1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Viru</strong>-<strong>Peipsi</strong> veemajanduskava vee- ja kanalisatsiooni meetmete kava<br />
Kallaste linna põhjaveevõtt oli 2003. a 24,37 tuh m 3 /a e keskmiselt 67 m 3 /d.<br />
Veetarvituseks Kallastel oli 2003. a 23,79 tuh m 3 /a e keskmiselt 65 m 3 /d, arvestamata vesi<br />
2 m 3 /d e 3% veevõtust.<br />
6.2.1.4 Tartu maakonna üle 500 elanikuga asulate veevarustuse<br />
probleemid<br />
Elanike koguarv Tartu maakonna valdade käsitletavates asulates on 11 330 e 9,5%<br />
käsitletavate asulate elanike koguarvust (koos linnadega).<br />
Käsitletavate valdade (kogu vald, mitte ainult käsitletav asula) põhjavee võtud ja<br />
veetarvitused 2003. a olid järgmised (ITK):<br />
1) Alatskivi vald – veevõtt 32,23 tuh m 3 /a e keskmiselt 88 m 3 /d, veetarvitus – 30,79<br />
tuh m 3 /a e keskmiselt 83 m 3 /d, arvestamata vesi 5 m 3 /d e 5% veevõtust;<br />
2) Haaslava vald – 41,17 tuh m 3 /a e keskmiselt 113 m 3 /d, veetarvitus – 31,04 tuh m 3 /a<br />
e keskmiselt 85 m 3 /d, arvestamata vesi 28 m 3 /d e 25% veevõtust;<br />
3) Kambja vald – 61,73 tuh m 3 /a e keskmiselt 169 m 3 /d, veetarvitus – 61,89 tuh m 3 /a e<br />
keskmiselt 169 m 3 /d, arvestamata vett ei ole;<br />
4) Laeva vald – 111,21 tuh m 3 /a e keskmiselt 305 m 3 /d, veetarvitus – 111,21 tuh m 3 /a<br />
e keskmiselt 305 m 3 /d, arvestamata vett ei ole;<br />
5) Luunja vald – 114,77 tuh m 3 /a e keskmiselt 315 m 3 /d, veetarvitus – 115,72 tuh m 3 /a<br />
e keskmiselt 317 m 3 /d, arvestamata vett ei ole;<br />
6) Nõo vald – 124,54 tuh m 3 /a e keskmiselt 341 m 3 /d, veetarvitus – 124,54 tuh m 3 /a e<br />
keskmiselt 341 m 3 /d, arvestamata vett ei ole;<br />
7) Puhja vald – 560,51 tuh m 3 /a e keskmiselt 1 536 m 3 /d, veetarvitus – 560,51 tuh<br />
m 3 /a e keskmiselt 1 536 m 3 /d, arvestamata vett ei ole;<br />
8) Rõngu vald – 91,64 tuh m 3 /a e keskmiselt 251 m 3 /d, veetarvitus – 91,38 tuh m 3 /a e<br />
keskmiselt 250 m 3 /d, arvestamata vett praktiliselt ei ole;<br />
9) Tartu vald – 109,98 tuh m 3 /a e keskmiselt 301 m 3 /d, veetarvitus – 109,98 tuh m 3 /a e<br />
keskmiselt 301 m 3 /d, arvestamata vett ei ole;<br />
10) Tähtvere vald – 185,66 tuh m 3 /a e keskmiselt 509 m 3 /d, veetarvitus – 185,36 tuh<br />
m 3 /a e keskmiselt 508 m 3 /d, arvestamata vett praktiliselt ei ole;<br />
11) Vara vald – 37,60 tuh m 3 /a e keskmiselt 103 m 3 /d, veetarvitus – 37,50 tuh m 3 /a e<br />
keskmiselt 103 m 3 /d, arvestamata vett praktiliselt ei ole;<br />
12) Võnnu vald – 37,41 tuh m 3 /a e keskmiselt 102 m 3 /d, veetarvitus – 37,41 tuh m 3 /a e<br />
keskmiselt 102 m 3 /d, arvestamata vett ei ole;<br />
13) Ülenurme vald – 214,46 tuh m 3 /a e keskmiselt 588 m 3 /d, veetarvitus – 207,46 tuh<br />
m 3 /a e keskmiselt 568 m 3 /d, arvestamata vesi 20 m 3 /d e 3,4% veevõtust.<br />
Kõigi asulate ühiseks probleemiks on veevõrgu torustike, milliste materjaliks on põhiliselt<br />
malm ja teras, kõrge vanus (kohati üle 30 aasta), mille tulemusel torustikud on<br />
amortiseerunud, veetarbe olulisest vähenemisest tingitult on torustikud kohati<br />
üledimensioneeritud, enamikul juhtudel puuduvad ringvõrgud, torustikel tupikharud.<br />
Torustike sulgurarmatuur on vananenud ja pole sageli töökorras. Torustike ebarahuldava<br />
tehnilise seisukorra põhjusteks on nende vanus, omaaegne madal ehituskvaliteet ja<br />
üledimensioneeritus. Arvestust väljapumbatava põhjavee koguste üle peetakse enamikes<br />
asulais veearvestitega. Klientidele müüdava vee arvestus on osaliselt veearvestitega,<br />
osaliselt arvutuslik.<br />
AS Eesti Veevärk Konsultatsioon<br />
Tallinn 2005<br />
37
Change language