas oli 2003. a 1482,65 tuh m 3 /a e keskmiselt 4060 m 3 /d, sellest 

nõuetel mittevastav 2,64 tuh m 3 /d e keskmiselt 7 m 3 /d, milleks on mehhaaniliselt 

puhastatud väljalask Mustjärve; Võru vallas vastavalt 74,01 tuh m 3 /a e keskmiselt 200 

m 3 /d, sellest nõuetelemittevastav 7,66 tuh m 3 /d e keskmiselt 20 m 3 /d; Vastseliinas 10,17 

tuh m 3 /d e keskmiselt 28 m 3 /d nõuetekohaselt puhastatud heitvett. 

Probleemne on ühiskanalisatsioonisüsteemide seisund nii torustike ja reoveepumplate osas 

Võru linnas. Suurem osa torustikke on rajatud 1970-80-ndatel aastatel või varem. 

Rekonstrueerimist vajavad reoveepumplad ja osaliselt puhastusseadmed. Puhastusseade 

valmis 1986. aastal, renoveeriti osaliselt 1990-ndate aastate lõpus, käesoleval ajal 

kasutatakse poolt puhastusseadmete võimsusest. 

Võru valla Kose aleviku reovesi suunatakse Võru linna kanalisatsioonisüsteemi ja 

puhastatakse linna puhastusseadmeis. Renoveerimist vajavad Väimela ja Parksepa 

puhastusseadmed. Vastseliina aleviku kanalisatsioonisüsteem renoveeriti 1999. aastal ja on 

rahuldavas seisundis, osalist rekonstrueerimist vajab reoveetorustik. 



1998. aastal algatatud nn Eesti 17 väikelinna projekti oli haaratud ka Võru linn. Tööde 

käigus rekonstrueeriti puhastusseade, rekonstrueeriti vee- ja kanalisatsioonitorustikke. 

Käesoleval ajal on Võru linnas käivitumas Emajõe-Võhandu valgala veeprojekt, mille 

ülesandeks on reoveetöötlusrajatiste ja reoveevõrgustiku ning joogiveetorustiku 

rekonstrueerimine ja rajamine ning põhjaveele lähedal oleva jääkreostuse likvideerimine. 

Kogu projekti kestvuseks on planeeritud kolm aastat, mis lubab mahukad torustike ja 

reoveetöötlusseadmete rekonstrueerimis- ja rajamistööd paigutada lühiajalisse meetmete 

programmi. 

AS Võru Vesi initsiatiivil on algatatud Kirsi-Veski veehaarde veetöötlusjaama 

rekonstrueerimist, millega kaasneb ka veetorni renoveerimine. 

Vastseliina vallas on vajalik vee- ja reoveetorustike rekonstrueerimine, investeeringute 

vajaduste katteks taotletakse raha struktuurfondidest ja KIK-ist. 

Võru valla alevikes planeeritakse täiendavate veetöötlusseadmete paigaldamist, vee- ja 

kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimist ja laiendamist, puhastusseadmete rekonstrueerimist 

Väimelas. Investeeringute vajaduste katteks taotletakse raha struktuurfondidest ja KIK-ist. 


Kokkuvõttena võib öelda, et käsitletud asulate lõikes on Võrumaal rahuldavalt toimiv 

ÜVK-süsteem. Puuduvad suuremad probleemid nii joogivee terviseohutuse tagamisel (on 

rakendatud rauaärastusjaamad ja seadmed) kui ka reovee nõuetekohasel puhastamisel. 


Tallinn 2005 

52


Suurimad probleemid seonduvad eeskätt Võru linna vee- ja reoveetorustike 

rekonstrueerimise ja laiendamisega, samuti veetöötlusjaamade rekonstrueerimise ja 

täiustamisega. 

Võrumaa ÜVK-süsteemide rekonstrueerimist ja laiendamist puudutavate meetmekavade 

väljatöötamisel arvestasime juba teostamisel või algatamisel olevate projektide ja töödega, 

omavalitsuste arengukavade ja olemasolevate ÜVK arengukavade ja vee-ettevõtete 

seisukohtadega ning seadusandlusest tulenevate nõuete õigeaegse realiseerimise 

vajadusega vastavalt sissejuhatavas osas toodud meetmekavade väljatöötamise 

metoodikale. 


Tallinn 2005 

53


LISAD: 

1. Meetmekava koondtabel 

2. Meetmekavad asumite lõikes 


Tallinn 2005 

54

1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?