1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Viru</strong>-<strong>Peipsi</strong> veemajanduskava vee- ja kanalisatsiooni meetmete kava<br />
<br />
<br />
Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (sotsiaalministri 31. juuli<br />
2001. a määrus nr 82, jõustus 01. juunil 2002. a) (edaspidi “määrus nr 82”), mis on<br />
harmoniseeritud EL joogiveedirektiiviga Council Directive 98/83 EC;<br />
Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedija<br />
kontrollnõuded (sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1, jõustus 01. juulil<br />
2003. a) (edaspidi “määrus nr 1”).<br />
Jõgeva maakonnas kasutatakse olmeveeallikana vaid põhjavett.<br />
Suur osa Jõgevamaast paikneb kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Tingituna<br />
sellest ei ole haruldane madalate erapuurkaevude ja salvkaevude vee reostatus nii<br />
lämmastikuühenditega kui probleemid mikrobioloogiliste näitajatega ülemistes<br />
põhjaveekihtides. Adavere piirkond kuulub koos Pandivere veekaitsealaga Eesti<br />
nitraaditundliku ala koosseisu.<br />
Suuremate ühisveevärgisüsteemide puhul esineb tõenäoliselt inimtegevusest tingitud<br />
ülenormatiivset ammooniumi sisaldust Adavere Õunaaia puurkaevu- ja ühel korral ka<br />
võrguveeproovis, samuti Torma aleviku Pargi puurkaevu vees. Ammooniumi<br />
ülenormatiivset sisaldust, mis madalates kuni 60 m sügavustes Siluri veekompleksi rajatud<br />
puurkaevudes on tingitud põllumajandustegevusest, esines ka Põltsamaa ja Torma valdade<br />
väiksemates külades – Kamari, Söödi jt. Ülenormatiivne koli-indeks oli ühekordselt<br />
mõõdetud Jõgeva linna Kruusa puurkaevu ja Põltsamaa valla Neanurme farmi puurkaevu<br />
vees. Tulenevalt AS Jõgeva Vesi esindajate soovist, nägime Kruusa puurkaevpumplale ette<br />
kloraatori paigalduse. Samas jäetakse kaev perspektiivis reservi.<br />
Tulenevalt lämmastikuühendite reostusest Adavere Õunaaia puurkaevus on Põltsamaa<br />
valla ÜVKA-s soovitatud rajada uus puurkaev ja tagada selle ümber nõutav<br />
sanitaarkaitseala (AS Maves 2004).<br />
Erinevalt eelkäsitletud Ida- ja põhilise osa Lääne-<strong>Viru</strong> maakondade asumitest, on<br />
Jõgevamaal probleemiks ka ühisveevärkide vees ülenormatiivne fluoriidisisaldus. Meie<br />
poolt käsitletud asumitest esines ülenormatiivset fluoriidi Võisiku hooldekodu puurkaevu<br />
ning Torma elamute puurkaevu teeninduspiirkonnas (vastavalt 1,9 ja 2,18 mg/l, A. Saava,<br />
E. Indermitte, 2005). Lisaks on fluoriidi ülenormatiivne sisaldus probleemiks Lustiveres,<br />
Adavere Tuuliku puurkaevus, ning Voore Põhikooli kraanivees. Kokku on Jõgeva<br />
maakonnas ülenormatiivse fluoriidisisaldusega joogivee tarbijaid ligikaudu 1350 inimest.<br />
Väljapakutud lahendustena fluoriidiprobleemile nähakse mõlema valla ÜVKA-des ette<br />
uute madalamate puurkaevude puurimine, kuna väiksemates vee-ettevõtetes on<br />
fluoriidiärastuseadmete paigaldamine ja ekspluatatsioon ülemäära kulukas.<br />
Väiksemaks probleemiks on kogu Eesti ühisveevärgisüsteemides levinud ülenormatiivne<br />
üldraua ja hägususe sisaldus.<br />
Sellest tulenevalt nähakse ühisveevärgisüsteemi veehaaretele, kus need seni puuduvad, ette<br />
rauaeraldusseadmete paigaldus. Rauaeraldusseadmed on tänase seisuga meie poolt<br />
käsitletavates asumites paigaldatud Tabivere alevikus ning Jõgeva vallas Jõgeva alevikus.<br />
Rauaeraldusseadmed puuduvad kõigis maakonna linnades: Jõgeva, Põltsamaa, Mustvee.<br />
Põltsamaa linna vee-ettevõtja: OÜ Melior, esindaja sõnul aga neil puurkaevu(de) ega<br />
AS Eesti Veevärk Konsultatsioon<br />
Tallinn 2005<br />
30
Change language