vaata faili - Viru Peipsi
vaata faili - Viru Peipsi
vaata faili - Viru Peipsi
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
90% 12.54 100.6 93.5 2.43 17 0.15 2.865 3.616 0.14 0.24 8.3 118<br />
keskm 9.5791 80.177 48.468 1.6734 8.955 0.0842 1.4502 1.8961 0.0677 0.115 7.935 46.88<br />
std 2.5766 20.512 37.127 0.6289 5.5113 0.1387 1.0911 1.1826 0.1166 0.177 0.291 54.83<br />
III-B<br />
10% 6.96 68.6 35 1.46 7.86 0.0236 0.05 0.802 0.0026 0.027 7.49 12<br />
25% 8.5 74 45 1.8 11 0.068 0.14 0.95 0.007 0.048 7.67 13<br />
50% 10.2 84.1 60 2.6 12 0.12 0.49 1.37 0.014 0.065 7.86 16<br />
75% 11.5 91.2 80 3.4 13 0.22 1.2 2.1 0.036 0.084 8.05 20<br />
90% 12.2 103.8 100 4.44 16 0.462 1.7 2.8 0.058 0.1 8.408 26.4<br />
keskm 9.8494 84.483 64.351 2.7377 11.987 0.1946 0.7288 1.5699 0.0236 0.066 7.9 17.31<br />
std 2.0664 14.237 27.052 1.1769 3.9208 0.213 0.6808 0.801 0.0231 0.028 0.346 5.737<br />
IV<br />
10% 7.8 63 10 1.41 8.63 0.01 0.04 0.4 0.01 0.02 7.705 12.2<br />
25% 8.4 65 10 1.8 9.6 0.0193 0.0478 0.43 0.01 0.024 7.863 15<br />
50% 9.2 75 10 2 11 0.04 0.11 0.51 0.016 0.038 8 18<br />
75% 9.4 89 20 2.2 14 0.045 0.1575 0.62 0.026 0.05 8.188 19.75<br />
90% 9.8 93 20 2.49 17.8 0.0695 0.2 0.879 0.0374 0.079 8.3 22<br />
keskm 8.9049 75.756 14.881 2.0048 12.276 0.0381 0.1261 0.5579 0.0222 0.046 8.023 17.57<br />
std 0.7622 12.769 8.6594 0.4179 4.3721 0.025 0.1332 0.1706 0.0175 0.035 0.235 3.826<br />
Analüüsides tabelis toodud andmeid, tuleks jõgede tüüpide puhul erinevalt klassifitseerida<br />
eeskätt lahustunud hapniku küllastusastet, kuna humiinainete-rikastes jõgedes on madalam<br />
hapnikusisaldus tingitud eeskätt valgalalt jõkke kantavast raskesti lagunevast looduslikust<br />
orgaanilisest ainest, mitte otsest inimtegevusest, aga klassifitseerimise eesmärgiks on<br />
looduslikust seisundist kõrvalekaldumise ja inimtegevusest kasvava reostuskoormuste mõju<br />
hindamine<br />
II-A grupi lahustunud hapniku küllastusaste on märgatavalt madalam kui teistel gruppidel –<br />
enamus 10% väärtusi on alla 60% ja seda ka põhiliselt loodusmaastikelt ning klassifitseerimisel<br />
tuleks arvestada looduskoormusest tingitud hapnikureziimi. II-B tüübi madalama hapniku<br />
sisaldusega jõed – Pühajõgi ja Selja – on enimreoStunud jõed ja suurest punkterostusallikate<br />
koormusest on mõjutatud ka hapnikureziim. Kunda Lavi lävendi vesi on allikavesi ja seetõttu ka<br />
madala hapnikusisaldusega.<br />
160<br />
lahustunud hapnik, kullastusaste, %<br />
140<br />
120<br />
100<br />
80<br />
60<br />
40<br />
20<br />
0<br />
Alastvere<br />
Preedi - Varangu<br />
Vōisiku<br />
Oostriku<br />
Pedja - Tōrve<br />
ōhne - Roobe<br />
Pedja -Jōgeva<br />
Purtse<br />
Avijogi<br />
Rannapungerja<br />
Tagajogi<br />
Alajogi<br />
Kääpa<br />
Mustajõgi<br />
Loobu<br />
Ahja - Kiidjärve<br />
Pōltsamaa<br />
Piusa<br />
Vōhandu - Himmiste<br />
Vōhandu -vv. Vagula j.<br />
Selja<br />
Porijōgi<br />
Kunda<br />
Ahja - Lääniste<br />
Pühajõgi<br />
Kunda - Lavi<br />
90% max kesk min 10%<br />
Emajōgi - Rannu-Joesuu<br />
Vōhandu - allpool Rapinat<br />
Emajōgi - Tartu<br />
Emajōgi - Kavastu<br />
Narva<br />
Narva - Vasknarva<br />
114