1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi

Viru-Peipsi veemajanduskava vee- ja kanalisatsiooni meetmete kava
3 LÄÄNE-VIRU MAAKOND
3.1 KÄSITLETUD OMAVALITSUSED JA ASUMID
Käesolev peatükk käsitleb järgmiste Lääne-Viru maakonda jäävate vähemalt 500 elanikuga
linnade ja omavalitsuste asumite ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide seisundit ja
planeeritavaid meetmeid: Rakvere; Kunda; Tamsalu; Haljala vald Haljala alevik; Kadrina
vald Kadrina ja Hulja alevikud; Väike-Maarja vald Väike-Maarja alevik; Avanduse vald
Simuna alevik; Rakvere vald Lepna alevik; Rakke vald Rakke alevik; Laekvere vald
Laekvere alevik; Vinni vald Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi ja Tudu alevikud ning Sõmeru
vald Sõmeru alevik. Elanike koguarv antud asumite lõikes on ligikaudu 38 tuhat inimest.
3.2 ÜLEVAADE JOOGIVEE JA HEITVEE KVALITEEDIST
LÄÄNE-VIRU MAAKONNAS
3.2.1 Veevarustuse põhiprobleemid
Lääne-Virumaa käsitletud asumid on ühisveevärgiteenusega rahuldavalt kaetud,
varustatuse aste jääb suurtes piirides 65-90% vahele. Teadaolevalt on 100%
ühisveevarustusteenusega kindlustatud vaid Väike-Maarja elanikud. Linnades: Rakvere,
Kunda ja Tamsalu on teenusega varustatus samuti mõnevõrra parem väiksemate
omavalitsuse asumitest, kuid oluliselt vajab ühisveevärk laiendamist kõikjal maakonnas.
Üldine probleem on traditsiooniliselt veetorustike halb seisund, mis tuleneb enamasti nii
vanusest, kesisest ehituskvaliteedist kui torustike üledimensioneeritusest tingitud
täissettimisest. Enamlevinud probleemiks on ka sulgarmatuuri (siibrite) halb seisund.
Erandiks on maakonnakeskus Rakvere, kus tänu vee-ettevõtte aktiivsusele ja EL-i
abiprojektidele on laiendatud ja renoveeritud suur osa veetorustikest. Lisaks on AS
Rakvere Vesi poolt välja töötatud Eesti seni süsteemseim lekkeotsingu metoodika, mis
tagab lekete kiire avastamise ja likvideerimise. AS Rakvere Vesi teeninduspiirkonnas
Rakvere linnas on vähendatud müümata vee osakaalu võrku antud veest ajavahemikus
1999 kuni 2004 ligikaudu 40%-lt 13-le %-le, mis on väga hea näitaja.
Muudest seadmetest on suurem osa nõukogude päritolu süvavee- ja survetõstepumpadest
eelpoolloetletud asumites tänaseks välja vahetatud, osaliselt on kaasajastatud
automaatikaseadmeid. Analoogselt teiste Eesti piirkondade ühisveevärgisüsteemidega
kasutatakse rõhuregulaatorseadmetena aga endiselt aktiivselt vanu ja üledimensioneeritud
hüdrofoore.
Tarbitava joogivee kvaliteedi hindamise osas tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest:
Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (sotsiaalministri 31. juuli
2001. a määrus nr 82, jõustus 01. juunil 2002. a) (edaspidi “määrus nr 82”), mis on
harmoniseeritud EL joogiveedirektiiviga Council Directive 98/83 EC;
AS Eesti Veevärk Konsultatsioon
Tallinn 2005
20