vaata faili - Viru Peipsi

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 

Keskkonnatehnika instituut 

VIRU JA PEIPSI ALAMVESIKONDADE JÕGEDE 

SEISUNDI HINDAMINE VEEMAJANDUSKAVADE 

KOOSTAMISEKS 

LÕPPARUANNE 

Vastutav täitja 

Enn Loigu 

Tallinn, 2003

Sisukord 

1. Sissejuhatus 3 

2. Uurimistöö eesmärk ja metoodika 5 

2.1. Töö lähteülesanne 5 

2.2. Uuritavad objektid 5 

3. Jõgede valgalade üldine iseloomustus 11 

3.1. Hüdroloogiline ülevaade 11 

3.2. Maakasutus 

14 

4. Inimmõju hindamine 15 

4.1. Punktallikate analüü 15 

4.2. Heitvee reostusnäitajate analüüs 39 

4.3. Põllumajanduslik hajukoormus 

43 

4.4. Jõgede looduslähedane seisund (foon) 53 

4.5. Erinevate reostusallikate osatähtsus 54 

5. Vooluveekogude seisund ja vastavus kvaliteedi nõuetele 67 

5.1. Keskkonnakaitselised eesmärgid 67 

5.2. Joogiveeallikad (pinnavesi, joogivesi) 68 

5.3. Lõheliste ja karpkalaliste elupaikadena kaitstavad jõed 71 

5.4. Supluseks kasutatavate veekogude veekvaliteet 96 

5.5. Nitraaditundlik ala 98 

6. Seireprogrammi ülevaade ja hinnang 102 

6.1. Jõgede veekvaliteediklassid ja veeklasside kvaliteedinäitajate analüüs 102 

6.2 Jõgede tüpiseerimisest 112 

6.3. Ettepanekud täiendava veeseire vajadustest 119 

7. Ettepanekud ja soovitused 121 

Lisad 

2

1. Sissejuhatus 

Vee kaitsel ja veevarude säästlikul kasutamisel on Eestis pikaajalised traditsioonid ja 

kogemused. Viimastel aastatel on täiendatud pidevalt veealast seadusandlust ja 

ühtlustatud seda Eurropa Liidu vastavate direktiividega. Vaatamata tõhusale 

tegevusele veemajanduse alal , ei ole siiski veel paljude vooluveekogude ökoloogiline 

seisund hea. Põhiprobleemiks on endiseselt linnade, eriti aga maa-asulate 

mitteküllaldaselt puhastatud reoveed ning sellest tulenevalt kõrge orgaanilise aine 

sisaldus vees, mis põhjustab vee hapnikureziimi halvenemist ja sekundaarset reostust 

NO 2 , NH 4 ühenditega. Värsket reostust peegeldavate indikaatorite nagu nitrit- ja 

ammooniumlämmastik kõrge tase on üheks jõgede reostuse põhiprobleemiks, 

ohustatades sellega veekogude liigilist mitmekesisust ja veeelustikku. Probleemiks on 

ka endiselt veekogude eutrofeerumine, mis on tingitud inimtegevuse tagajärjel 

taimetoitainete (fosfor, lämmastik) vette juhtimisest, mis põhjustab veekogude 

kinnikasvamist, mis omakorda halvendab veekogu hüdroloogilist ja keemilist reziimi. 

Tuleb arvestada asjaoluga, et Eesti jõed on madalad ja inimmõjule tundlikud, mistõttu 

vete kaitsmiseks reostuse eest on vajalik saavutada reovete kõrgetasemeline puhastus. 

Veemajandusprobleemide lahendamine baseerub vastavalt Euroopa 

LiiduVeeraamdirektiivile ja sellega seotud teistele direktiividele ning Eesti 

veepoliitikale vesikonna printsiibil. 

Käesoleva töö eesmärgiks oli käsitleda Viru ja Peipsi alamvesikonna jõgede 

sanitaarset seisundit, nende vastavust riiklikele veekvaliteedi normatiividele ja hinnata 

põhjuseid, millest võib olla tingitud veereostus. Uurimistöö tulemused näitasid, et 

paljude jõgede seisund on halb, sest on tugevasti mõjustatud inimtegevuse poolt. Eriti 

halb on olukord maa-asulate väikepuhastitega, mille väljundkontsentratsioonid ei 

vasta asulatele kehtestatud reovee ärajuhtimistingimustele ning ületavad 

maksimaalselt lubatud väljundkontsentratsioone nii orgaanilise aine (BHT) kui ka 

fosfori ja lämmastiku ühendite osas. See aga tähendab, et inimese tegevuse poolt on 

tugevasti mõjustatud juba väikejõed ja peakraavid, millised on valdavalt reostuse 

eesvooluks. Nendel väikestel veejuhtmetel ei teostata samal ajal üldse 

keskkonnaseiret. Väikejõgedesse juhitava reostuse tagajärjel võib osutuda meie 

vooluvete keskkonnakaitseline olukord märksa halvemaks kui me seda seni oleme 

eeldanud. Eeltoodut näitavad veenvalt töös esitatavad kaardid eesvoolu juhitavate 

kontsentratsioonide osas. 

Veekaitsemeetmete planeerimisel ja rakendamisel on vaja igal juhul silmas pidada, et 

hüdroloogiliselt I ja II järgu mikroveestiku keskkonnakaitseline seisund peab samuti 

kuuluma vähemalt heasse kvaliteediklassi, selleks et tagada kogu jõestiku kaitse. 

Riikliku seirega haaratud 13-st lõhejõest ja täiendava uuringuga kokku 30 jõelävendist 

vastas Eesti j EL lõhejõgedele kehtestatud kvaliteedinõuetele ainult Preedi jõgi. 

Seisund on erakordselt halb lämmastikühendite osas. Analoogne on olukord 

karpkalalistega, kus püstitatud nõuetele vastas vaid Narva jõgi ülalpool heitvee 

sisselasku. Põllumajandusliku tootmise madalseisuga ja väetisainete vähese 

kasutamisega on oluliselt vähenenud lämmastiku sisaldus põllumajanduspiirkonna 

jõgedes ja toitainete ärakanne põllumajanduslikelt kõlvikutelt on märksa väiksem kui 

Läänemere regiooni teistes riikides. Uurimistöö tulemusena täheldati enamikes 

3

jõgedes lämmastiku sisalduse kahanevat trendi, mis on suure statistilise 

usaldusväärsusega ( joonis 5.3). Samal ajal tuleb arvestada, et põllumajandustootmise 

elavnemisel võib lämmastiku koormus kasvada ja eksperthinnangul 

lämmstikukontsentratsioon tõusta seniselt 2,5-3 mg/l kuni 4-5 mg/l (ehk lämmastiku 

ärakanne praeguselt 5 –7 kg/ha kuni 12-15 kg/ha). Toodud aspekte tuleks tingimata 

arvestada veemajanduskavade koostamisel. 

4

2. Uurimistöö eesmärk ja metoodika 

2.1 Töö lähteülesanne 

Töö eesmärgiks oli Viru ja Peipsi alamvesikondade veemajanduskavade koostamiseks 

hinnangu andmine jõgede keemilis-ökoloogilisele seisundile ning jõgede 

klassifitseerimine füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate alusel. Jõgede 

klassifitseerimiseks oli vaja kasutada lisaks riikliku hüdrokeemilise seireprogrammi 

raames saadud andmetele käesoleva töö raames läbiviidud täiendseire tulemusi. 

Täiendseireks vajalikud jõed ja jõelävendid olid välja valitud eelnevalt Life 

programmi koordinaatorite poolt. Valiku põhikriteeriumiks oli kontrollida ja hinnata 

täiendava seire baasil probleemsete jõgede ja jõelävendite vee keemilisi omadusi, vee 

kasutuskõlblikkust ja vastavust kehtivate normatiividega. 

Põhiülesanded uurimisteema lahendamiseks olid: 

1. Jõgede klassifitseerimine riikliku seire ja täiendseire keemiliste näitajate 

alusel. 

2. Põllumajandusreostuse mõju uuringud veekvaliteedile väikevalglate jõgedes. 

3. Looduskoormuse uuringud ehk inimtegevusest otseselt mõjustamata maaaladelt 

(mets, looduslik rohumaa, märgalad, jt.) tuleneva toitainete koormuse 

määramine. 

4. Jõgede seisundi hinnang ja kvaliteediklasside määramine riikliku ja täiendava 

seire andmete põhjal. Anda Viru ja Peipsi alamvesikondade jõgede keemilise 

seisundi ülevaade ja esitada jõgede keemiline klassifikatsioon. Anda ülevaade 

punktreostusallikate ja hajureostuse mõjust vee seisundile. Analüüsida 

rahuldavasse või halba klassi kuuluvate jõgede halba veekvaliteeti 

põhjustanud tegureid. Iseloomustada jõgede veekvaliteedi vastavust 

joogiveeallikatele, suplusveekogudele ja kalakasvatusele juba kehtivatest või 

kehtestamisel olevatest kvaliteedinõuetest lähtudes. 

5. Koostada ülevaade ja kaardid jõgede seirest ning teha ettepanekud seirekavade 

täiendamiseks. 

2.2 Uuritavad objektid 

2.2.1 Riiklik jõgede hüdrokeemiline seire 

Viru ja Peipsi alamvesikonda kuuluvate jõgede nimekiri on võetud “Pinnavee seire 

programmist 2002”. Tabelis 2.1 on toodud jõgede nimekiri koos lävenditega ja 

iseloomulike näitajatega, proovivõtu sagedus aastas, määratavad keemilised näitajad, 

seire põhjendus. 

5

Eesti riiklik seire - jõgede hüdrokeemiline seire Tabel 2.1 

Jaama Jõgi Lävend Lävendi Valgala Jaama tüüp Jaama suurus Jaama Proovivõtu Pikaajaline Hüdro- Seire Analüüsi 

number kaugus pindala vastavalt vastavalt absoluutne sagedus keskmine loogilised põhjen pakett 

suudmest lävendis 

EUROWATER- 

NET'le UROWATER kõrgus äravool andmed dus 

km km 2 NET'Ele m aastas m 3 /s 

1 Piusa Värska-Saatse 16 503 R, F L 32.0 12 6.07 HBV* km, rF I 5) 

2 Võhandu Vagula 93 495 R L 68.9 6 3.48 HM km, rR II 

3 Võhandu Himmiste 57.5 848 R L 52.0 6 5.95 HM km, rR II 

4 Võhandu Räpina HP 6 1144 R, F, I XL 30.3 12 8.30 HP rF I 5) 

11 Emajõgi Rannu-Jõesuu HP 100 3374 R, F XXL 33.0 6 22.83 HP P, rR II 2)9) 

12 Emajõgi Tartu HP 45.2 7828 R, F XXL 31.3 6 56.41 HP rR II 

13 Emajõgi Kavastu 16 8539 R, F, I XXL, MI 30.5 12 61.49 HM P, FD, rF I 2)6)8)9)11) 

14 Pedja Jõgeva SAJ 71 665 R, I L 65.0 6 5.16 HM rI II 

15 Pedja Tõrve HP 45.6 776 R L 42.5 6 6.04 HP rR II 

16 Preedi Varangu HP 39.8 34.8 B S 90.1 6 0.38 RR ND, rB II 

17 Põltsamaa Rutikvere 64.5 861 R L 66.5 6 8.15 HM km, rR II 

22 Oostriku Oostriku 6 29.7 B S 76.0 6 0.25 RR ND, rB II 

23 Porijõgi Reola HP 12.6 241 R M 33.0 12 1.82 HP rR I 

24 Ahja Kiidjärve 54.4 336 B L 49.0 6 2.41 HM rB II 

25 Ahja Lääniste 18 930 R L 30.7 12 6.04 HM km, rF I 

26 Kääpa Kose paisjärv 6.2 282 R, F M 35.0 12 1.86 HM km rF Iˇ5) 

27 Avijõgi Mulgi HP 4.6 366 R, F L 31.6 12 3.00 HP km rF I 5) 

28 Rannapungerja Iisaku-Avinurme mnt. 27 214 R, F M 36.0 12 2.90 HM P, rF I 5) 

29 Tagajõgi Tudulinna 3.7 252 R, F M 37.0 6 2.01 HP km, P II 

30 Alajõgi Alajõe HP 3.5 140 R, F M 33.0 12 1.47 HP P, rF I 5) 

31 Narva Vasknarva HP 77 47815 R, F XXL, MI 29.0 6 329.86 HP P II 2)9) 

6

32 Narva Narva 7 56060 R, F, I XXL, MI 0.8 12 385.93 HM 

FD, HEL; 

P I 2)3)4)7)8)9) 

33 Pühajõgi suue 1 196 R, F, I M 7.0 12 2.21 RR HEL, km I 3)4)7) 

34 Purtse suue 0.2 810 R, F L 18.0 12 6.71 HM HEL I 3)4)7) 

35 Kunda Lavi 34.7 362 R L 53.0 6 3.82 HM ND, rR II 

36 Kunda suue 2 528 R, F, I L 8.0 12 5.56 HM FD, HEL I 3)4)8)11) 

37 Seljajõgi suue 2 410 R, F, I L 7.0 12 3.48 HBV FD, HEL I 3)4)8) 

60 Mustajõgi Mustajõe HP 3.5 389 R, F, I L 25.0 12 - HP* P I 1)6) 

B - fooni- e. taustjaam 

R - representatiivne jaam 

F - koormusjaam 

I - saastemõju jaam 

S - väike valgala 2,500 km 2 

MI - riiklikult tähtis jaam 

HP- hüdromeetria post 

HM- hüdromeetria post samal jõel (ülal- või allpool seirelävendit), äravool arvutatakse mooduli (M) 

kaudu 

RR- äravool arvutatakse analoog-jõe meetodil 

HBV- äravool modelleeritakse Rootsi HBV mudeliga 

AHP- automaatne hüdroloogia post (pidev äravoolu ja veeproovide kogumine proportsionaaselt 

vooluhulgale) 

* - 2002.aastal planeeritud uued hüdropostid (HP) 

FD- EL Kalavete Direktiivi baasjaam (78/659/EEC, 6.1) 

ND -EL Nitraadi Direktiivi baasjaam (91/676/EEC; 5.6) 

An - põllumajandusliku hajureostuse jaam vastavalt HELCOM Annex 3-le 

7

HEL - HELCOMI koormusjaam (3.5; 5.1) 

km- lõheliste jõe jaam vastavalt KKM määrusele nr. 58 09.10.02 Lõheliste kudelis- ja elupaikade nimistu. 

P - Piiriveekogu jaam vastavalt Piiriveekogude kokkuleppe punkt 7-le. 

rB- riiklik foonijaam 

rR- riiklik representatiivne jaam 

rF- riiklik koormuse jaam 

rI- riiklik saastemõju jaam 

I pakett: temperatuur, hõljuvained, pH, O 2, BHT 7, PHT, NH 4, NO 2, NO 3, N üld, PO 4, P üld, SO 4, Cl, Si, el.juhtivus (soovitatav), värvus 

II pakett: temperatuur, hõljuvained, pH, O 2, BHT 7, PHT, NH 4, NO 2, NO 3, N üld, PO 4, P üld, HCO 3, SO 4, Cl, Ca, Mg, Na, K, Si, karedus, Fe, el.juhtivus (soovitatav), värvus 

1) 

vastavalt Eesti-Vene piiriveekogude komisjoni protokollile kaevandusveed: kohustuslikud näitajad on pH, lahustunud hapnik, HCO 3, Ca, Mg, Cl, SO 4, N üld, P üld 12 korda aastas 

2) 

vastavalt Eesti-Vene piiriveekogude komisjoni protokollile kohustusliku parameetrina täiendavalt 

klorofüll-a 

3) 

Raskmetallid (Hg, Cu, Pb, Cd, Zn) määratakse korra aastas sügisel vihmaperioodil vastavalt Helsingi konventsioonile (5.3) ja Ohtlike ainete Direktiivile 

(5.3) 

4) 

Naftasaadused määratakse kuus korda aastas vastavalt HELCOM nõuetele (5.3) ja EL Ohtlike ainete Direktiivile 

(5.3) 

5) 

Naftasaadused määratakse kord aastas vastavalt Piiriveekogude leppele (pt.7) ja EL Ohtlike ainete direktiivile (5.3) 

6) 

vastavalt Eesti-Vene piiriveekogude komisjoni protokollile kohustuslikud näitajad on lisaks seireprogrammi paketile (I) ohtlikud ained: Hg, Cu, Pb, Cd, Zn, fenoolid, 

naftasaadused kuus korda aastas erinevatel hüdroloogilistel perioodidel 

7) 

Fenoolid määratakse 12 korda aastas vastavalt EL Ohtlike ainete Direktiivile (5.3) 

8) 

Lõhe- ja karplaste jõgedel määratakse vastavalt EL Kalavete Direktiivile (78/659/EEC, Annex1) lisaks ammoniaak (NH 3) ja üld-jääkkloor (HOCl) kord kuus 

9) 

vastavalt EUROWATERNET nõuetele määrtata klorofüll-a 12 korda aastas klassifikatsiooniks 

10) 

pestitsiidid määratakse 2 korda aastas vastavalt EL Ohtlike ainete Direktiivile (5.3) 

11) 

Lõhe- ja karplaste jõgedel määratakse vastavalt EL Kalavete Direktiivile (78/659/EEC, Annex1) lisaks raskmetallid ja fenoolid kuus korda 

aastas 

8

2.2.2 Täiendav seire 

Täiendava seire objektid kehtestati töölähteülesandes, mille esmaseks eesmärgiks oli välja 

selgitada nende jõgede veekvaliteet ja vastavus püstitatud kvaliteedi eesmärkidele, kuhu 

juhitakse linnade ja maaasulate reovett. Sellest tulenevalt on lävendid nii valitud, et veeproovid 

on võetud ülal- ja allpool reostajat. Valiku eesmärgiks oli välja selgitada eeldatavasti kõige 

reostunumad jõelävendid, mis võimaldaks lisaks riikliku seire andmetele üldistada üksikute 

prioriteetsete jõelõikude sanitaarset seisundit. Eeltoodust tingituna pole imestada, et peatükis 5 

käsitletud jõgede veekvaliteedi analüüs ja vee kõlblikkus ei vasta kvaliteedi osas vee-erikasutaja 

nõuetele. 

Täiendava seire jõgede nimekiri on toodud tabelis 2.2. Vastavalt lähteülesandele määrati 

järgmised keemilised näitajad ajavahemikul jaanuar kuni oktoober 2003 

pH, HA, BHT 7 , PHT, NH 4 , N üld , P üld 

tabelis esitatud jõgede lävenditest (igast lävendist 

12 proovi) 

Tabel 2.2. Täiendava seire jõed 

Jõe kood Jõgi Lävendite 

Lävendid 

arv 

1 100020 Piusa 2 All- ja ülalpool Vastseliina heitvee (Vaks OÜ) 

väljalasku 

2 100300 Võhandu 4 All- ja ülalpool Räpina heitvee väljalaskusid 

(Räpina Paberivabrik AS ja Revekor AS) ning 

all- ja ülalpool Koreli oja (Võru linna heitvesi) 

3 100460 Koreli 2 Ülalpool Võru Juust AS ja allpool Võru Vesi 

AS heitvee väljalaskusid 

4 100660 Mädajõgi 1 Allpool Orava asula heitvee väljalasku 

5 102360 Emajõgi 2 All- ja ülalpool Tartu linna heitvee 

väljalaskusid 

6 102370 Pedja 2 All- ja ülalpool Jõgeva linna heitvee 


7 102720 Kaave 2 All- ja ülalpool Puurmani heitvee väljalasku 

8 102830 Pikknurme 1 Allpool Neanurme jõge 

9 102920 Umbusi 1 Allpool Lustivere asula heitvee väljalasku 

10 103 300 Põltsamaa 2 All- ja ülalpool Põltsamaa linna heitvee 


11 103150 Preedi 1 Suudmest 

12 103620 Kavilda 2 All- ja ülalpool Elva heitvee väljalasku 

13 103650 Elva 2 All- ja ülalpool Otepää Veevärk AS väljalasku 

14 103900 Ilmatsalu 1 Allpool Ilmatsalu asula heitvee väljalaskusid 

15 103960 Laeva 2 Allpool Tapila AS Laeva Meierei väljalasku ja 

allpool Pärka oja 

16 104440 Porijõgi 1 Suudmest 

17 104790 Leevi 2 All- ja ülalpool Vaste-Kuuste asula heitvee 

väljalaskusid (2) 

18 104880 Orajõgi 2 All- ja ülalpool Põlva linna reoveepuhasti 

väljalasku 

19 104950 Lutsu 1 Allpool Viislisoo pkr 

20 105260 Kullavere 1 Suudmest 

21 105510 Mustvee 1 Allpool Ulvi oja (Avinurme vallavalitsuse 

reovesi) 

22 106220 Narva 2 All- ja ülalpool Varva Vesi AS heitvee 


9

23 106730 Rausvere 2 Ülalpool Järve Vesi AS Ahtme ja allpool 

Ahtme Kaevandus AS heitvee väljalaske 

24 106870 Purtse 2 All- ja ülalpool Repo vabrikud AS heitvee 

väljalaset 

25 106870 Ojamaa 1 Suudmest 

26 107070 Kohtla 2 All- ja ülalpool Viru Keemia Grupp AS heitvee 

väljalasku(sid) (tuhamäe nõrgvesi) 

27 107190 Pada 2 All- ja ülalpool Viru-Nigula asula ja Nigula Õlu 

heitvee väljalaskusid 

28 107460 Selja 2 All- ja ülalpool Rakvere Lihakombinaadi ja 

Rakvere Linnasetehase heitvee väljalaskusid 

29 107530 Soolikaoja 1 Suudmest 

30 107790 Loobu 2 All- ja ülalpool Kadrina Soojus AS (Kadrina 

asula heitvesi) heitvee väljalasku 

Seoses madalvee aastaga mitmed uuritavad jõed talvisel madalveeperioodil ja suvel kuivasid 

täielikult, mistõttu ei olnud tagatud nõuetekohane reovee lahjendus ega olnud võimalik proove 

võtta. 

Talvel olid põhjani külmunud: 

Laeva jõgi, allpool Tapila AS Laeva Meierei väljalasku ja allpool Pärka oja 

Leevi jõgi, ülalpool Vaste-Kuuste asula heitvee väljalaskusid (2) 

Kavilda jõgi, all- ja ülalpool Elva heitvee väljalasku 

Pikknurme jõgi, allpool Neanurme jõge 

Ojamaa jõgi, suudmes 

Kohtla jõgi, all- ja ülalpool Viru Keemia Grupp AS heitvee väljalasku 

Rausvere jõgi, ülalpool Järve Vesi AS Ahtme ja allpool Ahtme Kaevandus AS heitvee väljalaske 

Loobu jõgi, ülalpool Kadrina Soojus AS (Kadrina asula heitvesi) heitvee väljalasku 

Preedi jõgi, suudmes 

Suve olid jõed osaliselt kuivad: 

Kohtla jõgi, ülalpool Viru Keemia Grupp AS heitvee väljalasku 

Rausvere jõgi, ülalpool Järve Vesi AS Ahtme 

Preedi jõgi, suudmes 

Põllumajandusreostuse mõju uuringud viidi läbi 7-s jõgede lävendites vastavalt lähteülesandele. 

Ajavahemikul märts kuni oktoober 2003 (9 korda) määrati veekvaliteedi hindamiseks järgmised 

keemilised näitajad: 

HA, pH, BHT 7 , NH 4 , NO 2 , NO 3 , N üld , PO 4 , P üld , SO 4 , Cl, Si, el.-juhtivus, värvus. 

Uurimisobjektideks olid: 

1. Võisiku pkr. allpool Paduvere pkr.-i (kindlasti ülalpool Võisiku veehoidlat) 

2. Võisiku pkr.-I ülemjooks 

3. Amme jõgi suue 

4. Amme jõgi ülem- ja keskjooks ning suue 

5. Piigaste oja Piigaste lävend 

6. Valgupera oja 

7. Alastvere peakraav 

Pestitsiidide uuringuks oli valitud objektiks Alastvere peakraav. Seoses madalvee aastaga oli 

veekogu kuni septembri kuuni kuiv ja ainuke veeproov õnnestus võtta oktoobris. 

Looduskoormuse ehk inimtegevusest otseselt mõjustamata piirkonnast lisaks riikliku seire 

programmile määrati Tagajõe ülemjooksul ajavahemikul märts kuni oktoober 2003 (9 korda) 

Järgmised näitajad: 

HA, pH, BHT 7 , NH 4 , NO 2 , NO 3 , N üld , PO 4 , P üld , SO 4 , Cl, Si, el.-juhtivus, värvus. 

10

3. Jõgede valgalade üldine iseloomustus 

3.1. Hüdroloogiline ülevaade 

Esimesed hüdroloogilised kirjeldused käesoleva regiooni kohta tegi A. Velner 1924 aastal, 

eristades Eestis 4 peavesikonda: Soome lahe, Riia (Liivi) lahe, Peipsi järve ja Saarte 

vesikonnad. Väljaandes “Ресурсы поверхностных вод” 1972 aastal on Narva jõe 

vesikonnaks ühendatud nii Narva jõe kui ka Peipsi järve alamvesikonnad. Praegu on aluseks 

A.Järvekülje rajoneerimine, kus Peipsi-Võrtsjärve vesikond on eristatud Narva jõe 

vesikonnast ja Narva jõe vesikond on ühinenud Soome lahe vesikonnaga. Seetõttu jõgede 

omapärasusi analüüsides on kasutud nii Peipsi-Võrtsjärve kui ka Soome lahe peavesikonnade 

jõgede iseloomustusi, kuid ainult neid, mis voolavad Viru-Peipsi alamvesikonna piires. 

Viru ja Peipsi alamvesikondade hüdroloogiline reziim on võrreldes teiste regioonidega erinev 

tänu sellele, et mõned jõed saavada alguse Pandivere kõrgustikult. Kui Põhja-Eesti vooluvete 

võrgu keskmine tihedus on 1,0 km/km 2 ja Kagu-Eestis on 0,5 km/km 2 , siis Pandivere 

kõrgustiku jõgede võrgu tihedus on väikseim (< 0,2 km/km 2 ). See erinevus on tingitud 

õhukese pinnakattega, karstunud ja lõhestunud karbonaatkivimite aladest, mistõttu 

lumesulamis- ja tulvavesi imbub kiiresti maapinda ja puuduvad tingimused püsiva 

vooluveekogude moodustamiseks. Narva-Peipsi vesikonna vooluvetevõrgu keskmine tihedus 

on 0,69 km/km 2 . 

Kagu-Eesti jõed tihti voolavad sügavas orus, samal ajal aga alamjooksul võivad nad voolata 

soostunud tasandikul. Enamasti voolukiirused Eesti jõgedel varieeruvad 0,2 – 0,5 m/s piires, 

saavutades suurveeajal kuni 1,0-1,5 m/s. Kõige suuremad voolukiirused on mõõdetud just 

Peipsi-Võrtsjärve ja Soome lahe vesikonnas. Väga kiire vooluga on Kunda jõgi (1,2-1,5 m/s), 

Pühajõgi (Toila-Org, kuni 1,5 m/s), Elva jõgi (kuni 2,5 m/s), Võhandu jõgi (1,0-1,2 m/s) ja 

Piusa (1,0-1,5 m/s). 

Kui enamik Eesti jõgedest on keskmise suurusega, siis Viru ja Peipsi vesikonnas voolavad 

suurimad jõed: Narva ja Emajõgi (valgala pindala suudmes on vastavalt 56 000 km 2 ja 9745 

km 2 ). Jõe vooluhulk sõltub valgala suurusest ja voolukiirusest ja selle jaotus aastas on 

ebaühtlane ning sõltub kliimast ja vesikonna hüdrograafiast. Viru-Peipsi alamvesikonna 

jõgedele on iseloomulikud neli hüdroloogilist reziimi: kevadine suurvesi (tingitud 

lumesulamisest), suvine ja talvine madalveeperiood ja sügisene veetõus (nn tulvavesi), mis 

on tingitud vihmadest. Meie aladel algab kevadise suurvee tõus sageli märtsis, kusjuures 

mõnel aastal voolab märtsis ära isegi suurem osa lumesulavett, kuid viimasel 10-15 aastal 

esinesid suurvee tipud tihti veebruaris ja jaanuaris. Kevadise suurvee perioodi kestus on 

keskmiselt 45-55 päeva, Narva jõel ja Suur-Emajõel vastavalt 98 ja 80 päeva. Suvine 

madalveeperiood algab juuni keskel ja kestab septembrini või oktoobri alguseni ning selle 

perioodi kestus varieerub 80-100 päevani. Talvine madalveeperiood kestab keskmiselt 60-80 

päeva ja algab tavaliselt detsembri lõpus-jaanuari alguses ja lõpeb märtsi lõpus. 

Aasta keskmine sademete hulk on keskmiselt 700 mm ja selle jaotumine piirkonniti on 

võrdlemisi ühtlane. Sademete varieeruvus sesoonide kaupa on ebaühtlane: suurem osa sajab 

aprillist oktoobrini (ca 65%) ja ülejäänud osa novembrist kuni märtsini. Sademete 

varieeruvus on suurem Kagu-Eestis, mistõttu on ka jõgede äravool siin kõige muutlikum. 

Põhjavee osatähtsus jõgede vooluhulgas on suurim Peipsi-Võrtsjärve vesikonnas (Põltsamaa, 

Ahja, Piusa, Võhandu, Elva, Pedja,) ja Soome lahe vesikonnas (Kunda). Lumesulamisveed 

domineerivad Purtse ja Rannapungerja jõgedel ja vihmavete osatähtsus on suurem Väike- 

Emajõel (Tõlliste seirejaama andmetel). Enamiku Kagu-Eesti jõgede alamjooksul on 

täheldatud vooluhulga vähenemist vee intensiivse filtreerumise tõttu põhjaveesoontesse ja 

karstinähtuste kaudu osa vett infiltreerub põhjavette, näiteks nagu Rannapungerja jõel, või 

lisandub põhjaveest, nagu Põltsamaa ja Kunda jõgedel. 

11

Tabelis Lisa III on esitatud hüdroloogia seirejaamade äravoolu karakteristikud. Äravoolu 

üheks näitajaks on äravoolu moodul, mis iseloomustab jõe vooluhulk (l/s) valgala 

pinnaühikult (km 2 ). Tabelist on näha, et jõgede aastakeskmised vooluhulgad, sõltuvalt 

valgala pindalast, varieeruvad suurtes piirides vahemikus: 329 m 3 /s (Narva j.- Vasknarva) 

kuni 1,82 m 3 /s (Kääpa j- Kääpa). Äravoolu moodulid aga varieeruvad mõõdukalt 6,6 – 10,5 

l/s*km 2 . Alajõe seirejaama andmed langevad välja üldisest pildist (M=15,5 l/s*km 2 ). 

Joonisel 3.1 on esitatud Pedja jõe ja Väike-Emajõe äravoolu hüdrograafid, mis 

iseloomustavad käesoleva regiooni aastakeskmiste, maksimaalsete ja miinimaalsete 

vooluhulkade pikaajalist muutlikkust. Analüüs näitab, et aastakeskmiste vooluhulkade trend 

on muutunud vähe. 

Viru-Peipsi vesikonna kõrgeimad suurveed olid täheldatud 1924, 1926 ja 1931 aastatel, mil 

maksimaalne mõõdetud vooluhulk oli väiksem kui 1%-tõenäosusega vooluhulk (tabel 3.1.). 

Vaatamata selle, et viimastel aastatel ei ole fikseeritud väga kõrget suurvett, on Eestis aga 

mitmeid alasid, kus kevadised üleujutused toimuvad väga tihti, need on Emajõe 

luhaheinamaad Võrtsjärvest väljavoolul ja Peipsi järve suubumise alal (mitukümmend km 2 ). 

Samuti on üleujutusi täheldatud ka Põhja-Eesti jõgedel, viimane üleujutus oli 2003.a. suvel, 

kui Purtse jõe veetõus oli üle 2 m võrra tavalisest kõrgemal. 

Tabel 3.1. Erakordselt maksimaalsed mõõdetud vooluhulgad ja nende tõenäosus 

192 

4 1926 1931 1956 1960 1966 

Jõgi-hüdromeetriajaam 

Narva - Vasknarva 

Vool 

uhul 

k, 

m3/s 

Tõe 

näos 

us, 

% 

Vool 

uhul 

k, 

m3/s 

Tõe 

näos 

us, 

% 

Vooluh 

ulk, 

m3/s 

Tõe 

näos 

us, 

% 

Vooluh 

ulk, 

m3/s 

Tõe 

näos 

us, 

% 

132 

0 0,8 1030 1,9 723 11 784 8,5 

Emajõgi - Tartu 220 13 393 0,9 341 2,3 251 7,6 

Pedja - Tõrve 200 0,9 158 2,3 96 1,4 

Vooluh 

ulk, 

m3/s 

Tõenä 

osus, 

% 

Vooluh 

ulk, 

m3/s 

Tõenä 

osus, 

% 

Väike-Emajõgi - Tõlliste 92,7 18 131 7,6 198 0,9 154 4,9 165 3,6 65,7 39,4 

Purtse - Lüganuse 110 6,3 121 2,3 156 0,9 105 7,7 58,8 39,9 120 3,6 

Maksimaalsed mõõdetud äravoolu moodulid varieeruvad vahemikus 27,6 l/s*km 2 

(reguleeritud Narva jõgi) kuni 215 l/s*km 2 (Rannapungerja jõgi) ja 1%-tõenäosusega 

maksimumäravoolu moodulite varieeruvus on peaaegu sama 24,6-263 l/s*km 2 . 

Maksimumäravoolu analüüs näitab maksimumide kõikumise vähenemist (Joon. 3.1.) ning 

jälgitav on kahanev trend kuni 1960-ndate aastateni. Alates 1960-ndate aastate lõpust on 

maksimaalse äravoolu vähenemine mõnevõrra stabiliseerunud ja trend vähenev. See võib olla 

tingitud inimtegevuse mõjust, sest veehoidlate ja paisude ehitamine viib suurvee äravoolu 

vähenemisele, aga samuti ka kliimamuutuste põhjusest. Analüüsides sademete ja äravoolu 

muutlikkust, on leitud, et pikaajalises tsüklis on hästi nähtavad 50-60 ja 25-30-aastased 

regulaarsed tsükled, mis näitavad veerikaste ja veevaeste perioodide vaheldumist ja mis on 

kooskõlas sademete dünaamikaga. Jooniselt 3.1 on näha et amplituud aasta keskmiste ja 

maksimumide hüdrograafide vahel on vähenenud viimase 30-aasta jooksul, mis näitab, et 

aastase äravoolu jaotus sesoonide kaupa viimaste aastate jooksul ühtlustub, mis toob kaasa 

üleujutatavate valgalade pindala vähenemise. Kuid samal ajal väheneb vooluvee hulk 

järvedesse ja merre, arenevad kiiremini eutrofeerimise protsessid ja võib halveneda veekogu 

sanitaarne seisund. Äravoolu sesoonne ühtlustumine viib selleni, et kevadine suurvesi on 

väiksem ja toitaineid ei uhuta enam suurveega vette niipalju kui seda täheldati varem. See 

aga omakorda põhjustab selle, et kevadiste-suviste vihmadega pestakse enam toitaineid välja, 

mis varem toimus suurvee ajal. Seega on oht, et suvel veetaimede kasvuperioodil suureneb 

12

leostumise tagajärjel toitainete hulk vees, mis soodustab vooluveekogude senisest enamat 

eutrofeerumist. 

Pedja jõgi - Tõrve seirejaam (F=776 

km 2 ) 

Väike-Emajõgi - Tõlliste seirejaam (F=1050 km 2 ) 

Vooluhulk,m3/s 

100 

10 

1 

0.1 

0.01 

1920 

1930 

1940 

1950 

1960 

1970 

1980 

1990 

2000 

Vooluhulk, m3/s 

1000 

100 

10 

1 

0 

1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 

Joonis 3.1. Pedja jõe ja Väike-Emajõe äravoolu hüdrograafid (max, min ja aastakeskmine) 

koos lineaartrendidega 

Aasta minimaalsed mõõdetud äravoolu moodulid muutuvad 0,07-1,55 l/s*km 2 piires, 

kusjuures talvised ja suvised miinimumäravoolu moodulid 95%-tõenäosusega varieeruvad 

enam: 0,54-2,93 l/s*km 2 talvel kuni 0,26-2,76 l/s*km 2 – suvel. Miinimumäravoolu trend 

talvisel madalveeperioodil näitab vooluhulkade suurenemist ja suvisel perioodil selge trend 

puudub. 

Aasta maksimumide ja talvise ja suvise minimaalse äravoolu jõgede suhe varieeruvus on 

suur: alates 12 Narva jõel (reguleeritud jõgi) ja 75 Alajõel (reguleerimata) kuni 1000 

Tagajõel. Tagajõe puhul on suhte suur väärtus tingitud eeldatavasti tammi reguleeriva 

mõjuga jõe äravoolule Tudulinna hüdroelektrijaama tegevuse tagamiseks, mis aga näitab, et 

madalveeperioodi sanitaarvooluhulk on väike ja võib ohustada jõe sanitaarset seisundit. 

