vaata faili - Viru Peipsi

More documents

Recommendations

Info

See tendents osutab sellele, et fosfori kontsentratsioonid ei ole vähenenud võrreldavalt lämmastiku sisaldusega. Kuna tekkinud tingimustes on tegemist lämmastiku defitsiidiga, mida sinivetikad kompenseerivad molekulaarlämmastiku näol atmosfäärist, toob see kaasa vetikate intensiivsemat õitsemist, mida on täheldatud eriti ulatuslikult Peipsi järves 2001. ja 2002. aastal. Põllumajandustootmise intensiivistumisega seoses võib tulevikus eeldada senisest ulatuslikumat mineraalväetiste kasutamist ja tootmise spetsialiseerumist, mistõttu toitainete ärakanne põllumajandusmaastikelt kasvab. Eksperthinnangute alusel võib eeldada, et keskmine üldlämmastiku sisaldus põllumajanduspiirkonna vooluvetes võib ulatuda 5 mgN/l, mis vastab keskmisele lämmastiku ärakandele tasemel 14-15 kgN/ha. Võrdluseks, senised keskmised toitainete ärakanded põllumajandusvalgaladelt on 3-8 kgN/ha. Loodusvete, st. inimtegevusest mõjustamata valgalade vete lämmastiku sisaldus on keskmiselt 1,1 mgN/l, mis teeb looduskoormuseks keskmiselt 3 kg/ha. 50
4.4 Jõgede looduslähedane seisund (foon) Viru ja Peipsi alamvesikondade looduskoormuse, ehk inimtegevusest otseselt mõjustamata maaaladelt (mets, looduslik rohumaa, märgalad jm) tuleneva toitainete koormuse selgitamiseks kasutati riikliku seireprogrammi andmeid Õhne j. Tõrve lävendis (266 km 2 ), Emajõe Rannu Jõesuu lävendis (3374 km 2 ), Mustjõe Tulijärve lävendis (16,2 km 2 ) ning Ahja j. Kiidjärve lävendis (336 km 2 ). Täiendavalt määrati välitööde käigus Tagajõe ülemjooksul vooluhulk, T, HA, pH, O 2 , BHT 7 , NH 4 , NO 2 , NO 3 , N üld , PO 4 , P üld , SO 4 , Cl, Si, el. juhtivus, värvus. Seireandmed näitavad, et üldlämmastiku kontsentratsioonid seirelävendites jäävad valdavalt alla 2 mgN/l, mis vastab inimtegevusest mõjustamata pinnaveekogude väga heale kvaliteediklassile, olles mõnevõrra kõrgemad Mustjõe Tulijärve punktis, kus maksimum ulatus aprillis 4,34 mgN/l ja ka keskmine kontsentratsioon oli kõrgem, 2,19 mg N/l. Keskmine üldlämmastiku kontsentratsioonid on toodud tabelis 4.43. Tabel 4.43. Üldlämmastiku ja üldfosfori keskmised kontsentratsioonid foonijõgedes 2003. aastal N üld , mg N/l P üld , mg P/l Jõgi/lävend Valgla pindala, km 2 Õhne/Tõrve 266 1,26 0,065 Emajõgi/Rannu- 3 374 1,14 0,043 Jõesuu Mustjõgi/Tulijärve 16,2 2,19 0,039 Ahja/Kiidjärve 336 1,48 0,069 Tagajõgi/ülemjooks 1,31 0,060 Üldfosfori kontsentratsioonid jäid alla 0,08 mgP/l, ületades seda taset vähesel määral vaid viiel juhul maksimumiga 0,226 mg P/l Tagajõe ülemjooksul augusti kuus. Siiski jäi ka Tagajõe üldfosfori keskmine tase vaadeldaval perioodil madalaks (0,060 mg P/l). 51
Page 1 and 2: TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keskkonnat
Page 3 and 4: 1. Sissejuhatus Vee kaitsel ja veev
Page 5 and 6: 2. Uurimistöö eesmärk ja metoodi
