I 2003 74,62 402,9 (5,4) 805,9 (10,8) 746,2 (10,0) 40,3 (0,5) II 2003 55,375 288 (5,2) 575,9 (10,4) 609,1 (11,0) 68,1 (1,2) III 2003 79,226 364,4 (4,6) 879,4 (11,1) 396,1 (5,0) 134,7 (1,7) Kogu aasta 253,116 1380,1 (5,5) 2805,5 (11,1) 3112,1 (12,3) 281,3 (1,1) Otepää linna reoveepuhasti Otepää linna biopuhastiks on laialdane biotiikide süsteem, millele eelneb eelsetiti. Tiikide jada algus on kujundatud ringkanali taoliseks, millesse on paigutatud mehaaniline aeratsioon. Tulemused, nagu näha, on enam–vähem rahuldavad, kuid biotiikidena on neile omane sesoonne sõltuvus. Selle süsteemi projekteerimisega tegeles Enno Kirt, kuid raha ei jätkunud ning olemasolev süsteem on kompromisslahendus. Tabel 4.16. Otepää linna biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) Kvartal ja aasta Vooluhulk BHT 7 HA N üld P üld KHT *1000 m 3 IV 2002 22,545 1285,1 (57) 112,7 (5) 563,6 (25) 191,6 (8,5) 5185,4 (230) I 2003 43,542 1219,2 (28) 348,3 (8) 1132,1 (26) 217,7 (5) 3265,7 (75) II 2003 50,931 2750,3 (54) 1375.1 (27) 560,2 (11) 152,8 (3) 6111,7 (120) III 2003 37,323 168 (4,5) 709,1 (19) 783,8 (21) 212,7 (5,7) 3545,7 (95) Kogu aasta 154,341 5422,6 (35,1) 2545,2 (16,5) 3039,7 (19,7) 774,8 (5,0) 10108,5 (117,3) Elva linna reoveepuhasti Elvas on ehitatud aktiivmuda puhasti, mis pole peaaegu kunagi korralikult töötanud. Põhjuseks on olnud valesti projekteeritud-ehitatud järelpuhasti ning lisaks sellele ka mõnevõrra ebakompetentne teenindus. Sellel suvel puhasti peamiselt seisis, sest kogu aeg toimusid rekonstrueerimistööd. Loodetavasti pärast nende tööde lõpetamist hakkab puhasti normaalselt tööle. Elva puhastil on olemas ka laialdane tiikide süsteem, tänu millele reostusnäitajad pole mitte kõige hullemad. 28
Tabel 4.17. Elva linna biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) Kvartal ja Vooluhulk BHT 7 HA N üld P üld aasta *1000 m 3 IV 2002 26,54 1539,3 (58) 982 (37) 1114,7 (42) 246,8(9,3) I 2003 27,41 1206 (44) 849,7 (31) 986,8 (36) 137,1 (5) II 2003 28,84 951,7 (33) 1240,1 (43) 749,8 (26) 167,3 (5,8) III 2003 29,41 470,6 (16) 205,9 (7) 1058,8 (36) 185,3 (6,3) Kogu aasta 112,2 4167,6 (37,1) 3277,7 (29,2) 1058,8 (9,4) 736,5 (6,6) Laeva meierei reoveepuhasti Laeva meierei biopuhasti on aktiivmuda ringkanal, millel paiknevad mehaanilised aeraatorid. Nagu tabelist nähtub, on reostusnäitajad isegi head, kuid väidetakse, et muda kontsentratsioon aktiivmuda tsoonis on väike ja praegu käivad rekonstrueerimistööd. Uueks puhastiks saab puhuritega varustatud barbotaažsüsteem aerotankidele ning olemasolev ringkanal muudetakse tuletõrje vee reservuaariks. Võimalik, et ringkanalist tõesti lähtub mõnede komponentide osas kõrgenenud reostusega vesi, mis järelpuhastustiikides viiakse normi. Tabel 4.18. Valio Eesti Laeva meierei biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) Kvartal ja aasta Vooluhulk BHT 7 HA N üld P üld KHT *1000 m 3 IV 2002 18,83 244,8 (13) 169,5 (9) 169,5 (9) 5,1 (0,27) 941,5 (50) I 2003 19,77 553,6 (28) 237,2 (12) 148,3 (7,5) 5,9 (0,3) 612,9 (31) II 2003 19,74 315,8 (16) 236,9 (12) 118,4 (6) 15,4 (0,78) 1678 (85) III 2003 21,44 145,8 (6,8) 107,2 (5) 450,2 (21) 34,3 (1,6) 1072 (50) Kogu aasta 79,78 1260 (15,8) 750,8 (9,4) 886,4 (11,1) 60,7 (0,76) 4304,4 (54) Kadrina asula reoveepuhasti Kadrina biopuhasti on uus ja hästi korras seade. Lämmastiku ärastust ette pole nähtud ja fosforiärastus toimub raudsulfaadiga sadestamise teel, kuid raudsulfaadi vajaduse üle otsustamisvõimalus puudub ning see toimub nö. tunde järgi. Biotiike ei ole, käideldud vesi suubub kraavi, mis kulgeb kilomeetreid enne kui suubub Loobu jõkke. Reovee saastehüvitiste määramisaluseid proove võeti varem nimetatud kraavi suubumiskohast Loobu jõkke. Kuid alates käesolevast aastast hakati neid võtma heitvee suubumiskohast kraavi. Sellest tulenevalt suurenesid kohe heitvee reostusnäitajad, sest kraav toimib täiendava looduslähedase bioloogilise puhastina. Tabel 4.19. Kadrina asula biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l) BHT HA N P Kvartal ja Vooluhulk aasta *1000 m 3 7 üld üld IV 2002 20,349 112 (5,50) 488 (24,00) 67 (3,31) 13 (0,66) I 2003 21,258 276 (13,00) 446 (21,00) 604 (28,41) 36 (1,71) II 2003 18,365 432 (23,5) 441 (24,00) 1275 (69,40) 115 (6,24) III 2003 19,026 382 (20,10) 86 (4,50) 596 (31,30) 70 (3,70) 29
