1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Viru</strong>-<strong>Peipsi</strong> veemajanduskava vee- ja kanalisatsiooni meetmete kava<br />
4 JÄRVA MAAKOND<br />
4.1 KÄSITLETUD OMAVALITSUSED JA ASUMID<br />
Järva maakonna 16 omavalitsusüksusest (14 vallast ja 2 linnast) kuuluvad <strong>Viru</strong>-<strong>Peipsi</strong><br />
vesikonda osaliselt kaks valda: Koeru vald ja Koigi vald. Üle 500 elanikuga asulaks<br />
nimetatud valdades on ainult Koeru alevik - 1 164 elanikku (01.01.2005. a.<br />
4.2 ÜLEVAADE JOOGIVEE JA HEITVEE KVALITEEDIST<br />
KOERU ALEVIKUS<br />
4.2.1 Veevarustuse põhiprobleemid<br />
Ühisveevarustusega on kindlustatud ca 77% aleviku elanikkonnast.<br />
Nagu kogu Järva maakonnas nii ka Koeru alevikus kasutatakse olmeveena põhjavett.<br />
Aleviku ühisveevärk baseerub Silur-Ordoviitsiumi (S-O) ja ordoviitsiumi (O 3 ) veekihi<br />
põhjaveel. Kasutusel 2 puurkaevu, millised töötavad ühtsesse veevõrku. Silur-<br />
Ordoviitsiumi puurkaevu vees on kõrgenenud rauasisaldus (0,47 mg/l), Ordoviitsiumi<br />
puurkaevu vesi vastab kõigi näitajate osas joogivee tootmiseks kasutatava põhjavee<br />
kvaliteedinõutele(üldrauda 0,08 mg/l), seetõttu kasutatakse põhiliselt Ordoviitsiumi<br />
puurkaevu vett – 95% kogu võrkuantavast veest. Tarbijapunktide veeproovides on<br />
halvenenud vee värvuse ja hägususe näitajad võrreldes puurkaevude vee näitajatega.<br />
Puurkaevudest väljapumbatav veekogus keskmiselt 160-170 m 3 /d.<br />
Veevõrgu vanus on rohkem kui 30 aastat, materjaliks põhiliselt malm, kohati ka teras<br />
(peamiselt majaühendused). Veevõrgu üldpikkus ca 6 km. Seoses veetarbimise<br />
vähenemisega on torustikud üledimensioneeritud. Torustikud on amortiseerunud.<br />
4.2.2 Reoveekäitluse põhiprobleemid<br />
Ühiskanalisatsiooniga on käesoleval ajal liitunud ca 70% Koeru aleviku elanikkonnast.<br />
Kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ca 6 km, sh survetorustikud. Kanalisatsioonivõrgu<br />
vanus on rohkem kui 30 aastat, materjaliks põhiliselt keraamiline ja asbotsemendist torud.<br />
Torustikud on amortiseerunud. Suur on pinnasevee kõrgseisust tingitud infiltratsioonivee<br />
osakaal üldises reovee vooluhulgas. Kevadise suurveeperioodi ja suvise kuiva perioodi<br />
reovee vooluhulkade erinevused on üle 1,5 kordses.<br />
2001. a rekonstrueeriti reovee puhastusseadmed ja reovee peapumpla. Puhastil<br />
rakendatakse reovee bioloogilis-keemilist puhastust koos lämmastiku bioloogilise<br />
ärastusega. Puhasti vastuvõtuvõimeks on keskmine vooluhulk 170 m 3 /d ja reostuskoormus<br />
68 kgBHT 7 /d, so 1133 ie. Puhasti juurde rajati reovee purgimissõlm.<br />
2003. a andmeil (ITK) oli keskmiseks reovee vooluhulgaks 136 m 3 /d, väljundi<br />
reostuskomponentidest ei vastanud vee erikasutusloas esitatud nõudele üldfosfori sisaldus:<br />
P üld =4,2 mg/l, loaga lubatud 2,0 mg/l. Heitveesuublaks on Rõhu peakraav (kood 10320),<br />
mis on reostustundlike suublate nimekirjas ja eeldab fosfori nõuetekohast ärastust,<br />
vaatamata sellele on puhasti hinnatud nõuetekohaselt töötavaks.<br />
AS Eesti Veevärk Konsultatsioon<br />
Tallinn 2005<br />
27
Change language