1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Viru</strong>-<strong>Peipsi</strong> veemajanduskava vee- ja kanalisatsiooni meetmete kava<br />
ITK andmebaasis registreeritud 43 reoveepuhastist töötab mitterahuldavalt 16 e 37 %<br />
seadmete üldarvust. Ebarahuldavalt töötavaist seadmeist on üks mehhaaniline puhasti,<br />
kuus biotiiki ja üheksa bioloogilist puhastit, neist kuuel on järelpuhastuse biotiigid.<br />
16 asula põhipuhastiks on biotiik (tiigid), mehhaanilisi puhasteid on üks (Räpina<br />
Paberivabrik) ja bioloogilisi puhasteid 26, neis järelpuhastus biotiikidega 18 seadet.<br />
Biotiikide ebarahuldava töö peamiseks põhjuseks on asjaolu, et need on aastate jooksul<br />
mudastunud ja muutunud neisse akumuleerunud reoainete tõttu sekundaarse reostuse<br />
allikaks. Sama tendents on ka juhul, kus biotiike kasutakse järelpuhastuseks.<br />
7.3 ÜLEVAADE VEEMAJANDUSE PERSPEKTIIVIDEST<br />
JA KÄIMASOLEVATEST PROJEKTIDEST<br />
Käesoleval ajal on Põlvamaal käivitumas Emajõe-Võhandu valgala veeprojekt, millega on<br />
haaratud Põlva linn ning Ahja, Põlva ja Räpina vallad. Projekti koordinaatoriks on AS<br />
Põlva Vesi.<br />
Emajõe-Võhandu valgala veeprojekti ülesandeks on reoveetöötlusrajatiste ja<br />
reoveevõrgustiku ning joogiveetorustiku rekonstrueerimine ja rajamine ning põhjaveele<br />
lähedal oleva jääkreostuse likvideerimine. Kogu projekti kestvuseks on planeeritud kolm<br />
aastat, mis lubab mahukad torustike ja reoveetöötlusseadmete rekonstrueerimis- ja<br />
rajamistööd paigutada lühiajalisse meetmete programmi.<br />
1998. aastal algatatud nn. 17-Eesti väikelinna projekti olid Põlvamaalt haaratud Põlva ja<br />
Räpina linnad. Projekti raames laiendati vee- ja kanalisatsioonivõrke, Põlvasse rajati<br />
veetöötlusjaam koos II-astme pumplaga.<br />
Väikeasulatest on täielikult korrastatud 2003-2004. a Vastse-Kuutse aleviku veevarustuse<br />
ja kanalisatsioonisüsteemid, rekonstrueeriti torustikud, paigaldati rauaärastusseade ja rajati<br />
uus reoveepuhasti – annuspuhasti. Perspektiivset ÜVK-süsteemide laiendamist pole<br />
esialgselt ette nähtud.<br />
7.4 ALLA 500 ELANIKUGA ASUMID<br />
Vee erikasutusluba omavaid asumeid, mille elanikkond on alla 500 inimese, on Põlvamaal<br />
lisaks käsitletutele 17, reoveepuhasteid omavaid juriidilisi isikuid kaks.<br />
Alla 500 elanikuga asulate reoveepuhastitest ei taga nõutavat puhastusastet 7, neist kuuel<br />
on nõutav ka fosforiärastus.<br />
7.5 KOKKUVÕTE<br />
Kokkuvõttena võib öelda, et käsitletud asulate lõikes on Põlvamaal rahuldavalt toimiv<br />
ÜVK-süsteem. Puuduvad suuremad probleemid nii joogivee terviseohutuse tagamisel kui<br />
perspektiivis reovee nõuetekohasel puhastamisel.<br />
Suurimad probleemid seonduvad eeskätt Põlva reoveepuhastiga – ülekoormus,<br />
mudakäitluse puudulikkus.<br />
Põlvamaa ÜVK-süsteemide rekonstrueerimist ja laiendamist puudutavate meetmekavade<br />
väljatöötamisel arvestasime juba teostamisel või algatamisel olevate projektide ja töödega,<br />
omavalitsuste arengukavade ja olemasolevate või koostamisel olevate ÜVK arengukavade<br />
AS Eesti Veevärk Konsultatsioon<br />
Tallinn 2005<br />
46
Change language