Tabel 3.2. Maksimaalse ja minimaalse vooluhulga suhe 

Jõgi-hüdromeetriapost Qmax/Qmin talvine Qmax/Qmin suvine 

Narva-Vasnarva 20 12 

Võhandu-Räpina 35 52 

Emajõgi-Tartu 39 33 

Pedja-Tõrve 830 556 

Väike-Emajõgi-Tõlliste 151 165 

Avijõgi-Mulgi 206 190 

Tagajõgi-Tudulinna 9800 10000 

Alajõgi-Alajõe 75 110 

Purtse-Lüganuse 417 380 

Kunda-Sämi 50 43 

Analüüs näitab, et põhjavee toitumisega ja reguleeritud järvedega jõgede maksimaalse ja 

minimaalse äravoolu suhe on väike, paljudel juhtumitel väiksem kui 100. Kui mitte arvestada 

erakordseid kõrgvee ja madalvee näitajaid ning inimtegevusest tulenevat mõju(veevõtt, 

tammid, metsade raiumine jne), siis keskmiste maksimumide ja miinimumide suhe on 

tunduvalt väiksem ja varieerub 26-66 piires. 

13

3.2. Maakasutus 

Peipsi ja Viru alamvesikonna jõgede valglate maakasutus on antud riikliku seireprogrammis 

olevate lävendite alusel tabelis 3.3. 

Tabel 3.3. Maakasutus Peipsi ja Viru alamvesikonnas 

Jõgi -lävend valgla elanike Inim- Sood Asustus Loodusl. Mets Põllumajandusmaa 

arv tihedus rohumaa 

karja 

Kokku haritav maad teised 

km 2 in/km 2 % % % % % % % % 

Piusa - Värska-Saatse 

mnt 523 4787 9.5 0.5 0,8 4.0 48.9 45.7 7.2 6.8 8.3 

Võhandu - Vagula vv. 495 23167 46.8 0.5 2,8 3.8 47.7 44.1 9.1 7.3 4.2 

Võhandu - Himmiste 848 27912 32.9 0.6 2,5 3.6 45.0 47.4 10.5 8.4 5.8 

Vôhandu - allp. Räpinat 1144 34071 29.8 1.2 2,2 5.2 43.4 47.1 9.5 9.4 8.6 

Emajõgi - Rannu-Jõesuu 3374 54530 16.2 1.6 6,9 4.4 42.4 41.9 15.6 9.6 5.5 

Emajõgi - Tartu 7828 73632 9.4 3.9 1,8 6.5 45.8 41.6 21.3 9.0 5.6 

Emajõgi - Kavastu 8539 187087 21.9 3.4 1,4 6.1 44.0 43.6 20.9 9.6 6.6 

Pedja - Jõgeva 665 4997 7.5 2.4 0,2 5.3 57.5 33.9 19.9 7.5 2.9 

Pedja Tõrve 776 12193 15.7 2.0 1,0 5.9 55.8 34.8 21.0 7.2 3.1 

Preedi - Varangu 34.8 293 8.4 0.0 0,5 6.0 38.5 54.6 21.7 22.8 7.7 

Põltsamaa - Rutikvere 861 13601 15.8 3.6 1,1 6.4 45.5 42.4 20.7 13.2 5.6 

Mustjõgi Tulijärve 16.2 69 4.3 8.0 1,6 2.8 62.2 27.0 6.1 14.5 0.6 

Oostriku - Oostriku 29.7 360 12.1 0.0 2,0 4.1 25.3 67.8 47.4 8.7 8.5 

Porijõgi - Reola 241 3106 12.9 0.0 1,0 2.5 41.8 55.0 12.5 9.9 13.3 

Ahja - Kiidjärve 336 3653 10.9 0.0 1,5 3.2 44.9 51.3 10.4 12.5 8.6 

Ahja - Lääniste 930 19302 20.8 1.1 0,9 5.0 43.0 49.8 13.4 11.3 11.6 

Kääpa - Kose pj. 282 1437 5.1 0.9 1,6 9.6 60.5 27.9 15.9 1.1 3.1 

Avijõgi - Mulgi 366 2996 8.2 0.2 0,0 6.8 66.2 26.1 11.4 6.7 2.5 

Rannapungerja - 

Roostoja 214 1078 5.0 4.8 2,8 12.7 59.5 21.1 7.8 4.3 2.9 

Tagajõgi - Tudulinna 252 710 2.8 4.9 0,3 15.6 72.7 6.4 1.7 0.0 1.6 

Alajõgi - Alajõe 140 380 2.7 1.3 0,4 16.2 67.2 14.9 2.5 4.8 1.8 

Narva - Vasknarva 47815 329998 6.9 3.2 0,9 6.4 47.0 39.3 15.6 8.0 6.1 

Narva - Narva 56060 400899 7.2 3.7 0,1 7.2 47.3 37.5 14.9 7.6 5.8 

Pühajõgi suudmes 196 35880 183.1 0.1 0,7 8.0 51.6 30.4 19.1 3.5 1.9 

Purtse suudmes 810 48918 60.4 5.3 1,7 12.8 53.5 23.6 14.0 3.3 3.2 

Kunda suue 528 8173 15.5 2.6 0,2 9.4 50.4 36.8 16.8 11.3 4.2 

Selja suudmes 410 30548 74.5 0.3 0,3 4.9 24.9 65.6 32.2 17.9 7.2 

Loobu - suue 308 4934 16.0 2.9 1,3 8.7 44.7 42.6 18.0 10.4 4.8 

Selle tabeli alusel on suurima loodusmaastikega alad Tagajõe, Rannapungerja, Alajõe valglad, 

kus samuti on elanike tihedus väga väike ja seetõttu inimtegevuse mõju jõgede veekvaliteedile 

mitteoluline. Seevastu suurima elanikearvuga valglad on Narva, Tartu, Võhandu, Pühajõgi, 

Purtse ja Seljajõgi, kus antropogeense koormuse osakaal on samuti suur ja jõed reostunud. 

Haritava maa osakaal on suurim Selja, Oostriku ja Emajõe valgalal, kuid see statistiline arv ei 

pruugi vastata tegelikkusele, sest viimastel aastatel on põlde sööti jäetud ja Eestis keskmiselt ei 

leia haritavast maast ligi kolmandik harimist. 

14

4. Inimmõju hindamine 

4.1. Punktallikate analüüs 

4.1.1. Punktallikate heitvee hulgad ja koormused 

Riikliku andmebasi VEEKASUTUS 2002.a. andmete alusel oli Peipsi alamvesikonnas 253 

punktreostusallikat ja Viru alamvesikonnas 76. 

Suurimad heitvee kogused pinnaveekogudesse on pärit põlevkivi karjääridest ja Kirde-Eesti 

suurtest elektrijaamadest. Tabelis 4.1. on toodud 25 suurimat punktreostusallikat heitvee hulga 

osas. Lisaks kaevandustele on selles nimekirjas vaid Narva Vesi, Tartu Veevärk ja Kunda Nordic 

Tsement AS. 

Tabel 4.1. Suurimad ettevõtted-punktreostusallikad heitvee hulga alusel 

Suubla Kaugus Heitvee Vald/linn 

nimi suudmest hulk nimi 

Km tuh m 3 /a 

Narva jõgi 32 712479 NEJ Eesti Elektrijaan Vaivara v 

Balti EJ VVK 28 374547 Balti Elektrijaam Narva l 

Ojamaa jõgi 4 17041 Aidu karjäär Maidla v 

Jõuga pkr 8 13574 Estonia Kaevandus Mäetaguse v 

Mustajõgi 29 13461 Narva Karjäär Toila v 

Rannapungerja 

jõgi 44 12348 Estonia Kaevandus Mäetaguse v 

Ojamaa jõgi 0.6 11333 Aidu karjäär Maidla v 

Narva jõgi 12 10893 AS Narva Vesi Narva l 

Raudi kanal 3 10512 Estonia Kaevandus Mäetaguse v 

Raudi kanal 23 10026 Viru Kaevandus Mäetaguse v 

Milloja 2 9418 Estonia Kaevandus Mäetaguse v 

Jõuga pkr 8 8980 Estonia Kaevandus Mäetaguse v 

Ojamaa jõgi 0.2 7895 Aidu karjäär Maidla v 

Toolse jõgi 10 7245 Kunda Nordic Tsement AS Kunda l 

Emajõgi 6546 AS Tartu Veevärk Tartu l 

Mustajõgi 13 4494 Narva Karjäär Vaivara v 

Mustajõgi 24 4209 Narva Karjäär Toila v 

Mustajõgi 18 3903 Narva Karjäär Illuka v 

Ratva oja 8 3719 Viru Kaevandus Mäetaguse v 

Mustajõgi 19 3279 Narva Karjäär Illuka v 

Narva jõgi 20 3158 AS Narva Vesi Narva l 

Lupahu kanal 5 3136 Narva Karjäär Illuka v 

Lupahu kanal 7 3075 Narva Karjäär Illuka v 

Metsküla oja 1 2820 Narva Karjäär Vaivara v 

Mustajõgi 17 2673 Narva Karjäär Vaivara v 

15

Pinnaveekogudesse juhitud heitvee BHT 7 kontsentratsioonid on toodud joonisel 4.1. 

Suurimad reostajad heitvee BHT koormuse ja kontsentratsioonide osas on toodud tabelis 4.2. 

Selles nimekirjas on juba kõik suuremad linnad selles piirkonnas 

Tabel 4.2. Suurimad ettevõtted-punktreostusallikad BHT 7 koormuse alusel 

Suubla Kaugus BHT7 Heitvee Vald/linn 

nimi 

suudmes mg/l t/a hulk nimi 

t 

km tuh m 3 /a 

Emajõgi 293.00 205.00 698.5 AS Tartu Veevärk Tartu l 

Narva jõgi 12 12.20 133.00 108935 AS Narva Vesi Narva l 

Emajõgi 6.20 40.00 65465 AS Tartu Veevärk Tartu l 

Rausvere jõgi 5 23.80 22.00 866 Viru Kommunaalteenuste AS Ahtme l-osa 

Kohtla jõgi 12 23.70 21.00 871 Viru Vesi As Kohtla-Järve l 

Toolse jõgi 10 2.60 19.00 7245 Kunda Nordic Tsement AS Kunda l 

Mustajõgi 29 1.30 17.00 13461 Narva Karjäär Toila v 

Raudi kanal 23 1.60 16.00 10026 Viru Kaevandus Mäetaguse v 

Ojamaa jõgi 0.6 1.00 12.00 11333 Aidu karjäär Maidla v 


Jõuga pkr 8 99.00 8.90 90 Estonia Kaevandus Mäetaguse v 

Selja jõgi 35 5.35 8.78 1675 Rakvere Vesi AS Rakvere v 

Põltsamaa jõgi 38 23.30 7.40 319.6 OÜ Melior Põltsamaa l 



Käo-Kingsepa 

oja 26 58.00 6.20 107.3 Aqua and wasteservices Elva l 

Nõo oja 155.86 6.11 39.25 Nõo KM OÜ Nõo v 

Balti EJ VVK 33 7.31 5.17 706.8 Balti Elektrijaam Narva l 

Ratva oja 8 1.30 5.00 3719 Viru Kaevandus Mäetaguse v 

Kaarna oja 51.70 4.82 93.3 AS Otepää Veevärk Otepää v-l 

Purtse jõgi 10.40 4.40 423 Repo Vabrikud Püssi l 

Mustajõgi 18 1.10 4.30 3903 Narva Karjäär Illuka v 

Orajõgi 2 6.80 4.25 687.4 AS Põlva Reoveepuhasti Põlva l 

Mustajõgi 13 0.80 3.80 4494. Narva Karjäär Vaivara v 

Lupahu kanal 5 1.20 3.70 3136 Narva Karjäär Illuka v 

16

Joonis 4.1. Keskkonda juhitava heitvee BHT 7 väljundkontsentratsioon 

17

Joonisel 4.2 on toodud pinnaveekogudesse juhitud heitvee üldfosfori kontsentratsioonid ja tabelis 

4.3. 25 suurima heitvee üldfosfori koormusega ettevõtet. 

Tabel 4.3. Suurimad ettevõtted-punktreostusallikad üldfosfori koormuse alusel 

Suubla Kaugus Püld Heitvee Vald/linn 

nimi 

suudmes mg/l t/a hulk nimi 

t 

km tuh m 3 /a 





Viru Kommunaalteenuste 

Rausvere jõgi 5 4.60 4.00 866 AS 

Ahtme l-osa 

Koreli oja 1 1.23 1.17 964 AS Võru Vesi Võru l 

Käo-Kingsepa 


Mudajõgi 2 4.80 0.96 20 Tartu VV kommunaal Tartu v 

Alevisaare pkr 3.3 33.00 0.96 29.1 Võisiku hooldekodu Põltsamaa v 


Kaarna oja 7.30 0.68 93.3 AS Otepää Veevärk Otepää v-l 

Kaarna oja 4 14.00 0.66 4.7 AS Otepää Veevärk Otepää v 

Haljala oja 3.70 0.56 14.3 Haljala Soojus AS Haljala v 


Pedja jõgi 65 24.50 0.50 23.4 AS Werol Tehased Jõgeva v 


Rõhu pkr 5 8.67 0.39 45.5 Koeru Kommunaal Koeru v 

Koreli oja 7 2.45 0.37 149 AS Võru Juust Võru l 


Loobu jõgi 2.5 2.90 0.32 120.7 AS Kadrina Soojus Kadrina v 

Mudajõgi 8.04 0.28 34.6 Tabivere Kommunaal Tabivere 


Põltsamaa jõgi 48 4.70 0.27 58 Avesoo OÜ Põltsamaa v 


Peipsi järv 5.93 0.26 43.8 Mustvee Teenus Mustvee l 

18

Joonis 4.2. Keskkonda juhitava heitvee üldfosfori väljundkontsentratsioon 

19

Joonisel 4.3. on toodud pinnaveekogudesse juhitud heitvee üldlämmastiku kontsentratsioonidja 

tabelis 4.4. 25 suurima heitvee üldlämmastiku koormusega ettevõtet. 

Tabel 4.4. Suurimad ettevõtted-punktreostusallikad üldlämmastiku koormuse alusel 

Suubla Kaugus Nüld Heitvee Vald/linn 

nimi suudmes mg/l t/a hulk nimi 

t 

km tuh m 3 /a 



Ojamaa jõgi 4 2.17 37.00 17041 Aidu karjäär Maidla v 



Koreli oja 1 28.40 26.42 964 AS Võru Vesi Võru l 


Viru Kommunaalteenuste 

Rausvere jõgi 5 23.90 20.70 866 AS 

Ahtme l-osa 


Mustajõgi 13 4.20 19.00 4494 Narva Karjäär Vaivara v 


Raudi kanal 23 1.20 12.00 10026 Viru Kaevandus Mäetaguse v 


Toolse jõgi 10 1.60 11.00 7245. Kunda Nordic Tsement AS Kunda l 





Lupahu kanal 5 2.00 6.30 3136 Narva Karjäär Illuka v 

Kohtla jõgi 12 7.03 6.10 871 Viru Vesi As Kohtla-Järve l 




Käo-Kingsepa 


Ratva oja 8 0.90 3.50 3719 Viru Kaevandus Mäetaguse v 

Suuremate ja enimreostunute jõgede heitvee hulga ja koormuste dünaamika 1996-2002 on 

toodud joonistel lisas IV-1. 

20

Joonis 4.3. Keskkonda juhitava heitvee üldlämmastiku väljundkontsentratsioon 

21

4.1.2. Ülevaade punktreostusallikate seisundist 

Alljärgnevalt iseloomustatakse tähtsamaid punktreostajatena vaadeldavaid puhastusseadmeid. 

Vaatluse alt välja on jäetud Tartu linna biopuhasti, millede kohta on andmed olemas. Vaatluse 

aluseks võeti viimase aastaringi andmed, millede alusel puhastite valdajad pidid maksma 

kvartaalseid saastetasusid. Viimane aastaring koosnes harilikult 2002.a. IV kvartalist ja 

käesoleva aasta kolmest esimesest. Need andmed on esitatud tabelitena, kus näidatakse ära 

kvartali veeheide ning selles heites leiduvad BHT 7 , hõljuvaine, üldlämmastiku, üldfosfori 

kogused ja kontsentratsioonid. Reeglina on need andmed saadud kas puhastite valdajatelt või 

vastava maakonna keskkonnateenistuselt. Mõnede objektide puhul on olemas veel andmed KHT, 

SO 4 

2- 

, naftaproduktid kohta. Erandjuhtudel, kui mingil põhjusel puuduvad andmed kogu 

aastaringi kohta, on olemasoleva 3 või 2 kvartali andmestiku alusel tehtud ekstrapoleering kogu 

aasta kohta. Vahel pole ka veekogused päris täpsed ning sellisel juhul on võetud aluseks 

suurusjärk, mille on öelnud puhasti valdaja. 

Narva linna puhasti 

Narva linnal on 4 reostusheite punkti, millede igaühe kohta arvestatakse saastetasu eraldi, 

seetõttu on koos kokkuvõtva tabeliga nende arv 5. Peamine reostus tuleb Narva linna 

biopuhastist, mille väljalasuks on “HPJ heitveekollektor No 1”. Ülejäänud 3 väljalasku on 

sadevete jaoks, milledest väljalask “peakanalisatsiooni kollektori sademeveed”(III) on oma 

reostusmahtudelt kõige tagasihoidlikum ning nende jaoks ei olegi aastaringseid andmeid. 

Seetõttu korrutati olemasolevad kahe kvartali andmed kahega, et saada võrreldavat suurusjärku 

aasta kohta. Puhastil puuduvad biotiigid, kuid seadmetes on aeratsiooni vaegusega tsoone tänu, 

millele leiab aset bioloogiline lämmastiku ärastus ning fosfori ärastus toimub “segarežiimis” 

osaliselt kõrvaldub bioloogiliselt ja osaliselt sadestatakse. Võttes aluseks standardsed 

reostusnäitajad (BHT, HA, N ja P) võib öelda, et puhasti töötab hästi või väga hästi, kuid 

veekogused on suured ning seetõttu on summaarne reostus suur. Peale selle on Narvale ja Kirde- 

Eestile üldse omane kõrge sulfaatide kontsentratsioon. Naftaproduktidega reostatus on 

mõõdukas. 

Tabel 4.5. Reostusheide kg ja (mg/l) väljalasu kaudu “HPJ heitveekollektor No 1” 

2- 

BHT 7 HA N üld P üld SO 4 Naftaproduktid 

Kvartal ja Vooluhulk 

*1000 m 3 

aasta 

IV 2002 2457,135 32229 

(13,1) 

31984 

(13,0) 

37185 

(15,1) 

5275 

(2,1) 

368570 

(150) 

737,1 

(0,3) 

I 2003 2559,99 44032 

(17,2) 

37148 

(14,5) 

42324 

(16,5) 

4329 

(1,7) 

334260 

(130,6) 

371,2 

(0,15) 

II 2003 3017,12 46464 

(15,4) 

33019 

(10,9) 

48524 

(16,1) 

4254 

(1,4) 

357529 

(118,5) 

793,5 

(0,26) 

III 2003 2737,95 41770 

(15,3) 

30419 

(11,1) 

29523 

(10,8) 

4920 

(1,8) 

275164 

(100,5) 

766,6 

(0,28) 

Kogu 

aasta 

10772,195 164495 

(15,3) 

132570 

(12,3) 

157556 

(14,6) 

18778 

(1,74) 

1335523 

(124) 

2668,4 

(0,25) 

Tabel 4.6. Reostusheide kg ja (mg/l) väljalasu kaudu “Uhtevesi Narva jõe kuiva sängi” 

22

2- 

BHT 7 HA N üld P üld SO 4 Kvartal ja Vooluhulk 

*1000 m 3 

aasta 

IV 2002 849,877 2133 

(2,5) 

11048 

(13,0) 

1385 

(1,63) 

76,5 

(0,09) 

23227 

(27,3) 

I 2003 558,637 1117,3 

(2,0) 

5586 

(10,0) 

1005 

(1,8) 

55,9 (0,1) 13966 

(25,0) 

II 2003 705,517 1256 

(1,8) 

9405 

(13,3) 

1108 

(1,57) 

84,7 

(0,12) 

21398 

(30,3) 

III 2003 814,077 1465 

(1,8) 

8141 

(10,0) 

1319 

(1,62) 

73,3 

(0,09) 

26319 

(32,3) 

Kogu 

aasta 

2928,108 5971,3 

(2,04) 

34180 

(11,7) 

4817 

(1,65) 

290,4 

(0,1) 

84910 

(29) 

Tabel 4.7 Reostusheide kg ja (mg/l) väljalasu kaudu “sadevee väljalask lõunarajoonis” 

2- 



*1000 m 3 

aasta 

IV 2002 185,38 1099 

(5,9) 

2781 

(15,0) 

146,5 

(0,79) 

27,8 

(0,15) 

I 2003 180,31 397,8 

(2,2) 

2531 

(14,0) 

86,8 

(0,48) 

27,1 

(0,15) 

II 2003 182,819 969 (5,3) 2682 

(14,7) 

51,2 

(0,28) 

27,4 

(0,15) 

III 2003 184,828 708 

(3,83) 

2527 

(13,7) 

51,8 

(0,28) 

27,8 

(0,15) 

Kogu 

aasta 

733,337 3174 

(4,3) 

10521 

(14,3) 

336,3 

(0,46) 

110,1 

(0,15) 

23

Tabel 4.8. Reostusheide kg ja (mg/l) väljalasu kaudu “peakanalisatsiooni kollektori sademeveed” 

Kvartal ja 

aasta 

Vooluhulk 

BHT 7 HA N üld P üld 

2- 

SO 4 Naftaproduktid 

*1000 m 3 

IV 2002 

I 2003 

II 2003 3,386 18,7 

(5,53) 

40,6 

(12,0) 

41,8 

(12,3) 

10,3 (3,0) 1,3 (0,38) 196,4 

(58,0) 

9,7 (2,85) 1,5 (0,43) 163 

(48,1) 

III 2003 3,386 14,3 

(4,23) 

Kogu 13,544 66,0 164,8 40,0 5,6 718,8 2 

aasta * 

* 

Loeti kahekordne II ja III kvartali kogus 2003 aastast 

0,5 (0,15) 

0,5 (0,15) 

Tabel 4.9. Narva linna reovee väljalaskude koondheide kg ja (mg/l) 

2- 



*1000 m 3 

aasta 

IV 2002 3495,778 35477,5 45854,2 38580 5499,4 391976,7 765,4 

I 2003 3302,323 45565,8 45306,2 43339 4473,1 348405,7 398,8 

II 2003 3908,842 48705,5 45146,6 49642,3 4391,3 379123,4 821,4 

III 2003 3740,241 43957,3 41128,8 30851,7 5046,5 301646 794,9 

Kogu 

aasta 

14447,184 173706 

(12,0) 

177436 

(12,3) 

162413 

(11,2) 

19410,3 

(1,34) 

1421152 

(98,4) 

2780 

(0,19) 

Rakvere linna puhasti 

Puhastiks on ringkanal, milles on ettenähtud aereeritavad ja mitteaereeritavad tsoonid, tänu 

millele realiseerub suuremal või vähemal määral bioloogiline lämmastiku- ja fosforiärastus. 

Biotiigid järelpuhastuseks puuduvad. 

Tabel 4.10. Rakvere linna biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) 

BHT HA N P Kvartal ja Vooluhulk 

aasta 

*1000 m 3 7 üld üld 

IV 2002 395 3634 (9,20) 7189 (18,20) 2244 (5,68) 1896 (4,80) 

I 2003 425 3086 (7,26) 5504 (12,95) 2032 (4,78) 778 (1,83) 

II 2003 390 1728 (4,43) 4044 (10,37) 1186 (3,04) 488 (1,25) 

III 2003 385 1821 (4,73) 2429 (6,31) 1440 (3,74) 2237 (5,81) 

Kogu aasta 1595 10269 (6,4) 19166 (12) 6902 (4,3) 5399 (3,4) 

Võru linna reoveepuhasti 

Võru linna puhastusseadmeid võib Eesti olude jaoks lugeda suureks biopuhastiks, milles peaks 

toimuma nii bioloogiline lämmastiku kui fosforiärastus. Kuna projekt on nö mõõdukalt vana, siis 

lämmastiku ärastust ei toimu ning fosforiärastus toimub raudsulfaadiga sadestamise teel. Võru 

linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimiseks on ette nähtud ISPA programmi raames 

24

EL rahaline toetus ning loodetavasti olukord lähiaastatel paraneb. Puhastatud reovesi juhitakse 

Vana- Võhandu jõkke. Samasse jõkke suubub ülevalpool heitvete suublat Koreli oja, mida 

peaasjalikult reostab linna piimatööstus. Mõnesaja meetri järel ühineb Vana-Võhandu jõe 

peasängiga 

Tabel 4.11. Võru linna biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) 


aasta 

*1000 m 3 7 üld üld 

IV 2002 222,52 923,5 (4,15) 2170 (9,75) 9079 (40,8) 222,5 (1,0) 

I 2003 259,538 1246 (4,8) 2206 (8,5) 8383 (32,3) 397 (1,53) 

II 2003 335,533 1215 (3,62) 2255 (6,72) 7952 (23,7) 309 (0,92) 

III 2003 328,475 815 (2,48) 2710 (8,25) 7226 (22) 463 (1,41) 

Kogu aasta 1146,066 4199,5 (3,7) 9341 (8,2) 32640 (28,5) 1391,5 (1,2) 

Viru Vesi AS reoveepuhasti 

Biopuhasti on klassikaline aktiivmudapuhasti, kus alandatakse küll bioloogiliselt lagunduva 

orgaanilise aine (BHT) kontsentratsiooni, kuid puudub tehnoloogiline seadistus lämmastiku ja 

fosfori kõrvaldamiseks. Järelpuhastus biotiikide näol puudub 

Tabel 4.12. Viru Vesi AS biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) 


aasta 

*1000 m 3 7 üld üld 

IV 2002 226,213 4593 (20.3) 4464 (19,73) 5052 (33,33) 979 (4,33) 

I 2003 223,975 5964 (26,63) 4844 (21,63) 8168 (36,47) 1428 (6,38) 

II 2003 282,101 7305 (25,89) 6280 (22,26) 6523 (23,12) 1216 (4,31) 

III 2003 221,375 5412 (24,4) 3901 (17,6) 3972 (17,9) 947 (4,28) 

Kogu aasta 953,664 23274 (24,4) 19489 (20,4) 23715 (24,9) 4570 (4,8) 

25

Põlva linna reoveepuhasti 

Põlva biopuhastuse koormusest annab põhilise osa kohalik piimatööstus, mida on näha 

aktiivmuda kollakas-beežikast värvusest. Tabelist nähtub, et väljavooluvee reostusnäitajad pole 

pahad, kuid puhasti enda väljanägemine seda eriti ei kinnita. Eelkõige on probleeme jääkmuda 

paigutamisega. Õnneks leidub talunikke, kes veavad seda oma põldudele väetiseks. Peale selle 

esineb probleeme sissevoolus leiduva rasvaga, sest Põlva Piim toodab piimarasva, mida satub ka 

reovette. Olemasolev tehnoloogia rasvaeraldust ette ei näe. Aeratsioonikambris hakkab rasv 

floteeruma ning flotatsiooni vahuna kandub suur osa aktiivmudast aeratsioonikambrist üle serva 

välja ja ujutab puhastiümbruse muruplatsid üle. Jääb mulje, et kogu süsteem töötab 

piirsituatsioonis, veel natuke ja toimub järsk halvenemine. Puhastit konsulteerivad Tartu Ülikooli 

keskkonnaala spetsialistid, puhastis on ettenähtud bioloogiline lämmastiku ja fosforiärastus, mis 

nagu väljundvee väärtustest nähtub, toimub edukalt. Viimati mainitule tõenäoliselt aitab kaasa 

see, et piimatööstuse reovees on lämmastiku ja fosfori suhtelised kontsentratsioonid väiksemad. 

Tabel 4.13. Põlva biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) 

Kvartal ja Vooluhulk BHT 7 HA N üld P üld 

aasta 

*1000 m 3 

I 2002 ca 180 2340 (13) 1800 (10) 3690 (20,5) 180 (1,0) 

IV 2002 ca 180 900 (5) 900 (5) 450 (2,5) 180 (1,0) 

I 2003 ca 180 1476 (8,2) 1440 (8,0)

Tabel 4.13. AS Repo Vabrikud sadevete mehaanilisest puhastusest väljakanduv reostusheide kg 

ja kontsentratsioonina (mg/l) 

Kvartal ja 

aasta 

Vooluhulk BHT 7 HA N üld P üld 

2- 

SO 4 

*1000 m 3 

III 2002 100,98 848 (8,4) 1969 (19,5) 293 (2,9) 71 (0,071) 32011 

(317) 

IV 2002 106,5 650 (6,1) 1864 (17,5) 283 (2,66) 0,0 (0,0) 35145 

(330) 

I 2003 106,5 586 (5,5) 1172 (11) 358 (3,36) 17 (0,16) 38766 

(364) 

II 2003 116,5 867 (7,44) 2913 (25) 268 (2,3) 9 (0,08) 54755 

(470) 

Kogu aasta 430,48 2951 (6,9) 7918 (18,4) 1202 (2,8) 97 (0,23) 160677 

(373,3) 

Põltsamaa linna reoveepuhasti 

Puhasti on mitmekambriline aktiivmuda puhasti. Puhastil on probleeme; väljavoolu vees on palju 

heljumit, aeg-ajalt ei jätku hapnikku ja BHT on kõrge. Kogu kompleksi aitab normaalse taseme 

juures hoida järelpuhastiks olev biotiikide-lodude süsteem. Hiljuti paigaldati uued aeraatorid, 

nende mõju ei ole veel väljendunud. 

Tabel 4.14. Põltsamaa linna biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) peale 

biotiike 


aasta 

*1000 m 3 7 üld üld 

IV 2002 80,592 2934 (36,4) 1475 (18,3) 2869 (35,6) 507,7 (6,3) 

I 2003 80, 1760 (22) 880 (11) 1200 (15) 352 (4,4) 

II 2003 80, 1440 (18) 1280 (16) 2720 (34) 576 (7,2) 

III 2003 80, 424 (5,3) 480 (6,0) 1600 (20) 280 (3,5) 

Kogu aasta 320,592 6558 (20,5) 4115 (12,8) 8389(26,2) 1715,7 (5,4) 

Jõgeva linna reoveepuhasti 

Jõgeva linna aktiivmudapuhasti töötab annuspuhastina (nö täida ja tühjenda meetodil). Kui mitte 

arvestada möödunud aasta IV kvartali üsna kõrget lämmastiku näitu, siis on seadme töö lausa 

eeskujulik. Kuuldavasti oli varem selle seadme töörežiimi välja reguleerimisega olnud 

probleeme. Kuid nüüd on olemas juba vajalik ekspluatatsiooni kogemus ning loodetavasti 

edasine töö kulgeb häireteta. 

“Täida ja tühjenda” meetodi korral on tehnoloogias ettenähtud tsüklid, kus realiseeruvad 

anoksilised, anaeroobsed ja oksilised (aeroobsed) tingimused. Nende tsüklite teatud optimaalse 

vahekorra juures areneb seadmes välja aktiivmuda, mille kaasabil toimub lisaks BHT 

kõrvaldamisele ka bioloogiline lämmastiku ja fosfori ärastus. 

Tabel 4.15. Jõgeva linna biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) 


aasta 

*1000 m 3 7 üld üld 

IV 2002 43,895 324,8 (7,4) 544,3 (12,4) 1360,7 (31) 38,2 (0,9) 

27

I 2003 74,62 402,9 (5,4) 805,9 (10,8) 746,2 (10,0) 40,3 (0,5) 

II 2003 55,375 288 (5,2) 575,9 (10,4) 609,1 (11,0) 68,1 (1,2) 

III 2003 79,226 364,4 (4,6) 879,4 (11,1) 396,1 (5,0) 134,7 (1,7) 

Kogu aasta 253,116 1380,1 (5,5) 2805,5 (11,1) 3112,1 (12,3) 281,3 (1,1) 

Otepää linna reoveepuhasti 

Otepää linna biopuhastiks on laialdane biotiikide süsteem, millele eelneb eelsetiti. Tiikide jada 

algus on kujundatud ringkanali taoliseks, millesse on paigutatud mehaaniline aeratsioon. 

Tulemused, nagu näha, on enam–vähem rahuldavad, kuid biotiikidena on neile omane sesoonne 

sõltuvus. Selle süsteemi projekteerimisega tegeles Enno Kirt, kuid raha ei jätkunud ning 

olemasolev süsteem on kompromisslahendus. 

Tabel 4.16. Otepää linna biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) 

Kvartal ja 

aasta 

Vooluhulk BHT 7 HA N üld P üld KHT 

*1000 m 3 

IV 2002 22,545 1285,1 (57) 112,7 (5) 563,6 (25) 191,6 (8,5) 5185,4 

(230) 

I 2003 43,542 1219,2 (28) 348,3 (8) 1132,1 (26) 217,7 (5) 3265,7 (75) 

II 2003 50,931 2750,3 (54) 1375.1 (27) 560,2 (11) 152,8 (3) 6111,7 

(120) 

III 2003 37,323 168 (4,5) 709,1 (19) 783,8 (21) 212,7 (5,7) 3545,7 (95) 

Kogu aasta 154,341 5422,6 

(35,1) 

2545,2 

(16,5) 

3039,7 

(19,7) 

774,8 (5,0) 10108,5 

(117,3) 

Elva linna reoveepuhasti 

Elvas on ehitatud aktiivmuda puhasti, mis pole peaaegu kunagi korralikult töötanud. Põhjuseks 

on olnud valesti projekteeritud-ehitatud järelpuhasti ning lisaks sellele ka mõnevõrra 

ebakompetentne teenindus. Sellel suvel puhasti peamiselt seisis, sest kogu aeg toimusid 

rekonstrueerimistööd. Loodetavasti pärast nende tööde lõpetamist hakkab puhasti normaalselt 

tööle. Elva puhastil on olemas ka laialdane tiikide süsteem, tänu millele reostusnäitajad pole 

mitte kõige hullemad. 

28

Tabel 4.17. Elva linna biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) 


aasta 

*1000 m 3 

IV 2002 26,54 1539,3 (58) 982 (37) 1114,7 (42) 246,8(9,3) 

I 2003 27,41 1206 (44) 849,7 (31) 986,8 (36) 137,1 (5) 

II 2003 28,84 951,7 (33) 1240,1 (43) 749,8 (26) 167,3 (5,8) 

III 2003 29,41 470,6 (16) 205,9 (7) 1058,8 (36) 185,3 (6,3) 

Kogu aasta 112,2 4167,6 

(37,1) 

3277,7 

(29,2) 

1058,8 

(9,4) 

736,5 (6,6) 

Laeva meierei reoveepuhasti 

Laeva meierei biopuhasti on aktiivmuda ringkanal, millel paiknevad mehaanilised aeraatorid. 

Nagu tabelist nähtub, on reostusnäitajad isegi head, kuid väidetakse, et muda kontsentratsioon 

aktiivmuda tsoonis on väike ja praegu käivad rekonstrueerimistööd. Uueks puhastiks saab 

puhuritega varustatud barbotaažsüsteem aerotankidele ning olemasolev ringkanal muudetakse 

tuletõrje vee reservuaariks. Võimalik, et ringkanalist tõesti lähtub mõnede komponentide osas 

kõrgenenud reostusega vesi, mis järelpuhastustiikides viiakse normi. 

Tabel 4.18. Valio Eesti Laeva meierei biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) 

Kvartal ja 

aasta 


*1000 m 3 

IV 2002 18,83 244,8 (13) 169,5 (9) 169,5 (9) 5,1 (0,27) 941,5 (50) 

I 2003 19,77 553,6 (28) 237,2 (12) 148,3 (7,5) 5,9 (0,3) 612,9 (31) 

II 2003 19,74 315,8 (16) 236,9 (12) 118,4 (6) 15,4 (0,78) 1678 (85) 

III 2003 21,44 145,8 (6,8) 107,2 (5) 450,2 (21) 34,3 (1,6) 1072 (50) 

Kogu aasta 79,78 1260 (15,8) 750,8 (9,4) 886,4 

(11,1) 

60,7 (0,76) 4304,4 (54) 

Kadrina asula reoveepuhasti 

Kadrina biopuhasti on uus ja hästi korras seade. Lämmastiku ärastust ette pole nähtud ja 

fosforiärastus toimub raudsulfaadiga sadestamise teel, kuid raudsulfaadi vajaduse üle 

otsustamisvõimalus puudub ning see toimub nö. tunde järgi. Biotiike ei ole, käideldud vesi 

suubub kraavi, mis kulgeb kilomeetreid enne kui suubub Loobu jõkke. Reovee saastehüvitiste 

määramisaluseid proove võeti varem nimetatud kraavi suubumiskohast Loobu jõkke. Kuid alates 

käesolevast aastast hakati neid võtma heitvee suubumiskohast kraavi. Sellest tulenevalt 

suurenesid kohe heitvee reostusnäitajad, sest kraav toimib täiendava looduslähedase bioloogilise 

puhastina. 

Tabel 4.19. Kadrina asula biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) 


aasta 

*1000 m 3 7 üld üld 

IV 2002 20,349 112 (5,50) 488 (24,00) 67 (3,31) 13 (0,66) 

I 2003 21,258 276 (13,00) 446 (21,00) 604 (28,41) 36 (1,71) 

II 2003 18,365 432 (23,5) 441 (24,00) 1275 (69,40) 115 (6,24) 

III 2003 19,026 382 (20,10) 86 (4,50) 596 (31,30) 70 (3,70) 

29

Kogu aasta 78,998 1202 (15,2) 1461 (18,5) 2542 (32,2) 234 (2,96) 

Räpina linna reoveepuhasti 

Räpina linna biopuhastiks on aerotankid, mis rahuldavalt eraldavad orgaanilisi süsinikühendeid 

(BHT materjal), kuid lämmastiku- ja fosforieraldust pole ettenähtud, eelsetiteid ei ole ning 

jääkmudaväljakud on väga ebamäärases seisus. Lähitulevikus, kui laekuvad ISPA rahad, on 

kavas hakata seadmeid rekonstrueerima. 

