vaata faili - Viru Peipsi

5.5. Nitraaditundlik ala
Nitraadireostuse piiramiseks on moodustatud ja alale kehtestatud majandustegevuse ja
reostuskoormuse kontrolliks Valitsuse määrusega nr 17 21. jaanuarist 2003 “Pandivere ja
Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse eeskiri”. Nitraaditundliku ala määramine põhines
vastavalt EL nitraadidirektiivi 91/676/EEC nõuetele ning pinna- ja põhjavee kaitsmisele
põllumajanduslikust tootmisest põhjustatud reostusest. Nitraatlämmastik pärineb eeskätt
põllumajanduslikest allikatest (karjafarmid, sõnniku- ja virtsahoidlad, sõnniku hoiustamise
“patareid” põldudel, mineraalväetise kasutamine jt).
Nitraaditundliku ala veekaitsemeetmete tegevuskava reostuse ennetamiseks ja piiramiseks on
välja töötamisel. Nitraaditundliku ala piirides saavad alguse mitmed jõed, millede riikliku
seirelävendite vaatlusandmetega võib iseloomustada ja võrrelda veekvaliteedi tulemusi Nendeks
on: Preedi j Varangu lävendis, Põltsamaa-Rutikvere j, Oostriku j, Kunda-Lavi allikad, Võisiku
peakraav, Alastvere peakraav, Pedja ülemjooks, Valgejõgi-Porkuni, Vodja-Vodja ja Jähijõgi-
Jäneda. Nendest jõgedest jäävad Viru-Peipsi alamvalglasse Preedi, Põltsamaa, Oostriku, Kunda
(Laviallikad), Võisiku peakraav, Alastvere peakraav ja Pedja jõe ülemjooks. Nitraaditundlikuks
alaks vastavalt EL direktiivile loetakse maa-ala, mille põhjavees nitraatide sisaldus ületab 50
mg/l või ohustatud ala, kus tulevikus võib nitraatide sisaldus tõusta 50 mg/l. Sama kriteerium –
nutraatide sisaldus üle 50 mg/l kehtib ka jõgede kohta. Lisaks tuleb nitraatide suhtes tundlikeks
lugeda pinnaveekogud, millised eutrofeeruvad või tulevikus võivad ohustada eutrofeerumise
protsessid.
Jõgedes nitraatlämmastiku sisaldus ei ületa 50 mg/l ja kõige tundlikumad nitraadireostumisele on
karstialad ja kaitsmata põhjaveega ala. Nitraaditundliku alade jõgede ülemjooksude lämmastiku
sisalduse andmed on esitatud tabelis 5.10. Jõgedes on heaks tavaks, et lämmastikuühendid
väljendatakse mitte ioonsel kujul, vaid esitatakse lämmastikuna. Näiteks nitraatlämmastiku
üleminekukoefitsient on 4,43 s.on. 1mgN/l vastab 4,43 mg NO 3 /l.
Tabel 5.10. Läammastikuühendite sisaldus on väljendatud lämmastikuna
Jõgi Kuupäev NH 4
mg/l
NO 2
mg/l
NO 3
mg/l
N üld
mg/l
Preedi j. Varangu HP 03.04.2003 0,094 0,013 2,90 3,20
12.05.2003 0,007 0,005 2,60 2,94
04.06.2003 0,030 0,005 2,80 3,23
02.07.2003 0,034 0,004 3,30 3,55
06.08.2003 0,053 0,005 2,30 2,57
03.09.2003 0,024 0,003 2,80 3,14
08.10.2003 0,021 0,003 3,10 3,20
Põltsamaa j. Rutikvere 05.02.2003 0,200 0,012 2,00 2,41
03.04.2003 0,150 0,015 2,30 2,61
04.06.2003 0,054 0,007 1,80 2,31
06.08.2003 0,052 0,003 1,20 1,30
08.10.2003 0,037 0,008 1,60 2,02
Oostrikuj., endine 05.02.2003 0,010 0,003 3,70 3,93
Oostriku HP 05.03.2003 0,005 0,003 3,70 3,92
03.04.2003 0,024 0,003 4,00 4,13
12.05.2003 0,005 0,003 3,40 3,55
04.06.2003 0,023 0,002 3,30 3,89
02.07.2003 0,042 0,003 3,10 3,20
97