Page 7 and 8: 32 Narva Narva 7 56060 R, F, I XXL,
Page 9 and 10: 2.2.2 Täiendav seire Täiendava se
Page 11 and 12: 3. Jõgede valgalade üldine iseloo
Page 13 and 14: leostumise tagajärjel toitainete h
Page 15 and 16: 4. Inimmõju hindamine 4.1. Punktal
Page 17 and 18: Joonis 4.1. Keskkonda juhitava heit
Page 23 and 24: 2- BHT 7 HA N üld P üld SO 4 Kvar
Page 25 and 26: EL rahaline toetus ning loodetavast
Page 27 and 28: Tabel 4.13. AS Repo Vabrikud sadeve
Page 29 and 30: Tabel 4.17. Elva linna biopuhasti r
Page 31 and 32: III 2003 8,00 33,6 (4,2) 40 (5,00)
Page 33 and 34: öelda kõrval asuva Orava järve k
Page 35 and 36: Rakvere 1595 10269 (6,4) Võru 1146
Page 37 and 38: Tabel 4.33. Ühe aastaringi statist
Page 39 and 40: Tabel 4.34. Arvutuslik BHT 7 kontse
Page 41 and 42: 4.3. Põllumajanduslik hajureostus
Page 43 and 44: Tabel 4.38. MK statistik ja toitain
Page 45 and 46: Taimekaitsevahendite kasutamine 200
Page 47 and 48: kg/ha 8 7 6 5 4 3 2 1 0 1995 1996 1
Page 49: 80 mg/l. Kuid samal ajal ulastuslik
Page 53 and 54: Antropogeenne hajukoormus LO LO /
Page 55 and 56: t/a t/a % t/a % t/a % t/a % t/a Piu
Page 57 and 58: 4.5.1. Toitainete liikumine ja tran
Page 59 and 60: mis kirjeldavad toitainete liikumis
Page 61 and 62: Tulemused - toitainete reostused ja
Page 63 and 64: Fosfori koormus (tonni aastas) 180
Page 65 and 66: 5. Vooluveekogude seisund ja vastav
Page 67 and 68: (K.Kangur) on näidanud, et Peipsi
Page 69 and 70: 5.3 Lõheliste ja karpkalalaste elu
Page 71 and 72: suveperioodil), ammooniumlämmastik
Page 73 and 74: Karpkalalaste elupaigad Tabel 5.7 E
Page 75 and 76: Emajõgi - ülalpool Tartu heitvee
Page 77 and 78: Narva jõgi - allpool Narva Vesi AS
Page 79 and 80: Pedja jõgi - allpool Jõgeva linna
Page 81 and 82: Narva jõgi - ülalpool Narva Vesi
Page 83 and 84: Selja jõgi - allpool Rakvere Lihak
Page 85 and 86: Ahja jõgi - Lääniste (lõhelised
Page 87 and 88: Selja jõgi - allpool Vastseliina h
Page 89 and 90: Põltsamaa jõgi - ülalpool Põlts
Page 91 and 92: Võhandu jõgi - allpool Räpinat N
Page 93 and 94: Võhandu jõgi - allpool Koreli oja
Page 95 and 96: 5.4 Supluseks kasutatavate veekogud
Page 97 and 98: 5.5. Nitraaditundlik ala Nitraadire
Page 99 and 100: iseloomustab antud piirkonna vooluv
Page 101 and 102:
6. Seireprogrammi ülevaade ja hinn
Page 103 and 104:
käitlus, siis senisest suuremat t
Page 105 and 106:
Vastavalt Keskkonna ministri määr
Page 107 and 108:
ahuldavasse klassi ja ammooniumläm
Page 109 and 110:
Põltsamaa jõgi asub nitraaditundl
Page 111 and 112:
6.2. Jõgede tüpiseerimisest Euroo
Page 113 and 114:
käsitleti eraldi. Selle analüüsi
Page 115 and 116:
BHT 7 väärtuste osas suuri erinev
Page 117 and 118:
6.3 Ettepanekud täiendava veeseire
Page 119 and 120:
7. Ettepanekud ja soovitused Viru j
Page 121:
ASSESSMENT OF THE STATUS OF THE RIV
show all

vaata faili - Viru Peipsi

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?