Tabel 4.20. Räpina linna biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) 


aasta 

*1000 m 3 7 üld üld 

III 2002 11,2 280 (25) 426 (38) 192 (17,1) 76 (6,8) 

IV 2002 10,9 283 (26) 283 (26) 643 (59) 97 (8,9) 

I 2003 11,3 192 (17) 107 (9,5) 68 (6) 79 (7) 

II 2003 10,8 227 (21) 205 (19) 421 (39) 108 (10) 

Kogu aasta 44,2 982 (22,2) 1021 (23,1) 1324 (30,0) 360 (8,1) 

Ilmatsalu asula reoveepuhasti 

Tavaline asula väikepuhasti, mis koosneb aktiivmudapuhastist ja järelpuhastiks olevast 

biotiikidest. Puhasti on võrdlemisi uus või hiljuti rekonstrueeritud ning täidab oma funktsiooni. 

Regulaarset mudaeraldust ei toimu, liigmuda sadestub tiiki. 

Tabel 4.21. Ilmatsalu asula biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) 

Kvartal ja 

aasta 


*1000 m 3 

IV 2002 7,2 22 (3,0) 14 (2,0) 187 (26) 35 (4,8) 209 (29) 

I 2003 10,423 55,2 (5,3) 52,1 (5,0) 104,2 (10,) 18,8 (1,8) 177,2 (17) 

II 2003 6,557 18,4 (2,8) 45,9 (7,0) 170,5 (26) 2,6 (0,4) 262,3 (40) 

III 2003 12,3 72,6 (5,9) 67,7 (5,5) 431 (35) 25,8 (2,1) 489,7 (39) 

Kogu aasta 36,48 168,2 (4,6) 179,7 (4,9) 892,7 

(24,5) 

82,2 (2,3) 1138,2 

(31,2) 

Viru-Nigula asula reoveepuhasti 

On ehitatud aktiivmuda puhastus kahe BIO-50 näol, millele järgnevad kaks biotiiki. Toimub 

õhustus, kuid mudaärastust ei toimu. Liigmuda settib peaasjalikult esimesse tiiki, mis pidavatki 

olema juba peaaegu täis. Teise tiiki on paigutatud puhastuse tõhustamiseks ujuv mehhaaniline 

aeraator, mille asend tiigi geomeetriat arvestades polnud kõige parem ja on antud soovitusi selle 

ümberpaigutamiseks. Ekspluatatsioonis on olnud probleeme ka kobrastega, kes võivad väga 

vabalt biotiigi väljavoolu ummistada. 

Tabel 4.22. Viru-Nigula asula biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) 


aasta 

*1000 m 3 7 üld üld 

IV 2002 8,0 552 (69) 48 (6,0) 48 (6,0) 25 (3,1) 

I 2003 7,0 156,8 (22,4) 21 (3,0) 143,2 (20,45) 25,2 (3,6) 

II 2003 7,0 50,4 (7,2) 35 (5,o) 20,7 (2,96) 11,5 (1,64) 

30

III 2003 8,00 33,6 (4,2) 40 (5,00) 61,7 (7,71) 24,8 (3,10) 

Kogu aasta 30,0 792,8 (.26,4) 144 (4,8) 273,6 (9,1) 86,5 (2,9) 

Vastse-Kuuste asula reoveepuhasti 

Vastse- Kuustes töötab ringkanal, millele järgnevad biotiigid. Suure osa reostuskoormusest 

annab asulas paiknev lihatööstus. Rasvaärastus puhastisse suubuvatest lihatööstuse reovetest on 

lahendatud rahuldavalt ning puhastis rasva ei paistnud olevat. Kuid aeg-ajalt esineb 

löökkoormusi, millede indikaatoriks on verest värvunud reovesi. Puhasti küll töötab ja puhastab, 

kuid koormus on puhastusprotsessi jaoks ebaadekvaatne ning ületab selle võimalused. Sellele 

viitavad suhteliselt kõrged biotiigi väljavoolu reostusnäitajad, mis omakorda näitab, et 

põhipuhasti väljavool on ilmselt suurte reostusnäitajatega. Praegu toimub nimetatud seadme 

rekonstrueerimine, mis loodetavasti parandab olukorda tulevikus. 

Tabel 4.23. Vastse-Kuuste biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) 


aasta 

*1000 m 3 

IV 2002 6,5 241 (37) 241 (37) 364 (56) 60 (9,2) 

I 2003 6,5 234 (36) 585 (90) 475 (73) 98 (15) 

II 2003 4 174 (43,5) 98 (24,5) 186 (46,5) 48 (11,9) 

III 2003 8,5 544 (64) 935 (110) 306 (36) 66 (7,8) 

Kogu aasta 25,5 1193 (46,8) 1859 (72,9) 1331 (52,2) 272 (10,7) 

Lustivere reoveepuhasti 

Lustivere puhastit ei külastatud, kuid tegemist on seismajäänud väikepuhastiga Oksyd, millele 

järgnevad biotiigid. Sellisel juhul funktsioneerib seisev puhasti septikuna ning biopuhastus 

toimub tiikides neile omasel viisil. Tervikuna võiks tulemust lugeda ebarahuldavaks, kuid et 

veekogused on väikesed, siis väga suur reostaja see objekt ei ole. 

Tabel 4.24. Lustivere korteriühistu biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) 


aasta 

*1000 m 3 7 üld üld 

IV 2002 3,63 363 (100) 399 (11) 261,4 (72) 54,5 (15) 

I 2003 3,63 58,1 (16) 167 (46) 181,5 (50) 47,2 (13) 

II 2003 5,93 62,3 (10,5) 77,1 (13) 225,3 (38) 58,7 (9,9) 

III 2003 5,93 177,9 (30) 249,1 (42) 237,2 (40) 71,2 (12) 

Kogu aasta 19,12 661,3 (34,6) 892,2 (46,7) 905,4 (47,4) 231,6 (12,1) 

Palamuse asula reoveepuhasti 

Palamuse biopuhasti oli ja on praegu peale tänavuaastast rekonstrueerimist aktiivmuda puhasti, 

millele järgneb biotiik. Rekonstrueerimise käigus toimus biotiigi puhastamine sinnakogunenud 

setetest. Kuid sellega liigutati lahti settealune pinnas, millel ilmselt on heljumit produtseeriv 

omadus ning tiigist väljavoolavas vees olevat heljumi kontsentratsioon suurem kui tiigi 

sissevoolus .Loodetavasti tiigi põhi stabiliseerub ning heljumi kontsentratsioon langeb. 

Tabel 4.25. Palamuse biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) 

31


aasta 

*1000 m 3 7 üld üld 

IV 2002 4,42 114,9 (26) 106,1 (24) 252 (57) 53 (12) 

I 2003 4,23 112,1 (26,5) 225 (53,2) 178,5 (42,2) 37,6 (8,9) 

II 2003 5,458 136,5 (25) 114,6 (21) 169,2 (31) 19,6 (3,6) 

III 2003 >5 >220 (44) >215 (43) >70 (14) >15 (3) 

Kogu aasta >19,108 >583,5 (30,5) >660,7 (34,6) >666,7 (34,9) >125,2 (6,6) 

Puurmani asula reoveepuhasti 

Algselt on olnud rõngaspuhasti, mis praegu ei tööta ning momendil funktsioneerib ta kui eelsette 

bassein-septik. Bioloogiline puhastus jääb biotiikide kanda. Väljavoolu vee näitajad ei ole eriti 

hullud. 2002. aasta IV kvartali reostusnäitajad on saadud ilmselt proovist, kui toimus suurem 

setete väljakandumine. 

Tabel 4.26. Puurmani asula biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) 


aasta 

*1000 m 3 7 üld üld 

IV 2002 4,5 450 (100*) 117 (26*) 292,5 (65*) 30,6 (6,8) 

I 2003 4,5 26,1 (5,8) 27 (6,0) 45 (10) 6,3 (1,4) 

II 2003 4,5 81 (18) 67,5 (15) 72 (16) 11,7 (2,6) 

III 2003 4,5 126 (28)

öelda kõrval asuva Orava järve kohta, järve taimestikustumine pidavat aasta-aastalt süvenema ja 

seda just puhastiga kohakuti asuvas järve osas. 

Puhasti väljavoolu vees torkab silma suhteliselt tagasihoidlik fosfori kontsentratsioon. See on 

seletatav tarbevees esineva väga kõrge raua sisaldusega ning palju fosforit sadestub välja 

raudfosfaadina. Praegu töötab küll tarbeveest rauaeraldussüsteem, kuid eraldatud raud satub 

portsjonite kaupa ikkagi puhastisse. 

Tabel 4.28. Orava asula biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) 


aasta 

*1000 m 3 7 üld üld 

I 2002 2,3 73,6 (32) 36,8 (16) 20,7 (9) 5,3 (2,3) 

III 2002 2,3 16,1 (7) 9,2 (4) 64,4 (28) 8,5 (3,7) 

IV 2002 2,3 85,1 (37) 43,7 (19) 62,1 (27) 9,7 (4,2) 

II 2003 2,3 30 (13) 39,1 (17) 57,5 (25) 1,4 (0,62) 

Kogu aasta 9,2 204,8 (22,3) 128,8 (14) 204,7 (22,3) 24,9 (2,7) 

Ulvi asula reoveepuhasti 

Ulvi asula on praegu väga loiu tegevusega asula, mille reostusheide on tublisti vähenenud. 

Nõukogude ajast pärinev biopuhasti seisab. Ta funktsioneerib septikuna reovee. Tegelik puhastus 

lasub järelpuhastiks olevatel tiikidel. 

Tabel 4.29. Ulvi asula biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) 

Kvartal ja 

aasta 


*1000 m 3 

IV 2002 1,8 29 (16) 32 (18) 54 (30) 6 (3,5) 160 (89) 

I 2003 1,6 48 (30) 48 (30) 53 (33) 6 (3,95) 272 (170) 

II 2003 1,5 38 (25) 29 (19) 62 (41) 9 (6,3) 225 (150) 

III 2003 1,8 27 (15) 22 (12) 20 (11) 12 (6,5) 126 (70) 

Kogu aasta 6,7 142 (21,2) 131 (19,6) 189 (28,2) 33 (4,9) 783 (117) 

Pikknurme reoveepuhasti 

Pikknurme farmi biotiikide veekogustest ja väljavooluvee reostusnäitajatest nähtub, on koormus 

väike ja sellest tulenevalt nendega probleeme pole. 

Tabel 4.30. Pikknurme farmi biotiikide reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) 


aasta 

*1000 m 3 

II 2002 0,971 27,7 (28,5) 28,2 (29) 4,9 (5,0) 1,6 (1,6) 

III 2002 0,971 1,9 (2,0) 7,8 (8,0) 10,7 (11) 6,4 (6,6) 

II 2003 0,504 2 (4,0)

Puhastusseadmete koondülevaade 

Tabelis 4.31 on esitatud vaatlusaluste puhastite aastaringne reostusheide käideldud veehulkade 

alanevas järjekorras ning sellele järgnevalt on esitatud reostuskomponentide kogused, mida ühe 

või teise puhasti puhul vastavad keskkonnateenistused on oluliseks pidanud. 

Tabel 4.32 kujutab endast eelmisega analoogset tabelit, kuid selles ei esitata reostuse 

kogumahtusid, vaid iseloomustatakse seadmete töö kvalitatiivset külge. Näidatakse nelja põhilise 

reostusnäitaja kontsentratsioone ja nende omavahelisi suhteid võttes fosfori kontsentratsiooni 

võrdseks ühega. Viimases veerus antakse puhasti tööle hinnang kasutades selleks järgmist 

alanevat gradatsiooni: väga hea, üsna hea ,hea, rahuldav, jätab soovida, ebarahuldav. Hinnang on 

teatud mõttes subjektiivne, sest vaadeldakse integreeritult kõiki nelja reostuskomponenti 

kompleksselt, mis tähendab, et üksikute komponentide jaoks ei ole rangeid kriteeriume. 

Vaadeldes tabelit 4.32, võib teha prevaleerivuse seisukohalt järgmisi järeldusi: 

1. Kui biopuhastus on ainult biotiikide kanda (Otepää, Elva, Puurmani, Lustivere, Ulvi, 

Pikknurme) ning kui neil on arvestatav koormus, siis puhastus kipub olema ebapiisav või 

kui ta läbilõikeliselt ongi piisav, siis ebasobivamatel aastaaegadel on ta ikkagi ebapiisav. 

2. Väljavoolu vete BHT, HA ja üldlämmastiku kontsentratsioonid on enam-vähem ühte 

suurusjärku, milles läbilõikeliselt prevaleeri HA kontsentratsioon. Kui puhastil on toimiv 

aktiivmuda protsess, kuid pole ettenähtud lämmastiku bioloogilist ärastust ja puuduvad 

biotiigid, on üldlämmastiku väärtused BHT suhtes tihti suuremad (Võru, Kadrina, 

Räpina, Viru-Vesi). Biotiikide olemasolu korral ei pruugi see nähtumus paika pidada, sest 

tiikides on võimalik nitrifikatsioon, denitrifikatsioon, orgaanilise aine degradatsioon, uue 

orgaanilise aine süntees ja põhimõtteliselt ka lämmastiku omastamine õhust ning need 

protsessid on prognoosimatud. 

3. Maa piirkondades tundub üsna hästi töötavat skeem, mis koosneb aktiivmuda puhastist ja 

sellele järgnevast tiigist või tiikidest (Ilmatsalu, Viru-Nigula, Vastseliina, Orava) 

Aktiivmuda eraldust selliste seadmete juures reeglina ei tehta ning liigne muda kandub 

tiikidesse, mida on vaja 10 kuni 20 aasta möödumisel puhastada. Kuna nad töötavad nö 

lihtsustatud režiimis, siis väljundi andmed ei pruugi küll kõige paremad olla, kuid et 

veekogused on tagasihoidlikud , on eesvoolud küllaltki kaitstud. 

4. Suured puhastid, milledel on ettenähtud toitainete ( N, P) osaline või täielik eraldus, 

töötavad reeglina hästi ning seda isegi biotiikide puudumisel, kuid tänu suurtele 

veehulkadele jäävad nad ikkagi meie väikeste vooluvete reostajateks. 

Tabel 4.31. Punktreostajate aastaringne reoveeheidete koond kg ja (mg/l) 

Objekt 

Narva 

linn 

Narva 

linna 

puhasti 

Voolu- 

hulk 

BHT 7 HA N üld P üld 

2- 

SO 4 või 

KHT 

14447,184 173706 177436 162413 19410,3 1421152 

(12,0) (12,3) (11,2) (1,34) (98,4) 

10772,195 164495 132570 157556 18778 1335523 

(15,3) (12,3) (14,6) (1,74) (124) 

Naftaproduktid 

2780 

(0,19) 

2668,4 

(0,25) 

Suubla 

Narva jõg 

Narva jõg 

34

Rakvere 1595 10269 

(6,4) 

Võru 1146,066 4199,5 

(3,7) 

Viru-Vesi 953 664 23274 

(24,4) 

Põlva ca 720 5976 

(8,3) 

AS Repo 430,48 2951 

(6,9) 

Põltsamaa 

320,592 6558 

(20,5) 

Jõgeva 253,116 1380,1 

(5,5) 

Otepää 154,341 5422,6 

(35,1) 

Elva 112,2 4167,6 

(37,1) 

Laeva 79,78 1260 

Valio 

(15,8) 

Kadrina 78,998 1202 

(15,2) 

Räpina 44,2 982 

(22,2) 

Ilmatsa-lu 36,48 168,2 

(4,6) 

Viru- 30,0 792,8 

Nigula 

(.26,4) 

Vastse- 25,5 1193 

Kuuste 

(46,8) 

Lustive-re 19,12 661,3 

(34,6) 

Palamuse >19,108 >583,5 

(30,5) 

Puurmani 

18 683,1 

(38) 

Vastseliina 

ca 17 379,3 

(22,3) 

Orava 9,2 204,8 

(22,3) 

Ulvi 6,7 142 

(21,2) 

Pikknurme 

2,950 33,6 

farm 

(11,4) 

19166 

(12) 

9341 

(8,2) 

19489 

(20,4) 

6660 

(9,3) 

7918 

(18,4) 

4115 

(12,8) 

2805,5 

(11,1) 

2545,2 

(16,5) 

3277,7 

(29,2) 

750,8 

(9,4) 

1461 

(18,5) 

1021 

(23,1) 

179,7 

(4,9) 

144 

(4,8) 

1859 

(72,9) 

892,2 

(46,7) 

>660,7 

(34,6) 

234 

(13) 

263,7 

(15,5) 

128,8 

(14) 

131 

(19,6) 

666,7 >125,2 

Amme jõg 

(34,9) (6,6) 

531 (29,5) 71,6 (4) Kaave jõg 

313,2 

(18,4) 

70 (4,1) Piusa jõgi 

204,7 24,9 

Mädajõgi 

(22,3) (2,7) 

189 (28,2) 33 (4,9) 783 

Ulvi oja 

(117) 

22,4 (7,6) 13,5 

Pikknurm 

(4,6) 

jõgi 

Tabel 4.32. Koondtabel reostussuhetena kui fosfori heide loetakse üheks ja 

kontsentratsioonidena (mg/l) 

Objekt BHT HA N üld P üld Hinnang Biotiik 

Narva linn 8,9 (12) 9,1 (12,3) 8,4 (11,2) 1 (1,34) Väga hea Ei ole 

35

Narva linna 8,8 (15,3) 7,1 (12,3) 8,4 (14,6) 1 (1,74) Väga hea Ei ole 

puhasti 

Rakvere 1,9 (6,4) 3,5 (12) 1,3 (4,3) 1 (3,4) Väga hea Ei ole 

Võru 3,0 (3,7) 6,7 (8,2) 23 (28,5) 1 (1,2) Üsna hea Ei ole 

Viru-Vesi 5,1 (24,4) 4,3 (20,4) 5,2 (24,9) 1 (4,8) Rahuldav Ei ole 

Põlva 8,3 (8,3) 9,3 (9,3) 6,5 (6,5) 1 (1,0) Väga hea On 

AS Repo 30,4 (6,9) 82 (18,4) 12,4 (2,8) 1 (0,23) Rahuldav Ei ole 

Põltsamaa 3,8 (20,5) 2,4 (12,8) 4,9 (26,2) 1 (5,4) Hea On 

Jõgeva 4,9 (5,5) 10 (11,1) 11 (12,3) 1 (1,1) Väga hea Ei ole 

Otepää 7,0 (35,1) 3,3 (16,5) 3,9 (19,7) 1 (5,0) Jätab soovida On 

Elva 5,7 (37,1) 4,5 (29,2) 1,4 (9,4) 1 (6,6) Ebarahuldav On 

Laeva 21 (15,8) 12,4 (9,4) 14,6 (11) 1 (0,76) Üsna hea On 

Valio 

Kadrina 5,1 (15,2) 6,2 (18,5) 11 (32,2) 1 (2,96) Hea Ei ole 

Räpina 2,7 (22,2) 2,8 (23,1) 3,7 (30) 1 (8,1) Rahuldav Ei ole 

Ilmatsalu 2,0 (4,6) 2,2 (4,9) 11 (24,5) 1 (2,3) Hea On 

Viru- 9,2 (26,4) 1,7 (4,8) 3,2 (9,1) 1 (2,9) Hea On 

Nigula 

Vastse- 4,4 (46,8) 6,8 (72,9) 5 (52,2) 1 (10,7) Ebarahuldav On 

Kuuste 

Lustivere 3 (43,6) 4 (46,7) 4 (47,4) 1 (12,1) Ebarahuldav On 

Palamuse 4,7 (30,5) 5,3 (34,6) 5,3 (34,9) 1 (6,6) Jätab soovida On 

Puurmani 9,5 (38) 3,3 (13) 7,4 (29,5) 1 (4) Jätab soovida On 

Vastseliina 5,4 (22,3) 3,8 (15,5) 4,5 (18,4) 1 (4,1) Rahuldav On 

Orava 8,2 (22,3) 5,2 (14) 8,2 (22,3) 1 (2,7) Rahuldav On 

Ulvi 4,3 (21,2) 4 (19,6) 5,7 (28,2) 1 (4,9) Üsna hea On 

Pikknurme 

farm 

2,5 (11,4) 3 (13,9) 1,7 (7,6) 1 (4,6) Üsna hea On 

Biotiike omavate ja neid mitte omavate puhastite lämmastiku- ja fosforiheite võrdlus 

Käesoleval juhul on meil biotiike mitteomavaid reoveepuhasteid kui punktreostajaid 8 tükki: 

Narva, Rakvere, Võru, Viru-Vesi, AS Repo, Jõgeva, Kadrina, Räpina. Biotiike omavaid 

puhasteid on 15 tükki: Põlva, Põltsamaa, Otepää, Elva, Laeva, Ilmatsalu, Viru-Nigula, Vastse- 

Kuuste, Lustivere, Palamuse, Puurmani, Vastseliina, Orava, Ulvi, Pikknurme. Üldiselt on 

esimese grupi objektid kõik suuremahulised või üle keskmise reostajad. Teises grupis on 

ülekaalus keskmised ja väikereostajad, Eesti oludes suurteks võib siin lugeda Põlva ja Põltsamaa 

puhasteid. Alljärgnevas tabelis esitatakse nende kahe grupi võrdlus. 

36

Tabel 4.33. Ühe aastaringi statistilisi karakteristikuid lämmastiku-ja fosforiheite võrdluses 

Puhasti Element Keskmised Standard hälbed % 

kg mg/l kg mg/l 

Tiikidega N 1558,9 23,13 144,8 60,4 

Ilma N 29231,1 18,28 191,1 65,4 

Tiikidega P 334,6 4,91 140,6 64,6 

Ilma P 3967,9 2,89 165,8 89,3 

. 

Nagu tabelist nähtub on ilma biotiikideta puhastite toitainete reostuskontsentratsioon väiksem, 

sest reeglina on nad suured puhastid, millede teeninduslik ja tehnoloogiline tase on parem. 

Tiikidega seadmed on suures osas keskmised ja väikesed. Nad on tehnoloogiliselt lihtsamad ja ka 

teenindamise tase on madalam. Seetõttu on toitainete kontsentratsioonid üldiselt kõrgemad. 

Tiikideta seadmete töötulemuste hajuvus on suurem kui väikestel. Seega võib öelda, et biotiikide 

olemasolu vähendab tunduvalt keskkonna riske ning pealegi veel madalama tehnoloogilise ja 

teenindusliku fooni taustal. Seda järeldust toetab ka mõnevõrra parem N ja P vaheline 

korrelatsioon kontsentratsioonides, mis näitab, et juhuslikkuse moment on väiksem. 

37

4.2. Heitvee reostusnäitajate analüüs 

Jõkke juhitud reovesi seguneb jõeveega ja põhjstab oluliselt jõe veekvaliteedi halvenemise 

vahetult peale pinnaveekogusse juhtimist. Kõige pingelisem on olukord madalvee perioodidel, 

mil suurte reoveehulkade juures on lahjendustingimused puudulikud ja jõe vees tekib 

hapnikupuudus, mistõttu veekogu isepuhastusprotsessid pidurduvad. 

2003.a. läbiviidud uuringute ja välitööde käigus koguti veeproove alamvesikonna suuremate 

punktreostusallikate sisselaskude juures nii ülalpool kui ka allpool sisselasku. Samuti koguti 

andmeid reoveepuhastite heitvee kogustest ja kontsentratsioonidest sama perioodi kohta. Seega 

on võimalik arvutada reovee kontsentratsioonid miinimumäravoolu tingimustes. 

Miinimumäravool on võetus arvutuslik 90% miinimumvooluhulk ülalpool heitvee sisselasku. 

Allpool heitvee sisselasku segunenud vee reoainete kontsentratsioonide leidmiseks kasutati 

valemit: 

C 

segu 

kus 

C 

Q C 

q Q 

q 

/ 

j 

j 

r 

C segu – aine kontsentratsioon allpool heitvee sisselasku, mg/l 

C j – jõe aine kontsentratsioon ülalpool heitvee sisselasku, mg/l 

Q j - jõe vooluhulk ülalpool heitvee sisselasku, m 3 /s 

C r – reovee aine kontsentratsioon, mg/l 

q – reoveehulk, m 3 /s 

j 

Selle valemi alusel arvutatud BHT 7 , üldfosfori ja üldlämmastiku kontsentratsioonid allpool 

heitvee sisselasku suurimate reoveepuhastite kohta on toodud tabelites 4.34.-4.36. Samuti on 

tabelites toodud sama perioodi tegelik aine keskmine kontsentratsioon jões allpool heitvee 

sisselasku (C-kesk). 

Arvestades BHT 7 arvutuslikku kontsentratsiooni eesvoolude miinimumvooluhulgale, on kõige 

pingelisem olukord väikeasulate eesvooludeds, kuna enamasti on jõed, kuhu juhitakse 

reoveepuhastite heitvesi väikesed ja vähese vooluhulgaga ning lahjendustingimused eriti 

madalveeperioodil kesised.. Heitveed on tunduvalt halvendanud eelkõige Koreli oja (Võru linn ja 

“Võru Juust”), Kavilda jõe (Elva linn), Rausvere ja Kohtla jõe seisundit nii BHT 7 kui ka 

üldfosfori osas. 

38

Tabel 4.34. Arvutuslik BHT 7 kontsentratsioon allpool heitvee sisselasku 

Punktallikas Jõgi Q- min C j q C r C segu C-kesk 

m³/s mg/l m³/s mg/l mg/l mg/l 

Põltsamaa PS Põltsamaa 1.93 2.36 0.01016 20.5 2.45 1.99 

Jõgeva PS Pedja 0.36 2.15 0.00803 5.5 2.22 3.23 

Elva PS Kavilda 0.034 3.84 0.00356 37.1 6.99 9.56 

Otepää PS Elva 0.3 2.12 0.00489 35.1 2.65 2.82 

Vastse-Kuustle PS Leevi 0.26 2.02 0.000809 46.8 2.16 2.81 

Põlva PS Orajõgi 0.35 4.04 0.02283 6.41 4.19 3.96 

Võru Vesi AS PS Koreli 0.085 1.99 0.0363 3.7 2.50 4.35 

Vastseliina PS Piusa 0.13 1.89 0.000683 22.3 2.00 1.91 

Räpina PS Võhandu 1.95 2.32 0.001412 22.2 2.33 2.63 

Tartu PS Emajõgi 12.3 3.55 0.2297 33.8 4.10 3.7 

AS Repo Vabrikud Purtse 0.20 2.23 0.0136 6.9 2.53 2.29 

Viru Keemia Grupp PS Kohtla 0.040 2.2 0.03298 21.6 10.97 3.6 

Järve Vesi AS Ahtme Rausvere 0.003 3.48 0.0302 24.4 22.51 3.96 

Narva Vesi AS Narva 81.1 1.78 0.4581 12 1.84 2.32 

Rakvere PS Selja 0.15 2.32 0.0506 6.4 3.35 3.56 

Kadrina PS Loobu 0.058 1.36 0.0025 15.2 1.93 2.33 

Heitvete üldfosfori koormuste mõju eesvoolule on toodud tabelis 4.35 ja kõrgemad 

arvutuskontsentratsioonid on suurte heitvee koormustes juures, mis aga juhitakse veerikastesse 

jõgedesse, kus lahjendustingimused on paremad (Narva, Tartu, Põltsamaa). 

Tabel 4.35. Arvutuslik üldfosfori kontsentratsioon allpool heitvee sisselasku 






Otepää PS Elva 0.3 0.037 0.00489 5 0.12 0.247 

Vastse-Kuustle PS Leevi 0.26 0.037 0.000809 10.7 0.07 0.059 




Räpina PS Võhandu 1.95 0.078 0.001412 8.1 0.08 0.107 


AS Repo Vabrikud 

Purtse 0.20 0.026 0.0136 0.23 0.04 0.033 

Viru Keemia Grupp PS 

Kohtla 0.040 0.042 0.03298 3.89 1.78 0.042 

Järve Vesi AS Ahtme 

Rausvere 0.003 0.042 0.0302 4.8 4.37 0.297 

Narva Vesi AS 

Narva 81.1 0.031 0.4581 1.34 0.04 0.09 


Kadrina PS 

Loobu 0.058 

0.024 0.0025 2.96 

0.15 0.128 

Üldlämmastiku sisaldus heitvees mõjutab oluliselt Koreli ja seeläbi ka Võhandu jõe vett, aga 

samuti on Kavilda jõe seisund Elva linna heitvete mõjul halvenenud. 

39

Tabel 4.36. Arvutuslik üldlämmastiku kontsentratsioon allpool heitvee sisselasku 






Otepää PS Elva 0.3 1.03 0.00489 19.7 1.33 2.72 

Vastse-Kuustle PS Leevi 0.26 1 0.000809 52.2 1.16 1.17 




Räpina PS Võhandu 1.95 1.45 0.001412 30 1.47 1.57 


AS Repo Vabrikud 

Purtse 0.20 2.53 0.0136 18.4 3.54 2.09 

Viru Keemia Grupp PS 

Kohtla 0.040 1.28 0.03298 19.98 9.73 2.92 

Järve Vesi AS Ahtme Rausvere 0.003 2.93 0.0302 24.9 22.91 2.71 

Narva Vesi AS Narva 81.1 0.8 0.4581 11.2 0.86 1.04 


Kadrina PS Loobu 0.058 2.95 0.0025 32.2 4.16 3.02 

Mõningate punktallikate puhul võib täheldada, et allpool heitvee sisselasku on väiksemad 

väärtused, kui analüüsist eeldada võiks. Põhjuseks võib olla punktallikate andmete ebatäpsus. 

40

4.3. Põllumajanduslik hajureostus 

Põllumajandusliku hajureostuse ja muutuste selgitamiseks Peipsi järve valglal kasutati riikliku 

hüdroloogilise ja keemilise seire pikema perioodi (1995-2002) andmeid Porijõe kohta ning 

täiendavalt 2003 aastal kogutud andmestikku seitsmes lävendis nii intensiivsema kui 

ekstensiivsema kasutusega aga ka Lõuna-Eestile iseloomuliku künkliku põllumajandusmaastiku 

tingimustes: Amme j. ülemjooks, keskjooks ja suue, Võisiku peakraavi ülemjooksul ja allpool 

Paduvere peakraavi, Piigaste oja Piigaste lävendis ja Valgupera oja suudmes. Porijõe valgla 

pindalast (241 km 2 ) moodustab põllumajandusmaa 55%. Üldandmed uuritud valglate on esitatud 

tabelis 4.37. 

Tabel 4.37. Põllumajandusvalglad ja seirelävendid 

Valgla Seirelävend Pindala, 

km 2 

Koordinaadid 

Valgupera Lauri, Piigandi-Lauri 7,9 N 57° 59,971’ E 026° 49,422’ 

mnt. 

Piigaste Hüdropost 11,5 N 58° 05,331’ E 026° 49,430’ 

Amme Palamuse 30,3 N 58° 41,059’ E 026° 34,975’ 

Amme Jõusa 175,5 N 58° 33,153’ E 026° 45,212’ 

Amme Tart-Jõgeva mnt. 397,0 N 58° 27,469’ E 026° 40,345’ 

Võisiku ülemjooks 28,0 N 58° 39,298’ E 025° 53,350’ 

Võisiku Põltsamaa-Võhma 27.9 N 58° 38,554’ E 025° 54,859’ 

mnt. 

Porijõgi Suue 241 N 58º 19,806’ E 026º 44,032’ 

Toitainete ärakande võrdlemiseks kasutati ka automaatseire andmeid tüüpilisest Kesk-Eesti 

põllumajandulikust piirkonnast, Liivi lahe valglasse jääva Räpu jõe kohta, mille kogupindalast 

(25,5%) moodustab haritav maa 77% aga samuti Rägina jõe (Matsalu vesikond) ning Tõnga jõe 

(Pärnu lahe vesikond) osas. 

Toitainete ärakande arvutustes Amme j., Piigaste oja, Valgupera oja ja Võisiku peakraavi 

lävendites kasutati Eesti Hüdroloogia ja Meteoroloogia Instituudi esitatud kuu keskmiste 

äravoolude andmestikku. Amme äravoolu arvutamiseks kasutati Amme-Haava hüdroposti 

andmeid aastatest 1957-1967 ja võrdluseks Kääpa äravoolumooduleid 2003 aasta esimese kümne 

kuu osas. Vooluhulgad erinevates Amme jõe lävendites arvutati valgla pindalast lähtuvalt. 

Valgupera oja äravoolu arvutamisel võeti aluseks teise Ahja jõe ülemjooksu väikese lisajõe 

Piigaste hüdroposti andmed 2003. a. üheksa kuu osas. Võisiku peakraavi äravoolu selgitamiseks 

kasutati Pajusi hüdroposti 2003. aasta esimese üheksa kuu äravoolumooduleid ja arvutati 

äravoolud kahes lävendis valgla pindalast lähtuvalt. 

Lämmastiku ja fosfori sisaldus põllumajanduslike jõgede vees 

Seiratavate vooluveekogude osas olid mõõdetavad ja analüüsitavad nätajad: vooluhulk, T, HA, 

pH, O 2 , BHT 7 , NH 4 , NO 2 , NO 3 , N üld , PO 4 , P üld , SO 4 , Cl, Si, el. juhtivus, värvus. Seirandmed 

osutavad, et toitainete kontsentratsioonid seiratavate valglate vooluvees on madalad. Mõõdetud 

üldlämmastiku kontsentratsioonid ei ületanud üheski lävendis 5 mgN/l. Kõrgeim näitaja (4,49 

mgN/l) määrati maikuus intensiivses põllumajanduslikus kasutuses oleva Võisiku peakraavi 

valgla 

41

ülemjooksult. Üldlämmastiku kontsentratsioonid on selles lävendis kogu senise seireperioodi 

jooksul olnud teiste jõgedega võrreldes kõrgemad. Valdavalt jäid üldlämmastiku 

kontsentratsioonid seirelävendites vahemikku 1-3 mgN/l ning jõed kuuluvad veekvaliteedi järgi 

seega heasse klassi. Üldlämmastiku sisaldus vees oli madalaim 7,9 km 2 suuruse valglaga 

Valgupera ojas Kaagna piirkonna intensiivses teraviljakasvatuspiirkonnas (2,2 mgN/l) ja Amme 

jõe ülemjooksul, kus see oli vaatlusperioodi keskmisena vaid 0.95 mgN/l. Nitraatlämmastiku 

osakaal üldlämmastiku tasemest moodustab Valgupera ojas vaid 14% ja Amme jõe ülemjooksul 

17%. Seireperioodil kogutud proovide arv Võisiku peakraavist jäi kuiva hilissuve ja sügise tõttu 

väheseks. Keskmine üldlämmastiku kontsentratsioon Võisiku peakraavis ulatus 3,3 mgN/l, 

kusjuures nitraatlämmastiku osakaal ulatus 70%-ni. Ajavahemiku 1994-2002 seire andmed 

Porijõel andsid jõevee keskmiseks üldlämmastiku kontsentratsiooniks vaadeldud perioodil 3,5 

mg/l ja nitraatlämmastiku osas 2,2 mg/l. 

Joonis 4.4. Üldlämmastiku kontsentratsioonide pikaajaline trend Porijõe-Reaola seirelävendis 

Üldlämmastku kontsentratsioonide osas näitab modifitseeritud mitteparameetriline Mann- 

Kendall test (ühepoolne test 5% tasemel), kus on elimineeritud äravoolu mõju, olulist langustrendi 

(Joon. 4.4.). Analoogiline oluline üldlämmastiku sisalduse langustrend on täheldatav 20 uuritud 

seirelävendis (Tabel 4.38). 

42

Tabel 4.38. MK statistik ja toitainete pikaajalised trended Peipsi järve valgala jõgedes 

Sta 

tio 

n 

Seirelävend 

Üldlämmastik Üldfosfor 

Seireaastad MK-Stat 

p- 

väärtus* 

Seireaastad MK-Stat p-väärtus * 

1 Alajõgi-Alajõe 1984–2001 –1.85 0.032 1984–2001 2.20 0.014 

2 Ahja-Kiidjärve 1985–2001 –3.85 < 0.001 1981–2001 –1.20 0.114 

3 Põltsamaa- 1986–2001 –3.71 < 0.001 1986–2001 –1.34 0.091 

Rutikvere 

4 Rannapungerja- 1992–2001 0.06 0.475 1992–2001 –1.41 0.079 

Roostoja 

5 Emajõgi-Jõesuu 1987–2001 –3.43 < 0.001 1987–2001 0.87 0.193 

6 Võhandu-Räpina 1986–2001 –3.92 < 0.001 1986–2001 –0.74 0.231 

7 Võhandu- 1991–2001 –2.76 0.003 1986–2001 –1.30 0.098 

Himmiste 

8 Tänassilma-Oiu 1986–2001 –3.59 < 0.001 1986–2001 –3.75 < 0.001 

9 Piusa-Korela 1992–2001 –2.35 0.009 1992–2001 –0.29 0.386 

10 Avijõgi-Mulgi 1992–2001 –2.25 0.012 1992–2001 –1.31 0.094 

11 Tagajõgi- 1992–2001 –2.26 0.012 1992–2001 0.27 0.393 

Tudulinna 

12 Kääpa-Kose 1986–2001 –2.30 0.011 1986–2001 –0.07 0.472 

13 Tarvastu- 1986–2001 –3.35 < 0.001 1986–2001 –2.61 0.005 

Põdraoja 

14 Pedja-Jõgeva 1986–2001 –0.01 0.495 1987–2001 –0.83 0.202 

15 Pedja-Tõrve 1986–2001 –2.51 0.006 1987–2001 –0.51 0.304 

16 Väike-Emajõgi- 1986–2001 –3.79 < 0.001 1986–2001 –0.27 0.393 

Pikasilla 

17 Emajõgi-Tartu 1984–2001 –2.06 0.020 1982–2001 1.02 0.154 

18 Emajõgi-Kavastu 1986–2001 –1.75 0.040 1986–2001 –0.86 0.196 

19 Narva-Vasknarva 1992–2001 –1.87 0.031 1992–2001 1.05 0.146 

20 Õhne-Suislepa 1986–2001 –3.58 < 0.001 1986–2001 2.31 0.010 

21 Õhne-Roobe 1991–2001 –2.36 0.009 1986–2001 1.29 0.099 

22 Porijõgi-Reola 1992–2001 –2.99 0.001 1992–2001 0.04 0.485 

*Trend on oluline, kui p < 0.05. Rasvases kirjas oluline trend (ühepoolne test 5% tasemel). 

