vaata faili - Viru Peipsi

Kogu aasta 78,998 1202 (15,2) 1461 (18,5) 2542 (32,2) 234 (2,96)
Räpina linna reoveepuhasti
Räpina linna biopuhastiks on aerotankid, mis rahuldavalt eraldavad orgaanilisi süsinikühendeid
(BHT materjal), kuid lämmastiku- ja fosforieraldust pole ettenähtud, eelsetiteid ei ole ning
jääkmudaväljakud on väga ebamäärases seisus. Lähitulevikus, kui laekuvad ISPA rahad, on
kavas hakata seadmeid rekonstrueerima.
Tabel 4.20. Räpina linna biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l)
BHT HA N P Kvartal ja Vooluhulk
aasta
*1000 m 3 7 üld üld
III 2002 11,2 280 (25) 426 (38) 192 (17,1) 76 (6,8)
IV 2002 10,9 283 (26) 283 (26) 643 (59) 97 (8,9)
I 2003 11,3 192 (17) 107 (9,5) 68 (6) 79 (7)
II 2003 10,8 227 (21) 205 (19) 421 (39) 108 (10)
Kogu aasta 44,2 982 (22,2) 1021 (23,1) 1324 (30,0) 360 (8,1)
Ilmatsalu asula reoveepuhasti
Tavaline asula väikepuhasti, mis koosneb aktiivmudapuhastist ja järelpuhastiks olevast
biotiikidest. Puhasti on võrdlemisi uus või hiljuti rekonstrueeritud ning täidab oma funktsiooni.
Regulaarset mudaeraldust ei toimu, liigmuda sadestub tiiki.
Tabel 4.21. Ilmatsalu asula biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l)
Kvartal ja
aasta
Vooluhulk BHT 7 HA N üld P üld KHT
*1000 m 3
IV 2002 7,2 22 (3,0) 14 (2,0) 187 (26) 35 (4,8) 209 (29)
I 2003 10,423 55,2 (5,3) 52,1 (5,0) 104,2 (10,) 18,8 (1,8) 177,2 (17)
II 2003 6,557 18,4 (2,8) 45,9 (7,0) 170,5 (26) 2,6 (0,4) 262,3 (40)
III 2003 12,3 72,6 (5,9) 67,7 (5,5) 431 (35) 25,8 (2,1) 489,7 (39)
Kogu aasta 36,48 168,2 (4,6) 179,7 (4,9) 892,7
(24,5)
82,2 (2,3) 1138,2
(31,2)
Viru-Nigula asula reoveepuhasti
On ehitatud aktiivmuda puhastus kahe BIO-50 näol, millele järgnevad kaks biotiiki. Toimub
õhustus, kuid mudaärastust ei toimu. Liigmuda settib peaasjalikult esimesse tiiki, mis pidavatki
olema juba peaaegu täis. Teise tiiki on paigutatud puhastuse tõhustamiseks ujuv mehhaaniline
aeraator, mille asend tiigi geomeetriat arvestades polnud kõige parem ja on antud soovitusi selle
ümberpaigutamiseks. Ekspluatatsioonis on olnud probleeme ka kobrastega, kes võivad väga
vabalt biotiigi väljavoolu ummistada.
Tabel 4.22. Viru-Nigula asula biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l)
BHT HA N P Kvartal ja Vooluhulk
aasta
*1000 m 3 7 üld üld
IV 2002 8,0 552 (69) 48 (6,0) 48 (6,0) 25 (3,1)
I 2003 7,0 156,8 (22,4) 21 (3,0) 143,2 (20,45) 25,2 (3,6)
II 2003 7,0 50,4 (7,2) 35 (5,o) 20,7 (2,96) 11,5 (1,64)
30