1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi

More documents

Recommendations

Info

Viru-Peipsi veemajanduskava vee- ja kanalisatsiooni meetmete kava Probleemiks on tarbijaile antava vee kvaliteet, mis on tingitud kõrgenenud raua- ja mangaanisisaldusest põhjavees ja vee saastumisest torustikes korrosiooniproduktidega, kohati on probleemiks ka põhjavees kõrgenenud fluoriidisisaldus (Ülenurme, Tõrvandi ja Laeva puurkaevudes, Puhja valla Ulila ja Uula asulates, Tartu valla Kärkna ja Lähte asulates, Kambjas). Paljudel käsitletud asulatel puuduvad veetöötlusseadmed. Põhiliselt baseerub ühisveevarustus Tartu veekompleksil - D 3-2 ja Pärnu Siluri veekompleksil - D 2 pr-S. Asulate lõikes on elanikkonna varustatus veega ühisveevärgist erinev, 40-50%-dist kuni 95%-ni. 6.2.2 Reoveekäitluse põhiprobleemid 2003. aastal oli ITK andmeil Tartu maakonnas puhastamist vajava reovee veeheide pinnavette 8 144,62 tuh m 3 /d, sh puhastamata 568,67 tuh m 3 /a ja ebapiisavalt puhastatud reovett 419,49 tuh m 3 /a, mis keskmistena ööpäevas on vastavalt 22 314 m 3 /d, 1 558 m 3 /d ja 1 149 m 3 /d. 2003. a andmeil (ITK) toimus puhastamata või ebapiisavalt puhastatud reovee veeheide pinnasesse Nõo vallas koguses 6,16 tuh m 3 /a e keskmiselt 17 m 3 /d. 6.2.2.1 Tartu linna reoveekäitluse probleemid Tartu linnas on reovee kogumise, ärajuhtimise ja puhastamisega hõlmatud ligi 90% elanikkonnast. Puhastusseadmed rajati 1996.-97.- aastal, lämmastiku bioloogilise ärastuse tehnoloogia rakendati 2004. a. Viimastel aastatel on AS Tartu Veevärk ulatuslikult renoveerinud ja rajanud uusi kanalisatsioonitorustikke. 2004. a anti käiku tunnelkollektor- 2, millega likvideeriti enamus seniseid otselaske Emajõkke. Puhastusseadmetel täiustati lämmastikuärastuse tehnoloogilist protsessi, mille tulemusel üldlämmastiku kontsentratsioon puhastiväljundil on oluliselt langenud. Toimub nõuetekohane jääkmuda komposteerimine. Reoveesuublaks on Emajõgi. Puhastikompleksi kuuluvad eelsetitid, aerotankid lämmastiku bioloogilise ärastuse rakendamisega ja fosfori keemilise sadestamisega, järelsetitid, jääkmuda käitlusseadmed koos tahkestatud muda segamisega puiduhakkega ja segu komposteerimisega. ITK andmeil olid 2003. a Tartu puhastusseadmete väljundi näitajad järgmised: - heitvee vooluhulk 5 992 tuh m 3 /a e keskmiselt 16 416 m 3 /d, tunnelkollektor-2 polnud veel valmis, vee erikasutusloaga lubatud 20 652 m 3 /d; - BHT 7 – 9,1 mg/l (aasta keskmine), ajutise loa nõue 2003. a III ja IV kvartalis (renoveerimise ajal) BHT 7
Viru-Peipsi veemajanduskava vee- ja kanalisatsiooni meetmete kava Kanalisatsioonitorustike kogupikkus on kokku 11,6 km, sellest 3 km survetorustikku ülepumplast puhastile. Pumpla on amortiseerunud, puudub reovee vooluhulgamõõtur. Põhiline osa kanalisatsioonitorustikke on rajatud 1970-ndatel aastatel, materjaliks betoon, keraamika ja malm. Malmist on ka survetorustik. 1990-ndate aastate lõpul on rajatud ca 500 m plasttorustikku. Reoveepuhasti valmis 1986. aastal, osaliselt renoveeritud 1996. a. Projektvõimsus 1800 m 3 /d, 2003. a keskmine vooluhulk oli 310 m 3 /d. Hetkeseisuga töötabki Elva reoveepuhasti neljast sektsioonist vaid üks sektsioon. Järelpuhastuseks on biotiigid – 4 tk üldpinnaga 9 000 m 2 . Heitveesuublaks on Käo-Kingsepa oja (kood 10363), mis pole kantud reostustundlike suublate nimekirja. ITK andmeil olid 2003. a Elva puhastusseadme väljundi näitajad järgmised: - heitvee vooluhulk 113,1 tuh m 3 /a e keskmiselt 310 m 3 /d, vee erikasutusloaga veeheitekogust pole määratletud; - BHT 7 – 340 mg/l (aasta keskmine), loa nõue
Page 1 and 2: Viru-Peipsi veemajanduskava vee- ja
Page 37: Viru-Peipsi veemajanduskava vee- ja

1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?