Saadud tulemused osutavad ühelt poolt ekstensiivistunud põllumajandustootmise ning vähesema 

ja loodussäästlikuma väetise kasutamise mõjule lämmastiku ärakandes põllumajandusmaastikelt 

aga ka kõrgele isepuhastuspotentsiaalile, mida meie veekogud omavad tänu pikale vee viibeajale 

süsteemis ning ammooniumlämmastiku lendumisele atmosfääri ja denitrifikatsioonile. 

Üldlämmastiku vähenemise pikaajaline trend oli omane nii jõgedele, kus põlluamajnduslikus 

kasutuses oleva maa pindala on suhteliselt suurem, kui ka valglal domineerivate metsa- ja 

soomaastikega jõgedele (näiteks Alajõgi, Avijõgi, Kääpa j.). Tulemused viitavad protsessidele, 

mis on sarnased põllumajandusmaastike ja loodusmaastike jõgedele, kus kuivenduskraavid on 

hooldamata, sageli täis kasvanud makrofüüte ja põõsaid ning seetõttu lämmastiku 

isepuhastusprotsessid intensiivsed. Fosfori osas sellist selget vähenemis- aga ka kasvutrendi ei 

täheldatud, mis viitab puudujääkidele reovee puhastuses. Statistiliselt oluline vähenemistrend oli 

iseloomulik vaid Tänassilma ja Tarvastu jõele (Joon. 4.5). 

43

0.5 

0.4 

0.3 

0.2 

Total phosphorus 

Phosphate 

TP trend 

y = 6E+46x -10.555 

R 2 = 0.2493 

0.1 

0 

Sep-91 

May-92 

Jan-93 

Oct-93 

Jun-94 

Feb-95 

Oct-95 

Jul-96 

Mar-97 

Nov-97 

Jul-98 

Mar-99 

Dec-99 

Aug-00 

Apr-01 

Dec-01 

mgP/l -1 

Sep-02 

May-03 

Joon. 4.5. Fosfori kontsentratsioonide muutus Tänassilma jões aastatel 1992–2002. 

Üldfosfori kontsentratsioonid põllumajanduslike jõgede seirelävendites olid madalad, jäädes 

valdavalt alla 0,08 mgP/l (hea klass). Kõrgeim näitaja (0,268 mgP/l) määrati Võisiku peakraavi 

ülemjooksul. Porijõe seire andmetel oli aastate 1994-2002 üldfosfori keskmiseks 

kontsentratsiooniks 0,127 mg/l, mis ületab tuntavalt veekvaliteedi hea klassi piiri. 

Senised seireandmed näitavad, et toitainete kontsentratsioonid Peipsi-Viru põllumajanduslike 

valglate vooluveekogudes ei erine märkimisväärselt automaatseirega hõlvatud 

põllumajanduslikest valglatest saadud tulemustest, kus üldlämmastiku kontsentratsioonid Räpu, 

Rägina ja Tõnga jões ei ületa 90% tõenäosusega vastavalt 3.2, 3.2 ja 4.4 mgN/l. ning üldfosfori 

kontsentratsioonid Räpu ja Rägina jões 0.072 mgP/l ja 0.087 mgP/l. 

Lämmastiku kontsentratsioon jões ja selle ärakanne on paljude uuringute kohaselt üsna heas 

korrelatsioonis haritava maa pindalaga. Ka Peipsi basseini jõgede üldlämmastiku 

kontsentrastioon korreleerub üsna hästi haritava maa pindalaga jõe valglal (Joon 4.6), ehkki 

kontsentratsioonid on üldiselt suhteliselt madalad. 

6 

5 

Üld-N, mgN l -1 

4 

3 

2 

1 

0 

y = 0.084x + 1.3175 

R 2 = 0.4896 

0 10 20 30 40 50 

Haritav maa, % 

Joon. 4.6. Üldlämmastiku kontsentratsioonide (0.9 protsentiil) seos haritava maa osatähtsusega 

Peipsi järve valgala jõgedes 1987-2001. 

44

Taimekaitsevahendite kasutamine 

2003. aasta oktoobris –novembris võeti külvi- ja sajujärgselt pestitsiidide määramiseks proove 

Alastvere peakraavist ja Räpu jõest. Räpu valgla põllumajandustootjetelt koguti ka andmeid 

kasutatud taimekaitsevahendite koguste kohta. Pestitsiidijääkide analüüsid tehti 

Tervisekaitseinspektsiooni Keemia Kesklaboris. Analüüsi tulemused näitavad, et kasutatud 

pestitsiidide (Cyphermetrin, Cyproconazole, MCPA, Methamidophos, Propiconazole, 

Trifluraliin) jääke Räpu jõest ega Alastvere peakraavist ei leitud. Võrreldes teiste riikidega 

kasutatakse meil veel suhteliselt vähe pestitsiide ja võib eeldada, et seni veel põhja- ja pinnavee 

reostumine pestitsiididega ei ole probleemiks. Küll oleks vaja registreerida põlluraamatus 

kasutatavate taimekaitsevahendite kogused ja liigid, et tulevikus oleks võimalik kontrollida 

pestitsiidide kasutamist ja vajadusel organiseerida vastav seire. 

45

Toitainete ärakanne 

Toitainete ärakande arvutused tehti 2003. aastal kogutud andmestikule tuginedes, mis ei kata 

kogu aastat. Tulemused on esitatud tabelis 4.39. 

Tabel 4.39. 

Lävend 

Toitainete ärakanne, kg/ha 

NO 3 -N Nüld PO 4 -P Püld SO 4 

Amme jõgi,ülemjooks 0.3 1.5 0.005 0.044 51.1 

Amme jõgi, keskjooks 0.8 2.7 0.006 0.065 45.6 

Amme jõgi, suue 1.7 3.5 0.029 0.090 47.4 

Piigaste oja 1.5 2.7 0.030 0.083 26.4 

Valgupera oja 0.1 1.0 0.011 0.041 5.4 

Võisiku pkr.allp.Paduvere 2.5 3.1 0.004 0.016 114.1 

Võisiku pkr.ülemjooks 2.1 3.0 0.005 0.038 38.9 

Toitainete ärakanne valitud valgaladelt, kus põllumajandusliku maa osatähtsus on suurem on 

üldiselt väike, jäädes piiresse 1-3,5 kg N/ha aastas ja 0,016-0,090 kgP/ha aastas. Eeldatavalt on 

väga intensiivses kasutuses olevates põllumajandusvalglates toitainete ärakanne siiski kõrgem, 

millele osutavad näiteks oluliselt kõrgemad lämmastikusisaldused Alastvere peakraavi vees. 

Karsti tingimustes on see vooluveekogu aga sageli kuiv ning keemia andmeid seetõttu suhteliselt 

vähe. See osutab aga omakorda toitainete intensiivsele transpordile põhjavette. Eeldades isegi, et 

kogu aasta koormus oleks mõnevõrra kõrgem, on vaadeldavate valglate toitainete ärakande 

tulemused ikkagi võrreldavad toitainete ärakandega muudes Eesti jõgedes. Riikliku seire 

tulemuste kohaselt 59 seirelävendis ei ületanud keskmine üldlämmastiku kontsentratsioon 1992- 

2001 aastal 90% õenäosusega 4.0 mg/l. Kuna ei ole kaetud kogu aasta, on toitainete koormus 

vaadeldavatelt valgaladelt mõnevõrra suurem, kui tabelis esitatu. 

Võrdluasndmed Porijõe ja Räpu jõe osas osutavad mõnevõrra kõrgemale lämmastiku ja fosfori 

koormusele Räpus ja on samal tasemel Porijõe toitainete ärakandega aastatel 1995-2002 (Tabel 

4.40, Joon.4.7-4.8.). 

Tabel 4.40. Toitainete ärakanne Porijões ja Räpu jões aastatel 1995-2002 

Aasta Toitainete ärakanne, kg/ha (Räpu) Toitainete ärakanne, kg/ha (Porijõgi) 

NO 3- -N N üls PO 4 

3- 

-P P üld NO 3- -N N üld PO 4 

3- 

-P P üld 

1995 3.29 4.4 0.02 0.07 2.21 3.40 0.06 0.12 

1996 2.12 2.9 0.03 0.09 1.89 3.07 0.08 0.11 

1997 5.59 7 0.04 0.11 2.48 3.93 0.08 0.13 

1998 4.06 6.2 0.03 0.09 2.06 3.74 0.07 0.15 

1999 2.26 3.9 0.05 0.17 2.14 3.31 0.07 0.15 

2000 2.59 3.7 0.04 0.07 1.84 2.49 0.04 0.10 

2001 4.38 5.9 0.04 0.19 1.84 2.71 0.05 0.11 

2002 4.49 5.8 0.04 0.23 3.24 4.29 0.06 0.11 

Joonis 4.7. Lämmastiku ärakanne Räpu ja Porijõe valglalt 1995-2002 aastal. 

46

kg/ha 

8 

7 

6 

5 

4 

3 

2 

1 

0 

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 

Aasta 

NO3-N Räpu TOT-N Räpu NO3-N Porijõgi TOT-N Porijõgi 

0.25 

0.2 

kg/ha 

0.15 

0.1 

0.05 

0 

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 

Aasta 

PO4-P Räpu TOT-P Räpu PO4-P Porijõgi TOT-P Porijogi 

Joonis 4.8. Fosfori ärakanne Räpu ja Porijõe valglalt 1995-2002 aastal. 

Automaatseire andmed Rägina ja Tõnga põllumajanduslike valgalade toitainete ärakande kohta 

(Tabel 4.41.) näitavad samuti, et toitainete ärakanne uuritud jõgedest on vähene. 

47

Table 4.41. Toitainete ärakanne väikestest põllumajanduslikest valgaladest Eestis 

Valgala Aasta Sademed, mm Äravool 

, mm 

Äravool 

u 

moodul, 

l/s km 2 

Toitainete ärakanne, kg/ha 

NO 3- -N N üld PO 4 

3- 

-P P üld 

Räpu 1995 790 176 5.6 3.29 4.4 0.02 0.07 

1996 637 109 3.4 2.12 2.9 0.03 0.09 

1997 609 214 6.8 5.59 7.0 0.04 0.11 

1998 863 280 8.9 4.06 6.2 0.03 0.09 

1999 647 201 6.4 2.26 3.9 0.05 0.17 

2000 684 175 5.6 2.59 3.7 0.04 0.07 

2001 753 195 6.2 4.38 5.9 0.04 0.19 

Keskmine 712 193 6.1 3.47 4.9 0.04 0.11 

Rägina 2000 620 214 6.8 5.08 7.2 0.01 0.08 

2001 882 350 11.1 5.94 10.4 0.04 0.37 

Keskmine 751 282 8.9 5.51 8.8 0.03 0.23 

Tõnga 

1996 614 121 3.9 0.62 2.1 0.24 0.36 

1998 775 229 7.3 0.54 3.2 0.36 0.67 

1999 700 212 6.7 0.60 3.7 0.43 0.86 

2000 650 89 2.8 0.57 2.1 0.07 0.29 

2001 954 124 3.9 0.70 3.2 0.22 0.86 

Keskmine 739 155 4.9 0.61 2.9 0.26 0.61 

Võrreldes põhjamaadega on lämmastiku ärakanne Eestis 3-5 korda väiksem. Madal toitainete 

ärakanne Eestis ei ole tingitud ainuüksi väetusainete vähesest kasutamisest (Joonis 4.9). 

250 

200 

150 

100 

50 

0 

1990 

1991 

1992 

Tuhat tonni 

1993 

1994 

1995 

1996 

1997 

1998 

1999 

2000 

2001 

Aasta 

Joon. 4.9. Mineraalväetiste kasutamine Eestis 1990–2001. 

Oma osa on ka kohalike loodustingimuste eripäral. Eriuuringud katselappidel, kus erinevate 

väetustasemete juures mõõdetakse nitraatlämmastiku sisaldust mullavees, et hinnata lämmastiku 

leostumist sügavamale juurestiku vöödist näitavad, et NO 3 sisaldus ulatub vihmaperioodidel 60- 

48

80 mg/l. Kuid samal ajal ulastuslik nitraatide leostumine ei kajastu jõevee kvaliteedis, mis näitab 

lämmastikuühendite isepuhastust ja peetust. Võib eeldada, et võimalik lämmastiku 

denitrifikatsioon on Eestis suur, arvestades looduslike tingimuste eripära nagu taimestunud ja 

mudastunud jõesänge ja veetaseme ulatuslikku kõikumist (aeroobne-anaeroobne keskkond). 

Samuti soodustab kõrge pH tase lämmastiku vahetut lendumist ammoniaagina. Põhja-Eestis võib 

ka püriidi oksüdatsioon soodustada lämmastiku lendumist. 

Üldlämmastiku/üldfosfori suhte trendi uuringud on näidanud selle olulist vähenemist enamikus 

Peipsi basseini jõgedes (Tabel 4.42., Joon. 4.10). 

Tabel 4.42. Mitteparameetrilise Mann-Kendall testi (ühepoolne test 5% tasemel) tulemused N:P 

suhte osas Peipsi järve valgala jõgedes 

Seirelävend 

Univariate MK test 

N/P 

Seirelävend 

Univariate MK test 

Alajõgi/Alajõe –2.16 Kääpa/Kose –1.78 

Ahja/Kiidjärve –0.10 Tarvastu/Põdraoja –0.93 

Põltsamaa/ Rutikvere 0.59 Pedja/Jõgeva –2.70 

Rannapungerja/ 

–0.63 Pedja/Tõrve –1.45 

Roostoja 

Emajõgi/Jõesuu –2.58 Väike-Emajõgi/ 

Pikasilla 

–3.12 

Võhandu/Räpina –3.46 Emajõgi/Tartu –2.44 

Võhandu/Himmiste –2.03 Emajõgi/Kavastu –1.85 

Tänassilma/Oiu 2.09 Narva/Vasknarva –1.66 

Piusa/Korela –2.71 Õhne/Suislepa –3.48 

AvijõgiMulgi –1.79 Õhne/Roobe –2.28 

Tagajõgi/Tudulinna –2.09 Porijõgi/Reola –2.55 

N/P 

Rasvases kirjas oluline trend (ühepoolne test 5% tasemel). 

600 

500 

400 

300 

200 

100 

R 2 =0.36, P

See tendents osutab sellele, et fosfori kontsentratsioonid ei ole vähenenud võrreldavalt 

lämmastiku sisaldusega. Kuna tekkinud tingimustes on tegemist lämmastiku defitsiidiga, mida 

sinivetikad kompenseerivad molekulaarlämmastiku näol atmosfäärist, toob see kaasa vetikate 

intensiivsemat õitsemist, mida on täheldatud eriti ulatuslikult Peipsi järves 2001. ja 2002. aastal. 

Põllumajandustootmise intensiivistumisega seoses võib tulevikus eeldada senisest ulatuslikumat 

mineraalväetiste kasutamist ja tootmise spetsialiseerumist, mistõttu toitainete ärakanne 

põllumajandusmaastikelt kasvab. Eksperthinnangute alusel võib eeldada, et keskmine 

üldlämmastiku sisaldus põllumajanduspiirkonna vooluvetes võib ulatuda 5 mgN/l, mis vastab 

keskmisele lämmastiku ärakandele tasemel 14-15 kgN/ha. Võrdluseks, senised keskmised 

toitainete ärakanded põllumajandusvalgaladelt on 3-8 kgN/ha. Loodusvete, st. inimtegevusest 

mõjustamata valgalade vete lämmastiku sisaldus on keskmiselt 1,1 mgN/l, mis teeb 

looduskoormuseks keskmiselt 3 kg/ha. 

50

4.4 Jõgede looduslähedane seisund (foon) 

Viru ja Peipsi alamvesikondade looduskoormuse, ehk inimtegevusest otseselt mõjustamata maaaladelt 

(mets, looduslik rohumaa, märgalad jm) tuleneva toitainete koormuse selgitamiseks 

kasutati riikliku seireprogrammi andmeid Õhne j. Tõrve lävendis (266 km 2 ), Emajõe Rannu 

Jõesuu lävendis (3374 km 2 ), Mustjõe Tulijärve lävendis (16,2 km 2 ) ning Ahja j. Kiidjärve 

lävendis (336 km 2 ). Täiendavalt määrati välitööde käigus Tagajõe ülemjooksul vooluhulk, T, 

HA, pH, O 2 , BHT 7 , NH 4 , NO 2 , NO 3 , N üld , PO 4 , P üld , SO 4 , Cl, Si, el. juhtivus, värvus. 

Seireandmed näitavad, et üldlämmastiku kontsentratsioonid seirelävendites jäävad valdavalt alla 

2 mgN/l, mis vastab inimtegevusest mõjustamata pinnaveekogude väga heale kvaliteediklassile, 

olles mõnevõrra kõrgemad Mustjõe Tulijärve punktis, kus maksimum ulatus aprillis 4,34 mgN/l 

ja ka keskmine kontsentratsioon oli kõrgem, 2,19 mg N/l. Keskmine üldlämmastiku 

kontsentratsioonid on toodud tabelis 4.43. 

Tabel 4.43. Üldlämmastiku ja üldfosfori keskmised kontsentratsioonid foonijõgedes 2003. aastal 

N üld , mg N/l P üld , mg P/l 

Jõgi/lävend Valgla pindala, 

km 2 

Õhne/Tõrve 266 1,26 0,065 

Emajõgi/Rannu- 

3 374 1,14 0,043 

Jõesuu 

Mustjõgi/Tulijärve 16,2 2,19 0,039 

Ahja/Kiidjärve 336 1,48 0,069 

Tagajõgi/ülemjooks 1,31 0,060 

Üldfosfori kontsentratsioonid jäid alla 0,08 mgP/l, ületades seda taset vähesel määral vaid viiel 

juhul maksimumiga 0,226 mg P/l Tagajõe ülemjooksul augusti kuus. Siiski jäi ka Tagajõe 

üldfosfori keskmine tase vaadeldaval perioodil madalaks (0,060 mg P/l). 

51

4.5. Erinevate reostusallikate osatähtsus 

4.5.1. Toitainete koormuse jagamine erinevate allikate vahel 

Veekaitse meetmete planeerimisel ja rakendamisel on vajalik teada reostusallikate prioriteete ja 

erinevate allikate osatähtsust koormuse bilansis. Eeltoodud teadmine võimaldab hinnata ja 

modelleerida reostuskoormuse eristsenaariumide korral toimuvaid võimalikke muutusi 

veeökosüsteemis, et analüüsida rakendatavate abinõude majanduslikku efektiivsust ja tõhusust. 

Pealegi erinevate reostusallikate (asulad, põllumajandus jt.) mõju keskkonnale võib avalduda 

erinevalt. Seetõttu on jõgede koormuses looduskoormuse, asulate-tööstuste heitvee, 

põllumajandusliku hajureostuse aga samuti toitainete peetuse (retention) eristamine 

jõesüsteemides hädavajalik eeldus tõhusate veekaitsemeetmete rakendamiseks. Koormuste 

eristamiseks on kõige pealt vaja teada jõe tegelikku reostuskoormust, s.t. seirega peavad olema 

tagatud jõe äravool (vooluhulk) ja mõõdetud toitainete sisaldus jõgedes. Koormuste jagamisel 

erinevate allikate vahel kasutatakse kahte põhimõtteliselt täiesti erinevat meetodit: üks 

meetoditest põhineb kõikide erinevate reostusallikate reostuskoormuste mõõtmisel või 

hindamisel, sellest arvatakse maha ainete peetus (retention) jõgedes ja saadud koormusarvud 

kajastavad kogu koormust, mis jõgi kannab merre-järve. Teine meetod põhineb seire raames 

tegelikult mõõdetud reostuskoormuse väärtustele jõge suudmetes, need koormusarvud on 

lähtealuseks peetuse (retention) ja erinevate allikate (looduskoormus, antropogeenne 

hajukoormus, punktallikad) koormuste eristamisel. 

Jagamine põhineb eeldusel, et toitainete koormus mõõdetud jõelävendis on summa koormustest, 

mis pärineb erinevatest allikatest nagu punktreostus (asulad, linnad, tööstus), hajureostus 

valgalalt ja veekogu looduskoormus. Pealegi kogu tekkiv koormus ei jõua merre ja osa sellest 

peetakse kinni ning transformeerub jõesüsteemides, mis iseloomustab veekogu 

isepuhastusvõimet. Järelikult, koormuse bilansis tuleb arvestada ka toitainete isepuhastust – 

peetust (retention), seega jõgedega merre jõudvat reostuskoormust võib iseloomustada 

võrrandiga: 

kus 

L 

jõgi 

 

D 

p 

 

LO 

L jõgi - jõekoormus 

D P - antud jõkke juhitav reostuskoormus punktallikatest (olmereoveed, tööstus jt) 

LO D - koormus antropogeensetest hajusatest allikatest (põllumajandus, 

metsamajandus jt.) 

LO B - looduslik taustkoormus (looduskoormus) 

R - peetus (retention) 

Toodud võrrand võimaldab arvutada antropogeense hajukoormuse järgnevalt: 

D 

 

LO 

B 

 

R 

LO 

D 

 

L 

jõgi 

D 

p 

 

LO 

B 

 

R 

Seega, kui teame looduskoormust ja toitainete peetust (retention), saame hinnata erinevate 

allikate osakaalu protsentides järgnevalt: 

Looduskoormus 

LO 

LO 

/ L R 100% 

B 

B 

jõgi 

Punktallikate reostuskoormus 

D 

D 

/ L R 100% 

p 

p 

jõgi 

52

Antropogeenne hajukoormus 

LO 

LO 

/ L R 100% 

D 

D 

jõgi 

Esitatud arvutamispõhimõtet on soovitatud HARP (Põhjamere konventsioon), aga samuti 

HELCOM’I PLC-4 juhistes. Seetõttu võeti Eestis aluseks eeltoodud metoodika. Reostuskoormus 

arvutati ja jagati erinevate allikate vahel kõikide Läänemerre suubuvate jõgede kohta nende 

seirelävendis, uurimata s.o. seirega hõlmamata jõeosa kohta seirelävendist suublani, aga samuti 

uurimata ala, rannikuvööndi kohta. Taoliselt leitud koormus kirjeldab hästi kogu Eesti 

territooriumil tekkivat toitainete reostuskoormust ja seda osa, mis jõuab vahetult merre. 

Arvutamise täpsus sõltub loomulikult eeskätt lähteandmete tõesusest. Esmalt, kui suure 

usaldatavusega on mõõdetud jõe seirelävendit läbiv koormus (vooluhulk ja toitainete sisaldus) 

ning punktreostusallikatest veekogudesse juhitav koormus, kuivõrd tõesed on riikliku heitvee 

statistika andmestik Kui näiteks punktallikate mõõtmissagedus ei ole piisav ega arvesta 

küllaldaselt reoveehulga ja reoaine sisalduse varieerumist, sel juhul võib allahinnata 

punktreostusallikate reostuskoormust tegelikku väärtust ning tulenevalt sellest, et hajureostuse 

määratakse arvustuslikul teel, lõppkokkuvõttes punktallikate hindamisel tehtud viga kajastub 

antropogeenses hajukoormuses. Arvutuste tegemiseks vajalik lähteandmestik maakasutuse kohta 

riikliku seirelävendite osa saadi Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusest. 

Looduskoormus 

Looduskoormus kujuneb loodusmaastikelt (mets, soo, raba, looduslikud rohumaad jt.). Veekogu 

fosfori ja lämmastiku looduskoormus eksisteerivad läbi aegade ja selle baasil kujuneb loodusvete 

troofsustase. See teadmine on vajalik selleks, et eristada veekogu hajukoormusest selle 

antropogeenset osa, mis satub vette jõe-järve valgalalt inimtegevuse tagajärjel (põllumajandus, 

metsamajandus jt.). Pealegi looduskoormuse ja antropogeense hajureostuse suhe näitab reostuse 

üldtaset ja reostuse võimalikku alandamise võimalust. 

Väikejõgede valgaladel, millede uuringute baasil määratakse loodusvete koormus, ei tohi 

paikneda vahetuid punktreostusallikaid ja põllumaade osatähtsus peab olema alla 10% toiteala 

suurusest, ega kaudset inimmõju, nagu maade kuivendamine, äravoolu reguleerimine jne. 

Baasjõgede valgalad peavad iseloomustama antud piirkonna tüüpilisi loodusalasid ja nendelt 

kujunevat taustkoormust. Eestis küllalt raske taolisi homogeenseid väikevalgalasid leida, sest 

tiheda asustuse tõttu juhitakse praktiliselt igasse jõkke mingil määral ka reovett hajuasulatest ja 

väikeküladest. Riikliku seireprogrami läbivaatamisel on vajalik leida eriregioone iseloomustavad 

foonilävendid. Looduskoormuse leidmiseks on vajalik teada jõe valgalal olevate loodusmaastike 

suurust, sellelt äravoolavat vee hulka ja toitainete sisaldust. Selle alusel saab hinnata loodusmaa 

pinnaühikult (ha, km 2 ) ärakantavate toitainete kogust. 

Eesti oludes, vastavalt seireandmetele, fosfori- ja lämmastiku sisaldus loodusvetes on keskmiselt 

0,004 mgP/l ja 1,1 mg N/l. Võttes arvesse, et aasta keskmine äravool on 270-290 mm, saame 

fosfori pinnakoormuseks 10,8 – 12,5 kg P ruutkilomeetrilt aastas ja lämmastiku 

looduskoormuseks 297 – 319 kg/km²/a. Eesti looduskoormuse väärtused on võrreldavad teiste 

Läänemereriikide vastavate suurustega. 

Looduskoormuse arvutamisel võeti aluseks 2002.a. mõõdetud jõgede äravoolu näitajad (moodul, 

äravoolukiht) ja toitainete sisaldus loodusvetes. Saadud looduskoormuse väärtused on esitatud 

jõgedele reostuskoormuse tabelis 

Toitainete peetus (retention) 

Osa vette sattunud fosfori ja lämmastikuühenditest eemaldatakse jõeveest füüsikalis-keemiliste 

ja bioloogiliste protsesside tagajärjel ega jõua kunagi merre-järve. Soodsates tingimustes 

isepuhastusprotsesside tulemusena toitainete ärastamine jõesüsteemides võib olla 

53

märkimisväärne, mis vähendab koormust merre-järve ja pidurdab eutrofeerumist. Seda 

looduslikku toitainete peetust on vajalik teada, et hinnata toitainete isepuhastust. Kui on teada 

reaalne fosfori ja lämmastiku hulk, mis sattub jõgedesse, siis peetust jõgedes võib hinnata brutoja 

netokoormuste vahena. Vastavalt PLC-4 ja Põhjamere Konventsiooni – HARP eeskirjade 

soovitatakse hinnata peetust mitmete empiiriliste valemite abil. Antud uuringus hinnati peetust 

järgnevate valemite abil: 

Lämmastiku peetus arvutati Horst Behrendt on soovitanud valemi baasil: 

R 

kus 

SN 

41,456 q 

C 

1,297 

0 ,542 

N 

(4.7) 

q - äravoolumoodul, l/s.km 2 

C N - keskmine anorgaanilise lämmastiku sisaldus, g/m 3 

Valgala veepeegli pindala (A S ) võib leida: 

1,185 

A A 0,001 

A 

S 

kus 

järv 

A S - valgala veekogude veepeegli pindala, km 2 

A järv - järvede veepeegli pindala, km 2 

A - valgala pindala, km 2 

Fosfori peetuse arvutamiseks kasutati järgmist statistilist valemit: 

28,13 q 

kus 

1,708 

R SP - fosfori peetuse koefitsient 

q - äravoolumoodul, l/s*km 2 

R SP 

 

P 

Kasutades peetuse valemeid, võib hinnata toitainete brutokoormust, kui on teada koormus 

mingis jõe seirelävendis. 

D 

N , P 

1 RSN 

, SP 

LN 

, 

kus 

D N,P 

R SN , SP 

L N , P 

kogukoormus (koos peetusega) 

fosfori- ja lämmastiku eripeetuse koefitsient 

jõe koormus seirelävendis 

Suuremate jõgede toitainete koormuste jaotumine eriallikate vahel 2002.a. on toodud tabelites 

4.44-4.45 ja joonistel 4.11-4.12 . Tabelites ja joonistel antud osakaalud on % mõõdetud 

koormusest, joonistel on toodud lisaks ka peetus. Lämmastiku koormuses on antropogeense 

koormuse osa summaarses koormuses 40-60%, sama suur osa on ka peetusel. Selja jõel on 

lämmastiku koormusest suurim osa hajukoormusest, Pühajõgi ja Purtse on aga suurimad 

punktallikate vastuvõtjad. Looduskoormuse osa on suurim Alajões ja Kunda jões. Peetus on 

kõrgeim Narva jões. 

Tabel 4.44. Lämmastiku koormuse jaotumine eriallikate vahel 

Jõgi 

Mõõdet. 

koormus 

Looduskoormus 

Punktallika 

koormus 

Antrop 

hajukoormus 

Summaarne 

koormus 

Peetus 

54

t/a t/a % t/a % t/a % t/a % t/a 

Piusa 192 100 9.4 0.5 0.0 970 90.6 1070 82.1 878 

Võhandu 468 170 6.9 31.8 1.3 2251 91.8 2453 80.9 1985 

Emajõgi 5840 1407 6.3 245.0 1.1 20768 92.6 22420 74.0 16580 

Kääpa 232 95 7.2 2.1 0.2 1230 92.7 1327 82.5 1095 

Avijõgi 184 57 8.6 0.4 0.1 602 91.3 659 72.1 475 

Rannapungerja 168 121 11.6 2.5 0.2 916 88.1 1039 83.8 871 

Alajõgi 49 40 13.9 0.0 0.0 246 86.1 286 82.7 236 

Narva 7304 6661 6.2 299.6 0.3 100086 93.5 107046 93.2 99742 

Pühajõgi 73 26 7.5 27.3 8.0 287 84.5 340 78.5 267 

Purtse 306 127 9.8 91.4 7.1 1071 83.1 1289 76.3 983 

Kunda 347 108 11.1 3.2 0.3 862 88.5 974 64.4 627 

Seljajõgi 661 43 3.2 13.4 1.0 1264 95.8 1320 50.0 660 

Loobu 215 44 6.2 2.8 0.4 665 93.4 712 69.8 497 

Lämmastiku koormuse jaotumine allikate vahel 

koormuse jaotumine 

100% 

80% 

60% 

40% 

20% 

0% 

Piusa 

Võhandu 

Emajõgi 

Kääpa 

Avijõgi 

Rannapungerja 

Alajõgi 

Narva 

Pühajõgi 

Purtse 

Kunda 

Selja 

Loobu 

100% 

80% 

60% 

40% 

20% 

0% 

peetus kogukoormusest 

looduskoormus Punktallikad Antrop hajukoormus Peetus 

Joon. 4.11. Lämmastiku koormuse jaotumine eerinevate reostusallikate vahel 2002.a. 

Fosfori koormuses on suur osa looduskoormusel Alajõe, Avijõe ja Rannapungerja vesikonnas, 

punktallikate mõju on suurem Pühajões ja Purtses, antropogeene hajureostus aga Selja ja Piusa 

jões. Peetuse osakaal os suurim Narva ja Rannapungerja jões. 

Tabel 4.45. Fosfori koormuse jaotumine eriallikate vahel 

Jõgi 

Mõõdet. 

koormus 

Loodus 

koormus 

Punktallika 

koormus 

Antrop 

hajukoormus 

Summaarne 

koormus Peetus 

t/a t/a % t/a % t/a % t/a % t/a 

Piusa 16.4 3.6 10.8 0.10 0.3 30.07 88.9 33.8 45.2 17.46 

Võhandu 23.9 6.2 12.7 2.35 4.8 40.23 82.5 48.7 38.5 24.89 

Emajõgi 146.3 51.2 18.9 24.45 9.0 195.03 72.1 270.6 29.9 124.34 

Kääpa 4.2 3.5 36.0 0.38 3.9 5.77 60.1 9.6 39.5 5.37 

Avijõgi 3.1 2.1 26.9 0.1 1.3 5.52 71.8 7.7 14.8 4.55 

Rannapungerja 5.3 4.4 43.4 0.30 3.0 5.44 53.7 10.1 45.9 4.80 

Alajõgi 2.3 1.4 38.0 0.00 0.0 2.36 62.0 3.8 50.8 1.51 

55

Narva 762.2 242.2 13.4 22.96 1.3 1540.70 85.3 1805.9 44.3 1043.63 

Pühajõgi 6.3 0.9 6.6 4.52 32.2 8.60 61.2 14.0 44.3 7.72 

Purtse 7.0 4.6 29.6 1.52 9.8 9.45 60.7 15.6 29.9 8.56 

Kunda 8.3 3.9 29.7 0.17 1.3 9.16 69.1 13.3 39.5 5.01 

Seljajõgi 71.8 1.5 1.4 6.23 5.6 104.15 93.0 111.9 39.7 40.09 

Loobu 3.9 1.6 21.7 0.36 4.8 5.49 73.5 7.5 39.7 3.59 

Fosfori koormuse jaotumine allikate vahel 

koormuse jaotumine 

100% 

90% 

80% 

70% 

60% 

50% 

40% 

30% 

20% 

10% 

0% 

Piusa 

Võhandu 

Emajõgi 

Kääpa 

Avijõgi 

Rannapungerja 

Alajõgi 

Narva 

Pühajõgi 

Purtse 

Kunda 

Selja 

Loobu 

100% 

90% 

80% 

70% 

60% 

50% 

40% 

30% 

20% 

10% 

0% 

peetus kogukoormusest 

looduskoormus Punktallikakoormus Antrop hajukoormus Peetus 

Joon. 4.12. Lämmastiku koormuse jaotumine erinevate reostusallikate vahel 2002.a. 

56

4.5.1. Toitainete liikumine ja transformatsioon Peipsi vesikonnas – PolFlow mudel 

Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiv (2000) nõuab kõikide EL ja Eesti vesikondade 

majandamiskavade valmimist aastaks 2008. Selleks tuleb hinnata erinevate reostusallikate ja 

inimtegevuse mõju vesikonna koormusele ning töötada välja meetmeprogramm hea vee 

keskkonna seisundi saavutamiseks. Erinevate keskkonnamõjude hindamiseks soovitatakse 

kasutada modelleerimist. Vee kaitse strateegia peab olema vesikonna põhine. 

Eestis pole siiani vesikondade majanduskavade tegemisel valgla mudeleid rakendatud. Töötati 

välja Balti regioonile sobiv mudel, mis terve valgla põhiselt võtaks arvesse parima kättesaadava 

keskkonnainfo, kirjeldaks inimtegevuse mõjusid veekeskkonnale, uuriks keskkonnaseisundit 

ning võimaldaks kaaluda erinevaid meetmeid ja tulevikustsenaariume. 

Eesmärgiks oli töötada välja keskkonnaalaseid strateegilisi juhiseid ja vahendeid hindamaks 

toitainete transformatsioone, peetust (retention) ja kadusid suurtel valglatel. Üks eesmärke oli 

töötada välja modelleerimisloogika andmevaese ja ebaühtlase seirega kaetud valgla jaoks. 

Käesolev peatükk keskendub PolFlow mudeli kasutamisele. 

Hüpoteesiks on: toitainete peetusel on oluline roll reostuskoormuse vähendamisel jõe süsteemis. 

Kui hüpotees paika peab, siis tuleks lisaks saastamise ärahoidmise põhimõttele, millele on üles 

ehitatud EL Veepoliitika Raamdirektiiv ja Eesti veekaitsealased põhimõtted, kasutama 

veekeskkonna korralduses senisest rohkem lisaks ka looduslike isepuhastusprotsesside 

soodustamist. 

Pilootala 

Pilootalaks valiti terve Peipsi järve valgla, mis ulatub Eestisse, Venemaale ja Lätisse Eesti 

poolelt koguti pikaajaline keskkonna- ja põllumajandusandmete baas, samas kui Vene pool oli 

selles suhtes väga andmevaene ja andmete laekumine antud projekti jaoks oli takistatud. Siiski, 

mõlemast riigist saadud andmed ühendati ühtsesse Peipsi valgla andmebaasi. 

Valgla defineeriti digitaalse kõrguste mudeli kaardi põhjal Wesselingi meetodil. Digitaalne 

kõrguste mudel andis ka kogu territooriumi voolusuundade kaardi ja lahutati erinevad valglad 

teineteisest. Pärast visuaalset kontrolli tehti mõningad parandused, eriti madalatel sooaladel, kuni 

raster kaart nägi välja nagu saadaolevad paberkaardid (Regio 1991). 

