vaata faili - Viru Peipsi

More documents

Recommendations

Info

5.2 Joogivee tootmiseks kasutatava veekogu veekvaliteet Joogivesi on üks tähtsamaid keskkonnaelemente, mis oluliselt mõjutab elanike tervist. Pilootala pinnaveekogudest võetakse vett joogiveeks Narva jõe veehaardest samanimelise linna veega varustamiseks. Joogiveeallikana kasutatava pinnavee veekogu veekvaliteedi hindamiseks on kehtestatud kvaliteedinõuded Sotsiaalministri 2.jaanuari 2003. a määruses nr 1 “Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollnõuded”. Määruses on toodud pinnavee jaotamine kvaliteedinäitajate piirväärtuste alusel kolme kvaliteediklassi. Seetõttu antud töö käigus hinnati vee kvaliteeti Viru-Peipsi alamvesikonnas Narva linna veevarustuseks kasutatava Narva jõe Vasknarva lävendis, kuna Narva jõgi Vasknarva lävend on lülitatud riiklikku seireprogrammi. Et riiklikus hüdrokeemilise seire programmis ei ole ette nähtud määrata kõiki ülaltoodud määruses toodud näitajaid, siis püüti hinnata veekvaliteeti olemasolevate keemiliste näitajate alusel. Tabelis 5.1 on toodud pinnavee kvaliteediklassid näitajate piirväärtuste järgi. Tabel 5.1. Pinnavee jaotamine kvaliteediklassideks näitajate piirväärtuste järgi. Keemilised näitajad Ühik Kvaliteediklass I Kvaliteediklass II Kvaliteediklass III Ammoonium mg/l 0,05 1,5 4 Biokeemiline mgO 2 /l 3 5 7 BHT 7 hapnikutarve Elektrijuhtivus µS/cm -1 1000 1000 1000 Fosfaat mg/l 0,4 0,7 0,7 Kloriid mg/l 250 250 250 Lahustunud hapnik % O 2 küllastusastmest 70 50 30 Nitraat mg/l 50 50 50 Sulfaat mg/l 250 250 250 pH 6,5-8,5 5,5-9,0 5,5-9,0 Narva jõe veekvaliteedinäitajad on toodud tabelis 5.2. Tabelis on sinisel taustal märgitud analüüsil saadud tulemused, mis langevad I kvaliteediklassi. Esimeses klassis on kõige parema kvaliteediga pinnavesi ja kolmandas klassis halvim vee kvaliteet. Narva jõe veekvaliteet Vasknarva lävendis vastab antud näitajate osas täielikult I kvaliteediklassi nõuetele. Probleemiks on vaid permanganaatne oksüdeeritavus, mis Narva jões seireandmeil varieerub piirides 10-18 mgO/l, vastates Eesti tingimustes igati looduslikule tasemele. Humiinainete poolest rikastes sooalade vetes võib oksüdeeritavus ulatuda 25-30 mgO/l. Kuid sotsiaalministri määruses (nr.1, 02.01.2003) on permanganaatse oksüdeeritavuse lubatud normatiiviks 5 mgO 2 /l, mis on aga ilmne viga. See väärtus kehtib puhta joogivee kohta, on toodud sotsiaalministri 31.07.2001 määruses nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid”. Seire tulemused viitavad sellele, et suvekuudel seoses intensiivse fotosünteesiga tõuseb pH väärtus 8,1-8,4-ni, olles I kvaliteediklassi ülemise piiri lähedal. Pealegi viimaste aastate uuringud 66
(K.Kangur) on näidanud, et Peipsi järves sinivetikate (cyanobakterite) vohamisel on leitud veest vetikatoksiine, millised võivad ohustada inimese tervist. 67
Page 1 and 2:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keskkonnat
Page 3 and 4:
1. Sissejuhatus Vee kaitsel ja veev
