1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Viru</strong>-<strong>Peipsi</strong> veemajanduskava vee- ja kanalisatsiooni meetmete kava<br />
Eelnõu paragrahviga 10 muudetakse määruse § 13 lõget 3, kus täpsustatakse paragrahvi<br />
number, millega esitatakse piirväärtused radioloogilistele näitajatelele. Määrust<br />
täiendatakse lõikega 10, mille kohaselt tuleb radioloogilised näitajad määrata enne määruse<br />
muutmise jõustumist tegutsevatel veekäitlejatel hiljemalt 30. juuliks 2008.a.<br />
Tulenevalt kõrgenenud radionukleiidide sisaldusest Kohtla-Järve Järve linnaosa<br />
veehaarete vees, nähakse perspektiivis ette joogiveeks kasutatava Kambrium-Vendi<br />
põhjavee lahjendamine Vasavere ürgoru põhjaveega ka käikujääval Lõuna veehaardel.<br />
Teistest Ida-<strong>Viru</strong>maa asumitest on ülenormatiivseid indikaatornäitajaid efektiivdoosi osas<br />
mõõdetud enamikes Cm-V veekompleksi vett kasutavates ühisveevärkides (välja arvatud<br />
Sillamäe): Jõhvi (perspektiivis Vasavere Kvaternaari veekompleksi seguvesi Cm-V veega),<br />
Kiviõli, Püssi, Aseri, Toila, Voka. Vee terviseohtlikkus selgub peale määruse eelnõus<br />
käsitletud Kiirguskeskuse läbiviidavat efektiivdooside hindamist ja radionukleiidide<br />
sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsiendi väärtuste hindamistulemusi. Sellele<br />
järgnevalt saab hakata probleemile lahendusi otsima.<br />
Eestis küllaltki levinud ning tervistohutavaks komponendiks loetava fluoriidi<br />
ülenormatiivset sisaldust Ida-<strong>Viru</strong> maakonna ühisveevärgisüsteemides mõõdetud ei ole.<br />
Samuti puudub teave ühisveevärgisüsteemide joogivees ülenormatiivsetest<br />
mikrobioloogilistest näitajatest.<br />
Kokkuvõttes võib öelda, et tuginedes tänastele andmetele, kasutab ligikaudu 90% Ida-<strong>Viru</strong><br />
maakonna ühisveevärgisüsteemi veetarbijatest nõuetele mittevastavat, kuid tervisele ohutut<br />
joogivett.<br />
2.2.2 Reoveekäitluse põhiprobleemid<br />
Käsitletud vähemalt 500 elanikuga asumitest Ida-<strong>Viru</strong>maal on tarbijate kaetus<br />
kanalisatsiooniteenusega rahuldaval tasemel, kuigi mõnevõrra väiksem<br />
ühisveevarustusteenuse kättesaadavusest ning moodustab keskmiselt ligikaudu 78%<br />
elanike arvust asulate lõikes.<br />
Probleemne on aga ühiskanalisatsioonisüsteemide seisund nii torustike, reoveepumplate<br />
kui -puhastite osas.<br />
Vabariigi Valitsuse määrusele nr 269 vastav suublasse juhitava heitvee kvaliteet on kõigi<br />
normeeritud põhikomponentide tagatud vaid üksikutes väiksemate omavalitsusüksuste<br />
reoveepuhastites, seega vajavad antud süsteemid ja rajatised perspektiivis olulisi<br />
investeeringuid. Momendil ei taga täie kindlusega vajalikku puhastusastet praktiliselt ühegi<br />
Ida-<strong>Viru</strong>maa linna ega regionaalsed reoveepuhastid. Erandina saab välja tuua vaid<br />
Sillamäe, kus heitveekvaliteet on enamasti normi piires, kuid samas ei ole rahuldav puhasti<br />
üldine seisund. Mööndusena saab heaks lugeda samuti Aseri reoveepuhasti seisundit.<br />
Samas vajab 1988. a käikuantud tolleaegse tüüpprojekti järgi ehitatud puhasti<br />
kaasajastamist ja fosforiärastussüsteemi lisamist.<br />
Tervikpildi Ida-<strong>Viru</strong>maa vähemalt 500 elanikuga kanalisatsioonisüsteeme teenindavatest<br />
reoveepuhastitest annab järgnev tabel.<br />
AS Eesti Veevärk Konsultatsioon<br />
Tallinn 2005<br />
14
Change language