Administratiivsed andmed. Administratiivsete üksuste kaart, mis näitab Eesti ja Vene provintse, 

saadi Peipsi Koostöö Keskusest. Rahvaarvud ja elanike seotus erineva tasemega 

veepuhastusjaamadega saadi vastavate riikide ametlikest statistikatest. 

Keskkonna andmed. Maakasutuseks kasutati BALANS GIS-andmebaasi (BALANS 2001). 

Põllumajandusandmete andmebaas kombineeriti Eesti ja Venemaa riigi- ja teadusasutuste 

andmete põhjal, millest olulisimaks allikaks olid Eesti Statistikaameti keskkonna ja 

põllumajanduse aastaraamatud (1995-1999). Keskmine aastane ja jaanuarikuu temperatuur valiti 

Tiirikoja õhuseirepunkti järgi (Keevallik et al. 2002). Hüdrogeoloogilised andmed saadi IAH 

kaardi (1979 ja 1981) Stockholmi ja Moskva lehtedelt. Kallete kaart tuletati Hydro 1k (2002) 

kõrguste kaardist. Jõestiku, järvede ja voolusuundade määratlemiseks kasutati Peipsi CTC ja 

Hydro 1k andmete kombinatsiooni. Mullastiku kaart (mulla tüübid ja tekstuur) saadi SOVEUR 

projektist. 

Parameetrid ja konstandid. Erinevat tüüpi puhastusseadmete efektiivsuse parameetrid valiti Reini 

ja Elbe valglate põhjal (de Wit 1999). Toitainete emissioonid inimese kohta andis samuti de Wit 

(1999). Andmed loodusliku emissiooni ja atmosfäärse depositsiooni kohta võeti samuti Reini ja 

Elbe valglatest (de Wit 1999). Keskmine aastane sademete hulk leiti Leemansi ja Crameri (1991) 

57

1930-1960 läbi viidud tööde järgi. Põhjavee sügavus, algsed toitainete sisaldused aastal 1945, 

mulla maksimaalne toitainete mahutavus ning maksimaalne denitrifikatsiooni määr võeti Reini ja 

Elbe vesikondade järgi (de Wit 1999). Mulla mass hinnati Wendlandi (1992) järgi. 

Denitrifikatsiooni konstant ja põhjavee taastumise määr valiti SOVEUR projekti põhjal. 

Denitrifikatsiooni reaktsioonikonstant ja maksimaalne denitrifikatsiooni fraktsioon võeti 

Wendlandi (1992) järgi. 

Metoodika – PolFlow mudel 

Töö teostamiseks kasutati mudelit PolFlow, mis on välja töötatud Utrechti Ülikoolis Hollandis 

(De Wit 1999). Tegemist on Raster GIS mudeliga, mis kirjeldab toitainete (N ja P) liikumist 

ruumis ja ajas. Mudelit on välja töötatud ja kalibreeritud Reini, Elbe ja Po valglatel (De Wit 

1999, De Wit and Bendoricchio 2001). Mudeli kasutamiseks töötati eelnevalt välja valgete 

laikudeta GIS andmebaas. 

PCRaster tarkvara 

GIS-modelleerimine viidi läbi, kasutades PCRaster tarkvarapaketti (Wesseling et al. 1996). See 

pakett on Raster-GIS, mis hõlmab Dünaamilist Modelleerimiskeelt. Kõik mudelid selles keeles 

on kirjutatud käsuskriptidena. Mudel käivitatakse DOS käsurealt. 

Kõik ruumilised andmed peavad olema mudelisse antud Raster GIS formaadis. Töös kasutati 

rasteri suurust 1hektar. 

PolFlow mudel 

Toitainete (N ja P) käitumine mullas, põhjavees ja vee süsteemides on kompleksne funktsioon 

bioloogilistest, füüsikalistest ja keemilistest protsessidest. Selle kõige hindamiseks on välja 

töötatud mitmeid mudeleid. On ühedimensionaalseid mudeleid, 

Joonis 4.13. PolFlow mudeli põhimõte. 

Koormus jõe suudmes on funktsioon punkt- ja 

hajureostusest, sõltudes samuti toitainete kaost 

ja peetusest. 

58

mis kirjeldavad toitainete liikumist emissioniallikast põhjavette, põhjavee transpordi mudeleid, ja 

hüdroloogilisi mudeleid, mis kirjeldavad vee ja sellega seotud ainete liikumist valglatel. Need 

mudelid on tehtud kindlate ruumi- ja ajaskaalade jaoks. PolFlow on täiesti erinev lähenemine: 

kuna kaetakse suuri territooriume ja pikki ajavahemikke, lihtne kombinatsioon olemasolevatest 

mudelitest ei töötaks ja nõuaks liiga palju andmeid. 

Joonis 4.13. annab ülevaate PolFlow mudeli põhimõttest. Seda saab kokku võtta allpool toodud 

kirjelduse järgi. 

Esiteks, erinevatest toitainete emissioonidest valglal tehakse andmebaas. Emissioonid 

jagatakse hajureostuseks (pärineb peamiselt põllumajandusest), mis jõuab pinnavette mullapõhjavee 

süsteemi kaudu, ning punktreostuseks (pärineb peamiselt reoveepuhastusjaamadest ja 

tööstustegevusest), mis emiteeritakse otse pinnavette. Kasutades sisendandmeid nagu 

maakasutus, loomade arvud, rahvaarvud ja tööstuste asukohad, tehakse 2 kaarti, mis annavad iga 

rasteri jaoks hajureostused (mullapinda jõudvatest toitainetest) ja kõik punktreostused. 

Teiseks, pikaajaline hüdroloogiline mudel kirjeldab vee ruumilist liikumist (nii 

liikumissuundi kui koguseid) valglal. Mudel loob kaardid, mis kujutavad iga rasteri leostumise 

vooluhulka, kogu vooluhulka, madala ja sügava põhjaveekihi uuenemist ja viibeaega. 

Hüdroloogilise mudeli sisend koosneb peamiselt sademete andmetest, hüdrogeoloogilistest ja 

mullastiku andmestikust ning kõrguste vahe (kalde) kaardist. 

Kolmandaks, hüdroloogiline mudel kombineeritakse kahe emissioonikaardiga (haju- ja 

punktreostused). Modelleeritud hüdroloogiliste liikumiste põhjal arvutatakse toitainete transport 

hajureostusallikatest (mullapinda lisandunud reostus) läbi mitme erineva raja mulla ja põhjavee 

süsteemis. Niimoodi selgub iga ajaperioodi ja iga rasteri jaoks toitainete kogus, mis jõuab 

pinnavette läbi leostumise ja erosiooni ning läbi erinevate põhjaveekihtide. Samal ajal 

arvutatakse toitainete kadu mulla ja põhjavee süsteemis, kusjuures lämmastiku puhul on tegemist 

eelkõige denitrifikatsiooniga. Kui kõik pinnavette jõudvad hajukoormused on integreeritud, 

lisatakse neile veel punktreostusallikate koormused. Selgub, kui palju toitaineid jõuab pinnavette 

igal rasteril igas ajaühikus. 

Neljandaks, jälgitakse toitainete liikumist pinnaveega. Selleks kasutatakse voolusuunakaarti, 

mis põhineb kõrguste kaardil ja jõesüsteemide kaardil. Voolusuunakaart näitab voolu suunda igal 

rasteril. Modelleerimaks kadu ja peetust jõe süsteemis, järgitakse niisugust lähenemist, et 

transport allavoolu rasterisse on määratud transpordifraktsiooniga (fraktsioon 

toitainekoormusest, mis transporditakse allavoolu). See transpordifraktsioon on funktsioon 

kaldest ja vooluhulgast: mida suurem on jõe gradient, seda madalam on toitainete kadu ja peetus 

ja transpordifraktsioon läheneb arvule 1. Tulemiks on kaardid, mis näitavad igale rasterile 

toitainete kadu ja peetust (kg/ha) pinnavees. 

PolFlow rakendus Peipsi valglal 

Nagu kõigil eelnevatel PolFlow rakendustel, kasutati siingi 5-aastaseid ajasamme. See meetod 

eemaldab sisendist ekstreemsed väärtused. Järelikult võimaldab mudel hinnata ainult 5 aasta 

keskmisi väärtusi. Aastate ja aastaaegade dünaamikat ei vaadelda. Modelleeriti 3 ajasammu: 

1985-1989, 1990-1994, 1995-1999. 

Tähtsaim mudeli muutuja on viie aasta keskmine aastane toitainete koormus, mis läheb läbi ühest 

rasterist. Toitaineid defineeriti kui üldlämmastik (N) ja üldfosfor (P), mis liiguvad läbi ühe 

rasteri (jõe segmendi) ühes aastas. Kuigi toitained saavad liikuda nii vees lahustunud kui ka 

tahkele kehale adsorbeerunud (eriti P korral) kujul, ei tee mudel seni nendel fraktsioonidel vahet. 

Tehniliselt koosneb mudel hierarhilisest struktuurist, mille esimene harunemine on geograafiline 

(põhja- ja lõunaosaks, joonis 4.14.), teine harunemine keemiline (N ja P) ning kolmas 

59

harunemine ajaline (3 ajaperioodi). Harude otsteks on 18 alammudelit, mida arvutatakse kindlas 

PolFlow Peipsi 

North 

South 

Nitrogen 

Phosphorus 

Water 

DiffuseN8589 DiffuseN9094 DiffuseN9599 

PointN8589 PointN9094 PointN9599 

Soilgroundwater 

Water.mod 

Diffusesources.mod 

järjekorras. 

Pointsources.mod 

Dischargemaps.mod PolFlowmaps.mod Soilgroundwater.mod Transport.mod Statistics.mod 

Joonis 4.14. Peipsi valgla mudeli hierarhiline skeem (mittetäielik). 

60

Tulemused – toitainete reostused ja koormused 

Tulemuste analüüsi pole jõutud haarata Velikaja jõge ja selle valglat. Kuni nende andmete 

laekumiseni analüüsitakse siin teiste Eesti ja Vene jõgede valglaid, mis Peipsisse suubuvad. 

Lämmastiku liikumine Peipsi valglal. 

Lämmastiku hajureostus aastail 1985-1989 ulatus 791 kg a -1 km -2 Lääne-Virumaal ja 3167 kg a - 

1 

km -2 Strugokrasnenskys. Aastail 1990-1994 olid koormused drastiliselt vähenenud. Lääne- 

Virumaa hajureostus oli langenud 314 kg a -1 km -2 . Teistes Eesti piirkondades oli see veel 

madalam, jäädes alla 100 kg a -1 km -2 . Venemaal oli hajureostus langenud - Strugokrasnetskys 

näiteks 1874 kg a -1 km -2 . 1990-1994 oli hajureostus veelgi langenud, ulatudes vaid 138 kg a -1 km - 

2 

Lääne-Virumaal ja jäädes mujal Eestis alla 50 kg a -1 km -2 . Venemaal Strugokrasnetskys vähenes 

reostus 354 kg a -1 km -2 ja kõige suuremat reostust jäi andma Pskovsky 632 kg a -1 km -2 . 

Lämmastiku punktreostus oli aastail 1985 – 1989 kõikidest punktallikatest kokku 2 272 500 kg 

aastas. Aastail 1990-1994 oli see väiksem – 2 023 400 kg aastas. Aastail 1995 – 1999 oli see 

veelgi väiksem – 1 751 900 kg aastas. Emajõe valgla kogu punktreostus oli 1995-1999 kokku 

780239 kg aastas. 

Lämmastiku koormus näitas igal järgneval viisaastakul vähenemistendentsi. Mõnede 

tähtsamate jõgede koormused on toodud tabelis 2.1. 

Tabel 4.46. Mõõdetud lämmastiku koormus mõnedel Peipsi valgla jõgedel (kg aastas). 

1985- 

1989 

1990- 

1994 

1995- 

1999 

Emajõgi - Tartu 6900000 4400000 3200000 

Emajõgi - 

Kavastu 7200000 4700000 3400000 

Gdovskaya 95500 82400 67100 

Lämmastiku teoreetiline kogukoormus (haju- ja punktkoormus) oli Emajõe Kavastu punktis 

1995-1999 aasta perioodil 15 300 000 kg aastas. Lämmastiku peetus oli seal järelikult 77,8%. 

Fosfori liikumine Peipsi valglal. 

Fosfori hajureostus oli 1985 – 1989 aastal suurim Strugokrasnenskys – 659 kg a -1 km -2 . Lääne- 

Virumaal oli see 161 kg a -1 km -2 , Pskovskys 186 kg a -1 km -2 . Teistes piirkondades oli see alla 150 

kg a -1 km -2 . Perioodil 1990-1994 Eestis kõikjal P hajureostus alla 100 kg a -1 km -2 . Vähem oli ka 

Venemaal: Strugokrasnenskys 388 kg a -1 km -2 , Pskovskys 155 kg a -1 km -2 , mujal vähem. Perioodil 

1995 – 1999 olid Eesti poolel valdavalt nullilähedased P hajuemissioonid. Vene poolelt jätkus 

samuti vähenemine – kõrgeim oli Pskovskys (126 kg a -1 km -2 ). 

Fosfori punktreostus oli aastail 1985 – 1989 kõikidest punktallikatest kokku 572 800 kg aastas, 

aastail 1990-1994 ainult 474 500 kg aastas, perioodil 1995-1999 kõigest 368 000 kg P aastas. 

Fosfori koormus vähenes tabelis 4.47. toodud viisil. 

Tabel 4.47. Fosfori koormus mõnedel Peipsi valgla jõgedel (kg aastas) 

1985- 

1989 

1990- 

1994 

1995- 

1999 

Emajõgi - Tartu 61932 52000 43460 

Emajõgi - Kavastu109794 85850 63903 

Gdovskaya 4055 3890 3865 

61

Fosfori arvutuslik kogukoormus oli Emajõe Kavastu punktis 1995-1999 aasta perioodil 1 330 

000 kg aastas. Fosfori peetus oli seal järelikult 95,5%. 

Järeldused 

Lämmastik 

Lämmastiku koormuse puhul leidis mudel pikaajalise languse trendi, mis korreleerus hästi 

seireandmetega (r=0,82, joonis 4.15). 

Lämmastiku koormus (tonnides aastas) 

14000 

12000 

10000 

8000 

6000 

4000 

2000 

0 

1985 

1987 

1989 

1991 

1993 

1995 

1997 

1999 

seireinfo 

modelleeritud 

Joonis 4.15. Emajõe Tartu seirepunkti modelleeritud ja mõõdetud pikaajaline lämmastiku 

koormuste võrdlus. 

Hea mudeli ja seire tulemuste ühildumine tõestab mudeli olulisust ja annab alust kasutada 

PolFlow-d ka edaspidi N koormuste hindamiseks ja ennustamiseks. Ilmselt sobib modelleerimine 

seireprogrammi kõrvale kui efektiivne keskkonnainfo kogumise vahend. Näiteks, koormuste 

kohta info jaoks sobib keskkonnaseire suurte jõgede ja lühiajalise dünaamika kohta seireandmete 

kogumiseks, samas kui PolFlow mudelit saab kasutada ruumiliselt detailse info hankimiseks ning 

näiteks rannikureostuse hindamiseks, millel on erakordselt suur tähtsus just Eestis. 

Fosfor 

Fosfori puhul ei ole pikaajalist olulist trendi seire käigus leitud. Mudel leidis nõrga trendi (joonis 

4.16.), mis on paralleelne vaatlusandmetega. Ehkki dünaamika oli võrreldav, olid modelleeritud 

P tasemed madalamad kui vaadeldud. Järeldati, et heaks P koormuse ja liikumise kirjeldamiseks 

on vaja mudelit veel täiustada. 

62

Fosfori koormus (tonni aastas) 

180 

160 

140 

120 

100 

80 

60 

40 

20 

0 

y = -1,6302x + 113,98 

y = -1,6493x + 65,658 

seireinfo 

modelleeritud 

1985 

1987 

1989 

1991 

1993 

1995 

1997 

1999 

Joonis 4.16. Emajõe Tartu seirepunkti modelleeritud ja mõõdetud pikaajaline fosfori koormuste 

võrdlus 

Reostusallikate võrdlus 

Emajõe suudmes pärines 1995 – 1999 aastal kogu lämmastiku koormusest ainult 5,1% 

punktreostusallikatest (joonis 4.17.), ülejäänud 94,9% hajureostusallikatest (sealhulgas looduslik 

koormus ja sademed). Järeldati, et munitsipaal- ja tööstusreostuse vähendamine 

puhastusseadmete ehitamise või emissioonide piiramise abil ei saa lämmastiku koormust 

Peipsisse vähendada üle 5 protsendi. 

Punktreostus 

5% 

Hajureostus 

95% 

Joonis 4.17. Punkt- ja hajureostusallikate osatähtsuse võrdlus Emajõe lämmastiku koormuses 

ajaperioodil 1995-1999. 

Toitainete peetus 

Toitainete peetus mängib jõgedega merre kanduvate toitainete puhaskoormuse juures olulist rolli. 

Mudel andis N peetuseks Emajõe suudmes 77,8% (joonis 4.18.) ja P peetuseks 95,5%. 

Kogukoormusest jõudis seega Peipsisse vaid 22,2% lämmastikku ja 4,5% fosforit. Järelikult on 

63

peetusel suurem roll hajukoormuste vähendamisel kui emissioonidel. Uuringu tulemused 

tõestavad, et lisaks reostuse vähendamisele ja ärahoidmisele on efektiivseks veekeskkonna 

korralduseks vaja tagada head tingimused toitainete peetuseks, mille käigus eemaldatakse 

veekeskkonnast enamus toitainetest. 

Puhaskoor 

mus 

22% 

Peetus 

78% 

Puhaskoormu 

s 

5% 

Peetus 

95% 

Joonis 4.18. Lämmastiku (ülemisel diagrammil) ja fosfori (alumisel diagrammil) peetus Emajõe 

valglal. 

64

5. Vooluveekogude seisund ja vastavus kvaliteedinõuetele 

5.1 Keskkonnakaitselised eesmärgid 

Jõgede seisund oleneb nii looduslikest teguritest kui ka laiahaardelisest inimmõjust. Inimese 

majanduslik tegevus omakorda võib mõjustada ja avaldada mõju jõe valgla kaudu, muutes 

veekogu hüdromorfoloogilisi elemente (süvendamine, õgvendamine, maakuivendus, 

veepaisutamine, jt.) või vahetult vee füüsikalis-keemiliste ja ökoloogiliste näitajate kaudu, 

eeskätt reovete juhtimisel eesvoolu. Seega jõe kui ökosüsteemi heaolu ja seisund oleneb nii 

hüdromorfoloogilisest, füüsikalis-keemilisest kui ka bioloogilisest seisundist. Veeseisundialased 

eesmärgid on kehtestatud järgmisteks kasutusaladeks: 

 

 

 

pinnavesi joogivee ettevalmistamiseks; 

ujumisvesi (supelrannad); 

vesi lõheliste ja karplaste elupaigana. 

Seetõttu antud projektis on jõgede kvaliteeti hinnatud vastavalt järgmistele õigusaktidele: 

 

joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- või põhjavee 

kvaliteedi ja kontrollnõuded (Sotsiaalministri 2.jaanuari 2003.a määrus nr. 1); 

tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele (Vabariigi Valitsuse 25.juuli 2000.a 

määrus nr. 27); 

 

 

lõheliste ja karplaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende 

veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karplaste riikliku 

keskkonnaseire jaamad (Keskkonnaministri 9.oktoobri 2002.a määrus nr. 58); 

pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning 

veeklasside määramise kord (Keskkonnaministri 22.juuni 2001.a määrus nr.33). 

Seega vooluvete seisundi hindamisel on lähtutud nii kasutusalast kui ka vee üldisest keemilisest 

seisundist. Üldiseks eesmärgiks on tagada pinnavee hea ökoloogiline ja keemiline seisund ning 

vee kasutatavus erinevatel kasutusaladel. Järgnevalt käsitletakse uuritud jõgede ja jõelävendite 

veekvaliteedi vastavust Eestis vastuvõetud õigusaktidega ja EL normdokumentidega. 

65

5.2 Joogivee tootmiseks kasutatava veekogu veekvaliteet 

Joogivesi on üks tähtsamaid keskkonnaelemente, mis oluliselt mõjutab elanike tervist. Pilootala 

pinnaveekogudest võetakse vett joogiveeks Narva jõe veehaardest samanimelise linna veega 

varustamiseks. 

Joogiveeallikana kasutatava pinnavee veekogu veekvaliteedi hindamiseks on kehtestatud 

kvaliteedinõuded Sotsiaalministri 2.jaanuari 2003. a määruses nr 1 “Joogivee tootmiseks 

kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollnõuded”. Määruses 

on toodud pinnavee jaotamine kvaliteedinäitajate piirväärtuste alusel kolme kvaliteediklassi. 

Seetõttu antud töö käigus hinnati vee kvaliteeti Viru-Peipsi alamvesikonnas Narva linna 

veevarustuseks kasutatava Narva jõe Vasknarva lävendis, kuna Narva jõgi Vasknarva lävend on 

lülitatud riiklikku seireprogrammi. Et riiklikus hüdrokeemilise seire programmis ei ole ette 

nähtud määrata kõiki ülaltoodud määruses toodud näitajaid, siis püüti hinnata veekvaliteeti 

olemasolevate keemiliste näitajate alusel. 

Tabelis 5.1 on toodud pinnavee kvaliteediklassid näitajate piirväärtuste järgi. 

Tabel 5.1. Pinnavee jaotamine kvaliteediklassideks näitajate piirväärtuste järgi. 

Keemilised 

näitajad 

Ühik 

Kvaliteediklass 

I 


II 


III 

Ammoonium mg/l 0,05 1,5 4 

Biokeemiline mgO 2 /l 3 5 7 

BHT 7 

hapnikutarve 

Elektrijuhtivus µS/cm -1 1000 1000 1000 

Fosfaat mg/l 0,4 0,7 0,7 

Kloriid mg/l 250 250 250 

Lahustunud 

hapnik 

% O 2 

küllastusastmest 

70 50 30 

Nitraat mg/l 50 50 50 

Sulfaat mg/l 250 250 250 

pH 6,5-8,5 5,5-9,0 5,5-9,0 

Narva jõe veekvaliteedinäitajad on toodud tabelis 5.2. Tabelis on sinisel taustal märgitud 

analüüsil saadud tulemused, mis langevad I kvaliteediklassi. Esimeses klassis on kõige parema 

kvaliteediga pinnavesi ja kolmandas klassis halvim vee kvaliteet. Narva jõe veekvaliteet 

Vasknarva lävendis vastab antud näitajate osas täielikult I kvaliteediklassi nõuetele. 

Probleemiks on vaid permanganaatne oksüdeeritavus, mis Narva jões seireandmeil varieerub 

piirides 10-18 mgO/l, vastates Eesti tingimustes igati looduslikule tasemele. Humiinainete 

poolest rikastes sooalade vetes võib oksüdeeritavus ulatuda 25-30 mgO/l. Kuid sotsiaalministri 

määruses (nr.1, 02.01.2003) on permanganaatse oksüdeeritavuse lubatud normatiiviks 5 mgO 2 /l, 

mis on aga ilmne viga. See väärtus kehtib puhta joogivee kohta, on toodud sotsiaalministri 

31.07.2001 määruses nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid”. 

Seire tulemused viitavad sellele, et suvekuudel seoses intensiivse fotosünteesiga tõuseb pH 

väärtus 8,1-8,4-ni, olles I kvaliteediklassi ülemise piiri lähedal. Pealegi viimaste aastate uuringud 

66

(K.Kangur) on näidanud, et Peipsi järves sinivetikate (cyanobakterite) vohamisel on leitud veest 

vetikatoksiine, millised võivad ohustada inimese tervist. 

67

Narva jõgi, Vasknarva 

Tabel 5.2. 

KM Date T H/A O-2 O2% BHT7 NH4 NH4 NO3 NO3 N kjel PO4 PO4 Cl PHT SO4 pH 

mg/l mg/l mgO2/l mgN/l mg/l mgN/l mg/l mgN/L mgP/l mg/l mg/l mgO/l mg/l 

77 1/9/03 0 2 9.2 63 1.8 0.045 0.058 0.180 0.797 0.250 0.016 0.048 10 11 17 7.75 

77 2/12/03 0 2 9.2 63 2.1 0.019 0.024 0.200 0.886 0.250 0.02 0.060 11 11 9 7.6 

77 3/18/03 1 2 9.2 65 1.5 0.024 0.031 0.220 0.975 0.280 0.01 0.030 11 12 19 7.9 

77 4/29/03 5 2 9.4 74 2.9 0.04 0.051 0.200 0.886 0.270 0.01 0.030 12 11 22 8 

77 5/21/03 12 2 9.2 85 2 0.012 0.015 0.040 0.177 0.310 0.01 0.030 8 13 19 8.15 

77 6/18/03 15 2 9.2 91 2.6 0.019 0.024 0.040 0.177 0.360 0.026 0.078 8 10 19 8.4 

77 7/17/03 19 2 8.6 93 2 0.01 0.013 0.016 0.071 0.334 0.032 0.096 8 14 18 8.1 

77 8/21/03 16 2 8.8 89 2.2 0.03 0.039 0.047 0.208 0.433 0.02 0.060 9 10 17 8.3 

77 9/18/03 16 2 8.8 89 2.1 0.02 0.026 0.040 0.177 0.340 0.026 0.078 9 18 14 7.7 

I klass 

68

5.3 Lõheliste ja karpkalalaste elupaikades olevate jõgede vee kvaliteet 

Kalamajandusliku tähtsusega jõgede veekvaliteedi hindamisel on lähtutud 

Keskkonnaministri 9.oktoobri 2002.a määruses nr.58 “Lõheliste ja karpkalalaste 

elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja 

seirenõuded ning lõheliste ja karplaste riikliku keskkonnaseire jaamad” ja EÜ 

Nõukogu mageveekalade elupaikade direktiivis 78/659/EMÜ toodud nõuetest. Kuna 

nendes dokumentides olevad lubatud piirväärtused ei ole ühesugused, on veekvaliteeti 

hinnatud mõlema normdokumendi järgi. Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena 

kaitstavate veekogude nimekiri on võetud Keskkonnaministri määrusest ning jõgede 

lävendid riikliku siseveekogude seireprogrammist. Riikliku seire raames määratakse 

kõik normeeritud veekvaliteedinäitajad 6-12 korda aastas, välja arvatud raskmetallid, 

mida analüüsitakse 1-2 korda aastas. Raskmetallide sisaldus meie jõgedes on väga 

madal, reeglina määramistäpsuse piiril või alla selle, mistõttu on vähendatud 

analüüside mahtu. 

Viru-Peipsi alamvesikonda kuuluvad järgmised lõheliste elupaikadena kaitstavad 

veekogud: 

1. Ahja jõgi, Kiidjärve ja Lääniste 

2. Avijõgi, Mulgi HP 

3. Kunda jõgi, suue 

4. Kääpa jõgi, väljavool Kose paisjärvest 

5. Narva jõgi, Vasknarva ja suue 

6. Piusa jõgi, Värska-Saatse mnt. 

7. Preedi jõgi, Varangu HP 

8. Põltsamaa jõgi, Rutikvere 

9. Pühajõgi, suue 

10. Seljajõgi, suue 

11. Tagajõgi, Tudulinna 

12. Võhandu jõgi, vv. Vagula järvest, Himmiste HP ja allpool Räpinat 

Karpkalalaste elupaikadena kaitstavad veekogud: 

1. Emajõgi, Rannu-Jõesuu ja Kavastu 

2. Narva, Vasknarva ja suue 

3. Pedja jõgi, Jõgeva SAJ ja Tõrve HP 

Lisaks riikliku siseveekogude seireprogrammis määratletud seirejaamadele on 

hinnatud veekvaliteeti ülaltoodud jõgedes ka lisalävendites, mis kuulusid antud 

uurimistöös täiendprogrammi. Lõheliste elupaikades on lisalävendid: 

Narva jõgi, ülal- ja allpool Narva Vesi AS heitvee väljalasku; 

Selja jõgi, ülal- ja allpool Rakvere Lihakombinaadi heitvee väljalasku; 

Piusa jõgi, ülal- ja allpool Vastseliina heitvee väljalasku; 

Põltsamaa jõgi, ülal- ja allpool Põltsamaa linna heitvee väljalasku; 

Võhandu jõgi, ülal- ja allpool Räpina linna heitvee väljalasku; 

Võhandu jõgi, ülal- ja allpool Koreli oja; 

Preedi jõgi, suudmes; 

Tagajõgi, ülemjooks. 

Karpkalalaste elupaikades: 

Emajõgi, ülal- ja allpool Tartu linna heitvee väljalasku; 

Narva jõgi, ülal- ja allpool Narva Vesi AS heitvee väljalasku; 

Pedja jõgi, ülal- ja allpool Jõgeva linna heitvee väljalasku. 

69

Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude vee kvaliteedinõuded 

on toodud tabelites 5.3 ja 5.4. 

Tabel 5.3. Veekvaliteedi nõuded vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 58, 

09.09.02 “Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri 

ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karplaste 

riikliku keskkonnaseire jaamad” 

Näitaja O 2 

mg/l 

Kala liik 

lõhelised 50% 

tulemust 

est - 9 

karpkalalase 

d 

50% 

tulemust 

est - 7 

pH 

HA 

mg/l 

6-9 15 

üleujutuse 

korral >15 

6-9 50% 

tulemustest - 

9 

BHT 7 

mgO 2/l 

NH 4 

mg/l 

N üld 

mg/l 

P üld 

mg/l 

5 0,3 3 0,08 

5 0,3 3 0,08 

Tabel 5.4. EÜ Nõukogu mageveekalade elupaikade direktiiv 78/659/EMÜ 

(kohustuslik ja soovitatav piirväärtus) 

Näitaja O 2 1* 

mg/l 

lõhelised /50%>9 

100%>7 

Karpkalalased 

/50%>8 

100%>5 

pH 

HA 

mg/l 

BHT 7 

mgO 2/l 

NO 2 

mg/l 

NH 4 

mg/l 

NH 3 

mg/l 

6-9 /

suveperioodil), ammooniumlämmastiku (kõigis lävendites talve-kevade perioodil ja 

Kavastus ka mõnedes suvel võetud proovides) ja üldfosfori (Kavastu lävend) 

sisaldused. Väga halb on Emajõe(Kavastu) olukord ammooniumlämmastiku osas, 

kusjuures EL vastava soovitatava sisalduse (< 0,2 mg/l) järgi mitte ükski võetud 

veeproovidest (10 tk) ei vastanud sihttasemele ja 60% juhtudest NH 4 sisaldus ületas 

Eesti normatiivi. Tartu linna reoveepuhasti ei suuda tagada ei fosfori ega lämmastiku 

osas nõutavat taset: üle 100 000 in-ekv-i korral P≤1,0 mgP/l ja N≤15 mgN/L. 

Lämmastiku tegelik sisaldus varieerub väljundis piirides 25 – 30 mgN/l (joonis 5.1), 

mistõttu ka kalamajanduslik normatiiv lämmastiku osas ei ole täidetud. Jõe seisundi 

parandamiseks on vajalik moderniseerida lämmastiku ärastus reoveest. 

concentration (mg / l) 

40,0 

35,0 

30,0 

25,0 

20,0 

15,0 

10,0 

5,0 

0,0 

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII 

Ntot 2001 

Ntot 2002 

Limit value 

. 

Joonis 5.1 Tartu linna Emajõkke juhitud heitvee lämmastiku sisaldus 

Kõige enam reostunud on Emajõgi Kavastu lävendis, kus üldfosfori sisaldus peaaegu 

kogu vaatlusperioodi jooksul ületab lubatud piirväärtust, ehkki puhastusefekt fosfori 

osas on kõrge 80-84% (joonis 5.2). Nii ei vastanud fosfori sisalduse järgi 90% võetud 

proovidest keskkonnaministri määruse nr. 58 nõuetele. 

concentration (mg / l) 

4,5 

4,0 

3,5 

3,0 

2,5 

2,0 

1,5 

1,0 

0,5 

0,0 

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII 

Ptot 2001 

Ptot 2002 

limit value 

Joonis 5.2. Tartu linna Emajõkke juhitud heitvee fosfori sisaldus 

Heitvee negatiivset mõju veekvaliteedile näitavad selgelt vee analüüside tulemused 

Pedja jões allpool Jõgevat, kus üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldused ületavad Eestis 

kehtestatud piirväärtusi (üldfosfori osas vaid talveperioodil). 

71

EÜ Nõukogu mageveekalade elupaikade direktiivis 78/659/EMÜ on kehtestatud nii 

kohustuslikud kui ka soovitatavad piirväärtused veekvaliteedinäitajatele. Eesti jõgede 

vee kvaliteet vastab peaaegu täielikult EÜ nõukogu direktiivis kehtestatud 

kohustuslikele kvaliteedinäitajate piirväärtustele. Küllalt ranged on aga soovitatavad 

nõuded lämmastikühendite sisalduse osas (ammoonium- ja nitritlämmastik). Viru- 

Peipsi alamvesikonnas ei ületa ammooniumlämmastiku soovitatavaid piirväärtusi 

lõheliste elupaikadena kaitstavates jõgedes vaid Preedi jões ja Tagajões ülemjooksul 

ja nitritlämmastikku karpkakalaste jõgedes vaid Emajões Rannu-Jõesuu lävendis. 

Teistes jõgedes on saadud tulemused kõrgemad, kui kehtestatud soovitatav 

piirväärtus. Teiste näitajate osas jõgede veekvaliteet enamuses vastab kehtestatud 

kohustuslikele ja soovitatavatele piirväärtustele. 

Tabel 5.7 annab ülevaate kui palju analüüsitud proovidest ei vasta Eesti 

keskkonnaministri määruses ja EU Nõukogu direktiivis kehtestatud 

veekvaliteedinõuetele. Enamik jõgesid ei vasta nitritiooni ja ammooniumiooni 

sisalduse järgi EL poolt kehtestatud lõheliste ja karpkalalaste veekogude soovitatavale 

ehk tuleviku sihttasemele (vt. Tabel 5.7). Paljudes jõgedes (Selja jõgi, Piusa jõgi, 

Võhandu jõgi, Pühajõgi, Emajõgi, Pedja jõgi) vesi ei vasta ammooniumi, hõljuvainete 

ja fosfori tasemelt lõheliste ja karpkalalaste jaoks kehtestatud Eesti standardile. 

Piirväärtuste ületamine viitab nende jõgede otsesele reostumisele ja on vajalik hinnata 

nende reostajate võimalikke keskkonnariske, et tagada kalaelustikule sobivad 

kvaliteedinõuded. 

