vaata faili - Viru Peipsi

öelda kõrval asuva Orava järve kohta, järve taimestikustumine pidavat aasta-aastalt süvenema ja
seda just puhastiga kohakuti asuvas järve osas.
Puhasti väljavoolu vees torkab silma suhteliselt tagasihoidlik fosfori kontsentratsioon. See on
seletatav tarbevees esineva väga kõrge raua sisaldusega ning palju fosforit sadestub välja
raudfosfaadina. Praegu töötab küll tarbeveest rauaeraldussüsteem, kuid eraldatud raud satub
portsjonite kaupa ikkagi puhastisse.
Tabel 4.28. Orava asula biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l)
BHT HA N P Kvartal ja Vooluhulk
aasta
*1000 m 3 7 üld üld
I 2002 2,3 73,6 (32) 36,8 (16) 20,7 (9) 5,3 (2,3)
III 2002 2,3 16,1 (7) 9,2 (4) 64,4 (28) 8,5 (3,7)
IV 2002 2,3 85,1 (37) 43,7 (19) 62,1 (27) 9,7 (4,2)
II 2003 2,3 30 (13) 39,1 (17) 57,5 (25) 1,4 (0,62)
Kogu aasta 9,2 204,8 (22,3) 128,8 (14) 204,7 (22,3) 24,9 (2,7)
Ulvi asula reoveepuhasti
Ulvi asula on praegu väga loiu tegevusega asula, mille reostusheide on tublisti vähenenud.
Nõukogude ajast pärinev biopuhasti seisab. Ta funktsioneerib septikuna reovee. Tegelik puhastus
lasub järelpuhastiks olevatel tiikidel.
Tabel 4.29. Ulvi asula biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l)
Kvartal ja
aasta
Vooluhulk BHT 7 HA N üld P üld KHT
*1000 m 3
IV 2002 1,8 29 (16) 32 (18) 54 (30) 6 (3,5) 160 (89)
I 2003 1,6 48 (30) 48 (30) 53 (33) 6 (3,95) 272 (170)
II 2003 1,5 38 (25) 29 (19) 62 (41) 9 (6,3) 225 (150)
III 2003 1,8 27 (15) 22 (12) 20 (11) 12 (6,5) 126 (70)
Kogu aasta 6,7 142 (21,2) 131 (19,6) 189 (28,2) 33 (4,9) 783 (117)
Pikknurme reoveepuhasti
Pikknurme farmi biotiikide veekogustest ja väljavooluvee reostusnäitajatest nähtub, on koormus
väike ja sellest tulenevalt nendega probleeme pole.
Tabel 4.30. Pikknurme farmi biotiikide reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l)
Kvartal ja Vooluhulk BHT 7 HA N üld P üld
aasta
*1000 m 3
II 2002 0,971 27,7 (28,5) 28,2 (29) 4,9 (5,0) 1,6 (1,6)
III 2002 0,971 1,9 (2,0) 7,8 (8,0) 10,7 (11) 6,4 (6,6)
II 2003 0,504 2 (4,0)