1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Viru</strong>-<strong>Peipsi</strong> veemajanduskava vee- ja kanalisatsiooni meetmete kava<br />
Nagu tabelist näha, on efektiivdoosi üleindikatiivne sisaldus oluliselt kõrgem lubatud 0,1<br />
mS/a nii Kundas kui Rakveres. Kundas on ühe elamu kraanivees mõõdetud isegi kuni 9,5<br />
korda lubatud indikaatornäitajast kõrgem efektiivdoos: 0,95 mS/a (vt. tabel 4.1).<br />
Analoogselt eelmistes peatükkides toodud Ida-<strong>Viru</strong>maa probleemile selgub vee tegelik<br />
terviseohtlikkus peale Kiirguskeskuse poolt läbiviidavat radionukleiidide sissevõtust<br />
põhjustatud dooside doosikoefitsiendi väärtuste hindamistulemusi. Sellele järgnevalt annab<br />
hinnangu Tervisekaitseinspektsioon ning saab hakata probleemile lahendusi otsima.<br />
Ühisveevärgisüsteemides on tavapärastest komponentidest põhiliseks veekvaliteedi<br />
probleemiks kogu Eestis levinud ülenormatiivne üldraua (kohati mangaani) sisaldus.<br />
Sellest tulenevalt nähakse ühisveevärgisüsteemi veehaaretele, kus need seni puuduvad, ette<br />
rauaeraldusseadmete paigaldus. Rauaeraldusseadmed on tänase seisuga meie poolt<br />
käsitletavates asumites paigaldatud vaid Rakveres ja suuremat osa Kunda linnast<br />
varustavas veehaardes.<br />
Eestis küllaltki levinud ning tervistohutavaks komponendiks loetava fluoriidi<br />
ülenormatiivset sisaldust meie poolt käsitletud vähemalt 500 elanikuga asumite<br />
ühisveevärgisüsteemides mõõdetud ei ole. Ainsana teadaolevalt ületab fluoriidisisaldus<br />
Lääne-<strong>Viru</strong> maakonnas norme Rakvere valla Lasila küla Põhikooli kraanis mõõdetud<br />
veeproovis (A. Saava, E. Indermitte, 2005.<br />
Tänase seisuga puudub teave ülenormatiivsetest mikrobioloogilistest näitajatest Lääne-<br />
<strong>Viru</strong>maa ettevõtete ühisveevärgivees.<br />
3.2.2 Reoveekäitluse põhiprobleemid<br />
Käsitletud vähemalt 500 elanikuga asumitest Lääne-<strong>Viru</strong>maal on tarbijate kaetus<br />
kanalisatsiooniteenusega keskmisel tasemel, jäädes mõnevõrra alla ühisveevarustusteenuse<br />
kättesaadavusest ning moodustades keskmiselt ligikaudu 70% elanike arvust asulate lõikes.<br />
Probleemne on aga ühiskanalisatsioonisüsteemide seisund nii torustike, reoveepumplate<br />
kui -puhastite osas.<br />
Vabariigi Valitsuse määrusele nr 269 vastav suublasse juhitava heitvee kvaliteet on kõigi<br />
normeeritud põhikomponentide osas tagatud põhiliselt asumites, kus on viimasel ajal<br />
toimunud reoveepuhasti rekonstrueerimine või uue ehitus: Rakvere, Tamsalu, Väike-<br />
Maarja ja Kadrina. Teiste käsitletud piirkonna asumite lõikes on reoveepuhastitega<br />
probleeme nõutud heitvee kvaliteedinäitajate saavutamisel. Eriliste valupunktidena tuleb<br />
ära märkida Rakvere lähiümbruse karstialal halvasti töötavad reoveepuhastid nii Rakvere<br />
kui Vinni valla asumites, samuti asumid, kus puuduvad reoveepuhastid (kogumiskaevude<br />
vettpidavus ei ole kindlustatud): Tudu, Kakumäe, Kadila, Küti või kus reoveepuhasti<br />
efektiivsus on väga madal: Lepna, Roela reoveepuhastid jt.<br />
Mudakäitlus vajab kas täiustamist või väljatöötamist aga kõigis piirkonna reoveepuhastites,<br />
kaasa arvatud Rakvere.<br />
Perspektiivis plaanitakse Rakvere reoveepuhastile juhtida lisaks juba ühendatud Näpi,<br />
Piira, Tõrremäe ja Tõrma küladele Sõmeru aleviku reovesi.<br />
AS Eesti Veevärk Konsultatsioon<br />
Tallinn 2005<br />
23
Change language