1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi

More documents

Recommendations

Info

Viru-Peipsi veemajanduskava vee- ja kanalisatsiooni meetmete kava PBK - nõuetele vastavalt bioloogiliselt ja keemiliselt puhastatud reovesi HBK - bioloogiliselt ja keemiliselt puhastatud reovesi, mis ei vasta nõuetele PBN - lämmastiku ärastusega bioloogiliselt puhastatud reovesi HBN - lämmastiku ärastusega bioloogiliselt puhastatud reovesi, mis ei vasta nõuetele PME - nõuetele vastavalt mehaaniliselt puhastatud reovesi HME - mehaaniliselt puhastatud reovesi, mis ei vasta nõuetele Vastavalt keskkonnaministri 16.11.1998. a määrusele nr 65 Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine (muudetud: 6.12.1999 määrusega nr 99) on enamus Jõgevamaa suuremate asumite reoveepuhastite suublad reostustundlikud. Seega tuleb tagada fosforiärastus ning investeeringud nõutud näitajate tagamiseks. Kvaliteedinõuetele ei vasta Siimusti, Jõgeva aleviku ja Palamuse reoveepuhastitest suublasse juhitav heitvesi. Kuigi Palamusel töötab uus keemilise fosforiärastusega reoveepuhasti, ei ole suudetud seda nõuetekohaselt tööle rakendada. Siimusti ja jõgeva alevike reovesi on perspektiivis kavas juhtida alakoormusel töötavale Jõgeva linna reoveepuhastile. Mudakäitlus vajab kas täiustamist või väljatöötamist aga kõigis maakonna reoveepuhastites, kaasa arvatud Jõgeva. Teostatud, käimasolevaid ja kavandatavaid ÜVK-projekte Jõgeva maakonnas kirjeldame lähemalt järgnevas osas. 5.3 ÜLEVAADE VEEMAJANDUSE PERSPEKTIIVIDEST JA KÄIMASOLEVATEST PROJEKTIDEST 5.3.1 Põltsamaa-Pedja veeprojekt Põltsamaa ja Pedja jõe valgala veemajanduse arendamise projekt algatati 2003. aasta teisel poolel. Projekti koordinaator on Põltsamaa vald. Põhieesmärgiks on: Korrastada projekti kaasatud 18 omavalitsuse üldplaneeringutega kehtestatud tiheasustusalade ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid; Täita EL linnaheitvee direktiivi (91/271 EEC), joogivee direktiivi (98/83 EC) ja vee raamdirektiiviga (2000/60/EC) pandud kohustused. Projekt hõlmab Lääne-Virumaa, Jõgevamaa, Viljandimaa ja Järvamaa valdu. Projekti kaasatud 18 omavalitsust on: Jõgeva ja Põltsamaa linnad ning Jõgeva, Põltsamaa, Koeru, Kareda, Kolga-Jaani, Rakke, Väike-Maarja, Koigi, Pajusi, Puurmani, Torma, Imavere, Paide, Lehtse, Ambla, ja Kabala vallad tiheasustusalade elanike koguarvuga ligikaudu 34 000 inimest. Antud töös käsitletud Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa asumitest haakuvad projektiga Jõgeva ja Põltsamaa linnad; Jõgeva, Siimusti, Kuremaa, Adavere, Puurmani, Torma (Jõgevamaa) ning Rakke ja Väike-Maarja (Lääne-Virumaa) alevikud. AS Eesti Veevärk Konsultatsioon Tallinn 2005 32
Viru-Peipsi veemajanduskava vee- ja kanalisatsiooni meetmete kava Praeguseks on kogutud andmed kõigi projekti haaratud asumite ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemide seisundi ja vajaduste kohta. Omavalitsustes, kus need seni puudusid, koostati ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavad. Tehnilise abi tellijaks kinnitati AS Paide Vesi ning projektijuhiks OÜ Monoliit. 5.3.2 17-linna projekt Nn. 17-Eesti väikelinna projekti olid Jõgevamaalt kaasatud Jõgeva ja Põltsamaa linnad. Jõgeval ehitati välja Eestis seni ainus reovee annuspuhasti ning rekonstrueeriti ja laiendati vee- ja kanalisatsioonivõrke. Põltsamaal rekonstrueeriti reoveepuhastit ning rekonstrueeriti enamus puurkaevpumplatest koos seadmete vahetusega. 5.4 ALLA 500 ELANIKUGA ASUMID Vastavalt tänastele andmetele (omavalitsuste info, AS Maves 2004, AS Veka Inseneribüroo, 2004, A. Saava jt, 2005) on terviseohutusnõuetele mittevastav joogivesi järgmistes alla 500 elanikuga asumi, ettevõtte kraanis ja ettevõtte puurkaevus: Põltsamaa vald: Voore Põhikool, Adavere Tuuliku puurkaev, Lustivere Põhikool (fluoriidi sisaldus üle 1,5 mg/l); Põltsamaa vald: Kamari alevik, Torma vald: Söödi küla (ammooniumi sisaldus üle 0,5 mg/l); Põltsamaa vald: Neanurme farm (ülenormatiivne koli-indeks). Vee erikasutusluba omavaid asumeid, mille elanikkond on alla 500 inimese ja juriidilisi isikuid, on Jõgevamaal lisaks käsitletutele 26. Alla 500 elanikuga asulate reoveepuhastitest ei taga nõutavat puhastusastet üheksa, neist kolmel on nõutav ka fosforiärastus. 5.5 KOKKUVÕTE Kokkuvõttes võib öelda, et Jõgeva maakonnas vajavad ÜVK-süsteemid suuri investeeringuid enamike käsitletud asulate lõikes, seda eeskätt teenustega varustatuse parandamiseks (võrkude laiendamine) ja reoveekäitluse nõuetele vastavaks muutmiseks (reoveepuhastite ehitamine või rekonstrueerimine). Lisaks väiksematele asumitele vajab olulist süsteemide laiendamist ka näiteks Mustvee linn. Probleemid on tõsised nii joogivee terviseohutuse (ühisveevärgisüsteemides esineb nii ülenormatiivset fluoriidi, lämmastikuühendeid) kui perspektiivis reovee nõuetekohase puhastamise tagamisel. Kuna enamike omavalitsuste maksevõime on madal ning esialgu puuduvad ka suured abiprojektid, tuleb ilmselt suur osa töid teostada järk-järgult, vastavalt meetmekava väljatöötamise metoodika osas käsitletud prioritiseerimise printsiipidele. ÜVK-süsteemide rekonstrueerimist ja laiendamist puudutavate meetmekavade väljatöötamisel arvestati teostatud ÜVKA-dega ning algatamisel olevate projektide ja töödega. Nende puudumisel valdade ja vee-ettevõtete esindajate seisukohtade, seadmete seisundi, renoveerimisvajaduste, samuti teiste olemasolevate arengukavade ja uuringutega ning seadusandlusest tulenevate nõuete õigeaegse realiseerimise vajadusega vastavalt sissejuhatavas osas toodud meetmekavade väljatöötamise metoodikale. AS Eesti Veevärk Konsultatsioon Tallinn 2005 33
Page 1 and 2: Viru-Peipsi veemajanduskava vee- ja
Page 31: Viru-Peipsi veemajanduskava vee- ja

1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?