Page 5 and 6:
2. Uurimistöö eesmärk ja metoodi
Page 7 and 8:
32 Narva Narva 7 56060 R, F, I XXL,
Page 9 and 10:
2.2.2 Täiendav seire Täiendava se
Page 11 and 12:
3. Jõgede valgalade üldine iseloo
Page 13 and 14:
leostumise tagajärjel toitainete h
Page 15 and 16: 4. Inimmõju hindamine 4.1. Punktal
Page 17 and 18: Joonis 4.1. Keskkonda juhitava heit
Page 23 and 24: 2- BHT 7 HA N üld P üld SO 4 Kvar
Page 25 and 26: EL rahaline toetus ning loodetavast
Page 27 and 28: Tabel 4.13. AS Repo Vabrikud sadeve
Page 29 and 30: Tabel 4.17. Elva linna biopuhasti r
Page 31 and 32: III 2003 8,00 33,6 (4,2) 40 (5,00)
Page 33 and 34: öelda kõrval asuva Orava järve k
Page 35 and 36: Rakvere 1595 10269 (6,4) Võru 1146
Page 37 and 38: Tabel 4.33. Ühe aastaringi statist
Page 39 and 40: Tabel 4.34. Arvutuslik BHT 7 kontse
Page 41 and 42: 4.3. Põllumajanduslik hajureostus
Page 43 and 44: Tabel 4.38. MK statistik ja toitain
Page 45 and 46: Taimekaitsevahendite kasutamine 200
Page 47 and 48: kg/ha 8 7 6 5 4 3 2 1 0 1995 1996 1
Page 49 and 50: 80 mg/l. Kuid samal ajal ulastuslik
Page 51 and 52: 4.4 Jõgede looduslähedane seisund
Page 53 and 54: Antropogeenne hajukoormus LO LO /
Page 55 and 56: t/a t/a % t/a % t/a % t/a % t/a Piu
Page 57 and 58: 4.5.1. Toitainete liikumine ja tran
Page 59 and 60: mis kirjeldavad toitainete liikumis
Page 61 and 62: Tulemused - toitainete reostused ja
Page 63 and 64: Fosfori koormus (tonni aastas) 180
Page 65: 5. Vooluveekogude seisund ja vastav
Page 69 and 70: 5.3 Lõheliste ja karpkalalaste elu
Page 71 and 72: suveperioodil), ammooniumlämmastik
Page 73 and 74: Karpkalalaste elupaigad Tabel 5.7 E
Page 75 and 76: Emajõgi - ülalpool Tartu heitvee
Page 77 and 78: Narva jõgi - allpool Narva Vesi AS
Page 79 and 80: Pedja jõgi - allpool Jõgeva linna
Page 81 and 82: Narva jõgi - ülalpool Narva Vesi
Page 83 and 84: Selja jõgi - allpool Rakvere Lihak
Page 85 and 86: Ahja jõgi - Lääniste (lõhelised
Page 87 and 88: Selja jõgi - allpool Vastseliina h
Page 89 and 90: Põltsamaa jõgi - ülalpool Põlts
Page 91 and 92: Võhandu jõgi - allpool Räpinat N
Page 93 and 94: Võhandu jõgi - allpool Koreli oja
Page 95 and 96: 5.4 Supluseks kasutatavate veekogud
Page 97 and 98: 5.5. Nitraaditundlik ala Nitraadire
Page 99 and 100: iseloomustab antud piirkonna vooluv
Page 101 and 102: 6. Seireprogrammi ülevaade ja hinn
Page 103 and 104: käitlus, siis senisest suuremat t
Page 105 and 106: Vastavalt Keskkonna ministri määr
Page 107 and 108: ahuldavasse klassi ja ammooniumläm
Page 109 and 110: Põltsamaa jõgi asub nitraaditundl
Page 111 and 112: 6.2. Jõgede tüpiseerimisest Euroo
Page 113 and 114: käsitleti eraldi. Selle analüüsi
Page 115 and 116: BHT 7 väärtuste osas suuri erinev
Page 117 and 118:
6.3 Ettepanekud täiendava veeseire
Page 119 and 120:
7. Ettepanekud ja soovitused Viru j
Page 121:
ASSESSMENT OF THE STATUS OF THE RIV
show all

vaata faili - Viru Peipsi

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?