72

Karpkalalaste elupaigad 

Tabel 5.7 

Emajõgi – RannuJõesuu (karpkalalased) 

Näitaja 

Vastavus kvaliteedinäitaja piirväärtusele 

Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 

Keskkonnaministri 

määrus nr 58 

pH 6-9 10 10 100 

Hõljuvained, mg/l 15 10 4 40 6 60 

BHT 7 mg/l 5 10 10 100 

NH 4 mg/l 0,3 10 6 60 4 40 

N üld 3 10 10 100 

P üld 0,08 10 10 100 

EU Direktiiv Kohustuslik 

pH 6-9 10 10 100 

NH 3 mg/l 0,025 10 10 100 

NH 4 mg/l 1,0 9 9 90 1 10 

Soovitatav 

O 2 mg/l 10 


BHT 7 mg/l 6 10 10 100 

NO 2 mg/l 0,03 10 10 100 

NH 3 mg/l 0,005 10 10 100 

NH 4 mg/l 0,2 10 6 60 4 40 

Emajõgi – Tartu HP (Kvissental) (karpkalalased) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 5 5 100 


BHT 7 mg/l 5 5 5 100 

NH 4 mg/l 0,3 5 3 60 2 40 

N üld 3 5 5 100 

P üld 0,08 5 4 80 1 20 


pH 6-9 5 5 100 

NH 3 mg/l 0,025 5 5 100 

NH 4 mg/l 1,0 5 5 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 5 

Hõljuvained, mg/l 25 5 5 100 

BHT 7 mg/l 6 5 5 100 

NO 2 mg/l 0,03 5 3 60 4 40 

NH 3 mg/l 0,005 5 5 100 

NH 4 mg/l 0,2 5 3 60 4 40 

% üldarvust 

% üldarvust 

73

Emajõgi – Kavastu (karpkalalased) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 10 10 100 


BHT 7 mg/l 5 10 10 100 

NH 4 mg/l 0,3 10 4 40 6 60 

N üld 3 10 10 100 

% üldarvust 

P üld 0,08 10 1 10 9 90 


pH 6-9 10 10 100 

NH 3 mg/l 0,025 10 10 100 

NH 4 mg/l 1,0 10 9 90 1 10 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 6 10 10 100 

NO 2 mg/l 0,03 10 3 30 7 70 

NH 3 mg/l 0,005 10 10 100 

NH 4 mg/l 0,2 10 10 100 

Emajõgi – allpool Tartu heitvee väljalasku (karpkalalased) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 10 10 100 

Hõljuvained, mg/l 15 

BHT 7 mg/l 5 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,3 12 4 33 8 67 

N üld 3 12 9 75 3 25 

P üld 0,08 12 7 58 5 42 


pH 6-9 12 12 100 

NH 3 mg/l 0,025 12 12 100 

NH 4 mg/l 1,0 12 10 83 2 17 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 6 12 12 100 

NO 2 mg/l 0,03 

NH 3 mg/l 0,005 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,2 12 5 42 7 58 

% üldarvust 

74

Emajõgi – ülalpool Tartu heitvee väljalasku (karpkalalased) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 10 10 100 


BHT 7 mg/l 5 12 11 92 1 8 

NH 4 mg/l 0,3 12 8 67 4 33 

N üld 3 12 10 83 2 17 

P üld 0,08 12 10 83 2 17 


pH 6-9 12 12 100 

NH 3 mg/l 0,025 12 12 100 

NH 4 mg/l 1,0 12 11 92 1 8 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 6 12 12 100 

NO 2 mg/l 0,03 

NH 3 mg/l 0,005 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,2 12 8 67 4 33 

% üldarvust 

Narva jõgi.- suue (karpkalalased) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 



pH 6-9 9 9 100 


BHT 7 mg/l 5 9 9 100 

NH 4 mg/l 0,3 9 9 100 

N üld 3 9 9 100 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 

P üld 0,08 9 8 89 1 11 


pH 6-9 9 9 100 

NH 3 mg/l 0,025 9 9 100 

NH 4 mg/l 1,0 9 9 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 6 9 9 100 

NO 2 mg/l 0,03 9 8 89 1 11 

NH 3 mg/l 0,005 9 9 100 

NH 4 mg/l 0,2 9 9 100 

% üldarvust 

75

Narva jõgi.- Vasknarva (karpkalalased) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 



pH 6-9 9 9 100 


BHT 7 mg/l 5 9 9 100 

NH 4 mg/l 0,3 9 9 100 

N üld 3 9 9 100 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 

P üld 0,08 9 9 100 


pH 6-9 9 9 100 

NH 3 mg/l 0,025 9 9 100 

NH 4 mg/l 1,0 9 9 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 6 9 9 100 

NO 2 mg/l 0,03 9 8 89 1 11 

NH 3 mg/l 0,005 9 9 100 

NH 4 mg/l 0,2 9 9 100 

% üldarvust 

Narva jõgi – ülalpool Narva Vesi AS heitvee väljalasku (karpkalalased) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 



pH 6-9 12 12 100 


BHT 7 mg/l 5 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,3 12 12 100 

N üld 3 12 12 100 

P üld 0,08 12 12 100 


pH 6-9 12 12 100 

NH 3 mg/l 0,025 12 12 100 

NH 4 mg/l 1,0 12 12 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 6 12 12 100 

NO 2 mg/l 0,03 

NH 3 mg/l 0,005 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,2 12 12 100 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 

% üldarvust 

76

Narva jõgi – allpool Narva Vesi AS heitvee väljalasku (karpkalalased) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 12 12 100 


BHT 7 mg/l 5 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,3 12 10 83 2 17 

N üld 3 12 12 100 

P üld 0,08 12 9 75 3 25 


pH 6-9 12 12 100 

NH 3 mg/l 0,025 12 12 100 

NH 4 mg/l 1,0 12 11 92 1 8 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 6 12 12 100 

NO 2 mg/l 0,03 

NH 3 mg/l 0,005 12 11 92 1 8 

NH 4 mg/l 0,2 12 8 67 4 33 

% üldarvust 

Pedja jõgi – Jõgeva SAJ (karpkalalased) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 5 5 100 


BHT 7 mg/l 5 5 5 100 

NH 4 mg/l 0,3 5 5 100 

N üld 3 5 4 80 1 20 

P üld 0,08 5 5 100 


pH 6-9 5 5 100 

NH 3 mg/l 0,025 5 5 100 

NH 4 mg/l 1,0 5 5 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 5 


BHT 7 mg/l 6 5 5 100 

NO 2 mg/l 0,03 5 1 20 4 80 

NH 3 mg/l 0,005 5 5 100 

NH 4 mg/l 0,2 5 5 100 

% üldarvust 

77

Pedja jõgi – Jõgeva SAJ (karpkalalased) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 



pH 6-9 5 5 100 


BHT 7 mg/l 5 5 5 100 

NH 4 mg/l 0,3 5 5 100 

N üld 3 5 5 100 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 

P üld 0,08 5 5 100 


pH 6-9 5 5 100 

NH 3 mg/l 0,025 5 5 100 

NH 4 mg/l 1,0 5 5 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 5 


BHT 7 mg/l 6 5 5 100 

NO 2 mg/l 0,03 5 1 20 4 80 

NH 3 mg/l 0,005 5 5 100 

NH 4 mg/l 0,2 5 3 60 2 40 

Pedja jõgi – ülalpool Jõgeva linna heitvee väljalasku (karpkalalased) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 12 12 100 


BHT 7 mg/l 5 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,3 12 11 92 1 8 

N üld 3 12 8 67 4 33 

P üld 0,08 12 11 92 1 8 


pH 6-9 12 12 100 

NH 3 mg/l 0,025 12 12 100 

NH 4 mg/l 1,0 12 11 92 1 8 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 6 12 12 100 

NO 2 mg/l 0,03 

NH 3 mg/l 0,005 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,2 12 10 83 2 17 

% üldarvust 

% üldarvust 

78

Pedja jõgi – allpool Jõgeva linna heitvee väljalasku (karpkalalased) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 12 12 100 


BHT 7 mg/l 5 12 11 92 1 8 

NH 4 mg/l 0,3 12 11 92 1 8 

N üld 3 12 4 33 8 67 

P üld 0,08 12 7 58 5 42 


pH 6-9 12 12 100 

NH 3 mg/l 0,025 12 12 100 

NH 4 mg/l 1,0 12 12 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 6 12 11 92 1 8 

NO 2 mg/l 0,03 

NH 3 mg/l 0,005 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,2 12 9 75 3 25 

% üldarvust 

79

Lõheliste elupaigad 

Narva jõgi – suue (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 



pH 6-9 9 9 100 


BHT 7 mg/l 5 9 9 100 

NH 4 mg/l 0,3 9 9 100 

N üld 3 9 9 100 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 

P üld 0,08 9 8 89 1 11 


pH 6-9 9 9 100 

NH 3 mg/l 0,025 9 9 100 

NH 4 mg/l 1,0 9 9 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 9 


BHT 7 mg/l 3 9 8 89 1 11 

NO 2 mg/l 0,01 9 4 44 5 56 

NH 3 mg/l 0,005 9 9 100 

NH 4 mg/l 0,04 9 6 67 3 33 

Narva jõgi – Vasknarva (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 



pH 6-9 9 9 100 


BHT 7 mg/l 5 9 9 100 

NH 4 mg/l 0,3 9 9 100 

N üld 3 9 9 100 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 

P üld 0,08 9 9 100 


pH 6-9 9 9 100 

NH 3 mg/l 0,025 9 9 100 

NH 4 mg/l 1,0 9 9 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 9 


BHT 7 mg/l 3 9 9 100 

NO 2 mg/l 0,01 9 5 56 4 44 

NH 3 mg/l 0,005 9 9 100 

NH 4 mg/l 0,04 9 7 78 2 22 

% üldarvust 

% üldarvust 

80

Narva jõgi – ülalpool Narva Vesi AS heitvee väljalaskusid (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 



pH 6-9 12 12 100 


BHT 7 mg/l 5 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,3 12 12 100 

N üld 3 12 12 100 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 

P üld 0,08 12 12 100 


pH 6-9 12 12 100 

NH 3 mg/l 0,025 12 12 100 

NH 4 mg/l 1,0 12 12 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 3 12 12 100 

NO 2 mg/l 0,01 

NH 3 mg/l 0,005 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,04 12 10 83 2 17 

Narva jõgi – allpool Narva Vesi AS heitvee väljalaskusid (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 12 12 100 


BHT 7 mg/l 5 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,3 12 10 83 2 17 

N üld 3 12 12 100 

P üld 0,08 12 9 75 3 25 


pH 6-9 12 12 100 

NH 3 mg/l 0,025 12 12 100 

NH 4 mg/l 1,0 12 11 92 1 8 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 3 12 12 100 

NO 2 mg/l 0,01 

NH 3 mg/l 0,005 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,04 12 8 67 4 33 

% üldarvust 

% üldarvust 

81

Kunda jõgi – suue (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 9 9 100 

Hõljuvained, mg/l 15 9 9 100 1 

BHT 7 mg/l 5 9 9 100 

NH 4 mg/l 0,3 9 9 100 

N üld 3 9 9 100 

% üldarvust 

P üld 0,08 9 8 89 1 11 


pH 6-9 9 9 100 

NH 3 mg/l 0,025 9 9 100 

NH 4 mg/l 1,0 9 9 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 3 9 9 100 

NO 2 mg/l 0,01 9 9 100 

NH 3 mg/l 0,005 9 9 100 

NH 4 mg/l 0,04 9 4 44 5 56 

Selja jõgi – suue (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 9 9 100 


BHT 7 mg/l 5 9 9 100 

NH 4 mg/l 0,3 9 8 89 1 11 

N üld 3 9 2 22 7 78 

% üldarvust 

P üld 0,08 9 1 11 8 89 


pH 6-9 9 9 100 

NH 3 mg/l 0,025 9 9 100 

NH 4 mg/l 1,0 9 9 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 3 9 9 100 

NO 2 mg/l 0,01 9 9 100 

NH 3 mg/l 0,005 9 9 100 

NH 4 mg/l 0,04 9 5 56 4 44 

82

Selja jõgi – allpool Rakvere Lihakombinaadi heitvee väljalaske (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 

% üldarvust 



pH 6-9 12 12 100 


BHT 7 mg/l 5 12 10 83 2 17 

NH 4 mg/l 0,3 12 9 75 3 25 

N üld 3 12 12 100 

P üld 0,08 12 12 100 


pH 6-9 12 12 100 

NH 3 mg/l 0,025 12 12 100 

NH 4 mg/l 1,0 12 12 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 3 12 8 67 4 33 

NO 2 mg/l 0,01 

NH 3 mg/l 0,005 12 11 92 1 8 

NH 4 mg/l 0,04 12 1 8 11 92 

Selja jõgi – ülalpool Rakvere Lihakombinaadi heitvee väljalaske (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 

% üldarvust 



pH 6-9 12 12 100 


BHT 7 mg/l 5 12 11 92 1 8 

NH 4 mg/l 0,3 12 11 92 1 8 

N üld 3 12 12 100 

P üld 0,08 12 7 58 3 42 


pH 6-9 12 12 100 

NH 3 mg/l 0,025 12 12 100 

NH 4 mg/l 1,0 12 11 92 1 8 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 3 12 10 83 2 17 

NO 2 mg/l 0,01 

NH 3 mg/l 0,005 12 11 92 1 8 

NH 4 mg/l 0,04 12 4 33 8 67 

83

Avijõgi – Mulgi HP (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 10 10 100 

Hõljuvained,mg/l 15 10 10 100 

BHT 7 mg/l 5 10 10 100 

NH 4 mg/l 0,3 10 10 100 

N üld 3 10 8 80 2 20 

P üld 0,08 10 9 90 1 10 


pH 6-9 10 10 100 

NH 3 mg/l 0,025 10 10 100 

NH 4 mg/l 1,0 10 10 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 

Hõljuvained,mg/l 25 10 10 100 

BHT 7 mg/l 3 10 10 100 

NO 2 mg/l 0,01 10 4 40 6 60 

NH 3 mg/l 0,005 10 10 100 

NH 4 mg/l 0,04 10 7 70 3 30 

Ahja jõgi – Kiidjärve (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 9 9 100 


BHT 7 mg/l 5 9 9 100 

NH 4 mg/l 0,3 9 9 100 

N üld 3 9 9 100 

% üldarvust 

% üldarvust 

P üld 0,08 9 7 78 2 22 


pH 6-9 9 9 100 

NH 3 mg/l 0,025 9 9 100 

NH 4 mg/l 1,0 9 9 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 

Hõljuvained, mg/l 25 9 9 100 1 

BHT 7 mg/l 3 9 8 89 1 11 

NO 2 mg/l 0,01 9 9 100 

NH 3 mg/l 0,005 9 9 100 

NH 4 mg/l 0,04 9 1 11 8 89 

84

Ahja jõgi – Lääniste (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 10 10 100 


BHT 7 mg/l 5 10 10 100 

NH 4 mg/l 0,3 10 10 100 

N üld 3 10 10 100 

% üldarvust 

P üld 0,08 10 6 60 4 40 


pH 6-9 10 10 100 

NH 3 mg/l 0,025 10 10 100 

NH 4 mg/l 1,0 10 10 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 3 10 9 90 1 10 

NO 2 mg/l 0,01 10 10 100 

NH 3 mg/l 0,005 10 10 100 

NH 4 mg/l 0,04 10 10 100 

Kääpa jõgi – Kääpa HP 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 10 10 100 


BHT 7 mg/l 5 10 10 100 

NH 4 mg/l 0,3 10 9 90 1 10 

N üld 3 10 9 90 1 10 

% üldarvust 

P üld 0,08 10 10 100 


pH 6-9 10 10 100 

NH 3 mg/l 0,025 10 10 100 

NH 4 mg/l 1,0 10 10 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 6 10 10 100 

NO 2 mg/l 0,01 10 10 100 

NH 3 mg/l 0,005 10 10 100 

NH 4 mg/l 0,04 10 10 100 

85

Piusa jõgi – Värska-Saatse mnt. 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 10 10 100 


BHT 7 mg/l 5 10 10 100 

NH 4 mg/l 0,3 10 10 100 

N üld 3 10 10 100 

% üldarvust 

P üld 0,08 10 5 50 5 50 


pH 6-9 10 10 100 

NH 3 mg/l 0,025 10 10 100 

NH 4 mg/l 1,0 10 10 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 6 10 9 90 1 10 

NO 2 mg/l 0,01 10 10 100 

NH 3 mg/l 0,005 10 10 100 

NH 4 mg/l 0,04 10 10 100 

Selja jõgi – ülalpool Vastseliina heitvee väljalaske (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 



pH 6-9 12 12 100 


BHT 7 mg/l 5 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,3 12 12 100 

N üld 3 12 12 100 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 

P üld 0,08 12 10 83 2 17 


pH 6-9 12 12 100 

NH 3 mg/l 0,025 12 12 100 

NH 4 mg/l 1,0 12 12 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 3 12 11 92 1 8 

NO 2 mg/l 0,01 

NH 3 mg/l 0,005 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,04 12 8 67 4 33 

% üldarvust 

86

Selja jõgi – allpool Vastseliina heitvee väljalaske (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 



pH 6-9 12 12 100 


BHT 7 mg/l 5 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,3 12 12 100 

N üld 3 12 12 100 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 

P üld 0,08 12 10 83 2 17 


pH 6-9 12 12 100 

NH 3 mg/l 0,025 12 12 100 

NH 4 mg/l 1,0 12 12 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 3 12 12 100 

NO 2 mg/l 0,01 

NH 3 mg/l 0,005 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,04 12 7 58 5 42 

% üldarvust 

Preedi jõgi – Varangu (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 6 6 100 


BHT 7 mg/l 5 6 6 100 

NH 4 mg/l 0,3 6 6 100 

N üld 3 6 2 33 4 67 

% üldarvust 

P üld 0,08 6 6 100 


pH 6-9 6 6 100 

NH 3 mg/l 0,025 6 6 100 

NH 4 mg/l 1,0 6 6 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 6 


BHT 7 mg/l 3 6 6 100 

NO 2 mg/l 0,01 6 6 100 

NH 3 mg/l 0,005 6 6 100 

NH 4 mg/l 0,04 6 4 67 2 33 

87

Preedi jõgi – suudmes (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 



pH 6-9 6 6 100 


BHT 7 mg/l 5 6 6 100 

NH 4 mg/l 0,3 6 6 100 

N üld 3 6 6 100 

P üld 0,08 6 6 100 


pH 6-9 6 6 100 

NH 3 mg/l 0,025 6 6 100 

NH 4 mg/l 1,0 6 6 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 6 


BHT 7 mg/l 3 6 6 100 

NO 2 mg/l 0,01 6 6 100 

NH 3 mg/l 0,005 6 6 100 

NH 4 mg/l 0,04 6 6 100 

Proovi 

de arv 

Põltsamaa jõgi – Rutikvere (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 

Ei vasta 



pH 6-9 5 5 100 


BHT 7 mg/l 5 5 5 100 

NH 4 mg/l 0,3 5 5 100 

N üld 3 5 5 100 

% üldarvust 

% üldarvust 

P üld 0,08 5 4 80 1 20 


pH 6-9 5 5 100 

NH 3 mg/l 0,025 5 5 100 

NH 4 mg/l 1,0 5 5 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 5 


BHT 7 mg/l 3 5 5 100 

NO 2 mg/l 0,01 5 1 20 4 80 

NH 3 mg/l 0,005 5 5 100 

NH 4 mg/l 0,04 5 5 100 

88

Põltsamaa jõgi – ülalpool Põltsamaa linna heitvee väljalaske (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 12 12 100 


BHT 7 mg/l 5 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,3 12 12 100 

N üld 3 12 10 83 2 17 

P üld 0,08 12 11 92 1 8 


pH 6-9 12 12 100 

NH 3 mg/l 0,025 12 12 100 

NH 4 mg/l 1,0 12 12 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 3 12 11 92 1 8 

NO 2 mg/l 0,01 

NH 3 mg/l 0,005 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,04 12 7 58 5 42 

% üldarvust 

Põltsamaa jõgi – allpool Põltsamaa linna heitvee väljalaske (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 12 12 100 


BHT 7 mg/l 5 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,3 12 12 100 

N üld 3 12 10 83 2 17 

P üld 0,08 12 12 100 


pH 6-9 12 12 100 

NH 3 mg/l 0,025 12 12 100 

NH 4 mg/l 1,0 12 12 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 3 12 12 100 

NO 2 mg/l 0,01 

NH 3 mg/l 0,005 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,04 12 6 50 6 50 

% üldarvust 

89

Võhandu jõgi – Himmiste (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 5 5 100 


BHT 7 mg/l 5 5 5 100 

NH 4 mg/l 0,3 5 4 80 1 20 

N üld 3 5 5 100 

% üldarvust 

P üld 0,08 5 2 40 3 60 


pH 6-9 5 5 100 

NH 3 mg/l 0,025 5 5 100 

NH 4 mg/l 1,0 5 5 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 5 


BHT 7 mg/l 3 5 4 80 1 20 

NO 2 mg/l 0,01 5 5 100 

NH 3 mg/l 0,005 5 5 100 

NH 4 mg/l 0,04 5 1 20 4 80 

Võhandu jõgi – väljavool Vagula järvest (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 



pH 6-9 5 5 100 


BHT 7 mg/l 5 5 5 100 

NH 4 mg/l 0,3 5 5 100 

N üld 3 5 5 100 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 

% üldarvust 

P üld 0,08 5 5 100 


pH 6-9 5 5 100 

NH 3 mg/l 0,025 5 5 100 

NH 4 mg/l 1,0 5 5 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 5 


BHT 7 mg/l 6 5 5 100 

NO 2 mg/l 0,01 5 5 100 

NH 3 mg/l 0,005 5 5 100 

NH 4 mg/l 0,04 5 2 40 3 60 

90

Võhandu jõgi – allpool Räpinat 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 



pH 6-9 10 10 100 


BHT 7 mg/l 5 10 10 100 

NH 4 mg/l 0,3 10 10 100 

N üld 3 10 10 100 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 

% üldarvust 

P üld 0,08 10 3 30 7 70 


pH 6-9 10 10 100 

NH 3 mg/l 0,025 10 10 100 

NH 4 mg/l 1,0 10 10 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 

Hõljuvained, mg/l 25 10 100 

BHT 7 mg/l 6 10 9 90 1 10 

NO 2 mg/l 0,01 10 10 100 

NH 3 mg/l 0,005 10 10 100 

NH 4 mg/l 0,04 10 10 100 

Võhandu jõgi – allpool Räpina heitvee väljalaske (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 12 12 100 


BHT 7 mg/l 5 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,3 12 11 92 1 8 

N üld 3 12 12 100 

P üld 0,08 12 4 33 8 67 


pH 6-9 12 12 100 

NH 3 mg/l 0,025 12 12 100 

NH 4 mg/l 1,0 12 11 92 1 8 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 3 12 8 67 4 33 

NO 2 mg/l 0,01 

NH 3 mg/l 0,005 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,04 12 6 50 6 50 

% üldarvust 

91

Võhandu jõgi – ülalpool Räpina heitvee väljalaske (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 



pH 6-9 12 12 100 


BHT 7 mg/l 5 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,3 12 12 100 

N üld 3 12 12 100 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 

P üld 0,08 12 6 50 6 50 


pH 6-9 12 12 100 

NH 3 mg/l 0,025 12 12 100 

NH 4 mg/l 1,0 12 12 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 3 12 10 83 2 17 

NO 2 mg/l 0,01 

NH 3 mg/l 0,005 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,04 12 6 50 6 50 

% üldarvust 

Võhandu jõgi – ülalpool Koreli oja (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 12 12 100 


BHT 7 mg/l 5 12 11 92 1 8 

NH 4 mg/l 0,3 12 11 92 1 8 

N üld 3 12 11 92 1 8 

P üld 0,08 12 11 92 1 8 


pH 6-9 12 12 100 

NH 3 mg/l 0,025 12 12 100 

NH 4 mg/l 1,0 12 12 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 3 12 11 92 1 8 

NO 2 mg/l 0,01 

NH 3 mg/l 0,005 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,04 12 9 75 3 25 

% üldarvust 

92

Võhandu jõgi – allpool Koreli oja (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 



pH 6-9 12 12 100 


BHT 7 mg/l 5 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,3 12 12 100 

N üld 3 12 12 100 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 

P üld 0,08 12 10 83 2 17 


pH 6-9 12 12 100 

NH 3 mg/l 0,025 12 12 100 

NH 4 mg/l 1,0 12 12 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 3 12 11 92 1 8 

NO 2 mg/l 0,01 

NH 3 mg/l 0,005 12 12 100 

NH 4 mg/l 0,04 12 2 17 10 83 

% üldarvust 

Pühajõgi – suue (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 10 10 100 


BHT 7 mg/l 5 10 10 100 

NH 4 mg/l 0,3 10 6 60 4 40 

N üld 3 10 8 80 2 20 

% üldarvust 

P üld 0,08 10 2 20 8 80 


pH 6-9 10 10 100 

NH 3 mg/l 0,025 10 10 100 

NH 4 mg/l 1,0 10 9 90 1 10 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 3 10 9 90 1 10 

NO 2 mg/l 0,01 10 10 100 

NH 3 mg/l 0,005 10 10 100 

NH 4 mg/l 0,04 10 10 100 

93

Tagajõgi – ülemjooks (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 



pH 6-9 9 9 100 


BHT 7 mg/l 5 9 9 100 

NH 4 mg/l 0,3 9 9 100 

N üld 3 9 9 100 

P üld 0,08 9 8 89 1 11 


pH 6-9 9 9 100 

NH 3 mg/l 0,025 9 9 100 

NH 4 mg/l 1,0 9 9 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 


BHT 7 mg/l 3 9 8 89 1 11 

NO 2 mg/l 0,01 9 4 44 5 56 

NH 3 mg/l 0,005 9 9 100 

NH 4 mg/l 0,04 9 9 100 

Tagajõgi – Tudulinna (lõhelised) 

Näitaja 


Proovide 

üldarv 

Proovi 

de arv 

Vastab 

% üldarvust 



pH 6-9 5 5 100 


BHT 7 mg/l 5 5 5 100 

NH 4 mg/l 0,3 5 5 100 

N üld 3 5 5 100 

Proovi 

de arv 

Ei vasta 

P üld 0,08 5 5 100 


pH 6-9 5 5 100 

NH 3 mg/l 0,025 5 5 100 

NH 4 mg/l 1,0 5 5 100 

Soovitatav 

O 2 mg/l 5 


BHT 7 mg/l 3 5 5 100 

NO 2 mg/l 0,01 5 3 60 2 40 

NH 3 mg/l 0,005 5 5 100 

NH 4 mg/l 0,04 5 3 60 2 40 

% üldarvust 

% üldarvust 

94

5.4 Supluseks kasutatavate veekogude veekvaliteet 

Viru-Peipsi alamvesikonda kuulub Tervisekaitseinspektsiooni poolt koostatud supluseks 

ettenähtud veekogude nimekirjast 4 jõge: Narva, Põltsamaa, Emajõgi ja Võhandu jõed. 

Supluseks ettenähtud veekogude vee kvaliteedi hindamiseks on aluseks Vabariigi Valitsuse 

25.juuli 2000. a määrus nr 247 “Tervisekaitsenõuded suplusrannale ja suplusveele”. Nimetatud 

määruses kehtestatakse suplushooajaks ajavahemik 15. maist 15. septembrini. Sellest lähtuvalt 

on vee kvaliteeti hinnatud selles ajavahemikul. 

Määruses on toodud järgmised normatiivid vee keemilistele näitajatele (tabel .5.8) 

Tabel 5.8 

pH Lahustunud 

hapnik 

6,0 – 9,0 80-120% 

küllastusastmes 

t 

Ammoonium Üldlämmastik BHT 7 , 

, NH 4 , mg/l , N, mg/l mgO 2/l 

0,1 3 5 

Käesoleva määruse järgi loetakse suplusvesi nõutele vastavaks juhul, kui: 

95% kvaliteedinäitajatest vastab normatiivile; 

normatiivile mittevastava 5% kvaliteedinäitajate kõrvalekalle ei ületa lubatud väärtusi 

rohkem kui 50%, kuid lahustunud hapniku ja pH näitajad ei tohi ületada normatiivi. 

Supluseks ettenähtud veekogudes on veekvaliteet hinnatud järgmistes jõgedes: 

1. Põltsamaa jõgi kahes lävendis: Rutikveres ja Ülalpool Põltsamaa linna heitvete 

väljalasku; 

2. Emajõgi kolmes lävendis: Tartu HP (Kvissental), Ülalpool Tartu Linna heitvee väljalaske 

ja Kavastus; 

3. Võhandu jõgi ülalpool Räpina linna heitvee väljalasku; 

4. Narva jõgi suudmes. 

Supluseveeks kasutatavate veekogude veekvaliteedinäitajad jõgede kaupa on toodud tabelis 5.9. 

Normatiividele mittevastavad tulemused on välja toodud tabelilahtrites punasel taustal. 

Vaadeldud jõgedest vastab täielikult kehtestatud nõuetele Põltsamaa jõgi Rutikvere lävendis ja 

Narva jõgi suudmes. Kahes jões (Võhandu ülalpool Räpinat ja Emajõgi Kvissental ja Kavastu) 

on hapniku sisaldus madalam nõutud normatiivsest väärtusest. Emajõe Kavastu lävendis on 

kõrge ka ammooniumlämmastiku sisaldus, ületades normatiivset piirväärtust kogu 

vaatlusperioodi vältel. Sellest lähtuvalt ei vasta see reostunud jõe lävend suplusvee nõuetele. 

Ülejäänud jõgede lävendites on vaid ühel korral täheldatud üldlämmastiku sisalduse ületamist. 

Analüüsist järeldub, et koheseid veekaitsemeetmeid on vajalik rakendada Emajõe seisundi 

parandamiseks, allpool Tartu linna lävendit, ehkki selles jõe lõikes jõge ei kasutata aktiivselt 

supluseks. Kuid selles jõelõikes veekvaliteet ei vasta ka kalavete nõuetele ega pinnaveekogude 

klassiseirenõuetele. Madal hapniku tase Emajões Kvissentali lävendis, kus asub supelrand võib 

olla tingitud põhjasetetes orgaanilise aine lagunemise tõttu, sest ka ammooniumlämmastiku tase 

ei vasta nõuetele. 

95

Supluseks kasutatavad jõed 

Põltsamaa jõgi, Rutikvere 

Kuupäev t O 2 O 2 pH BHT 7 PHT NH 4-N NH4 N üld 

mg/l küll. % mg O 2/l mgO/l mgN/l mg/l mgN/l 

4.06.2003 13,2 9,8 94 7,96 1,1 13,0 0,054 0,069 2,31 

6.08.2003 16,4 7,5 77 8,07 1,0 6,1 0,052 0,067 1,30 

8.10.2003 8,1 9,7 83 7,93 1,1 19,0 0,037 0,048 2,02 

Põltsamaa j. ülalp. Põltsamaa l. heitv. vl. 

29.05.2003 14,1 9,6 94 7,90 2,8 22,0 0,016 0,021 2,9 

25.06.2003 15,0 10,1 101 7,55 1,6 15 0,004 0,005 1,84 

6.08.2003 18,8 8,3 90 7,90 2 7,6 0,015 0,019 1,16 

2.09.2003 11,2 9,8 90 7,65 2,5 39 0,010 0,013 3,62 

11.09.2003 11,7 9,8 91 7,75 2 23 0,014 0,018 2,37 

23.09.2003 11,3 10,1 92 8,00 2,9 14 0,006 0,008 2,02 

Võhandu j. ülalp. Räpina heitvee v.l. 

Emajõgi Tartu HP (Kvissental) 

Emajõgi ülalp.Tartu linna heitvee väljalaske 

Emajõgi Kavastu 

19.05.2003 10,4 7,6 68 7,55 3 20 0,031 0,040 1,38 

9.06.2003 17,7 8,4 88 7,8 2,9 13 0,004 0,005 1,08 

1.07.2003 17,5 5,3 56 7,65 2,9 21 0,047 0,060 1,45 

18.08.2003 17,7 6,2 65 7,50 2,0 13 0,016 0,021 0,84 

8.09.2003 13,0 7,50 2,5 31 0,017 0,022 1,73 

29.09.2003 11,2 8,9 81 7,80 1,4 13 0,016 0,021 1,09 

2.06.2003 14,8 8,5 84 7,79 2,8 23,0 0,049 0,063 2,57 

4.08.2003 24,6 6,4 77 7,83 2,8 12 0,094 0,121 0,81 

19.05.2003 10,2 9 80 7,6 2,7 27 0,035 0,045 3,95 

9.06.2003 18 9,1 96 8,05 4,2 17

5.5. Nitraaditundlik ala 

Nitraadireostuse piiramiseks on moodustatud ja alale kehtestatud majandustegevuse ja 

reostuskoormuse kontrolliks Valitsuse määrusega nr 17 21. jaanuarist 2003 “Pandivere ja 

Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse eeskiri”. Nitraaditundliku ala määramine põhines 

vastavalt EL nitraadidirektiivi 91/676/EEC nõuetele ning pinna- ja põhjavee kaitsmisele 

põllumajanduslikust tootmisest põhjustatud reostusest. Nitraatlämmastik pärineb eeskätt 

põllumajanduslikest allikatest (karjafarmid, sõnniku- ja virtsahoidlad, sõnniku hoiustamise 

“patareid” põldudel, mineraalväetise kasutamine jt). 

Nitraaditundliku ala veekaitsemeetmete tegevuskava reostuse ennetamiseks ja piiramiseks on 

välja töötamisel. Nitraaditundliku ala piirides saavad alguse mitmed jõed, millede riikliku 

seirelävendite vaatlusandmetega võib iseloomustada ja võrrelda veekvaliteedi tulemusi Nendeks 

on: Preedi j Varangu lävendis, Põltsamaa-Rutikvere j, Oostriku j, Kunda-Lavi allikad, Võisiku 

peakraav, Alastvere peakraav, Pedja ülemjooks, Valgejõgi-Porkuni, Vodja-Vodja ja Jähijõgi- 

Jäneda. Nendest jõgedest jäävad Viru-Peipsi alamvalglasse Preedi, Põltsamaa, Oostriku, Kunda 

(Laviallikad), Võisiku peakraav, Alastvere peakraav ja Pedja jõe ülemjooks. Nitraaditundlikuks 

alaks vastavalt EL direktiivile loetakse maa-ala, mille põhjavees nitraatide sisaldus ületab 50 

mg/l või ohustatud ala, kus tulevikus võib nitraatide sisaldus tõusta 50 mg/l. Sama kriteerium – 

nutraatide sisaldus üle 50 mg/l kehtib ka jõgede kohta. Lisaks tuleb nitraatide suhtes tundlikeks 

lugeda pinnaveekogud, millised eutrofeeruvad või tulevikus võivad ohustada eutrofeerumise 

protsessid. 

Jõgedes nitraatlämmastiku sisaldus ei ületa 50 mg/l ja kõige tundlikumad nitraadireostumisele on 

karstialad ja kaitsmata põhjaveega ala. Nitraaditundliku alade jõgede ülemjooksude lämmastiku 

sisalduse andmed on esitatud tabelis 5.10. Jõgedes on heaks tavaks, et lämmastikuühendid 

väljendatakse mitte ioonsel kujul, vaid esitatakse lämmastikuna. Näiteks nitraatlämmastiku 

üleminekukoefitsient on 4,43 s.on. 1mgN/l vastab 4,43 mg NO 3 /l. 

Tabel 5.10. Läammastikuühendite sisaldus on väljendatud lämmastikuna 

Jõgi Kuupäev NH 4 

mg/l 

NO 2 

mg/l 

NO 3 

mg/l 

N üld 

mg/l 

Preedi j. Varangu HP 03.04.2003 0,094 0,013 2,90 3,20 

12.05.2003 0,007 0,005 2,60 2,94 

04.06.2003 0,030 0,005 2,80 3,23 

02.07.2003 0,034 0,004 3,30 3,55 

06.08.2003 0,053 0,005 2,30 2,57 

03.09.2003 0,024 0,003 2,80 3,14 

08.10.2003 0,021 0,003 3,10 3,20 

Põltsamaa j. Rutikvere 05.02.2003 0,200 0,012 2,00 2,41 

03.04.2003 0,150 0,015 2,30 2,61 

04.06.2003 0,054 0,007 1,80 2,31 

06.08.2003 0,052 0,003 1,20 1,30 

08.10.2003 0,037 0,008 1,60 2,02 

Oostrikuj., endine 05.02.2003 0,010 0,003 3,70 3,93 

Oostriku HP 05.03.2003 0,005 0,003 3,70 3,92 

03.04.2003 0,024 0,003 4,00 4,13 

12.05.2003 0,005 0,003 3,40 3,55 

04.06.2003 0,023 0,002 3,30 3,89 

02.07.2003 0,042 0,003 3,10 3,20 

97

Jõgi Kuupäev NH 4 

mg/l 

NO 2 

mg/l 

NO 3 

mg/l 

N üld 

mg/l 

Oostrikuj., endine 06.08.2003 0,029 0,003 3,00 3,05 

Oostriku HP 03.09.2003 0,017 0,003 3,00 3,29 

08.10.2003 0,023 0,003 3,00 3,10 

Kunda Lavi allikad 22.01.2003 0,06 0,002 0,12 0,15 

07.06.2003 0,05 0,002 0,28 0,3 

10.08.2003 0,03 0,002 0,32 0,42 

16.09.2003 0,005 0,002 0,66 0,68 

Võisiku peakraav ülal- 02.01.2003 0,035 0,030 1,50 2,51 

pool Võisiku paisjärve 05.02.2003 0,034 0,006 1,70 1,87 

05.03.2003 0,005 0,003 1,50 1,74 

03.04.2003 0,045 0,016 2,10 2,20 

12.05.2003 0,029 0,009 2,10 2,27 

04.06.2003 0,042 0,009 2,30 2,53 

02.07.2003 0,041 0,011 1,30 1,53 

06.08.2003 0,095 0,008 0,95 1,10 

03.09.2003 0,040 0,008 2,30 2,61 

08.10.2003 0,035 0,008 1,10 1,39 

Võisiku pkr. allp. 24.03.2003 0,022 1,98 

Paduvere 13.04.2003 0,01 2,34 

11.05.2003 0,003 2,9 

02.06.2003 0,006 3,1 

07.07.2003 0,005 1,75 

04.08.2003 0,002 1,49 

Pedja j. Jõgeva SAJ 05.02.2003 0,130 0,013 1,80 2,17 

03.04.2003 0,100 0,023 3,40 4,32 

04.06.2003 0,065 0,013 1,50 2,62 

06.08.2003 0,061 0,005 0,79 0,94 

08.10.2003 0,031 0,012 1,60 2,10 

Pedja j. Tõrve HP 05.02.2003 0,180 0,006 2,30 2,80 

03.04.2003 0,110 0,014 3,20 3,72 

04.06.2003 0,081 0,016 1,40 2,66 

06.08.2003 0,160 0,014 0,41 0,86 

08.10.2003 0,030 0,015 2,25 

Alastvere 19.02.02 0.19 0.031 24.2 6.3 

13.03.02 0.35 0.021 25.3 6.75 

15.04.02 0.28 0.031 21.3 5.34 

15.05.02 0.19 0.096 16.7 4.49 

02.09.03 0.07 0.045 28.6 7.9 

Tabelist 5.10. selgub, et võrreldes teiste nitraaditundliku ala jõgedega on NO 3 sisaldus mõnevõrra 

kõrgenenud Oostriku jões ja Alastvere peakraavis, varieerudes 3,0-28,6 mg/l piires, kuid ei ületa 

nitraaditundliku aladele kehtestatud maksimaalset taset. Kõige kõrgem nitraatide sisaldus 

täheldati Adavere paeplatool voolavas Alastvere peakraavis, ulatades 28.6 mg/l. Ala on tugevalt 

karstunud ja õhukese pinnakattega, seetõttu suuremal osal ajast ei registreeritud üldse maapinnal 

vee voolamist ja sademetevesi infiltreerus vahetult põhjavette. Nitraatiooni kõrgenenud sisaldus 

näitab otseselt vee reostumist põllumajandustootmise tagajärjel Adavere piirkonnas. Kuid samal 

ajal Esku piirkonna põhjavesi on samuti saastunud nitraatidega, kuid Võisiku peakraavis, mis 

98

iseloomustab antud piirkonna vooluveekogusid, on nitraatlämmastiku tase vaid mõõdukas, ega 

ületa 2.3 mg/l. 