- Page 1 and 2: TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keskkonnat
- Page 3 and 4: 1. Sissejuhatus Vee kaitsel ja veev
- Page 5 and 6: 2. Uurimistöö eesmärk ja metoodi
- Page 7 and 8: 32 Narva Narva 7 56060 R, F, I XXL,
- Page 9 and 10: 2.2.2 Täiendav seire Täiendava se
- Page 11 and 12: 3. Jõgede valgalade üldine iseloo
- Page 13 and 14: leostumise tagajärjel toitainete h
- Page 15 and 16: 4. Inimmõju hindamine 4.1. Punktal
- Page 17 and 18: Joonis 4.1. Keskkonda juhitava heit
- Page 19 and 20: Joonis 4.2. Keskkonda juhitava heit
- Page 21 and 22: Joonis 4.3. Keskkonda juhitava heit
- Page 23 and 24: 2- BHT 7 HA N üld P üld SO 4 Kvar
- Page 25 and 26: EL rahaline toetus ning loodetavast
- Page 27: Tabel 4.13. AS Repo Vabrikud sadeve
- Page 31 and 32: III 2003 8,00 33,6 (4,2) 40 (5,00)
- Page 33 and 34: öelda kõrval asuva Orava järve k
- Page 35 and 36: Rakvere 1595 10269 (6,4) Võru 1146
- Page 37 and 38: Tabel 4.33. Ühe aastaringi statist
- Page 39 and 40: Tabel 4.34. Arvutuslik BHT 7 kontse
- Page 41 and 42: 4.3. Põllumajanduslik hajureostus
- Page 43 and 44: Tabel 4.38. MK statistik ja toitain
- Page 45 and 46: Taimekaitsevahendite kasutamine 200
- Page 47 and 48: kg/ha 8 7 6 5 4 3 2 1 0 1995 1996 1
- Page 49 and 50: 80 mg/l. Kuid samal ajal ulastuslik
- Page 51 and 52: 4.4 Jõgede looduslähedane seisund
- Page 53 and 54: Antropogeenne hajukoormus LO LO /
- Page 55 and 56: t/a t/a % t/a % t/a % t/a % t/a Piu
- Page 57 and 58: 4.5.1. Toitainete liikumine ja tran
- Page 59 and 60: mis kirjeldavad toitainete liikumis
- Page 61 and 62: Tulemused - toitainete reostused ja
- Page 63 and 64: Fosfori koormus (tonni aastas) 180
- Page 65 and 66: 5. Vooluveekogude seisund ja vastav
- Page 67 and 68: (K.Kangur) on näidanud, et Peipsi
- Page 69 and 70: 5.3 Lõheliste ja karpkalalaste elu
- Page 71 and 72: suveperioodil), ammooniumlämmastik
- Page 73 and 74: Karpkalalaste elupaigad Tabel 5.7 E
- Page 75 and 76: Emajõgi - ülalpool Tartu heitvee
- Page 77 and 78: Narva jõgi - allpool Narva Vesi AS
- Page 79 and 80:
Pedja jõgi - allpool Jõgeva linna
- Page 81 and 82:
Narva jõgi - ülalpool Narva Vesi
- Page 83 and 84:
Selja jõgi - allpool Rakvere Lihak
- Page 85 and 86:
Ahja jõgi - Lääniste (lõhelised
- Page 87 and 88:
Selja jõgi - allpool Vastseliina h
- Page 89 and 90:
Põltsamaa jõgi - ülalpool Põlts
- Page 91 and 92:
Võhandu jõgi - allpool Räpinat N
- Page 93 and 94:
Võhandu jõgi - allpool Koreli oja
- Page 95 and 96:
5.4 Supluseks kasutatavate veekogud
- Page 97 and 98:
5.5. Nitraaditundlik ala Nitraadire
- Page 99 and 100:
iseloomustab antud piirkonna vooluv
- Page 101 and 102:
6. Seireprogrammi ülevaade ja hinn
- Page 103 and 104:
käitlus, siis senisest suuremat t
- Page 105 and 106:
Vastavalt Keskkonna ministri määr
- Page 107 and 108:
ahuldavasse klassi ja ammooniumläm
- Page 109 and 110:
Põltsamaa jõgi asub nitraaditundl
- Page 111 and 112:
6.2. Jõgede tüpiseerimisest Euroo
- Page 113 and 114:
käsitleti eraldi. Selle analüüsi
- Page 115 and 116:
BHT 7 väärtuste osas suuri erinev
- Page 117 and 118:
6.3 Ettepanekud täiendava veeseire
- Page 119 and 120:
7. Ettepanekud ja soovitused Viru j
- Page 121:
ASSESSMENT OF THE STATUS OF THE RIV