vaata faili - Viru Peipsi

Table 4.41. Toitainete ärakanne väikestest põllumajanduslikest valgaladest Eestis
Valgala Aasta Sademed, mm Äravool
, mm
Äravool
u
moodul,
l/s km 2
Toitainete ärakanne, kg/ha
NO 3- -N N üld PO 4
3-
-P P üld
Räpu 1995 790 176 5.6 3.29 4.4 0.02 0.07
1996 637 109 3.4 2.12 2.9 0.03 0.09
1997 609 214 6.8 5.59 7.0 0.04 0.11
1998 863 280 8.9 4.06 6.2 0.03 0.09
1999 647 201 6.4 2.26 3.9 0.05 0.17
2000 684 175 5.6 2.59 3.7 0.04 0.07
2001 753 195 6.2 4.38 5.9 0.04 0.19
Keskmine 712 193 6.1 3.47 4.9 0.04 0.11
Rägina 2000 620 214 6.8 5.08 7.2 0.01 0.08
2001 882 350 11.1 5.94 10.4 0.04 0.37
Keskmine 751 282 8.9 5.51 8.8 0.03 0.23
Tõnga
1996 614 121 3.9 0.62 2.1 0.24 0.36
1998 775 229 7.3 0.54 3.2 0.36 0.67
1999 700 212 6.7 0.60 3.7 0.43 0.86
2000 650 89 2.8 0.57 2.1 0.07 0.29
2001 954 124 3.9 0.70 3.2 0.22 0.86
Keskmine 739 155 4.9 0.61 2.9 0.26 0.61
Võrreldes põhjamaadega on lämmastiku ärakanne Eestis 3-5 korda väiksem. Madal toitainete
ärakanne Eestis ei ole tingitud ainuüksi väetusainete vähesest kasutamisest (Joonis 4.9).
250
200
150
100
50
0
1990
1991
1992
Tuhat tonni
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
Aasta
Joon. 4.9. Mineraalväetiste kasutamine Eestis 1990–2001.
Oma osa on ka kohalike loodustingimuste eripäral. Eriuuringud katselappidel, kus erinevate
väetustasemete juures mõõdetakse nitraatlämmastiku sisaldust mullavees, et hinnata lämmastiku
leostumist sügavamale juurestiku vöödist näitavad, et NO 3 sisaldus ulatub vihmaperioodidel 60-
48