vaata faili - Viru Peipsi

4.5.1. Toitainete liikumine ja transformatsioon Peipsi vesikonnas – PolFlow mudel
Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiv (2000) nõuab kõikide EL ja Eesti vesikondade
majandamiskavade valmimist aastaks 2008. Selleks tuleb hinnata erinevate reostusallikate ja
inimtegevuse mõju vesikonna koormusele ning töötada välja meetmeprogramm hea vee
keskkonna seisundi saavutamiseks. Erinevate keskkonnamõjude hindamiseks soovitatakse
kasutada modelleerimist. Vee kaitse strateegia peab olema vesikonna põhine.
Eestis pole siiani vesikondade majanduskavade tegemisel valgla mudeleid rakendatud. Töötati
välja Balti regioonile sobiv mudel, mis terve valgla põhiselt võtaks arvesse parima kättesaadava
keskkonnainfo, kirjeldaks inimtegevuse mõjusid veekeskkonnale, uuriks keskkonnaseisundit
ning võimaldaks kaaluda erinevaid meetmeid ja tulevikustsenaariume.
Eesmärgiks oli töötada välja keskkonnaalaseid strateegilisi juhiseid ja vahendeid hindamaks
toitainete transformatsioone, peetust (retention) ja kadusid suurtel valglatel. Üks eesmärke oli
töötada välja modelleerimisloogika andmevaese ja ebaühtlase seirega kaetud valgla jaoks.
Käesolev peatükk keskendub PolFlow mudeli kasutamisele.
Hüpoteesiks on: toitainete peetusel on oluline roll reostuskoormuse vähendamisel jõe süsteemis.
Kui hüpotees paika peab, siis tuleks lisaks saastamise ärahoidmise põhimõttele, millele on üles
ehitatud EL Veepoliitika Raamdirektiiv ja Eesti veekaitsealased põhimõtted, kasutama
veekeskkonna korralduses senisest rohkem lisaks ka looduslike isepuhastusprotsesside
soodustamist.
Pilootala
Pilootalaks valiti terve Peipsi järve valgla, mis ulatub Eestisse, Venemaale ja Lätisse Eesti
poolelt koguti pikaajaline keskkonna- ja põllumajandusandmete baas, samas kui Vene pool oli
selles suhtes väga andmevaene ja andmete laekumine antud projekti jaoks oli takistatud. Siiski,
mõlemast riigist saadud andmed ühendati ühtsesse Peipsi valgla andmebaasi.
Valgla defineeriti digitaalse kõrguste mudeli kaardi põhjal Wesselingi meetodil. Digitaalne
kõrguste mudel andis ka kogu territooriumi voolusuundade kaardi ja lahutati erinevad valglad
teineteisest. Pärast visuaalset kontrolli tehti mõningad parandused, eriti madalatel sooaladel, kuni
raster kaart nägi välja nagu saadaolevad paberkaardid (Regio 1991).
Administratiivsed andmed. Administratiivsete üksuste kaart, mis näitab Eesti ja Vene provintse,
saadi Peipsi Koostöö Keskusest. Rahvaarvud ja elanike seotus erineva tasemega
veepuhastusjaamadega saadi vastavate riikide ametlikest statistikatest.
Keskkonna andmed. Maakasutuseks kasutati BALANS GIS-andmebaasi (BALANS 2001).
Põllumajandusandmete andmebaas kombineeriti Eesti ja Venemaa riigi- ja teadusasutuste
andmete põhjal, millest olulisimaks allikaks olid Eesti Statistikaameti keskkonna ja
põllumajanduse aastaraamatud (1995-1999). Keskmine aastane ja jaanuarikuu temperatuur valiti
Tiirikoja õhuseirepunkti järgi (Keevallik et al. 2002). Hüdrogeoloogilised andmed saadi IAH
kaardi (1979 ja 1981) Stockholmi ja Moskva lehtedelt. Kallete kaart tuletati Hydro 1k (2002)
kõrguste kaardist. Jõestiku, järvede ja voolusuundade määratlemiseks kasutati Peipsi CTC ja
Hydro 1k andmete kombinatsiooni. Mullastiku kaart (mulla tüübid ja tekstuur) saadi SOVEUR
projektist.
Parameetrid ja konstandid. Erinevat tüüpi puhastusseadmete efektiivsuse parameetrid valiti Reini
ja Elbe valglate põhjal (de Wit 1999). Toitainete emissioonid inimese kohta andis samuti de Wit
(1999). Andmed loodusliku emissiooni ja atmosfäärse depositsiooni kohta võeti samuti Reini ja
Elbe valglatest (de Wit 1999). Keskmine aastane sademete hulk leiti Leemansi ja Crameri (1991)
57