1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi

Viru-Peipsi veemajanduskava vee- ja kanalisatsiooni meetmete kava
2 IDA-VIRU MAAKOND
2.1 KÄSITLETUD OMAVALITSUSED JA ASUMID
Käesolev peatükk käsitleb järgmiste Ida-Viru maakonda jäävate linnade ja vallaasumite
ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide seisundit ja planeeritavaid meetmeid: Narva,
Narva-Jõesuu, Sillamäe, Kohtla-Järve, Jõhvi, Kiviõli, Püssi; Vaivara vald Olgina alevik;
Toila vald Toila, Voka alevikud; Kohtla-Nõmme vald Kohtla-Nõmme alev; Mäetaguse
vald Mäetaguse alevik; Iisaku vald Iisaku alevik; Avinurme vald Avinurme alevik; Aseri
vald Aseri alevik ning Sonda vald Sonda alevik. Elanike koguarv antud asumite lõikes on
ligikaudu 160 tuhat inimest.
2.2 ÜLEVAADE JOOGIVEE JA HEITVEE KVALITEEDIST
IDA-VIRU MAAKONNAS
2.2.1 Veevarustuse põhiprobleemid
Ida-Virumaa käsitletud asumid on ühisveevärgiteenusega suhteliselt hästi kaetud,
varustatuse aste jääb suurtes piirides 70-90% vahele. Linnades nagu Narva, Jõhvi, Kohtla-
Järve (Järve ja Ahtme linnaosad), Sillamäe jt. on teenusega varustatud isegi 95-100%
tarbijatest.
Üldine probleem on traditsiooniliselt veetorustike halb seisund, mis tuleneb enamasti nii
vanusest, kesisest ehituskvaliteedist kui torustike üledimensioneeritusest tingitud
täissettimisest. Enamlevinud probleemiks on ka sulgarmatuuri (siibrite) halb seisund.
1990.-ndate aastate lõpul alustati tõsisemalt torustike renoveerimisega ning osaliselt on
olukord ka paranenud (Narva, Kohtla-Järve), kuid veetorustike hea tehnilise seisundi
kindlustamiseks seisab veel ees väga suur töö.
Parem on olukord pumbajaamadega, seda nii puurkaevpumplate kui II-astme pumplate
osas, mida on vee-ettevõtted oma vahenditega perioodiliselt ka hooldanud ja renoveerinud.
Suurem osa nõukogude päritolu pumpadest on tänaseks välja vahetatud, osaliselt on
kaasajastatud automaatikaseadmeid. Siiski torkavad (põhiliselt) vallakeskuste ja
väiksemate asumite ühisveevärkides silma tänini kasutatavad halvas seisundis 5-10 m 3 -se
mahuga hüdrofoorid.
Veekvaliteedi hindamise osas tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest:
Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (sotsiaalministri 31. juuli
2001. a määrus nr 82, jõustus 01. juunil 2002. a) (edaspidi “määrus nr 82”), mis on
harmoniseeritud EL joogiveedirektiiviga Council Directive 98/83 EC;
Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedija
kontrollnõuded (sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1, jõustus 01. juulil
2003. a) (edaspidi “määrus nr 1”).
AS Eesti Veevärk Konsultatsioon
Tallinn 2005
10