vaata faili - Viru Peipsi
vaata faili - Viru Peipsi
vaata faili - Viru Peipsi
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Puhastusseadmete koondülevaade<br />
Tabelis 4.31 on esitatud vaatlusaluste puhastite aastaringne reostusheide käideldud veehulkade<br />
alanevas järjekorras ning sellele järgnevalt on esitatud reostuskomponentide kogused, mida ühe<br />
või teise puhasti puhul vastavad keskkonnateenistused on oluliseks pidanud.<br />
Tabel 4.32 kujutab endast eelmisega analoogset tabelit, kuid selles ei esitata reostuse<br />
kogumahtusid, vaid iseloomustatakse seadmete töö kvalitatiivset külge. Näidatakse nelja põhilise<br />
reostusnäitaja kontsentratsioone ja nende omavahelisi suhteid võttes fosfori kontsentratsiooni<br />
võrdseks ühega. Viimases veerus antakse puhasti tööle hinnang kasutades selleks järgmist<br />
alanevat gradatsiooni: väga hea, üsna hea ,hea, rahuldav, jätab soovida, ebarahuldav. Hinnang on<br />
teatud mõttes subjektiivne, sest vaadeldakse integreeritult kõiki nelja reostuskomponenti<br />
kompleksselt, mis tähendab, et üksikute komponentide jaoks ei ole rangeid kriteeriume.<br />
Vaadeldes tabelit 4.32, võib teha prevaleerivuse seisukohalt järgmisi järeldusi:<br />
1. Kui biopuhastus on ainult biotiikide kanda (Otepää, Elva, Puurmani, Lustivere, Ulvi,<br />
Pikknurme) ning kui neil on arvestatav koormus, siis puhastus kipub olema ebapiisav või<br />
kui ta läbilõikeliselt ongi piisav, siis ebasobivamatel aastaaegadel on ta ikkagi ebapiisav.<br />
2. Väljavoolu vete BHT, HA ja üldlämmastiku kontsentratsioonid on enam-vähem ühte<br />
suurusjärku, milles läbilõikeliselt prevaleeri HA kontsentratsioon. Kui puhastil on toimiv<br />
aktiivmuda protsess, kuid pole ettenähtud lämmastiku bioloogilist ärastust ja puuduvad<br />
biotiigid, on üldlämmastiku väärtused BHT suhtes tihti suuremad (Võru, Kadrina,<br />
Räpina, <strong>Viru</strong>-Vesi). Biotiikide olemasolu korral ei pruugi see nähtumus paika pidada, sest<br />
tiikides on võimalik nitrifikatsioon, denitrifikatsioon, orgaanilise aine degradatsioon, uue<br />
orgaanilise aine süntees ja põhimõtteliselt ka lämmastiku omastamine õhust ning need<br />
protsessid on prognoosimatud.<br />
3. Maa piirkondades tundub üsna hästi töötavat skeem, mis koosneb aktiivmuda puhastist ja<br />
sellele järgnevast tiigist või tiikidest (Ilmatsalu, <strong>Viru</strong>-Nigula, Vastseliina, Orava)<br />
Aktiivmuda eraldust selliste seadmete juures reeglina ei tehta ning liigne muda kandub<br />
tiikidesse, mida on vaja 10 kuni 20 aasta möödumisel puhastada. Kuna nad töötavad nö<br />
lihtsustatud režiimis, siis väljundi andmed ei pruugi küll kõige paremad olla, kuid et<br />
veekogused on tagasihoidlikud , on eesvoolud küllaltki kaitstud.<br />
4. Suured puhastid, milledel on ettenähtud toitainete ( N, P) osaline või täielik eraldus,<br />
töötavad reeglina hästi ning seda isegi biotiikide puudumisel, kuid tänu suurtele<br />
veehulkadele jäävad nad ikkagi meie väikeste vooluvete reostajateks.<br />
Tabel 4.31. Punktreostajate aastaringne reoveeheidete koond kg ja (mg/l)<br />
Objekt<br />
Narva<br />
linn<br />
Narva<br />
linna<br />
puhasti<br />
Voolu-<br />
hulk<br />
BHT 7 HA N üld P üld<br />
2-<br />
SO 4 või<br />
KHT<br />
14447,184 173706 177436 162413 19410,3 1421152<br />
(12,0) (12,3) (11,2) (1,34) (98,4)<br />
10772,195 164495 132570 157556 18778 1335523<br />
(15,3) (12,3) (14,6) (1,74) (124)<br />
Naftaproduktid<br />
2780<br />
(0,19)<br />
2668,4<br />
(0,25)<br />
Suubla<br />
Narva jõg<br />
Narva jõg<br />
34
Change language