Nitaaditundlikud alad, nitraatide sisaldus 2002.a. 

nitraat, mg/l 

30 

25 

20 

15 

10 

5 

0 

EL soovitatav sihttase 

Pedja - Jōgeva SAJ 

Pedja - Tōrve 

Pōltsamaa - Rutikvere 

Jõgevamaa 

Alastvere peakraav 

Vōisiku peakraav 

Kunda - Lavi allikad 

Preedi - Varangu 

Valgejõgi - Porkuni 

Lääne-Virumaa 

Oostriku - Oostriku 

Vodja - Vodja HP 

Jänijõgi- Jäneda 

Järvamaa 

90% max keskm min 10% 

Joon. 5.3. Nitraatlämmastiku sisaldus Pandivere-Adavere nitraaditundlikel aladel 

Andmete analüüs näitab, et Pandivere platoo loodenõlva allikas – (Kunda – Lavi) on nitraatide 

sisaldus oluliselt madalam kui teistes jõe ülemjooksu lävendites (joon. 5.3). Nii Lavi allikavee 

NO - 3 sisaldus ei ületa 5 mg/l. See näitab reostuse leviku regionaalseid iseärasusi Pandivere 

kõrgustikul. Et Pandivere- ja Adavere põhjavees on nitraatide sisaldus kõrge, seetõttu mitmetes 

selle piirkonna allikatest toimuvates jõgedes vee lämmastiku sisaldus ei vasta pinnaveekogude II 

(hea) klassinõueteele – 3,0 mg/l või 13,3 NO - 3 mg/l (joonis 5.3). Sellest piirväärtuselt kõige 

kõrgema sisaldusega kerkinud esile Alastvere peakraavi, Jänijõe ja Valgejõgi-Porkuni veed 

(joonis 5.3).Samal ajal põhjavee nitraatide (NO - 3) tase 13 mg/l ei ole kõrge ja vastab igati 

kehtestatud normatiividele – 50 mg/l või EL soovitatavale – 25 mg/l (NO - 3). Antud jõgedesse 

allavoolu järjest lisandub lahjendusvett ja saavutavad nõutava hea taseme nitraatide osas. 

Nitraaditundliku ala veekogude seisund on paranenud, seda tõestab ilmekalt Põltsamaa Rutikvere 

lävendi lämmastiku sisalduse pikaajaline trend (joonis 5.4). 

10 

Üldlämmastik, mg/l 

9 

y = -0.0007x + 27.075 

8 

R 2 = 0.5335 

7 

6 

5 

4 

3 

2 

1 

0 

11/14/84 08/11/87 05/07/90 01/31/93 10/28/95 07/24/98 04/19/01 01/14/04 

Joonis 5.4. Üldlämmastiku pikaajaline dünaamika Põltsamaa jõe Rutikvere lävendis. 

99

Aastaist 1986 – 2001 on üldlämmastiku sisaldus Põltsamaa jõe vees langenud 5-6 mg/l-lt 2 mg/lni, 

kusjuures kahanev trend on statistiliselt kõrge usaldusväärsusega ja korrelatsiooni koefitsient 

on 0,73. 

100

6. Seireprogrammi ülevaade ja hinnang 

6.1. Jõgede veekvaliteedi klassid ja veeklasside kvaliteedi näitajate analüüs 

Viru-Peipsi alamvesikonna jõgede veekvaliteedi hindamiseks ja kvaliteedinäitajate 

veekvaliteediklassi kuuluvuse määramiseks kasutati riikliku hüdrokeemilise seire andmetele 

lisaks täiendavalt läbiviidud seire andmeid. Kvaliteedinäitajate vastavust kvaliteediklassidele 

määrati 42 jõe 84 lävendis. Jõgede veekvaliteedinäitajate arvväärtused on esitatud tabelis 6.1, 

kusjuures iga näitaja osas on äranäidatud ka, millisesse veekvaliteediklassi antud jõelävend 

kuulub. Parema ülevaate saamiseks on hindamisel kasutatud keemilise seisundi tunnusvärve. 

Klassifitseerimise aluseks on Keskkonnaministri määrus nr. 33 22.06.2001.a. “Pinnaveekogude 

veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise 

kord”. 

Tabel 6.1. Veekvaliteedi klassid 

Kvaliteedinäitaja Ühik I 

Lahustunud hapnik 

Biokeemiline 

hapnikutarve (BHT) 

Ammooniumi 

sisaldus (NH 4) 

Lämmastikusisaldus 

(N üld) 

Küllastus 

% 

II 

III 

väga hea hea rahuldav halb Väga halb 

veeklass veeklass veeklass veeklass veeklass 

> 70 70-60 60-50 50-40 < 40 

mg/O 2 < 3,0 3,0-5,0 5,0-8,0 8,0-10,0 > 10 

mgN/l < 0,1 0,1-0,3 0,3-0,45 0,45-0,6 > 0,6 

mgN/l < 2,0 2,0-3-0 3,0-4,0 4,0-5,0 >5,0 

Fosforisisaldus (P üld) mgP/l < 0,05 0,05-0,08 0,08-0,12 0,12-0,16 > 0,16 

pH 6 - 9 6 - 9 6 - 9 6 - 9 < 6 või > 9 

IV 

V 

Keemilise seisundi aste 

Väga hea (I) 

Hea (II) 

Rahuldav (III) 

Mitterahuldav (IV) 

Halb (V) 

Tunnusvärv 

Sinine 

roheline 

Kollane 

Oranz 

Punane 

Talvisel madalveeperioodi tingimustel analüüsitud jõgede sanitaarne seisund oli halb, 84-st 

jõelävendist vastas heale keemilisele seisundile (kõigi veekvaliteedinäitajate osas I ja II klass) 

vaid 15 jõelävendit. Põhiprobleemiks on endiselt kõrge fosfori- ja lämmastikühendite sisaldus. 

Eriti halba sanitaarset seisundit täheldati jõelävendites vahetult allpool reovee sisselasku (Pedja 

jõgi allpool Jõgeva linna, Ilmatsalu jõgi allpool Ilmatsalu asulat, Mädajõgi allpool Orava asulat, 

Koreli oja allpool Võru linna, Kavilda jõgi allpool Elva linna, Elva jõgi allpool Otepääd, 

Emajõgi allpool Tartu linna, Selja jõe ülemjooks, ülalpool Rakvere linna, Soolikaoja, Loobu jõgi 

allpool Kadrinat) aga ka Pühajõe ja Selja jõe suudmetes. Kõrget ammooniumlämmastiku 

sisaldust mõõdeti kõigis Emajõe lävendites, ületades enamikus ka väga halva veeklassi 

101

piirväärtusi (0,6 mg/l).Kõrge ammooiumlämmastiku sisaldus Kavastu lävendis on täielikult 

tingitud mitteküllaldaselt puhastatud Tartu linna reovetest. 

Mitmetel jõgedel ületavad talveperioodil BHT 7 väärtused lubatavat taset, mis näitab heitvee 

otsest mõju, näiteks Pedja jõgi allpool Jõgeva linna, Koreli oja allpool Võru linna, Kavilda jõgi 

allpool Elva linna, Elva jõgi allpool Otepääd, Emajõgi allpool Tartu linna, Selja jõgi allpool 

Rakvere linna, Soolikaoja, Loobu jõgi allpool Kadrinat. Jõgede reostatust näitab selget BHT 7 

lubatust kõrgemad väärtused Ilmatsalu jões allpool Ilmatsalu asulat, Orajões ülal- ja allpool 

Põlva linna. 

Heitvee negatiivne mõju jõevee kvaliteedile kajastub mitmetes jõgedes isegi madalas lahustunud 

hapnikusisalduses. Sellisteks jõgedeks on Umbusi jõgi allpool Lustivere asulat, Pedja jõgi 

allpool Jõgeva linna, Laeva jõgi, Mädajõgi allpool Orava asulat, Koreli oja, Võhandu jõgi allpool 

Räpina linna, Kavilda jõgi allpool Elva linna, Kohtla jõgi, Narva jõgi allpool Narva linna, 

Tagajõgi. Madalat hapnikusisaldust täheldati ka Põltsamaa jões Rutikvere lävendis, Oostriku 

jões, Ahja jões Lääniste lävendis, Kääpa jões Kääpa HP, Võhandu jões ülalpool Räpinat, Lutsu 

jões allpool Viislisoo peakraavi, Purtse jõe suudmes, Kunda Lavi allikates, Avijões Mulgi HP, 

Rannapungerja jões Roostoja HP, Alajões Alajõe HP, Selja jõe suudmes, Võisiku peakraavis. 

Väikejõed on eriti veevaesed talvisel ja suvisel madalvee perioodidel, mil tihti nullilähedased 

vooluhulgad ei võimalda heitveele nõuetekohast lahjendust. 

Suvi-sügisperioodil, kui jõgedes on tõusnud lahustunud hapniku sisaldus ja paranenud vee 

segunemistingimused, näitavad läbiviidud uuringud vee sanitaarse olukorra paranemist mitmetes 

jõgedes. Väga hea ja hea keemilise seisundiga on 30 jõelävendit. Endiselt on seisund halb nendes 

jõgede lävendites, mis asuvad vahetult allpool reovete sisselaske. Nii lämmastiku kui ka fosfori 

sisaldus on kõrgem lubatud väärtustest Kaave jões allpool Puurmani asulat, Ilmatsalu jões allpool 

Ilmatsalu asulat, Kavilda jões allpool Elva linna, Emajões ülalpool ja allpool Tartu linna, 

Rausvere jões allpool Ahtmet, Selja jões ülal- ja allpool Rakvere linna, Soolika ojas Selja jõe ja 

Kunda jõe suudmetes. 

Paljudes jõgedes on probleeme kas kõrge fosfori või lämmastiku sisaldusega. Nendeks jõgedeks, 

kus täheldati fosfori sisalduses lubatavat taset ületavaid väärtusi on Ilmatsalu jõgi allpool 

Ilmatsalu asulat, Ahja jõgi Lääniste lävendis, Orajõgi, Piusa jõgi Värska-Saatse mnt., Võhandu 

jõgi allpool Koreli oja, Võhandu jõgi allpool Räpina linna, Võhandu jõgi ülal- ja allpool Räpina 

heitvee väljalasku, Pedjajõgi Tõrves, Padajõgi allpool Viru-Nigula asulat. Lämmastikühendite 

sisaldus oli lubatust kõrgem Pedja jões ülal- ja allpool Jõgeva linna, Oostriku jões, Laeva jões, 

Pikknurme jões, Kullavere jões, Preedi jões Varangul, Võisiku peakraavi ülemjooksul. 

Ka suvekuudel on väikeasulate heitvetest mõjutatud jõgede hapnikurežiim, Hapnikusisaldus on 

madalam (kuuludes III, IV või V kvaliteediklassi) Laeva jões, Mädajões, Koreli ojas allpool 

Võru linna, Kavilda jões allpool Elva linna, Ojamaa jões, Kohtla jões, Oostriku jões ja Kääpa 

jões. 

Väga hea ja hea keemilise seisundiga jõelävendid kogu vaatlusperioodi vältel olid Narva jõgi 

ülalpool Narva Vesi AS heitvee väljalaske, Preedi jõgi suudmes, Võhandu jõgi väljavool Vagula 

järvest, Pori jõgi Reola HP, Koreli oja ülalpool Võru linna, Purtse jõgi allpool Repo vabrikud AS 

heitvee väljalasku ja Narva jõgi Vasknarvas. 

Väga halb on mitmete väikejõgede keemiline seisund, kuhu juhitakse linnade ja väikeasulate 

reoveed (Kaave jõgi allpool Puurmani, Ilmatsalu jõgi allpool Ilmatsalu asulat, Orajõgi allpoo 

Põlva linna, Koreli oja allpool Võru Vesi heitvee väljalasku, Kavilda jõgi allpool Elva linna, 

Elva jõgi allpool Otepääd, Emajõgi allpool Tartu linna, Rausvere jõgi, Selja jõgi allpool Rakvere 

linna, Soolikaoja). 

Eeltoodu näitab veenvalt, et väikeasulate mitteküllaldaselt puhastatud reoveed halvendavad 

väikejõgede sanitaarset seisundit. Pealegi antud jõgedes täheldatakse ka väga kõrget fosfori 

sisaldust. Kui viimastel aastatel on suurema tähelepanu alla võetud suuremate linnade reovee 

102

käitlus, siis senisest suuremat tähelepanu on vajalik pöörata väikeasulate reovee küsimuste 

lahendamisele. Paljud väikepuhastid on vanad ja amortiseerunud ega taga nõutavat puhastustaset. 

Pealegi sageli kasutatavad biotiigid on hooldamata ja mudastunud, mistõttu biotiigid võivad olla 

täiendavaks fosfori reostuse allikaks. Peipsi järve vesikonna kohta koostatud toitainetebilanss 

näitas, et üle 50% fosfori ja lämmastiku punktallikate koormusest langeb väikeasulate arvele. 

Valgala printsiibil veekaitsemeetmete rakendamine eeldab kõigepealt potentsiaalse reostusallika 

identifitseerimist ja allika mõju hindamist jõeveekvaliteedile, et määrata jõevee hea ökoloogiline 

kvaliteet ning rakendada tõhusad meetmed hea ökoloogilise seisundi tagamiseks. 

Punktreostusallikate statistilised reoainete kontsentratsiooniarvud on aasta keskmised väärtused, 

ega kajasta seetõttu küllaldaselt jõe tegelikku keemilist seisundit madalveeperioodidel, kui 

reovee lahjendus jõeveega ei ole küllaldane. Seetõttu pinnavee ökoloogilise ja keemilise seisundi 

hindamine eeldab täiendavat veeseiret. 

Viru-Peipsi alamvesikonda kuuluvate jõgede veekvaliteedinäitajate klassifitseerimise järgi 

langevad jõed järgmistesse kvaliteediklassidesse: 

I klass – väga hea, looduslik vesi 

Narva jõgi ülalpool Narva Vesi AS heitvee väljalaske 

Preedi jõgi suudmes 

Võhandu jõgi väljavool Vagula järvest 

II klass – hea, looduslähedane vesi 

Pori jõgi Reola HP 

Koreli oja ülalpool Võru Juust heitvee väljalasku 

Purtse allpool Repo vabrikud AS heitvee väljalasku 

Narva jõgi Vasknarva 

III klass – rahuldav, mõõduka inimmõjuga vesi 

Leevi jõgi ülalpool Vastse-Kuuste asula heitvee väljalasku 

Leevi jõgi allpool Vastse-Kuuste asula heitvee väljalasku 

Piusa jõgi ülalpool Vastseliina heitvee väljalasku 

Piusa jõgi allpool Vastseliina heitvee väljalasku 

Võhandu jõgi allpool Koreli oja 

Purtse jõgi ülalpool Repo vabrikud AS heitvee väljalasku 

Loobu jõgi ülalpool Kadrina Soojus AS 

Loobu jõgi Vihasoo 

Preedi jõgi Varangu 

Võisiku peakraav ülalpool Võisiku paisjärve 

IV klass – halb, reostunud vesi 

Pedja jõgi ülalpool Jõgeva linna heitvee väljalasku 

Umbusi jõgi allpool Lustivere asula heitvee väljalasku 

Põltsamaa jõgi ülalpool Põltsamaa linna heitvee väljalasku 

Põltsamaa jõgi allpool Põltsamaa linna heitvee väljalasku 

Oostriku jõgi, endine Oostriku HP 

Laeva jõgi allpool Tapila AS Meierei väljalasku 

Orajõgi ülalpool Põlva linna reoveepuhasti väljalasku 

Võhandu jõgi Himmiste HP 

Võhandu jõgi allpool Räpinat 

Võhandu jõgi ülalpool Räpinat 

Elva jõgi ülalpool Otepää Veevärk AS väljalasku 

Emajõgi Tartu HP (Kvissendal) 

103

Pedja jõgi Jõgeva SAJ 

Purtse jõgi suue 

Kunda jõgi suue 

Ojamaa jõgi suue 

Avijõgi Mulgi HP 

Rannapungerja jõgi Roostoja Hp 

Tagajõgi Tudulinna 

Kullavere jõgi suudmes 

V klass – väga halb, tugevalt reostunud vesi 

Pedja jõgi allpool Jõgeva linna heitvee väljalasku 

Põltsamaa jõgi Rutikvere 

Kaave jõgi allpool Puurmani heitvee väljalasku 

Kaave jõgi ülalpool Puurmani heitvee väljalasku 

Laeva jõgi allpool Pärkna oja 

Ilmatsalu jõgi allpool Ilmatsalu asula heitvee väljalasku 

Ahja jõgi Lääniste 

Kääpa jõgi Kääpa HP 

Porijõgi suudmes 

Orajõgi allpool Põlva linna reoveepuhasti väljalasku 

Piusa jõgi Värska-Saatse mnt. 

Mädajõgi allpool Orava asula heitvee väljalasku 

Võhandu jõgi ülalpool Koreli oja 

Koreli oja allpool Võru Juust heitvee väljalasku 

Võhandu jõgi allpool Räpina heitvee väljalasku 

Kavilda jõgi allpool Elva linna heitvee väljalasku 

Elva jõgi allpool Otepää Veevärk AS heitvee väljalasku 

Lutsu jõgi allpool Viislisoo pkr. (suue) 

Emajõgi Rannu-Jõesuu HP 

Emajõgi allpool Tartu linna heitvee väljalasku 

Emajõgi ülalpool Tartu linna heitvee väljalasku 

Emajõgi Kavastu 

Pedja jõgi Tõrve HP 

Pikknurme jõgi allpool Neanurme jõge 

Padajõgi allpool Viru-Nigula asula heitvee väljalasku 

Kunda jõgi Lavi allikad 

vaid hapnik 

Kohtla jõgi allpool Viru Keemia Grupp AS heitvee väljalasku 

Rausvere jõgi allpool Järve Vesi AS Ahtme 

Rausvere jõgi ülalpool Järve Vesi AS Ahtme 

Narva jõgi allpool Narvat 

Narva jõgi allpool Narva Vesi AS heitvee väljalasku 

Pühajõgi suue 

Tagajõgi ülemjooks 

Mustvee jõgi allpool Ulvi oja 

Seljajõgi suue 

Selja jõgi ülalpool Rakvere Lihakombinaati ja Rakvere linna 

Selja jõgi allpool Rakvere Lihakombinaati ja Rakvere linna 

Soolikaoja suudmes 

Loobu jõgi allpool Kadrina Soojus AS (Kadrina heitvesi) 

Võisiku pkr ülemjooks 

104

Vastavalt Keskkonna ministri määrusele nr. 33 "Pinnaveekogude klassid, veeklassidele vastavad 

kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord" on veeklassidesse määramise 

aluseks jõelävendi vastava aine sisalduse 90% väärtus. 

Veekvaliteedi hindamise aluseks võetakse sageli keskväärtus, kuid keskmine ei kirjelda 

küllaldaselt näitaja muutlikkust. Standardhälve on kõige levinum varieeruvuse näitaja. 

Veekvaliteedi andmerea üldistaval iseloomustamisel on kõige sobivam kasutada teatud 

tagatusega vastavat väärtust. Protsentiile võib vaadelda kui kaalutud keskmist ja võrrelda seejärel 

vaatlusrea keskmist ja standardhälvet. 

Lahustunud hapniku protsentiilide leidmisel tavaliselt eeldatakse, et väärtused jaotuvad vastavalt 

normaaljaotuse seadusele. Hapniku küllastusprotsendi protsentiiliks võetakse 10%-le vastav 

väärtus, s.t. lahustunud hapniku sisaldus vees ei tohi langeda alla määratud väärtust enam kui 

10%-l juhtudest ehk 90%-l mõõtmistel on hapniku sisaldus kõrgem. 

Normaaljaotuse korral leitakse protsentiilid valemist: 

q = m - 1,2816 S 

S = 

1 

n - 1 

m = 1 n 

n 

 

i=1 

n 

 

i=1 

x 

m - x 

 

2 

kus 

q - 10%-l vastav protsentiil; 

m - aritmeetiline keskmine 

S - standardhälve (ruutkeskmine hälve) 

n - vaadeldud suuruste arv 

x - vaadeldus suurused 

Erandina hapnikust, ülejäänud veekvaliteedi näitajate protsentiilide leidmisel lähtutakse lognormaaljaotusest. 

Selleks tuleb m ja s tegelike väärtuste asemel kasutada nende logaritme (vastavalt 

M ja S), kasutades seejuures momentide meetodit: 

S = 

2 

ln 1+ s 

 

m 

2 

 

 

 

105

M = ln 

 

 

 

m 

1+ s m 

2 

2 

 

 

 

 

 

 

kus 

M - vaatlusandmete logaritmiline keskväärtus 

S - vaatlusandmete logaritmiline standardhälve 

Seejärel leitakse 90%-le vastav väärtus, s.t. 90%-l kogu vaatlustest leitud näitaja kontsentratsioon on 

väiksem või võrdne kui protsentiili vastav sisaldus 

90-ne protsentiil leitakse valemi järgi: 

kus e on konstantne, kuna ln e = 1. 

Q = e 

M+1,2816 

S 

 

Peipsi ja Viru alamvesikonnas ligi aasta jooksul läbiviidud uuringud võimaldavad hinnata jõgede 

veekvaliteeti ka 90% väärtuse alusel, kuna andmete rida on piisavalt pikk. 

Järgnevalt on vaadeldud jõgede lävendite jõekvaliteeti ja vastavaust kvaliteediklassidele jõgede 

kaupa (Tabel ). 

Ahja jõel on kaks seirelävendit ja kuna suuremad punktallikad jõel puuduvad, siis on 

analüüsitud vaid kahe seirelävendi veekvaliteedi väärtusi. Kiidjärve lävendis, mida loetakse 

looduslike lävendite hulka, kuulub jõevesi 2003.a. kümne kuu andmete alusel III klassi, kuna 

kõrge fosfori sisaldus kuulub rahuldava veekvaliteedi klassi. Põhjuseks heitvee sisselasu mõju 

aprillis, mida näitavad ka teised otsest reostust iseloomustavad kõrged ainesisaldused. Teiste 

näitajate osas on Kiidjärve lävendi vesi hea või väga hea klassi kuuluv. Lääniste lävendi 

veekvaliteet kuulub halva kvaliteedi klassi, kuna üldfosfori väärtused on märgatavalt kõrgemad 

kui jõe ülemjooksul. 

Alajõe vesi Alajõe hüdroposti lävendis kuulub kolmandasse klassi, põhjuseks eelkõige madal 

lahustunud hapniku sisaldus, kuigi selle põhjuseks on soodest, metsadest jõkke kantav suur 

huumusainete hulk ja pole otseselt seotus reostusega. 

Alastvere peakraav on üks nitraaditundlike alade seirelävendeid ja kõrge üldlämmastiku 

sisalduse tõttu kuulub see lävend väga halva veekvaliteedi klassi, teiste näitajate osas aga väga 

hea ja hea kvaliteet, mis näitab jõe reostuse peamist probleemi ja nitraaditundlike alade hulka 

valiku õigsust. 

Avijõgi Mulgi hüdroposti lävendis kuulub rahuldavasse klassi, seda eeskätt humiinainete 

rohkusest tingitud madala lahustunud hapniku sisalduse ja kõrgema üldlämmastiku 

kontsentratsiooni tõttu. 

Elva jöel viidi läbi uuringud antud töö raames Otepää linna reovee väljalasu juures. Ülalpool 

linna heitvee sisselasku kuulub jõe vesi heasse klassi, allpool sisselasku aga BHT 7 osas 

106

ahuldavasse klassi ja ammooniumlämmastiku ja üldlämmastiku ja -fosfori osas väga halva 

kvaliteedi klassi. Otepää linna reoveed on halvendanud jõe veekvaliteeti kolme klassi võrra. 

Lisaks Emajõe kolmele riikliku seirelävendile (Rannu-Jõesuu, Tartu-Kvissental ja Kavastu) viidi 

läbi uuringud ka ülalpool ja allpool Tartu linna heitvee sisselasku. Emajõgi on juba väljavoolul 

Võrtsjärvest kõrge ammooniumlämmastiku sisaldusega (V klass), samuti kõrge orgaanilise aine 

sisaldusega, mis on Võrtsjärve sekundaarse reostuse tagajärg. Üldlämmastiku ja –fosfori sisaldus 

2003.a. selles lävendis on suhteliselt madal. Parim on Emajõe seisund Tartu-Kvissentali 

lävendis, kuuludes ammooniumi ja fosfori alusel III klassi. Ülalpool Tartu linna heitvee mõju on 

kasvanud ammooniumi hulk vees, mistõttu selles lävendis on vesi halba klassi kuuluv, vahetult 

allpool heitvee mõju on väga kõrge üldfosfori sisaldus (V klass), mis Kavastu lävendis on 

märgatavalt vähenenud, kuigi vesi kuulub endiselt nii ammooniumlämmastiku kui ka üldfosfori 

osas väga halva kvaliteedi klassi. 

Ilmatsalu jõge uuriti allpool Ilmatsalu alevi heitvee sisselasku ja vesi kuulub kõrge toitainete 

sisalduse tõttu selles lävendis väga halva kvaliteedi klassi. 

Kääpa jõe hüdroposti lävend kuulub riikliku seireprogrammi ja kuna suuremad punktallikad 

puuduvad, siis lisauuringuid läbi ei viidud. Kääpa jõe valglas on 71% loodusmaastikke (sood, 

metsad), mistõttu on ka väga kõrge humiinainete sisaldus ja seetõttu jõe vees vähe hapnikku, 

mille alusel kuulub jõgi V klassi, kuigi see pole tingitud otsesest reostusest, sest teiste näitajate 

osas on veekvaliteet vähemalt heasse klassi kuuluv. 

Kaave jõgi on juba ülapool Puurmanni alevi heitvee sisselasku halva kvaliteediga kõrge 

üldlämmastiku sisalduse tõttu, kuid allpool Puurmanni heitvee sisselasku on väga kõrge ka 

fosfori sisaldus ja selles lävendis kuulub vesi väga halva kvaliteedi klassi. 

Kavilda jõe uurimise eesmärgiks oli Elva linna reovee mõju. Enne linna heitvee sisselasku 

kuulub jõgi hea kvaliteedi klassi, kuid allpool sisselasku on kõik kvaliteedi näitajad V klassi 

kuuluvad. 

Kohtla jõgi on mõjustatud tuhamägede nõrgvee poolt, ülalpool nõrgvett ja Viru Keema Grupp 

AS heitvee sisselasku on jõe veekvaliteet väga hea (I klassi kuuluv), allpool aga madala hapniku 

hulga (V klass) ja kõrge ammooniumi sisalduse töttu (III klass) märgatavalt halvenenud. 

Koreli oja on nii Võru linna kui ka "Võru Juustu" heitvete vastuvõtjaks. Ülalpool heitvee 

sisselaske on vaid BHT sisaldus II klassi kuuluv, teised näitajad on väga head. Peale heitvee 

sisselasku kuulub aga oja V klassi nii toitainete kui ka hapniku sisalduse alusel. 

Kullavere jõgi on suudme lävendis üldlämmastiku ja – fosfori väärtuste osas rahuldava 

kvaliteediga. 

Kunda jõel on riiklikus seireprogrammis kaks lävendit: ülemjooksul Lavi allikate juures lävend 

Pandivere nitraaditundliku ala seireks ja suudmes jõe koormuse uuringuteks. 2003.a. oli Lavi 

lävendi vesi väga hea kvaliteediga, vaid hapniku sisaldus oli väga madal (V klass), kuid see on 

allikavee omapära, mitte reostuse näitaja. Suudme lävendi vesi on kõrgema fosfori sisaldusega, 

kuid kokkuvõttes rahuldavasse klassi kuuluv. 

Laeva jõel hinnati lisauuringute käigus veekvaliteeti kahes lävendis: allpool Tapila AS Meierei 

väljalasku ja allpool Pärkna oja sissevoolu. Mõlemas lävendis kuulub vesi IV klassi, seda eeskätt 

kõrge üldlämmastiku sisalduse tõttu. Allpool meierei heitvee sisselasku vastasid teised näitajad 

hea või väga hea kvaliteedi normidele. Pärkna oja mõju halvendas hapniku reziimi ja ka fosfori 

sisaldus kasvas. 

Leevi jõe peamine mõjutaja on Vastse-Kuuste asula, ülalpool asula heitvee sisselasku kuulub 

jõgi fosfori sisalduse tõttu hea kvaliteedi klassi, teiste näitajate osas on vesi I klassi nõuetele 

vastav, allpool heitvee sisselasku on fosfori sisaldus rahuldav, orgaanilise aine ja ammooniumi 

hulga alusel II klassi kuuluv. 

107

Loobu jõel hinnati lisaks seirejaamale suudmes ka Kadrina heitvete mõju. Jões on enne Kadrina 

Soojus AS sisselasku üldlämmastiku sisaldus III klassile vastava väärtusega, teiste näitajate osas 

on vesi väga hea kvaliteediga. Allpool sisselasku on aga väga kõrge nii üldfosfori ja 

ammooniumi sisaldus (V klass), kasvanud on ka üldlämmastiku (IV klass) ja BHT 7 sisaldus (III 

klass). Loobu jõe Vihasoo lävendis on vähenenud küll ammooniumi ja fosfori sisaldus, kuid 

üldlämmastiku sisaldus on endiselt kõrge ja jõgi kuulub suudme lävendis IV kvaliteedi klassi. 

Lutsu jõgi allpool Viislisoo peakraavi sissevoolu kuulub IV klassi, kuna toitainete sisaldus, 

eeskätt üldfosfori hulk on kõrge. 

Mädajõgi allpool Orava asula heitvee sisselasku on väga madala hapniku sisalduse tõttu väga 

halva kvaliteediga. Ka üldfosfori sisaldus on mõnevõrra kõrgem, kuuludes III klassi. 

Mustvee jõge mõjutab Avinurme reovesi, üldfosfori alusel kuulub jõgi rahuldava veekvaliteedi 

klassi. 

Narva jõgi on Vasknarva lävendis vaid lahustunud hapniku küllastusastme osas II klassi kuuluv, 

teised näitajad on väga hea kvaliteediga, ka enne Narva Vesi AS heitvete sisselasku on 

veekvaliteet kõigi näitajate osas väga hea. Allpool Narva linna heitvee sisselasku on kõrged nii 

fosfori (V klass) kui ka ammooniumi sisaldus (III klass). Riikliku seireprogrammi kuuluva 

lävendi (10 km allpool Narvat) vees on fosfori ja lahustunud hapniku sisaldus rahuldava 

kvaliteedi klassi kuuluv. 

Ojamaa jõgi on madala hapnikus sisaldusega (IV klass), orgaanilise aine ja toitainete sisaldus 

jões on II klassile vastava väärtusega. 

Oostriku hüdroposti lävendis hinnatakse Pandivere põhjavee mõju ja üldlämmastikus sisaldus 

jões on kõrge (IV klass). Ka hapniku sisalduse alusel kuuluks jõgi halba klassi, kuid selle 

põhjuseks on siiski allikavee omapära, mitte reostusest tingitud kehv hapniku reziim. 

Orajõgi on Põlva linna heitvete vastuvõtjaks, mida mõjutab eelkõige Põlva Piimatööstus, 

mistõttu on allpool heitvee sisselasku väga kõrge fosfori sisaldus (V klass) ja ka 

ammooniumlämmastiku hulk on märgatavalt kõrgem (III klass). BHT 7 sisaldus on kõrge 

mõlemas lävendis, nii enne kui peale linna reoveepuhasti väljalasku, kuuludes III klassi. 

Padajõkke juhitakse Viru-Nigula asula ja Nigula Õlu heitveed, mistõttu kuulub allpool heitvee 

sisselasku kõrgenenud fosfori sisaldusest tingituna IV klassi, enne sisselasku on jõe vee seisund 

rahuldav, mõnevõrra kõrgemad on vaid fosfori väärtused. 

Pedja jõgi on kesise kvaliteediga juba enne Jõgeva linna heitvee mõju. Jõgeva SAJ juures asuvas 

lävendis (riikliku seirelävend) on kõrge üldlämmastiku sisaldus, mis kuulub III kvaliteedi klassi. 

Teises Pedja jõelävendis ülalpool Jõgeva linna heitvee väljalasku on kasvanud nii fosfori ja 

lämmastiku sisaldus ja lämmastiku sisalduse alusel kuulub see lävend halva kvaliteedi klassi. 

Allpool Jõgeva linna heitvee väljalasku on kasvanud veelgi fosfori sisaldus ja nii lämmastiku kui 

ka fosfori sisalduse alusel on vesi halva kvaliteediga. Tõrve HP lävendis ületab fosfori sisaldus 

väga halva kvaliteedi klassi piiri. Tõrve lävendis on ka pingeline seisund hapniku reziimi osas, 

lahustunud hapniku küllastusaste kuulub neljandasse klassi. 

Pikknurme jõgi on kõrge lämmastiku sisalduse tõttu väga halva kvaliteedi klassi kuuluv 

(nitraaditundlik ala), seevastu teiste näitajate osas on veekvaliteet väga hea. 

Piusa jões on senise seireprogrammi käigus uuritud lävendit Värska-Saatse mnt. ääres, mis asub 

16 km jõe suudmest, vahetult enne Venemaa aladele jõudmist. Selles lävendis on jõe vesi kõrge 

fosfori sisaldusega (V klass), selle peamiseks põhjuseks pole aga ülemjooksul asuv Vastseliina 

asula, kuna asula heitvete mõjul kuulub jõgi üldfosfori osas vaid III klassi ja enne heitvete 

sisselasku on jõe kvaliteet fosfori osas hea, teiste näitajate osas väga hea. Peamine kõrge fosfori 

sisalduse põhjus on lisajõe kaudu Petseri linna heitvee mõju. 

108

Põltsamaa jõgi asub nitraaditundlikul alal, mistõttu üldlämmastiku osas kuulub jõgi III klassi. 

Ülemjooksul asuvas Rutikvere lävendis on probleemiks soodest pärit vee madal hapniku 

sisaldus, mis määrab halva kvaliteedi klassi. Põltsamaa linna reoveed jõe veekvaliteedile erilist 

mõju ei avalda, väärtused on nii enne kui peale heitvee sisselasku samal tasemel, vaid 

lämmastiku sisaldus on rahuldava kvaliteediga, teiste näitajate osas on kvaliteet hea või väga hea. 

Porijõgi Reola HP lävendi vesi kuulub hea kvaliteedi klassi, suudmelävendis on aga kõrgem 

üldfosfori tase, mis määrab jõe IV klassi kuuluvaks. 

Preedi Varangu lävendi vesi on mõjustatud Pandivere nitraadirikastest allikatest ja 

üldlämmastiku järgi kuulub jõgi rahuldava veekvaliteedi klassi, kusjuures teised näitajad on väga 

head. Suudmelävendi veekvaliteedi kõik näitajad kuuluvad I klassi. 

Pühajõgi on üks Eesti enim-reostunud jõgesid, mille veekvaliteeti halvendavad põlevkivi 

piirkonna ja Jõhvi mitteküllaldaselt puhastatud heitveed, seda eriti veevaesel ajal, mil lahjendus 

ei ole piisav. Jõe suudmelävendi vesi oli 2003.a. nii ammooniumlämmastiku kui ka üldfosfori 

osas väga halva kvaliteediga, sel veevaesel suvel on halvenenud ka hapnikureziim ja lahustunud 

hapniku küllastusaste alusel kuulub jõgi halva kvaliteedi klassi. 

Purtse jõe seisund on viimaste aastate jooksul märgatavalt paranenud. Kui 10 aastat tagasi oli 

Purtse üks enim reostunud jõgesid, siis 2003. a andmete alusel on vaid hapniku ja üldfosfori 

sisalduse alusel jõe suudmelävend rahuldavasse klassi kuuluv. Ka Repo vabrikud AS heitveed ei 

halvenda oluliselt jõe veekvaliteeti, BHT 7 ja üldfosfori väärtused kasvasid vaid vähesel määral, 

kuuludes II klassi, üldlämmastiku sisaldus oli ülalpool heitvee sisselasku isegi kõrgem, kuuludes 

rahuldava kvaliteedi klassi. 

Rannapungerja jõe kaudu juhitakse Peipsi järve Estonia kaevanduse veed, mistõttu on selles 

jões põhiliseks probleemiks kõrge sulfaatide sisaldus. Pinnavee klassifikatsiooni aluseks olevate 

näitajate osas on Roostoja lävendi vees madal hapniku sisaldus (IV klass), kuid teiste näitajate 

osas on vesi väga hea kvaliteediga. 

Rausvere jõkke juhitakse Ahtme kaevanduse ja Kohtla-Järve linna heitveed ja veekvaliteet on 

väga halb enamuse näitajate osas. Ülalpool heitvete sisselasku 2003.a. võetud veeproovidest on 

veekvaliteeti iseloomustavad vaid augustis-oktoobris võetud proovid, kuna talvel oli jõgi 

külmunud, mais võetud proovid väga mudased ja juunis-juulis oli jõgi kuiv. 

Seljajõkke juhitakse Rakvere linna ja Lihakombinaadi heitveed ja kuigi on ehitatud uued 

puhastusseadmed, mis peaksid puhastama nii linna kui ka lihakombinaad heitveed, on Seljajõe 

sanitaarne seisund viimastel aastatel halvenenud. 2003.a. kolmes lävendis võetud proovide alusel 

on jõe vesi üldfosfori osas väga halva kvaliteediga. Eriti kõrge on fosfori väärtus peale Rakvere 

heitvete sisselasku, kuid ka suudme lävendis on väga kõrged üldfosfori väärtused. Ka 

lämmastiku väärtused on kõrged, kuuludes nii Rakvere kui ka suudme lävendis V klassi. 

