1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi

More documents

Recommendations

Info

Viru-Peipsi veemajanduskava vee- ja kanalisatsiooni meetmete kava 9 VILJANDI MAAKOND Viljandi maakonnast kuulub Viru-Peipsi vesikonda osaliselt üks vald – Kolga-Jaani vald, milles puuduvad asulad elanike arvuga vähemalt 500 inimest. Suurim asula on Kolga-Jaani alevik elanike arviga 428 inimest. AS Eesti Veevärk Konsultatsioon Tallinn 2005 50
Viru-Peipsi veemajanduskava vee- ja kanalisatsiooni meetmete kava 10 VÕRU MAAKOND 10.1 KÄSITLETUD OMAVALITSUSED JA ASUMID Võru maakonna 13 omavalitsusüksust (12 valda ja 1 linn) kuuluvad täielikult Viru-Peipsi vesikonda Võru linn ja kolm valda: Meremäe, Lasva ja Võru vallad ja osaliselt Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste ja Vastseliina vallad, kusjuures Meremäe, Lasva, Rõuge, Sõmerpali, Rõuge ja Urvaste valdades puuduvad üle 500 elanikuga asulad. Võru linnas on 14 750 elanikku. Võru vallas on kolm asulat elanike arvuga üle 500 inimese: Kose alevik – 586 inimest, Parksepa alevik – 760 inimest ja Väimela alevik –793 inimest; Vastseliina vallas on üks asum elanike arvuga üle 500 – Vastseliina alevik 750 elanikuga. Kokku on käsitletavates asulates ja Võru linnas 17 639 elanikku. 10.2 ÜLEVAADE JOOGIVEE JA HEITVEE KVALITEEDIST VÕRU MAAKONNAS 10.2.1 Veevarustuse põhiprobleemid Võru maakonnas kasutatakse olmeveena põhjavett. Ühisveevarustus baseerub Tartu veekompleksil - D 3-2 ja Pärnu veehorisondil – D 2 pr. Võru linna ühisveevarustus baseerub kahe veehaarde - Kirsi-Veski ja Võrusoo veehaarete põhjaveel. Mõlemas veehaardes on rauaärastusjaamad. Kirsi-Veskis antakse töödeldud vesi veevõrku läbi II-astme pumpla, Võrusoos otse läbi survefiltrite. Mõlemad veetöötlusjaamad on amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist. Mõlema veehaarde veevõrgud on ühendatud ühtsesse ringvõrku. Rõhuregulaatoriks ja vahemahutiks on veetorn, mis vajab samuti renoveerimist. Veevõtuks Võru linnas 2003. a oli ITK andmeil 869,31 tuh m 3 /d e keskmiselt 2 381 m 3 /d (koos ametkondlike kaevudega). Vastseliina valla veevõtuks oli 27,76 tuh m 3 /a e keskmiselt 76 m 3 /d ja Võru vallas 181,66 tuh m 3 /d e keskmiselt 500 m 3 /d. Võru linnas on ühisveevarustuse teenusega kaetud ca 75 % elanikkonnast, Võru ja Vastseliina valla asulates 60-80%. Üldine probleem on traditsiooniliselt veetorustike halb seisund, mis tuleneb enamasti nii nende vanusest, kohati üle 30 aasta, materjalist (vanemad torustikud malmist ja terasest) kesisest ehituskvaliteedist kui torustike üledimensioneeritusest. Tõsiseks probleemiks on ka sulgarmatuuri (siibrite) halb seisund. Vastseliina aleviku veevarustussüsteeme rekonstrueeriti 1998. a, ligi 50% on plasttorustikke, ülejäänud 50% vajab täiendavat renoveerimist.. Valdade ühisveevärgisüsteemides on nagu Võru linnaski põhiliseks veekvaliteedi probleemiks ülenormatiivne üldraua (kohati mangaani) sisaldus. Sellest tulenevalt on ühisveevärgisüsteemi puurkaevudele paigaldatud rauaeraldusseadmed - täisautomaatsed rauaärastusfiltrid (Väimelas ja Vastseliinas). AS Eesti Veevärk Konsultatsioon Tallinn 2005 51
Page 1 and 2: Viru-Peipsi veemajanduskava vee- ja
Page 49: Viru-Peipsi veemajanduskava vee- ja

1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?