vaata faili - Viru Peipsi

More documents

Recommendations

Info

peetusel suurem roll hajukoormuste vähendamisel kui emissioonidel. Uuringu tulemused tõestavad, et lisaks reostuse vähendamisele ja ärahoidmisele on efektiivseks veekeskkonna korralduseks vaja tagada head tingimused toitainete peetuseks, mille käigus eemaldatakse veekeskkonnast enamus toitainetest. Puhaskoor mus 22% Peetus 78% Puhaskoormu s 5% Peetus 95% Joonis 4.18. Lämmastiku (ülemisel diagrammil) ja fosfori (alumisel diagrammil) peetus Emajõe valglal. 64
5. Vooluveekogude seisund ja vastavus kvaliteedinõuetele 5.1 Keskkonnakaitselised eesmärgid Jõgede seisund oleneb nii looduslikest teguritest kui ka laiahaardelisest inimmõjust. Inimese majanduslik tegevus omakorda võib mõjustada ja avaldada mõju jõe valgla kaudu, muutes veekogu hüdromorfoloogilisi elemente (süvendamine, õgvendamine, maakuivendus, veepaisutamine, jt.) või vahetult vee füüsikalis-keemiliste ja ökoloogiliste näitajate kaudu, eeskätt reovete juhtimisel eesvoolu. Seega jõe kui ökosüsteemi heaolu ja seisund oleneb nii hüdromorfoloogilisest, füüsikalis-keemilisest kui ka bioloogilisest seisundist. Veeseisundialased eesmärgid on kehtestatud järgmisteks kasutusaladeks: pinnavesi joogivee ettevalmistamiseks; ujumisvesi (supelrannad); vesi lõheliste ja karplaste elupaigana. Seetõttu antud projektis on jõgede kvaliteeti hinnatud vastavalt järgmistele õigusaktidele: joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- või põhjavee kvaliteedi ja kontrollnõuded (Sotsiaalministri 2.jaanuari 2003.a määrus nr. 1); tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele (Vabariigi Valitsuse 25.juuli 2000.a määrus nr. 27); lõheliste ja karplaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karplaste riikliku keskkonnaseire jaamad (Keskkonnaministri 9.oktoobri 2002.a määrus nr. 58); pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord (Keskkonnaministri 22.juuni 2001.a määrus nr.33). Seega vooluvete seisundi hindamisel on lähtutud nii kasutusalast kui ka vee üldisest keemilisest seisundist. Üldiseks eesmärgiks on tagada pinnavee hea ökoloogiline ja keemiline seisund ning vee kasutatavus erinevatel kasutusaladel. Järgnevalt käsitletakse uuritud jõgede ja jõelävendite veekvaliteedi vastavust Eestis vastuvõetud õigusaktidega ja EL normdokumentidega. 65
Page 1 and 2:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keskkonnat
Page 3 and 4:
1. Sissejuhatus Vee kaitsel ja veev
Page 5 and 6:
2. Uurimistöö eesmärk ja metoodi
Page 7 and 8:
32 Narva Narva 7 56060 R, F, I XXL,
Page 9 and 10:
2.2.2 Täiendav seire Täiendava se
Page 11 and 12:
3. Jõgede valgalade üldine iseloo
Page 13 and 14: leostumise tagajärjel toitainete h
Page 15 and 16: 4. Inimmõju hindamine 4.1. Punktal
Page 17 and 18: Joonis 4.1. Keskkonda juhitava heit
Page 23 and 24: 2- BHT 7 HA N üld P üld SO 4 Kvar
Page 25 and 26: EL rahaline toetus ning loodetavast
Page 27 and 28: Tabel 4.13. AS Repo Vabrikud sadeve
Page 29 and 30: Tabel 4.17. Elva linna biopuhasti r
Page 31 and 32: III 2003 8,00 33,6 (4,2) 40 (5,00)
Page 33 and 34: öelda kõrval asuva Orava järve k
Page 35 and 36: Rakvere 1595 10269 (6,4) Võru 1146
Page 37 and 38: Tabel 4.33. Ühe aastaringi statist
Page 39 and 40: Tabel 4.34. Arvutuslik BHT 7 kontse
Page 41 and 42: 4.3. Põllumajanduslik hajureostus
Page 43 and 44: Tabel 4.38. MK statistik ja toitain
Page 45 and 46: Taimekaitsevahendite kasutamine 200
Page 47 and 48: kg/ha 8 7 6 5 4 3 2 1 0 1995 1996 1
Page 49 and 50: 80 mg/l. Kuid samal ajal ulastuslik
Page 51 and 52: 4.4 Jõgede looduslähedane seisund
Page 53 and 54: Antropogeenne hajukoormus LO LO /
Page 55 and 56: t/a t/a % t/a % t/a % t/a % t/a Piu
Page 57 and 58: 4.5.1. Toitainete liikumine ja tran
Page 59 and 60: mis kirjeldavad toitainete liikumis
Page 61 and 62: Tulemused - toitainete reostused ja
Page 63: Fosfori koormus (tonni aastas) 180
Page 67 and 68: (K.Kangur) on näidanud, et Peipsi
Page 69 and 70: 5.3 Lõheliste ja karpkalalaste elu
Page 71 and 72: suveperioodil), ammooniumlämmastik
Page 73 and 74: Karpkalalaste elupaigad Tabel 5.7 E
Page 75 and 76: Emajõgi - ülalpool Tartu heitvee
Page 77 and 78: Narva jõgi - allpool Narva Vesi AS
Page 79 and 80: Pedja jõgi - allpool Jõgeva linna
Page 81 and 82: Narva jõgi - ülalpool Narva Vesi
Page 83 and 84: Selja jõgi - allpool Rakvere Lihak
Page 85 and 86: Ahja jõgi - Lääniste (lõhelised
Page 87 and 88: Selja jõgi - allpool Vastseliina h
Page 89 and 90: Põltsamaa jõgi - ülalpool Põlts
Page 91 and 92: Võhandu jõgi - allpool Räpinat N
Page 93 and 94: Võhandu jõgi - allpool Koreli oja
Page 95 and 96: 5.4 Supluseks kasutatavate veekogud
Page 97 and 98: 5.5. Nitraaditundlik ala Nitraadire
Page 99 and 100: iseloomustab antud piirkonna vooluv
Page 101 and 102: 6. Seireprogrammi ülevaade ja hinn
Page 103 and 104: käitlus, siis senisest suuremat t
Page 105 and 106: Vastavalt Keskkonna ministri määr
Page 107 and 108: ahuldavasse klassi ja ammooniumläm
Page 109 and 110: Põltsamaa jõgi asub nitraaditundl
Page 111 and 112: 6.2. Jõgede tüpiseerimisest Euroo
Page 113 and 114: käsitleti eraldi. Selle analüüsi
Page 115 and 116:
BHT 7 väärtuste osas suuri erinev
Page 117 and 118:
6.3 Ettepanekud täiendava veeseire
Page 119 and 120:
7. Ettepanekud ja soovitused Viru j
Page 121:
ASSESSMENT OF THE STATUS OF THE RIV
show all

vaata faili - Viru Peipsi

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?