vaata faili - Viru Peipsi
vaata faili - Viru Peipsi
vaata faili - Viru Peipsi
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Loobu - suue 308<br />
Ahja - Kiidjärve 336<br />
Kunda - Lavi allikad 362<br />
Selja suudmes 410<br />
Võhandu - Vagula vv. 495<br />
Kunda suue 528<br />
Piusa - Värska-Saatse mnt 733<br />
Võhandu - Himmiste 848<br />
Põltsamaa - Rutikvere 861<br />
Ahja - Lääniste 930<br />
III-B Vôhandu - allp. Räpinat 1144<br />
Emajõgi - Rannu-Jõesuu 3374<br />
Emajõgi - Tartu (Kvissentali) 7828<br />
Emajõgi - Kavastu 8539<br />
IV Narva - Vasknarva 47815<br />
Narva - Narva 56060<br />
<strong>Peipsi</strong> ja <strong>Viru</strong> alamvesikondade seirelävenditest kuuluvad I-A tüüpi vaid soojaam Mustjõgi-<br />
Tulijärve ja selle vesi iseloomustab pigem rabavett. 100-1000 km² suuruse valgalaga jõgede seas<br />
on huumusrikaste jõgede foonijõgedeks Tagajõgi ja Võhandu jõe lävend Vagula järve<br />
väljavoolul, kuid orgaanika-vaese tüübi foonijõe kirjelduseks on kasutatud Õhne jõe Roobe<br />
lävendit, mis kuulub Võrtsjärve alamvesikonda. <strong>Peipsi</strong> ja <strong>Viru</strong> alamvesikonnas 1000- 10000 km²<br />
valgalaga orgaanika-rikkad jõgede lävendid puuduvad. üle 10000 km² valgalaga jõgedest on<br />
Eestis vaid Narva jõgi ja seetõttu pole vaja jaotada orgaanika sisalduse alusel, piisab vaid ühest<br />
klassifikatsioonist. Tüpiseerimise aluseks oleva PHT sisalduse väärtused seirejõgedes on toodud<br />
tüüpide kaupa joonisel 6.1.<br />
PHT, mgO2/l<br />
50<br />
45<br />
40<br />
35<br />
30<br />
25<br />
20<br />
15<br />
10<br />
5<br />
0<br />
Mustjōgi<br />
Oostriku<br />
Preedi - Varangu<br />
Vōisiku<br />
Alastvere<br />
Pedja - Tōrve<br />
Pedja -Jōgeva<br />
Purtse<br />
Mustajõgi<br />
Kääpa<br />
Rannapungerja<br />
90% max kesk min 10%<br />
ōhne - Roobe<br />
Avijogi<br />
Joon. 6.1. PHT sisaldus <strong>Peipsi</strong> ja <strong>Viru</strong> alamvesikondade seirelävendites 2002-2003.a.<br />
Alajogi<br />
Tagajogi<br />
Jõgede tüüpide veekvaliteedi analüüsiks kasutati 2002-2003.a. riikliku seire andmeid ja erinevate<br />
tüüpide 10, 25, 50, 75, 90% tõenäosusega väärtused, keskväärtused ja standardhälbed on toodud<br />
tabelis 6.3. Vastavad väärtused saadi iga tüübi kõigi jõelävendite kahe aasta kõigi proovide<br />
arvestamisel, kusjuures vastava tüübi foonilävendi andmed jäeti vastava tüübi üldistusest välja ja<br />
Kunda - Lavi<br />
Vōhandu -vv. Vagula j.<br />
Piusa<br />
Selja<br />
Vōhandu - Himmiste<br />
Pōltsamaa<br />
Ahja - Kiidjärve<br />
Porijōgi<br />
Pühajõgi<br />
Kunda<br />
Ahja - Lääniste<br />
Loobu<br />
Emajōgi - Rannu-Joesuu<br />
Vōhandu - allpool Rapinat<br />
Emajōgi - Kavastu<br />
Emajōgi - Tartu<br />
Narva - Vasknarva<br />
Narva<br />
112