Soolika ojja juhitakse Rakvere Piiritusetehase heitveed ja oja suudme lävendis on nii orgaanilise 

kui ka toitainete sisalduse alusel veekvaliteet väga halb. 

Tagajõel on hinnatud veekvaliteeti kahes lävendis: ülemjooksul ja alamjooksul asuvas 

Tudulinna lävendis. Ülemjooksul on kõrge üldfosfori sisaldus, mistõttu lävend kuulub IV klassi, 

kuid teiste näitajate osas on veekvaliteet hea. Tudulinna lävendi vesi on riiklikus 

seireprogrammis käsitletud kui looduslik (puuduvad punktreostusallikad ja haritava maa osakaal 

on väike), kus on vaid madal hapnikusisaldus soode-metsade suure osakaalu tõttu valgalal, teiste 

näitajate kvaliteet on hea või väga hea. 

Umbusi jõe kvaliteet allpool Lustivere asula heitvee väljalasku on rahuldav nii fosfori kui ka 

lahustunud hapnikus sisalduse osas, teiste näitajate osas on veekvaliteet hea või väga hea. 

Võhandu jõel on kolm riikliku seirejaama väljavool Vagula järvest, Himmiste HP ja allpool 

Räpinat. Lisauuringutega vaadeldi Võru linna ja Räpina heitvee mõju. Võhandu jõe algus – 

väljavool Vagulast on väga puhas, kõigi klassifitseerimise aluseks olevate näitajate väärtused 

109

kuuluvad I klassi. Ülalpool Koreli osa sissevoolu on veekvaliteet halvenenud eriti fosfori osas 

ning jõe lävend kuulub III klassi, ka BHT 7 ja üldlämmastiku näitajate väärtused on mõnevõrra 

kasvanud ja kuuluvad II klassi. Koreli oja on Võru linna heitevete vastuvõtjaks ja allpool linna 

heitvee sisselasku on oja veekvaliteet väga halb. Kuid oja mõju Võhandu jõele pole kuigi suur ja 

allpool Koreli oja sissevoolu jõe kvaliteet eriti ei halvene, mõnevõrra on kasvanud vaid 

ammooniumlämmastiku sisaldus ja vähenenud hapniku hulk vees – mõlema näitaja alusel II 

klass, fosfori väärtuse põhjal kuulub jõgi selles lõigus rahuldava kvaliteedi klassi. Himmiste 

lävendi vees on veelgi kasvanud fosfori kontsentratsioon ja vesi kuulub IV klassi. Paranenud on 

hapnikureziim ja vähenenud orgaanilise aine sisaldus, kasvanud aga mõnevõrra lämmastiku 

sisaldus. Enne Räpina heitvee sisselasku kuulub Võhandu jõgi lahustunud hapniku ja üldfosfori 

sisalduse rahuldavasse veekvaliteedi klassi. Allpool heitvee sisselasku on aga fosfori sisaldus 

kasvanud ja veekvaliteet on väga halb, ka teised näitajad on mõnevõrra kasvanud. Räpina riikliku 

seirelävendi vesi on enamuse näitajate osas mõnevõrra paranenud ja vesi kuulub üldfosfori alusel 

IV klassi. 

Võisiku peakraav on nitraaditundliku ala seirelävend ja ülemjooksu lävend kuulub 

üldlämmastiku osas IV klassi, riikliku seirejaama punkt ülalpool paisjärve ja Paduvere 

lisauuringute lävend kuuluvad lämmastiku osas II klassi. Kuid ülemjooksu lävendis on väga 

kõrge ka üldfosfori sisaldus (V klass) ja madal lahustunud hapniku hulk (V klass). Paduvere 

lävendi teised näitajad on väga hea kvaliteediga, enne paisjärve suubumist on Võisiku peakraavi 

kvaliteedi klass lahustunud hapniku küllastusastme alusel rahuldav. 

110

6.2. Jõgede tüpiseerimisest 

Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiiv näeb ette pinnaveekogude tüpiseerimist ja igale tüübile 

vastavat veekvaliteedi klassifikatsiooni 

Jõgede, järvede, estuaaride ja rannikumere erinevused põhinevad iga pinnavee kategooria 

erilistel füüsikalistel karakteristikutel, mis määravad üldises plaanis nende pinnaveekogude 

elustiku. Direktiiv nõuab, et jõgede vesikondade iseloomustuse käigus eristatakse ka veekogude 

alamvesikonnad ja tüübid. Iga vesikonna pinnavee tüübid tuleb määratleda ja seejärel näidata, 

kuhu kuulub iga veekogu selles vesikonnas. 

Direktiiv täpsustab, et eelnevalt tuleb määrata iga veekogu tüübi erilised bioloogilised, 

hüdromorfoloogilised ja füüsikalis-keemilised referents-tingimused. Direktiiv eeldab, et 

füüsikalistest ja keemilistest teguritest peaks olema võimalik tuletada veekogu bioloogilised 

referents-tingimused, mis määravad veekogu tüübi. Pinnavete leelisus on väga kõrge (> 3.0 mgekv/l), 

mis ületab tunduvalt teiste Euroopa riikide vooluvete väärtusi, seetõttu leelisus ei ole meie 

tingimustes klassi indikaator. 

Eesti pinnaveekogude tüpiseerimine on väljatöötamisel ja esialgse uuringute tulemusel on Eesti 

jõed on jagatud tüüpidesse valgla suuruse ja orgaanilise aine sisalduse (PHT) alusel. Alljärgnev 

tüpiseerimine on ettepanekuks Eesti jõgede tüpiseerimisel. 

Suuruse alusel jagatakse jõed nelja tüüpi: kuni 100 km 2 (1), 100-1000 km 2 (2), 1000-10000 km 2 

(3) ja üle 10000 km 2 (4). 

Vastavalt raskesti laguneva orgaanilise aine sisaldusele (PHT järgi) on jõed jagatud orgaanikarikasteks 

(PHT aasta 90%-ne väärtus üle 20 mgO 2 /l - A) ja vähese orgaanilise aine sisalduse 

(PHT aasta 90%-ne väärtus alla 20 mgO 2 /l - B) alusel. Tabelis 6.2. on toodud Peipsi ja Viru 

alamesikonna riikliku seireprogrammi lävendite tüübid ja toodud ka vastava tüübi foonilävend. 

Tabel 6.2. Peipsi ja Viru alamesikonna riikliku seireprogrammi lävendite tüübid 

Tüüp Jõgi – lävend F, km 2 Foonilävend 

I-A Mustjõgi Tulijärve 16.2 

I-B 

Alastvere peakraav 

Võisiku peakraav 27.9 

Oostriku - Oostriku 29.7 

Preedi - Varangu 34.8 

II-A Alajõgi - Alajõe 140 Õhne- ülalp. Tõrvat 

Tagajõgi - Tudulinna 252 Tagajõgi - Tudulinna 

Kääpa - Kose pj. 282 

Rannapungerja - Roostoja 313 

Avijõgi - Mulgi 366 

Mustajõgi 389 

Pedja - Jõgeva 665 

Pedja Tõrve 776 

Purtse suudmes 810 

II-B Pühajõgi suudmes 196 Võhandu - Vagula vv. 

Porijõgi - Reola 241 Ahja – Kiidjärve 

111

Loobu - suue 308 

Ahja - Kiidjärve 336 

Kunda - Lavi allikad 362 

Selja suudmes 410 

Võhandu - Vagula vv. 495 

Kunda suue 528 

Piusa - Värska-Saatse mnt 733 

Võhandu - Himmiste 848 

Põltsamaa - Rutikvere 861 

Ahja - Lääniste 930 

III-B Vôhandu - allp. Räpinat 1144 

Emajõgi - Rannu-Jõesuu 3374 

Emajõgi - Tartu (Kvissentali) 7828 

Emajõgi - Kavastu 8539 

IV Narva - Vasknarva 47815 

Narva - Narva 56060 

Peipsi ja Viru alamvesikondade seirelävenditest kuuluvad I-A tüüpi vaid soojaam Mustjõgi- 

Tulijärve ja selle vesi iseloomustab pigem rabavett. 100-1000 km² suuruse valgalaga jõgede seas 

on huumusrikaste jõgede foonijõgedeks Tagajõgi ja Võhandu jõe lävend Vagula järve 

väljavoolul, kuid orgaanika-vaese tüübi foonijõe kirjelduseks on kasutatud Õhne jõe Roobe 

lävendit, mis kuulub Võrtsjärve alamvesikonda. Peipsi ja Viru alamvesikonnas 1000- 10000 km² 

valgalaga orgaanika-rikkad jõgede lävendid puuduvad. üle 10000 km² valgalaga jõgedest on 

Eestis vaid Narva jõgi ja seetõttu pole vaja jaotada orgaanika sisalduse alusel, piisab vaid ühest 

klassifikatsioonist. Tüpiseerimise aluseks oleva PHT sisalduse väärtused seirejõgedes on toodud 

tüüpide kaupa joonisel 6.1. 

PHT, mgO2/l 

50 

45 

40 

35 

30 

25 

20 

15 

10 

5 

0 

Mustjōgi 

Oostriku 


Vōisiku 

Alastvere 


Pedja -Jōgeva 

Purtse 

Mustajõgi 

Kääpa 

Rannapungerja 

90% max kesk min 10% 

ōhne - Roobe 

Avijogi 

Joon. 6.1. PHT sisaldus Peipsi ja Viru alamvesikondade seirelävendites 2002-2003.a. 

Alajogi 

Tagajogi 

Jõgede tüüpide veekvaliteedi analüüsiks kasutati 2002-2003.a. riikliku seire andmeid ja erinevate 

tüüpide 10, 25, 50, 75, 90% tõenäosusega väärtused, keskväärtused ja standardhälbed on toodud 

tabelis 6.3. Vastavad väärtused saadi iga tüübi kõigi jõelävendite kahe aasta kõigi proovide 

arvestamisel, kusjuures vastava tüübi foonilävendi andmed jäeti vastava tüübi üldistusest välja ja 

Kunda - Lavi 

Vōhandu -vv. Vagula j. 

Piusa 

Selja 

Vōhandu - Himmiste 

Pōltsamaa 

Ahja - Kiidjärve 

Porijōgi 

Pühajõgi 

Kunda 

Ahja - Lääniste 

Loobu 

Emajōgi - Rannu-Joesuu 

Vōhandu - allpool Rapinat 

Emajōgi - Kavastu 

Emajōgi - Tartu 


Narva 

112

käsitleti eraldi. Selle analüüsi tulemusena saab välja töötada veekvaliteedi klassid erinevatele 

jõetüüpidele. 

Tabel 6.3. Seirejõgede tüüpide keemiliste ainete väärtused 2002-2003.a. andmete alusel. 

FOON 

O- 2 O 2% VAR BHT 7 PHT NH 4 NO 3 N üld PO 4 P uld pH SO 4 

II-A 

10% 7.2 54.5 35 1 6.25 0.016 0.04 0.455 0.01 0.03 7.45 7.5 

25% 7.6 66.25 55 1.4 11.5 0.0343 0.21 0.605 0.0135 0.041 7.658 8.8 

50% 9.1 77.5 100 1.8 22.5 0.0475 0.4 0.885 0.0225 0.05 7.815 10.5 

75% 11.325 91 120 2 26.75 0.0573 0.92 1.3475 0.033 0.071 7.988 17.75 

90% 12.4 94.6 170 2.5 29 0.072 1.6 2.235 0.043 0.083 8.075 22 

keskm 9.25 75.592 96.154 1.7462 19.796 0.0474 0.6072 1.0969 0.0242 0.055 7.813 13.25 

std 2.5604 19.479 53.128 0.5687 9.745 0.0251 0.5754 0.6593 0.0121 0.021 0.241 6.041 

II-B 

10% 8.8 79.45 20 1 2.95 0.0235 0.21 0.625 0.011 0.026 7.68 11 

25% 9.825 83 30 1 5.1 0.0323 0.545 0.9425 0.015 0.029 7.775 11.25 

50% 11.05 91.5 37.5 1.4 7.85 0.044 0.89 1.205 0.021 0.041 7.9 13 

75% 12 97.875 60 1.975 10 0.0715 1.075 1.515 0.029 0.064 8.075 14.75 

90% 13.1 105.8 80 2.45 13.5 0.104 1.4 1.76 0.0395 0.076 8.175 17 

keskm 10.835 91.273 46.154 1.5962 8.3192 0.0587 0.845 1.2542 0.0263 0.052 7.914 13.65 

std 1.9231 10.393 25.152 0.7136 4.6561 0.041 0.4621 0.5145 0.0208 0.036 0.181 2.727 

JÕGEDE TÜÜBID 

O- 2 O 2% VAR BHT 7 PHT NH 4 NO 3 N üld PO 4 P uld pH SO 4 

I-A 

10% 90 1 11 0.15 0.17 0.88 0.007 0.024 7.34 5.2 

25% 110 1.15 15.5 0.155 0.2 1.16 0.0075 0.029 7.355 5.75 

50% 140 1.6 21 0.2 0.59 1.75 0.012 0.032 7.47 8.1 

75% 170 1.95 22 0.36 1.75 2.66 0.0165 0.038 7.595 10.5 

90% 200 2.4 24 0.45 3 4.1 0.023 0.041 7.76 12 

keskm 137.27 1.6273 18.818 0.2618 1.1527 2.1236 0.0141 0.035 7.51 8.418 

std 45.186 0.5781 5.0362 0.1309 1.1458 1.2237 0.0086 0.016 0.182 2.992 

I-B 

10% 6.86 56.3 5 1 1 0.0074 1.5 1.8 0.002 0.005 7.413 21 

25% 7.75 63.1 5 1 1.475 0.021 2.1 2.39 0.0035 0.01 7.495 33 

50% 9.35 74.1 17.5 1 3.35 0.03 3 3.29 0.006 0.016 7.67 38 

75% 10.8 89.675 40 1.1 7.525 0.04 3.5 3.905 0.012 0.033 7.878 59.5 

90% 11.68 98.05 50 1.57 10 0.0566 4.1 4.616 0.029 0.049 7.974 91.8 

keskm 9.3556 76.865 23.87 1.1519 4.6352 0.0338 2.9451 3.3178 0.0121 0.024 7.684 47.87 

std 1.9245 18.368 20.72 0.384 3.6623 0.0271 1.1992 1.3542 0.0157 0.021 0.231 25.56 

II-A 

10% 6.34 48.6 10 1.2 6.7 0.0212 0.052 0.5 0.01 0.024 7.26 13 

25% 7.4 61 25 1.4 10 0.04 0.235 0.885 0.01 0.03 7.5 19.5 

50% 8.2 68 60 1.8 16 0.06 1.2 1.6 0.016 0.041 7.8 33 

75% 9.2 82 100 2.2 22 0.0775 1.8 2.185 0.026 0.054 8 285 

90% 10.2 90.2 140 2.6 26.5 0.157 2.7 3.264 0.0414 0.074 8.21 460 

keskm 8.3 70.143 67.755 1.8918 16.401 0.0726 1.224 1.6949 0.0215 0.045 7.767 156.5 

std 1.8126 17.553 46.132 0.6938 7.2311 0.0567 0.9971 1.0024 0.0177 0.024 0.359 192.3 

II-B 

10% 7.2 56 10 1 2.7 0.012 0.435 0.708 0.0105 0.024 7.526 11 

25% 8.6 72 25 1.2 4.8 0.035 0.6875 1.06 0.022 0.041 7.75 14.25 

50% 9.7 82.9 40 1.5 8.2 0.055 1.065 1.6 0.033 0.06 7.95 28.5 

75% 11 93 60 2 12 0.089 1.89 2.5 0.0535 0.1 8.1 45 

113

90% 12.54 100.6 93.5 2.43 17 0.15 2.865 3.616 0.14 0.24 8.3 118 

keskm 9.5791 80.177 48.468 1.6734 8.955 0.0842 1.4502 1.8961 0.0677 0.115 7.935 46.88 

std 2.5766 20.512 37.127 0.6289 5.5113 0.1387 1.0911 1.1826 0.1166 0.177 0.291 54.83 

III-B 

10% 6.96 68.6 35 1.46 7.86 0.0236 0.05 0.802 0.0026 0.027 7.49 12 

25% 8.5 74 45 1.8 11 0.068 0.14 0.95 0.007 0.048 7.67 13 

50% 10.2 84.1 60 2.6 12 0.12 0.49 1.37 0.014 0.065 7.86 16 

75% 11.5 91.2 80 3.4 13 0.22 1.2 2.1 0.036 0.084 8.05 20 

90% 12.2 103.8 100 4.44 16 0.462 1.7 2.8 0.058 0.1 8.408 26.4 

keskm 9.8494 84.483 64.351 2.7377 11.987 0.1946 0.7288 1.5699 0.0236 0.066 7.9 17.31 

std 2.0664 14.237 27.052 1.1769 3.9208 0.213 0.6808 0.801 0.0231 0.028 0.346 5.737 

IV 

10% 7.8 63 10 1.41 8.63 0.01 0.04 0.4 0.01 0.02 7.705 12.2 

25% 8.4 65 10 1.8 9.6 0.0193 0.0478 0.43 0.01 0.024 7.863 15 

50% 9.2 75 10 2 11 0.04 0.11 0.51 0.016 0.038 8 18 

75% 9.4 89 20 2.2 14 0.045 0.1575 0.62 0.026 0.05 8.188 19.75 

90% 9.8 93 20 2.49 17.8 0.0695 0.2 0.879 0.0374 0.079 8.3 22 

keskm 8.9049 75.756 14.881 2.0048 12.276 0.0381 0.1261 0.5579 0.0222 0.046 8.023 17.57 

std 0.7622 12.769 8.6594 0.4179 4.3721 0.025 0.1332 0.1706 0.0175 0.035 0.235 3.826 

Analüüsides tabelis toodud andmeid, tuleks jõgede tüüpide puhul erinevalt klassifitseerida 

eeskätt lahustunud hapniku küllastusastet, kuna humiinainete-rikastes jõgedes on madalam 

hapnikusisaldus tingitud eeskätt valgalalt jõkke kantavast raskesti lagunevast looduslikust 

orgaanilisest ainest, mitte otsest inimtegevusest, aga klassifitseerimise eesmärgiks on 

looduslikust seisundist kõrvalekaldumise ja inimtegevusest kasvava reostuskoormuste mõju 

hindamine 

II-A grupi lahustunud hapniku küllastusaste on märgatavalt madalam kui teistel gruppidel – 

enamus 10% väärtusi on alla 60% ja seda ka põhiliselt loodusmaastikelt ning klassifitseerimisel 

tuleks arvestada looduskoormusest tingitud hapnikureziimi. II-B tüübi madalama hapniku 

sisaldusega jõed – Pühajõgi ja Selja – on enimreoStunud jõed ja suurest punkterostusallikate 

koormusest on mõjutatud ka hapnikureziim. Kunda Lavi lävendi vesi on allikavesi ja seetõttu ka 

madala hapnikusisaldusega. 

160 

lahustunud hapnik, kullastusaste, % 

140 

120 

100 

80 

60 

40 

20 

0 

Alastvere 


Vōisiku 

Oostriku 


ōhne - Roobe 


Purtse 

Avijogi 

Rannapungerja 

Tagajogi 

Alajogi 

Kääpa 

Mustajõgi 

Loobu 


Pōltsamaa 

Piusa 



Selja 

Porijōgi 

Kunda 


Pühajõgi 

Kunda - Lavi 






Narva 


114

BHT 7 väärtuste osas suuri erinevusi ei ole, kõrgemad kontsentratsioonid on suurema 

reostuskoormusega jõgedes. Emajõe kõrge BHT sisaldus on tingitud Võrtsjärve sekundaarsest 

reostusest ja kõrged sisaldused on juba Rannu-Jõesuu lävendis. Reostunud jõgedes on ka suur 

BHT 7 sisalduse muutlikkus. 

7 

6 

BHT7, mgO2/l 

5 

4 

3 

2 

1 

0 

Mustjōgi 

Oostriku 


Vōisiku 

Alastvere 


Rannapungerja 

ōhne - Roobe 


Kääpa 

Avijogi 

Alajogi 

Tagajogi 


Joon. 6.3. BHT 7 sisaldus Peipsi ja Viru alamvesikondade seirelävendites 2002-2003.a. 

Purtse 

Mustajõgi 

Ammooniumlämmastiku väärtused on analoogsed BHT väärtustega ja suuri erinevusi erinevate 

jõetüüpide osas ei ole. 

0.7 

Kunda - Lavi 

Pōltsamaa 

Kunda 


Selja 

Loobu 

Piusa 


Pühajõgi 


Porijōgi 







Narva 

0.6 

NH4, mgN/l 

0.5 

0.4 

0.3 

0.2 

0.1 

0 

Mustjōgi 

Oostriku 


Vōisiku 

Alastvere 

Rannapungerja 

Tagajogi 


Avijogi 

ōhne - Roobe 

Purtse 


Alajogi 

Mustajõgi 


Kääpa 

Joon. 6.4. Ammoniumlämmastiku sisaldus Peipsi ja Viru alamvesikondade seirelävendites 2002- 

2003.a. 

Loobu 


Kunda - Lavi 

Kunda 

Porijōgi 


Selja 

Pōltsamaa 

Piusa 



Pühajõgi 





Narva 


Üldlämmastiku kõrged väärtused I-B grupis ei ole mitte niivõrd tüübi omapära, vaid Peipsi ja 

Viru alamvesikondade selle tüübi jõed kuuluvad nitraaditundlike hulka ja vesi on seetõttu ka 

suurema lämmastikusisaldusega. IV tüübi puhul, kuhu kuulub vaid Narva jõgi, on vee peetus 

115

Peipsi järves küllalt kõrge ja seetõttu ka lämmastiku väärtused madalad, mida võiks ka arvestada 

Üldlämmastik, mgN/l 

8 

7 

6 

5 

4 

3 

2 

1 

0 

Mustjōgi 

Vōisiku 


Oostriku 

Alastvere 

Rannapungerja 

Tagajogi 

Alajogi 

Purtse 

ōhne - Roobe 

Mustajõgi 

Kääpa 

Avijogi 




Kunda - Lavi 


Piusa 




Kunda 

Pühajõgi 

Porijōgi 

Pōltsamaa 

Loobu 

Selja 






Narva 

klassifikstaiooni väljatöötamisel. 

Joon. 6.5. Üldlämmastiku sisaldus Peipsi ja Viru alamvesikondade seirelävendites 2002-2003.a. 

Fosfori väärtused on mõnevõrra kõrgemad II-B tüübi jõgedes. Kõrgemad väärtused on muidugi 

enamreostunud Selja ja Pühajões, kuid ka teistes, peamiselt Lõuna-Eesti jõgedes on täheldatud 

kõrgemaid fosfori väärtusi. 

Üldfosfor, mgP/l 

0.5 

0.45 

0.4 

0.35 

0.3 

0.25 

0.2 

0.15 

0.1 

0.05 

0 

Mustjōgi 

Oostriku 


Vōisiku 

Alastvere 

Kääpa 


Rannapungerja 


Avijogi 

Purtse 

Tagajogi 

Alajogi 

Mustajõgi 

ōhne - Roobe 

Joon. 6.6 Üldfosfori sisaldus Peipsi ja Viru alamvesikondade seirelävendites 2002-2003.a. 


Kunda - Lavi 


Pōltsamaa 

Kunda 

Loobu 

Porijōgi 



Piusa 


Pühajõgi 

Selja 






Narva 

116

6.3 Ettepanekud täiendava veeseire vajadustest 

Eesti senine veepoliitika ei ole suutnud tagada kõikide vooluveekogude head kvaliteedi seisundit 

ja nagu käesoleva projekti uuringud näitasid on väga halvas seisundis jõelõigud, mis on 

eesvooluks linnade ja asulate reovetele. Eriti halvas olukorras on mikroveestik, eeskätt 

kuivenduskraavid ja peakraavid. Seni riiklikus seires on põhitähelepanu koondunud valdavalt 

suurematele jõgedele ja olulisematele jõelõikudele, veestiku sõlmpunktidele, selleks et hinnata 

üldise reostuse taset ja vete keemilist, ökoloogilist seisundit riigi kui terviku tasandil. Piiratud 

ressursside ja vahendite juures selline lähenemine on olnud igati õigustatud. Arvestades sellega, 

et veepoliitika raamdirektiivist lähtuvalt tuleb veekogud tüpiseerida, klassifitseerida ja anda 

nende seisundi hinnang valglaga alates 10 km 2 -st, tuleb Eestis senisest enam tähelepanu pöörata 

väikejõgedele, st. isegi esimest ja teist suurusjärku jõgedele. Alla 10 km pikkusega jõgesid on 

Eestis 6958 ehk 68 % jõgede üldpikkusest. Senise riikliku seireprogrammi kavandamisel on 

arvestatud erinevate EL direktiivide ja Eesti veepoliitika nõuetega, seetõttu ei näe vajadust 

vähendada riiklikku seireprogrammi lülitatud vooluveekogude arvu ja mõõdetavaid 

parameetreid, millised on hästi kooskõlas riiklike veekaitse eesmärkidega. Küll aga tuleb nüüd 

põhirõhk asetada väikevalglate seirele, valglad suurusega alla 100 km 2 . Selleks tuleb valida 

suhteliselt homogeensete omadustega väikevalglad, mis iseloomustavad kas põllumajanduslikku 

tootmist, meie regiooni looduslikku fooni, st. alasid, mis on vähe mõjustatud või kus puudub 

inimmõju üldse, aga samuti lageraie, soode kuivendamise jm. mõjude hindamiseks. Kirjeldatud 

seire peab haarama nii füüsikalis-keemiliste, hüdromorfoloogiliste kui ka bioloogiliste 

kvaliteedielementide määramist. Samuti tuleb seirega haarata võimaliku maakasutamisega 

kaasnevaid negatiivseid ja positiivseid aspekte. Iseloomulike jõgede valik eeldab suurt tööd GISil 

põhinevate kaartidega ja välitöid baasobjektide identifitseerimiseks. Kahjuks rahaliste 

vahendite nappus ei võimaldanud välja valida pilootalasid. Põhilised ettepanekud seire 

tõhustamiseks ja korraldamiseks oleks järgmised: 

1. Arendamist vajab saastaja põhimõttel põhinev asutuste ja ettevõtete eneseseire. Ehkki 

riikliku keskkonnaseire seaduses on kehtestatud saastajale põhinev seire, kuid see ei toimi 

veel piisavalt. Selle seirega on fikseeritud nõndanimetatud “reostava toruotsa” seire, aga 

samuti eesvoolu fooni ja allavoolu jääva mõjusfääri seire (täielikult segunenud jõelõikes). 

Hästi korraldatud saastajal põhinev seire võimaldab anda väga laialdase pildi jõgede 

seisundist, k.a. väikeobjektide , peakraavide jt. keemilis-ökoloogilisest ja veekaitse 

olukorrast, mille kohta praegu puudub teave praktiliselt üldse. Eneseseire andmestik peaks 

operatiivselt laekuma ühtsesse andmesüsteemi. Vee-ja keskkonnakasutuse lubadega on see 

lihsalt lahendatav. Keskkonna seisundist operatiivse ülevaate saamiseks tuleb lugeda 

esmaseks ülesandeks saastajate eneseseire programmi käivitumist, mis ei vaja täiendavat 

riiklikku finantseerimist. 

2. Riiklikku seireprogrammi on vajalik lülitada ülaltoodud aspektidest lähtudes täiendavalt 

väikevalglaid suurusega alla 100 km 2 , millised iseloomustaksid nii looduslikku fooni, 

lageraie, turbasoode kuivendamise, maakasutuses toimuvate muutuste ja põllumajanduse 

koormuse kujunemist. 

3. 1990-ndal aastal välja töötatud pinnaveesire kontseptsioonis nähti ette rotatsioonseire, 

sagedusega iga 4-5 aasta tagant nendele vooluveekogudele, mis ei ole haaratud riikliku 

seirega. Perioodiline seire annaks ülevaate erinevate piirkondade veekatselisest seisundist. 

Nende eesmärkide täitmiseks sobib hästi nn. regionaalne või kohalik seire. Selleks on vaja 

leida vajalikud vahendid. 

4. Igas veemajanduse alamavesikonnas võiks olla baasseireks selline jõgi või jõelävend, mida 

otseselt ei mõjusta inimtegevus, kusjuures jõkke ei tohi juhtida reovett ja põllumaade 

osatähtsus valglal peaks olema vähemalt alla 10%. Selline fooniline ala võimaldab võrrelda 

ja hinnata inimtegevuse erinevaid aspekte loodusliku situatsiooniga. Peipsi järve 

117

alamvesikonna jaoks sobib selleks hästi Õhne jõe ülemjooks ( ülalpool Tõrva linna), kuid 

viimane jääb tegelikult Võrtsjärve alamvesikonda. Õhne jõgi võib oma looduslike eelduste ja 

vete puhtuse poolest olla ka Peipsi järve vesikonna jõgede taustjaamaks. Uuritud Tagajõgi ei 

vasta esialgsetel andmetel loodusvete fooninõuetele. Jões on täheldatud kõrgenenud 

lämmastikuühendite sisaldust, mis võib olla tingitud kaudsest inimmõjust: metsade, soode 

kuivendamine, lageraie, mis soodustavad mineralisatsiooni protsesse ja lämmastiku 

leostumist vette. 

5. Viru - Peipsi alamvesikonnas teostatakse küllalt suurtel aladel metsaraiet, mistõttu oleks 

otstarbekas püüda hinnata lageraie mõju loodusvete kvaliteedile. Praeguses seires sellised 

võimalused puuduvad. 

6. Analoogselt 5. punktis esitatuga, puudub Eestis ülevaade turbasoode kuivendamise mõjust ja 

tagajärgedest jõgede veekvaliteedile ja vee-elustikule. Soovitatav oleks taolised objektid 

lisada vähemalt rotatsioonseire programmi. 

118

7. Ettepanekud ja soovitused 

Viru ja Peipsi alamvesikondade veemajanduskavade koostamiseks teostati lisaks jooksvale 

riiklikule seirele täiendavaid vee keemilise kvaliteedi uuringuid 31- jões kokku 52- s lävendis, 

eeskätt ülal- ja allpool reovee sisselasku, selleks, et hinnata reostajate vahetut mõju jõevee 

kvaliteedile ja vastavust kehtestatud veekvaliteedi standarditega. Esmasteks uurimisobjektideks 

valiti need jõed ja lävendid, kus eelnevalt eeldati juba mitteküllaldast sanitaarset seisundit. 

Täiendavaid uuringuid viidi läbi väikejõgedel, mis iseloomustavad põllumajanduskoormuse 

kujunemist, aga samuti, inimtegevusest otseselt mõjustamata loodusvete kvaliteeti. Uuringute 

põhjal võib teha järgmisi üldistusi: 

1. Vaatamata sellele, et viimastel aastatel on ehitatud uusi puhastusseadmeid ja saneeritud 

olemasolevaid osutus jõgede keemiline seisund märksa halvemaks, kui seda oleks 

eeldanud riikliku seire andmete analüüsil. Väga halvas seisundis on eeskätt need lõigud, 

kuhu juhitakse linnade ja maaasulate reovett. Andmed näitavad veenvalt, et enamikel 

juhtudel reoveepuhastid ei tööta korralikult, mistõttu jõelõigud vahetult allpool heitvee 

sisselasku on antisanitaarses seisundis ega vasta püstitatud veekvaliteedinõuetele. 

2. 329 reoveeväljalasust ei vasta 186 heitvee loodusesse juhtimise nõuetele. (joonis 4.1-4.3). 

Eriti halvas sanitaarses olukorras on need magistraalkraavid ja ojad, mis on eesvoolukd 

heitvetele, kuna väga väikesed lahjendusvooluhulgad ei suuda tagada reovetele nõutavat 

lahjendust. Pealegi tuleb arvestada asjaoluga, et viimased aastad, 2002 ja 2003, on olnud 

veevaesed, seda eriti suvise ja talvise madalveeperioodidel, mil osa jõelõike praktiliselt 

kuivasid. Looduse eripärast tulenevalt peab puhastusefekt eeskätt fosfori- ja 

lämmastikühendite osas olema palju tõhusam, et tagada väikeobjektide hea keemiline 

seisund ja ökoloogiline heaolu. Tänu vete heale puhverdusvõimele (orgaanilise aine 

lagunemine, lämmastikuühendite denitrifikatsioon, kõrge pH juures ammoniaagi 

lendumine, jt.) on heitvee lämmastikukoormuste mõju väiksem. Isepuhastust soodustavad 

samuti mudastunud jõesängid, veetaimestiku poolt kinnikasvanud magistraalkraavid ning 

lepa- ja pajuvõsa vohamine neis. Need protsessid aitavad vähendada peajõgede 

reostuskoormust ja sanitaarset seisundit. 

3. Põhiprobleemiks on kõrge nitriti ja ammooniumlämmastiku sisaldus vees, millised on 

värske reostuse indikaatoriteks. Enamikes kalamajanduslikes jõgedes vee kvaliteet ei 

vastanud kehtestatud nõuetele. Nende jõgede reostumise üheks põhjuseks lisaks reovetele 

võib olla varasematel aegadel kuhjunud mudasetted, mille lagunemisel lisandub vette 

lämmastiku- ja fosforiühendeid. 

4. Isegi Tartu linna reoveepuhastusseadmed ei suuda tagada nõutavat kalamajanduslikku 

veekvaliteeti Emajões. Üle 100 000 inimekvivalendiga linnadele on kehtestatud ranged 

fosfori ja lämmastiku piirkontsentratsioonid väljuvas heitvees, milliseid ei suudeta aga 

tagada. Lisaks juhitakse jõkke osa puhastamata Tartu linna heitvesi. 

5. Toitainete ärakanne valgaladelt, mille põllumajandusliku maa osatähtsus on suurem, on 

väike ega erine oluliselt muudest seire jõgedest mõõdetavast toitainete koormusest. 

Madal toitainete koormuse tase on tingitud ekstensiivsest põllumajandustootmisest, 

väetisainete vähesest kasutamisest, paranenud tootmiskultuurist ja teadlikkuse kasvust. 

Toitainete ärakanne on mitmeid kordi madalam, kui Läänemere regiooni teistes riikides. 

Uuringud näitasid samuti, et vee viibeajal vesikonnas ja isepuhastusprotsessidel on tähtis 

osa reostuskoormuse vähenemisel. 

6. Pikaajaliste vaatluste rida näitab olulist lämmastiku sisalduse kahanevat trendi Peipsi 

järve valgala jõgedes. Samal ajal on fosfori tase jäänud suhteliselt stabiilseks, mis 

omakorda põhjustab häireid N/P tasakaalus. Täheldatav vähenemistrend N/P suhtes loob 

119

soodsad eeldused sinivetikate vohamiseks Peipsi järves ja Võrtsjärves aga ka 

rannikumeres. Puudujääv lämmastik fikseeritakse sinivetikate poolt atmosfäärist. 

7. Jõgede veekvaliteedi hea klassi nõuetele vastas 84 lävendist vaid 13 riikliku seire ja 

lisaprogrammi lävendit. Peamised probleemid on üldlämmastiku ja –fosfori kõrge 

sisaldus jõevees. Viru ja Peipsi alamvesikonnas on nitraaditundlikud alad ja Lõuna-Eesti 

väikejõgedes on ebapiisavalt puhastamata väikeasulate heitvee tõttu kõrgenenud fosfori 

sisaldus. 

120

ASSESSMENT OF THE STATUS OF THE RIVERS IN VIRU AND PEIPSI 

CATCHMENT AREAS FOR COMPILATION OF WATER 

MANAGEMENT PLANS 

Summary 

The aim of the project was assess the chemical and ecological status of rivers in Viru and Peipsi 

catchment areas and classification of rivers according to physical-chemical indicators. 

For analysing data of the national monitoring programme in 31monitoring stations , additional 

monitoring in 52 stations was carried out. The list of additionally monitored rivers was chosen by 

the Life programme coordinator. First of all were chosen objects of insufficient water quality due 

to waste water impact, bur also stations of agricultural and background catchment areas. 

The report contains following chapters 

6. Main task and investigated objects. 

7. Overview of hydrology of rivers and land-use in the catchment area 

8. Assessment of human impact: analyses of point sources, pollution ingredients of the 

waste water, agricultural diffuse pollution, background load and source apportionment of 

different pollution sources 

9. Status of rivers and adequacy to the quality requirements: Drinking Water Directive, Fish 

Directive, Directive of path waters, Nitrate directive. 

10. Overview of the monitoring programme and analyse: the water quality classes of rivers 

and analyse of quality indicators of water classes; typisation of rivers, proposals for future 

in monitoring programmes 

11. There are several data in the Annexes for compilation of water management plans 

Despite of construction new waste-water plants the chemical status of rivers was worse than 

expected. In most cases plants do not work as needed and downstream of discharge of waste 

water are rivers in bad conditions and do not correspond to the requirements. Discharges from 

329 point-sources don not correspond to the requirements in 186 cases. 

The main problem in fish rivers is high content of nitite and ammonium-nitrogen 

The runoff from agricultural catchments is small and in the same level as background values 

from natural catchments due to low level of agricultural pollution and use of fertilizers. The selfpurification 

processes and retention-time are also impontant factors in decreasing agricultural 

pollution 

Long-term trends show decreasing nitrogen content in Peipsi rivers, but phosphorus content has 

been in the same level. Decreasing N/P ratio causes better conditions for cyanobacteria growth in 

the lake and coastal areas 

Only 13 rivers stations from 84 corresponded to the good quality class requirements. The main 

problems were higher content of nutrients in the rivers 

121

vaata faili - Viru Peipsi

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?