1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Viru</strong>-<strong>Peipsi</strong> veemajanduskava vee- ja kanalisatsiooni meetmete kava<br />
5 JÕGEVA MAAKOND<br />
5.1 KÄSITLETUD OMAVALITSUSED JA ASUMID<br />
Käesolev peatükk käsitleb järgmiste Jõgeva maakonda jäävate vähemalt 500 elanikuga<br />
linnade ja omavalitsuse asumite ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide seisundit ja<br />
planeeritavaid meetmeid: Jõgeva; Põltsamaa; Mustvee; Jõgeva vald Kuremaa, Jõgeva ja<br />
Siimusti alevikud; Põltsamaa vald Adavere alevik ja Võisiku küla; Puurmani vald<br />
Puurmani alevik; Tabivere vald Tabivere alevik; Torma vald Torma alevik; Palamuse vald<br />
Palamuse alevik. Elanike koguarv antud asumite lõikes on ligikaudu 18,9 tuhat inimest.<br />
5.2 ÜLEVAADE JOOGIVEE JA HEITVEE KVALITEEDIST<br />
JÕGEVA MAAKONNAS<br />
5.2.1 Veevarustuse põhiprobleemid<br />
Jõgeva maakonna käsitletud vähemalt 500 elanikuga asumite piires on<br />
ühisveevärgiteenusega kaetus madal, varustatuse aste jääb laias laastus küll vahemikku 50-<br />
95%, kuid viimatinimetatud näitaja kuulub maakonnakeskusele Jõgeva linnale. Teistes<br />
maakonna linnades: Põltsamaa, Mustvee – on ühisveevärgiteenusega kindlustatus oluliselt<br />
madalam: Põltsamaal ligikaudu 70%, Mustvees vaid 55%. Valdavalt jääb teenusega kaetus<br />
ühisveevärki omavates asumites vahemikku 50-70%.<br />
Lisaks olulisele veetorustike juurdeehitamise-laiendamise vajadusele on traditsiooniliseks<br />
probleemiks torustike halb seisund. Põhjused on üldjoontes analoogsed teiste Eesti<br />
piirkondadega: vanus, halb ehituskvaliteet, torustike üledimensioneeritus.<br />
Maakonnakeskuses Jõgeval on rekonstrueeritud veetorustikku võrreldes teiste<br />
piirkondadega oluliselt suuremas mahus, seetõttu on ka probleemid väiksemad.<br />
Torustike uuendamine ja hooldus peaks olema vee-ettevõtetes praktiliselt pidev protsess,<br />
lähiaastate põhiülesanne on EL fondide abiga likvideerida suurimad aastatepikkused<br />
tegematajätmised ning rekonstrueerida kõige kriitilisemad, vanemad ja avariilisemad<br />
torustikulõigud.<br />
Võrreldes torustikega on veevarustuspumplad oluliselt paremas seisus. Suurem osa<br />
nõukogude päritolu süvavee- ja survetõstepumpadest eelpoolloetletud asumites tänaseks<br />
välja vahetatud, renoveeritud on pumplahooneid, kaasajastatud on automaatikaseadmeid.<br />
Analoogselt teiste Eesti piirkondade ühisveevärgisüsteemidega kasutatakse<br />
rõhuregulaatorseadmetena aga endiselt arvukalt vanu, korrodeerunud ja<br />
üledimensioneeritud hüdrofoore.<br />
Tarbitava joogivee kvaliteedi hindamise osas tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest:<br />
AS Eesti Veevärk Konsultatsioon<br />
Tallinn 2005<br />
29
Change language